Pullerits: Mis on ikkagi sportimise tegelik eesmärk? (Vastulöök lödipükslusele)
Tarmo Jüristo (fotol paremal), poliitikauuringute keskuse Praxis juhatuse esimees, kirjutab kus mujal kui vasakliberaalses Müürilehes:
«Need inimesed, kellega ma regulaarselt koos treenin ja mõnikord võistlen, ei ole mu konkurendid, vaid ennekõike head sõbrad, kes üksteist toetavad. See on see, kuidas mina sporti (ja sealhulgas võitlusalasid) näen: mitte lõputu heitluse ja konkurentsina, vaid päevast päeva üksteise abistamisena.»
No mida juttu?! Ma võin ju näiteks Vahur Teppaniga koos trenni teha, kui pisutki ta tempos püsin, ja temaga hästi läbi saada, temast isegi loo teha, aga kui mul võimalus oleks – muidugi, ei ole ju; aga kui oleks! –, siis ma ei jätaks kasutamata toda võimalust talle pähe teha; ja kui olen pähe teinud, siis selle üle rõõmu tunda ja sellest ka teistele uhkelt teada anda.
Jah, Rene Mandri (fotol vasakul) on mind ühel ammusel kevadel isegi treeninguplaanidega toetanud. Olen teda kasutanud mitmes loos asjatundliku allikana. Pean temast väga lugu nagu Teppanistki. Aga kui viimasel Ülenurme rattarallil oli võimalus, et temast ette saada, talle finišis pähe teha – ükskõik, et seal aitasid lõputõusul ilmselt kaasa vähetreeninud Mandri jalgadesse tekkinud krambid –, siis ma seda ka tegin. Ja loomulikult olin tema edestamise üle rõõmus.
Nagu olin aastaid tagasi Tartu raeplatsil ülirõõmus, kui tegin munakivisuusatamises umbes 5000 pealtvaataja silme all pähe Jaak Maele, Andrus Veerpalule ja Raul Ollele.
Aga vaadake, mida veel Jüristo kirjutab: «Võib-olla ei pea spordi eesmärk olema lödipüksluse väljajuurimine, meile kõigile maast madalast kaotamiskogemuse pakkumine ega teadmine, mis tunne on vastu hambaid saada, vaid hoopis meie julgustamine, et võtaksime ette asju, milles me keegi esimesel korral head ei ole ja milles paljud meist kunagi väga heaks ei saagi. Sinna juurde kindluse andmine, et sellest ei ole midagi lahti – et elu ei ole üks pidev võitlus, aina tihenev konkurents, pingutamine, konstantne pikali kukkumine ja taas püsti tõusmine.»
Ei, spordi ja üldse paljude tegevuste eesmärk peab olema lödipüksluse väljajuurimine, sest lödipükslus ei ole kahjulik ainult meie riigile, ei ole julgeolekuoht, vaid lödipükslus teeb mehe täiesti kõlbmatuks iga vähegi arvestatava naise jaoks. Edasi, kui saad kaotusekogemuse, siis väga hea – just kaotusest õpidki. See lisab motivatsiooni, et näha vaeva, et olla järgmine kord parem. Mida on sul võidust õppida? Klassikaline tõdemus, et suurt mitte midagi.
Ja siis kõige lõpus, olgu korratud Jüristo lause: «Elu ei ole üks pidev võitlus, aina tihenev konkurents, pingutamine, konstantne pikali kukkumine ja taas püsti tõusmine.»
Mis mugavusmaailmas see Jüristo elab? Elu ongi võitlus juba maast madalast peale, alates sellest, et kes saab endale kõige ilusama ja huvitavama tüdruku, kuni selleni, kes saab endale tasuva töökoha, millele kandideerib kümneid, koguni sadu inimesi. Konkurents on tihe. Pingutama peab. Jah, seejuures tuleb leppida ka pikali kukkumistega, aga siis tuleb kiiresti püsti tõusta.
Nagu ütleb mulle homses Arteris ilmuvas sisukas, õpetlikus ja intrigeerivas intervjuus Marlen Annabel Kubri: «Võidavad need, kes tõusevad kõige kiiremini püsti. Kui sõidad rattaga kraavi, siis võidab see, kes kraavist esimesena välja tuleb, mitte see, kes kraavis kolm päeva mossitab, et tegin vea, rohkem ma siit välja ei roni.»
Müürileht tuleks sellise noori demoraliseeriva ja eksitava teksti avaldamise eest...
Foto 1: Tarmo Jüristo sotside valimisüritusel aastal 2014. Foto autor: Mihkel Maripuu, Postimees/Scanpix
Foto 2: Rene Mandri mullusel Ülenurme rattarallil. Foto autor: Sille Annuk, Postimees/Scanpix
Foto 3: Priit Pullerits aastal 2019. Foto autor: Margus Ansu, Postimees/Scanpix
55 Kommentaarid:
võitjaid on ainult üks- ja ühiskonnale pole tähtis, kes just võitis- see on tähtis võitjale. ühiskonnale on tähtis, et võimalikult suur osa osalejaid saaks võimalikult hea soorituse. see viib kogu ühiskonda edasi. aga sellest võitjad aru ei saa. võitja tahab olla võimalikult palju kõrgemal ka teise koha omanikust, et särada. igaüks tahab võita, ka sõbralikult võisteldes saab pingutada ninast vere välja, samas vajadusel teisele käe ulatades. ka võitja võib olla lödipüks, kui ta teise jätab hätta, kuna tahab kolmandat võita iga hinna eest.
Võistlen alati täiega, tihti veremaitse suus, vahetevahel pool oimetu peale lõpujoont ja see pakub hingele hiljem head rahuldustunnet, olenemata sellest, et olen keskpärane keskmik.
Ja nagu õigele lödipüksile kohane ei eruta lõpuprotokolli sirvimine, reeglina jääb see üldse tegemata.
Laias laastus Jüristoga nõus, ehk just selline suhtumine on üldkokkuvõttes vabastanud kella ja aja järgi tööl käimisest ja puhkepäevade lugemisest.
20:29, oled häbiks suusablogi kollektiivile. Rodeo ringis viskame su nätaki põrandale.
Jüristo kasutab siin hübriidtaktikat - ärge võidelge, nautige protsesst jne. Kui talitada tema soovituste kohaselt on selge et võitjateks osutuvad aktivistid, kes võitlevad, olgu nendeks siis näiteks Eesti elulaadi ja keele lämmatajad või Brüsseli kannupoisid. Sõnum on selge - meie teame paremini - teie ärge sekkuge (võidelge). Asju serveeritakse ilusas kastmes - migratsiooni tagajärjel meie elulaadi nõrgendamine on üllas "tööjõupuuduse leevendamine", Rail Baltic - sisuliselt enda mahamüümine Saksa ja Prantsuse majandus- ja poliitvõimule on üllas Eesti Ühendamine Euroopaga. Peaasi et te ise ei võitleks - mõtleks ja kaasa räägiks, nagu Euroopas tavaks öelda: Pole lihtsaid lahendusi tänapäeva keerulistele probleemidele, lihtsaid lahendusi pakuvad vaid populistid. Meid käsitletakse harimata maarahvana, kes tuleb ümber kasvatada ja kes parem oleks kui ümberkasvatusele vastupanu ei osutaks - alistumine on see mida meilt oodatakse.
Aga vasakpoolsed kõnelevadki nii. Näiteks seda, et inimesed peaksid olema koguaeg õnnelikud, justkui õnnetuna olemine on midagi saatanast. Et olla õnnelik, peab inimene kogema olla ka õnnetu. Õnnevalemeid otsitakse taga juba lasteaiast. Kui ole õnnelik algavad repressioonid.
Mina uurin alati protokolli tähelepanelikult. Eesmärk on tuvastada need olukorrad kus ma ilma pingutamata olin teistest parem. Sellest piisab. Nagu PP kes tõusul paneb enamikule särgi püksi. Ülejäänud aja lasen lulli. Niikuinii ei pane ju võistlust kinni. Rabeleda on ju mõtet ainult siis kui võistlusel saad lajatada välja kõik trumbid ning nendega niita maha võitjate ja mahasurujate tolerastide kamanda.
Lödi Püks
To 20:29
Kuidas sa tead protokolle vaatamata, et oled keskpärane keskmik? Silma järgi näiteks TRR-l või TRM-l seda küll ei hinda. Ja milleks üldse võistelda kui tulemus ei huvita? Ninast veri väljas tunde võid saada kätte ka omaette treenides.
"Teistest kõvem sportlane" - tõestamise vajadus on neil, kes teenivad sellega raha või kavatsevad seda tulevikus teha, seega elukutselised sportlased ja nende hulka trügivad noored. Müts maha, sest ränk töö.
Miks peaks tavaline täisjõus mees sportides ninast verd välja ajama, kui saab oma tugevust tõestada ka teistmoodi? Ehitada ilusam maja perele, olla oma eriala tipus, olla tunnustatud spetsialist, kelle juurde tahetakse tulla õppima, jne. jne.
Sellistel juhtudel on sport vaimse- ja füüsilise tervise hoidmise tähtis abivahend, mitte elu eesmärk. Enamusele ongi see tervise pärast, sest poodium jääb nagunii elukutseliste (või endiste) päralt.
Priidu moodi toore jõuga eputamine (tema näited on sellest, kui teised tegid šõud, mitte ei võistelnud tõsiselt) meenutab kaadreid Indiana Jonesi filmist, kus mees-kui-mägi ründab Jonesit mõõgaga ja kõik ümber ehmuvad, kuid viimane võtab rahulikult kabuurist revolvri ja laseb selle "mäe" maha...
Kas härra Kelgul on varuplaan ka?
Pullerits tänases Arteris:
https://leht.postimees.ee/6868538/valus-tode-kas-teate-miks-te-suured-lubadused-kokku-kukuvad
https://leht.postimees.ee/6868445/kahtlane-romantika-mis-kisub-hirmus-veriseks
Keegi saab aru, et mis vahe on 9 ja 13 kohal, miks tvkommud sellest pauksuusas leili lähevad? Pole ammu sauna saanud vist.
Vana kütab ratast pimedas. Keegi informeeritu teab äkki vahendada muljeid, et kas see tont on hästi valgustatud ja nähtav udusema tuuleklaasiga sohvritele?
PP-lt jalgrattal täna, südatalvel 30km kiirusega 23km/h
Tehke järgi s*takotid!
Täna käib kuri andmine Paganamaa-Karula.
Vändagästrid kohe lõpetamas.
http://sportrec.eu/ui/?fbclid=IwAR17z6IU9emTsO70xFNdiMRRBsm_05SrdDjDS3adVOjJMpVHbQdChN40k2k#1f15udg
Sai jah täna Cube'iga maal käidud, kokku umbes 60 km. Tagasitulek jäi tõesti pimeda peale, aga midagi ei juhtunud.
Sellise mehe vastu kes väntab külmas öös huntide ulgumise kiuste on vaid respekt ja au.
See mees on Pullerits, Tartu hai ja huntide kuningas. Ta ei karda isegi illuminaate.
Kas Pulleritsu Cubel on naelkummid?
Ei ole. Asfalt ju kuiv.
Ma oleks autoga sõitnud. Mis ajab sihukese ilmaga mehe huntidega rammu katsuma, kas tõesti illuminaadid või särab peremees ise hjeleda leegina ja näitab teel kulgejatele õiget suunda?
Mehed, no mis juttu?! Kaks või kolm miinuskraadi ei tee rattasõiduks midagi halba. Kokku 61 km Cubega, aega kaks ja pool tundi, puhas nauding.
Saite nüüd, sitakotid!
Priit, millist ohutusvarustust pimedal maanteel sõites kasutad? (helkuritega riietus, korraliku valgustugevusega esi ja tagatuli?)
Ootaks et Padre Pullerits, mees kel on infokanalid kõigis suundades nii vertikaalis kui horisontaalis ja tagatubade sügavikku jutustaks meile kuumimat saadaolevat kossipit nii kodu kui välismaalt. Kuidas edeneb odamehe õlg, kes hakkab jundai tiimi esinumbriks, millal on oodata suusarahva ühinemist, kas tekib lõpuks rahvuslik professionaalne rattatiim ja palju muud.
Kossip on kangema kraami värk, seda niisama tasuta ei jagata. Ühegi terve mõistusega tiimi juhi plaanides pole jagada kossipit sitakottidele.
Kossipit pole vaja. Julged mehed koos kõige julgemaga (mehega kes pedaalib öösel läbi huntide kamarilja) võivad otse ja ausalt asju arutada.
Korduvalt nähtud. Miks PP tagatuld ei kasuta, äärmiselt ohtlik ja mõtlematu, vägisi ootab halba laksu?
Bontrager Flare R Rear Bike Light. Antud tagatulega muutub autode möödasõidu trajektoor märgatavalt.
Kas paneme rahad kokku ja ostame selle väärt tagatule PP-le?
Mida on PP valesti teinud, et terve elu võideldes (nagu propageerib) pole temast saanud ei Postimehe omaniku ega ka direktorit. Võitlusele ässitamine tundub puhas sõnakõlks lihtsameelsetele.
Lihtsameelsed lähevad muidugi liimile. PP on mees kelle käest omanik, direktor ja muu kamarilja politoloogilist, imagoloogilist ja ärilist nõu küsivad.
Väga õige märkus lgp 14:28
Poola kuningriigi põhjapoolne ots areneb tormilise kiirusega. Küsime et tänu kellele?
13.26, mõelge peaga, miks on inimesele vaja sadade teiste inimeste probleeme?! Aga just seda juhiks olemine tähendab. Ainult see, kes oma elu ei väärtusta, kes oma eluga midagi tarka peale hakata ei oska, hakkab teiste probleemidega jamama. Mul seda vaja pole. Ma hindan oma elu liiga kõrgelt, et seda teiste jamade peale raisata.
Saite vastuse? Väga budistlik lähenemisnurk. Jobs oli vist kah alguses selline aga ikka haaras pullil sarvist ja tegi oma maailma.
"... Ainult see, kes oma elu ei väärtusta, kes oma eluga midagi tarka peale hakata ei oska, hakkab teiste probleemidega jamama..." !
Väärt lause, kuid mis see ajakirjaniku töögi muud on kui võõras pesus sobramine? Vaimne eneserahuldamine elik käsi-rodeo?
Ootan põnevil selgust!
.... haaras pullil sarvest ja tegi oma maailma.
Täiesti dialektika reegleid järgides jõudsime rodeoni. Ettenägelikud budistid rääkisid sellest juba mitu kuud tagasi. Millal tunnistavad Isad et käes on Rodeo ning tagasipöördumist suusatamise ja jalgratta õlisesse maailma enam ei ole kui üksikud sööstud nagu papa Pulleritsu orgia öises huntide metsas välja arvata.
Kui Priit sõidab tõesti pimedas maa teel rattaga, millel pole isegi tagatuld, on silmakirjalik rääkida oma elu väärtustamisest. Kas mingi 10 eurone tuli on rohkem väärt kui elu?
On taga- ja esituli. Kuulake vähem igasugu anonüümikuid, kes ajavad suust puhast p***a välja.
Ega me ei kahtlegi, et on. Aga siin küsiti, et äkki promoks, mis marki atribuutidega tegu ka on? Semud siin peavad plaani, et kas on põhjust lilleraha koguma hakata. Vaevalt, et keegi säravaid laternaid pakkuma hakkab.
Sellist pauku poleks eluski osanud oodata. Samaväärseid sündmusi on Eesti ajaloos varasemalt kahel korral ette tulnud. Mõlemal juhul läks meil väga hullusti.
Esmalt juhtus see 1217. aasta septembris, kui meie liider Lembitu maha löödi ning meid, eestlasi ja saarlasi, seitsmesaja aastasesse orjapõlve paisati. Teist korda sündis koletu lugu 1940. aasta suvel, kui meie juhid Päts ja Laidoner vangi heideti ning jälle kord pidid eestlased ja saarlased 50 aastat vene vangikongis veetma.
Nüüd siis teatab meie juht Priit Pullerits, et ta ei taha enam meie juht olla ja talle pole meid vaja. Mis nüüd saab? Kes meid juhib? Suur Mõõduvõtt on ukse ees, olud on niigi keerulised ja järsku oleme jäetud omapäi ning kellelgi pole aimugi mida teha. Kuidas see kõik nii läks? Algus ja esimesed aastad olid ju nõnda lootusandvad. Mis hetkel me vea tegime? Kes on süüdi?
Rahu, lp Säinas, peagi võtan selle teema ette, loodetavalt homme.
Säinas tõstatab väga valusa küsimuse. Kes on süüdi? Miks kõik läks nii nagu ta läks? Mis meist saab?
Eestlane ei oska olla õnnelik looduse armuandide üle, ikka viriseb. Meie õnneks on siiani tegu sooja talvega. Iga suusataja, kes oma kodu soojana hoiab võidab oma soojaarvetelt vähemalt 33%. See on suur raha. Ent kui keegi küsib, et kas ollakse nõus püsilume raja eest kokkuhoitud raha maksma, siis hakkab üleüldine virisemine ja süüdlaste otsimine. Võib-olla on aeg tunnistada, et terviseradade projekt on poolik. Aeg on mõelda tasuliste suusatunnelite rajamisele, et saaks alati suureks mõõduvõtuks ennast vormi ajada.
Mingit tunnelit pole vaja. Rodeot teeme ja jutul lõpp.
14:37 nõus. Rodeo on kliimasõbramehem ka.
See ongi et mis meist saab? Oskab keegi vastata?
Padre võiks patoloogilise bioloogia prohvessoritelt küsida et mis meist saab. Või teoreetilise teoloogia teaduskonna spetsialistidelt. Mõni ikka teab.
Härra Säinas on ehk nii lahke ja räägib meile kuidas edeneb Rodeo areeni rajamine ja kas puking pullid on juba olemas?
To 15:09 kust kohast see rode sul kliimasõbralikum on? Vaata kui palju pullid puuksu lasevad. Tekivad osooni augud ja siis on Greta Thunberg oma jüngritega meil kukil.
Puking pullid saab kasvatada ja treenida sobivalt kurjaks farmides mis jäid tühjaks pärast sigade katku. Nutikas peab olema.
Ameerikast peab treeneri tooma. Kohalikud sitakotid ei tea kuidas pullist pukkima lasta.
Las Pullerits helistab ja paneb masinavärgi tööle.
Nutikalt võttes tuleb esmalt metsa minna. Panna metssigadele püünisaed püsti. Püüda sinna sisse üks tõsisem isane kärss. Seejärel hüpata sea selga ja ongi puking pull valmis. Edasijõudnud võivad esmalt tärpentiini tampooniga sea tagumikku pühkida. Hea tegevus puhkepäeval ja võib harrastada ka kottpimedas seasilma lambiga hundikarja naabruses.
Treener tuleb raudselt Ameetikast tuua, mingi soome asjaarmastajaga pole küll vaja puking pulliga puuksu pungestada. Kui minna, siis täispangale. Areen on olemas , Saku suurhall ju. Keds aga pole, need on kohalikud rodeotegijad. Viimane aeg huvilistel kodustes tingimustes hskata alaga esmatutvust sobitams.
Loomulikult ameerikast. Ka esimesed pullid peaks tooma ameerikast need õiged puking pullid pärast ehk tuleb järelkasvu ka kui hoolikalt jogurt purki püüda.
Mölaks on see jutt siin läinud.
to 23:26 -
minu arust täiesti adekvaatne arutelu selle teema - Mis on ikkagi sportimise tegelik eesmärk? (Vastulöök lödipükslusele) - põhisissekande kvaliteedi valguses.
تصميم مواقع
https://elryad.com/
https://elryad.com/
تصميم مواقع
https://elryad.com/
https://elryad.com/
تصميم مواقع
https://elryad.com/
https://elryad.com/
تصميم مواقع
https://elryad.com/
https://elryad.com/
Postita kommentaar
<< Esileht