kolmapäev, jaanuar 20, 2021

Pullerits: Mida teha, kui leiate suusaraja ääres lamamas liikumatu lapse?

Pühapäeval lükkasin Swixi siniste klassikakeppidega end rahulikult Supilinna spordipargi ovaalil, mu kauase hooldemehe Jaanus Kuntsi ettevalmistatud auguga Fischerid all. Jõudsin Emajõe-poolsel sirgel lõpuni ning seadsin vaimu valmis veidi erksamaks kätetööks, et end õlletehase poole vaatavast kergest kallakust üles lükata, kui märkasin silmanurgast, et paremal raja servas, aeglasematele sõitjatele mõeldud klassikajälje ning kunstlumevalli vahel lamab pikuti külili maas üks laps, jalad lauluväljaku ja Covid-viiruse testimise telgi ning pea Supilinna tiigi suunas.

Olin temast peaaegu möödunud, kui tema olemasolu mu ajju jõudis. Olin keskendunud oma tegevusele, aga miski ei tundunud selle lapse kehaasendi ja oleku puhul õige.

Ajasin selja sirgu, kui olin temast juba mööda libisenud, ning heitsin pilgu üle parema õla. Mitu suusatajat liugles uisutehnikas raja keskel, minu ja lamava lapse vahelt mööda.

Ootasin, kuni teised möödusid, siis keerasin ringi ja libistasin end lapse juurde.

Ta lebas endiselt täiesti liikumatuna. Väljas oli külm, umbes kümme miinuskraadi.

Jõudsin talle kõrvale ja mõtlesin, et küllap kedagi lähenemas kuuldes ilmutab ta mingit tähelepanu ja elumärki. Ent nägin, et laps ikkagi ei liiguta. Kehaasend tundus täiesti lõtv. Silmad olid suletud.

«Kuule, mis lahti on?» Umbes midagi sellist küsisin talt. Sest mida muud sa algatuseks ikka teed, kui püüad kõnetades teada saada, kas laps üldse reageerib.

Vaatasin talle otsa. Ta ikka ei reageerinud.

«Kuuled sa mind? Mis juhtus?» Umbes midagi sellist küsisin uuesti, sest enne kui tema kõrval pidama saan, kepid käest võtan, maha kummardun, et lähemalt uurida, kulub ju aega, ning seda aega tuleb täita informatsiooni hankimisega.

Ka informatsiooni mittesaamine oli tolles olukorras informatsioon.

See oli, pakun, 8-9-astane laps. Ma ei saanud tema paksu mütsi all ning riietuse järgi esiti isegi aru, oli ta poiss või tüdruk. Kuid see polnudki peamine. Igatahes olin oma meeltega jõudnud märgata ja järeldada, et ühtki täiskasvanut, isegi mitte omaealist kaaslast tal läheduses polnud.

Järelikult oli laps ihuüksi ning tol hetkel vastutasin tema eest juhusliku möödujana mina.

Püüdsin ta näost endiselt lugeda märke, kas ta kuuleb mind või mitte. Ma ei jõudnud veel mõelda, mis edasi teen. Olin keskendunud sellele, et selgitada, mis olukorras ta üldse on.

Siis avas laps aeglaselt silmad. Nagu oleks mõnda aega maganud. Taevale tänu!

Aga see ei tähendanud, et kõik on nüüd korras. Tal võis ju olla mingi rike, mis lubab küll silmi avada, aga muud olulist teha mitte. Ja väljas oli ikkagi külm, tundsin ise, kuidas pakane Madshusi punamustades suusasaabastes mu varbaid näpistas, kuigi olin jalga tõmmanud kaks paksemat sorti sokipaari.

«Mis juhtus?» püüdsin küsitlemise teel endiselt aru saada, sest teada ju on, et õige infota ja oskamatult sekkudes, näiteks last püsti upitades, võib olukorra vaid hullemaks keerata, kui tal peaks olema mõni tõsisemat sorti vigastus.

Laps pobises vaikse ja haleda häälega, et oli jalale haiget teinud.

Aga siis pidi asi olema ikkagi tõsine, kui ta liikumatult lamama jäi. Laps ju hakkab tavaliselt valust nutma. Võib-olla oli tal valu tõttu pildi eest löönud?

«Kas sa püsti saad?» küsisin talt. Endiselt tegelesin võõra lapsega üksi. Polnud isegi aega täheldada, kui paljud meist samal ajal mööda jõudsid sõita.

Ta püüdis end püsti ajada, aga see ei tulnud eriti välja. Jalad ja suusad ja keha ja kepid olid nii «sõlmes».

Instinktiivselt tundsin, et on parem, kui ta end ise aitab, sest siis teeb ta seda ainult valu piirini; et kui hakkan teda aitama, siis võin tema valu piirist üle minna ning veelgi rohkem haiget teha.

Kuid ta ei saanud end korralikult püsti, sest suusad olid all kapitaalselt risti. Ta ähvardas uuesti ümber kukkuda.

Siis toetasin teda küünarnukist, et kindlustada tasakaalu.

Lõpuks sai ta end jalule.

Nüüd tuli edasi uurida. «Kas sul ema või isa ka kaasas on?»

On küll, vastas laps, ja vaatas otsivalt ringi. Nägin ta pilgust, et ta ei näinud ümberringi kedagi, kelles oleks ära tundnud tuttava kuju.

«Kus su ema või isa on?» küsisin järgmiseks.

Ta vaatas pilguga diagonaalis üle spordipargi, millest lugesin välja, et kuskil kaugemal. Mitte nähtaval.

Jäin veel mõneks ajaks lapse kõrvale, et veenduda, kuidas ta end tunneb. Ilmselt tundis paremini, sest hakkas ovaalil vastupidises suunas tasakesi liikuma.

«Kas saad nüüd hakkama?» küsisin üle, kui ta oli meetri-kahe jahu eemaldunud.

«Jah,» tuli vastuseks.

Järgmisel ringil samasse koht jõudes, umbes neli minutit hiljem, sama last sealkandis enam ei näinud. Loodetavasti oli ta oma vanemad üles leidnud ning kõik oli korras.

Fotod 1-6: Suusatajad pühapäeval, 17. jaanuaril Tartus Supilinna spordipargis. Tähelepanu: pildil nähtavatel inimestel ei ole mingit seosest selles sissekandes kirjeldatud olukorraga! Fotode autor: Kristjan Teedema, Postimees/Scanpix

67 Kommentaarid:

At 09:58, Anonymous Tarts said...

Padre on ära teeninud elupäästja medali! Tegelt kui minu sarkasm välja jätta on olukord nukker. Inimesed lihtsalt suusatavad abivajajast mööda. Olen täheldanud mujalgi sarnaseid "pohhuismi" ilminguid kus samuti kedagi ei huvita lamav inimene tänaval. Seda enam, et tegu on suusarajaga ning suusarahva vastu mul on austus. Varasemalt oli ka teadmine, et tegu on hooliva seltskonnaga. Aga Padre, kuidas vormikõver liigub? Kas suurel mõõduvõtul on kõrgeid kohti oodata?

 
At 10:04, Anonymous Anonüümne said...

Miinus 10,sa oleks pidanud kooks lapsega vanemad üles otsima ja seniks oma trenni jätma.

 
At 10:17, Anonymous Anonüümne said...

Martin küsiks, et ta tahaks teada, kui kaua seda maineparandamise kampaaniat on ette valmistatud.

Ja HVS ütleks selle peale, et ta aimas juba kaks kuud tagasi, et Pullerits mingi promoaktsiooni korraldab.

Ehk et - kui aitasid, oled tubli mees. Aga sellise asjaga eputama tulla... No ma ei tea.

 
At 10:29, Anonymous Anonüümne said...

Väikeste laste isana on see karm lugemine. Praegu elan suuremas linnas, aga olen kasvanud väikelinnas ja seetõttu tundub loomupärane lapsi võimalikult palju üksi liikuma usaldada, aga sellised juhtumid panevad mõtlema (eriti kuna just lubasin lastel suht kaugele üksinda kelgutama minna).

Väikelinna lapsed "kuuluvad külale" (vähemalt nõuka-aja lõpus oli nii), st ikka tuleb häda või probleemi puhul keegi möödakäija õiendama või uurima. Liiati, väikelinnas keegi neid ikka nägupidi teab, eriti kuna suusarajal käivad põhimõtteliselt ühed ja samad inimesed.

Suurlinnad on anonüümsemad, siin peab just võõraste(!) aitamise kultuuri ja kodanikujulgust ilmselt lausa kuidagi eraldi õpetama, koolis ja lasteaias. Nutiajastu ka ilmselt natuke pärsib oskust ja julgust vahetult, silmast silma suhelda.

Ja mõnikord lapsed ju tõesti lihtsalt lebavad lume peal ("Mis sa tegid?" - "Olin, silmad kinni, lume peal." - "Miks?" - "Mõtlesin, et olen, ja siis olingi, niisama."). Kiitus PP-le, et ta sekkus.

 
At 10:40, Anonymous Anonüümne said...

Kes ma siis olen?Sõitsin rattaga,vaatan auto kraavis,olin juba peaaegu möödas,mõtlesin et äkki ikka abi vaja,pime ka juba,astusin ligi,hõikasin et pane käik sisse,proovime vaikselt nõksutada......saab liikuma,sittagi,siis selgus juht,tatikas .......maani täis.Lasin kiirelt ajudest läbi,et sell on endale ja kaasliiklejatele väga ohtlik.......kutsusin võmmid..........

 
At 11:19, Anonymous Anonüümne said...

Jalutasin Kadriorus. Vaatan kaugel eemal inimene lumel maas. Mis värk? Kedagi juures ei ole. Äkki hakkas liigutama käsi ja jalgu korraga. No nii küll püsti ei saa. Tegevus meenutas häguselt lumeingli valmistamise protsessi. Ei viitsinud rohkem jälgida ega ligi kapata. Igasuguseid leidub. Sinna ta vedelema jäi ja minu nähes püsti ei karanud. Ei tea, kas peaksin käesoleva artikli valguses seda fakti oma elust häbenema. Ilus ilm oli.

 
At 12:11, Anonymous Anonüümne said...

Tubli Priit.
Sellistes olukordades peab sekkuma. Olgu kui lahe trenn rattal, suusal käsil , siiski ei tohi maha magada seda momenti kui küsid endalt et kas lähen appi? Tuleb vaadata üle. Kunagi ei tea mil endal abi vaja.
Rattaga sõites aeglustan alati ,kui näen teist trenni tegijat seismas et küsida kas on ok. Kord ka koju vihmas kuuskantide järgi sõitnud, kui ühel õnnetul oli crank lahti tulnud ja ratast linna poole tagasi lükkas vihmas.
P.s. sellised aktsioonid teevad tuju terveks päevaks väga heaks.

Huu

 
At 12:32, Anonymous Anonüümne said...

Huu kirjuta Eesti keeles

 
At 12:39, Anonymous Anonüümne said...

Huu on kunn. Kirjutagu või saksa keeles, aga parem kui vene keeles saame meie ja meie ameerika sõbrad aru

 
At 13:27, Anonymous Anonüümne said...

Pagana naasklid, leiavad lume söömiseks alati ettekäände!

 
At 13:33, Anonymous Anonüümne said...

Kas Pullerits on stardis?

https://tartu.postimees.ee/7159660/tana-algab-uheksaetapiline-tartumaa-suusasari

 
At 13:45, Anonymous Anonüümne said...

Kuidas üldse on crank eesti keeles? Käpp?

 
At 13:50, Anonymous Anonüümne said...

Järgmisena paluks eesti keelde tõlkida mis on stem?

 
At 13:56, Anonymous Anonüümne said...

13:45 Vänt ,käpp peaks olema tirri sees väike vedru pinge all jubin ,mis annab sinu rattale veojõu.Juhul kui nüüd talvel käpp kinni külmub tirris ,siis tuleb jala kodu minna.Kui just fööni kaasas ei kanna.

 
At 13:58, Anonymous Anonüümne said...

Kati Roivas on pärast Visma SkiClassikut jätkuvalt sõrmede-jalgade kahjustustega haiglas, Ari Luusual nahk katki ja jalg paistes: https://www.kestavyysurheilu.fi/hiihto/la-diagonelan-pakkanen-puri-rajusti-myos-suomalaisiin-luusuan-kisat-vaarassa-paleltumien-takia-roivas-edelleen-sairaalassa

Küsimuse all on põhimõtteliselt pöördumatud kahjustused, õnneks mitte ohtu elule.

Pärnikut tuleb selle põhjal pidada väga arukaks sportlaseks, siin kirjutab, et proovis korraldajate pakutud näpu- ja varbasoendusi 16km punktis ja kui sellest tolku polnud, astus rajalt kõrvale: https://teamnjw.com/la-diagonela-the-season-kick-off/

 
At 15:02, Anonymous Anonüümne said...

13:50 otsite lenksupikendust? Järelikult olete maastikukündja.

Meil, suusa kõrvalt maanteele kihutajatel on selle asemel terasest kaelapikendused ühes tükis. Ilma mingite käbideta.

 
At 15:59, Anonymous Anonüümne said...

Kas nende eesti pikamaasuusatajate kohta kodumaa keeles lugeda/kuulda ei saa, kas nad on Norra või Eesti võistkond?

 
At 17:34, Anonymous Anonüümne said...

Tänapäeval on võõra lapse puudutamine väga komplitseeritud tegevus. Eriti kui te juhtute meesterahvas olema. 20 aastat tagasi oleks Pullerits ehk kangelane, aga tänapäevase malli järgi on ta lihtlabane pedofiil!

 
At 18:39, Anonymous Anonüümne said...

13:50 Kas on kuskil müügil juba sellist turvalist roolisüsteemi või on vana hea unustatud asi teie kasutuses?

 
At 19:46, Anonymous Anonüümne said...

Suusavõistlused Tartus

20. jaanuaril (1921) korraldas Tartu «Kalevi» selts Emajõel suusatamise võistlused. Võistlejaid oli tüki kümme, kõik oma inimesed. Võistluseks oli kaks maad : 1500 m. ja 5000 m. Ilm kui ka lumi kaunis head, kuid siiski ei ole hea sõita, sest jää on ainult õhukese lume korraga kaetud ja see laseb keppisi tagasi libiseda, mis muidugi sõitu suuresti takistas. Peale selle oli veel suusatamine naistele, mis iseäranis suurt huvitust äratas. 1500 m. meestele: 1) Leppik 9 m. 56,4 s. (Tartu Kai), 2) Reimann (Tartu Kai.). 5000 m. ; 1) Lesk 32 m. 58,3 s. (Tartu Kai.), 2) Treiberg 33 m. 11 sek. 1500 m. naistele ; 1) Rebane 10 m. 52 sek., 2) Grünfeldt 12 m. 4 sek. Need olid esimesed suusavõistlused
meil Eestis. Ajad teiste maadega võrreldes õige halvad. Algus on ju igal asjal raske, küll pärast läheb. Aut.

A. Veiss

 
At 22:35, Anonymous Anonüümne said...

Kas Pullerits valmistub Suureks Mõõduvõtuks?

Kas sõit saab olla oma nime vääriline, kui kogu suusarahvamass ei lähe korraga stardikanga tõustes originaalrajale või toimub Nuustaku ringidel gruppide kaupa tiirutamine?

 
At 08:40, Anonymous Anonüümne said...

Priit sõidab see aasta lastedistantse.

 
At 09:30, Blogger Priit Pullerits said...

...ega ikka sõida küll!

 
At 11:37, Anonymous Anonüümne said...

https://sport.postimees.ee/7161090/rekamees-kundis-ules-kilomeetreid-suusaradu-politsei-tabas-pogenenud-juhi?_ga=2.251796809.1139590091.1610964806-1759421094.1610460871

Leedukas luges gpessi valesti või? aga kui see rekka nüüd sulaga maasse vajub ,siis kevadel pole seal enam rekka haisugi,tassitakse juppidena laiali.

 
At 11:46, Anonymous Anonüümne said...

Nagu meie suusatamist veel vähe saboteeritud oleks!

 
At 12:03, Anonymous Anonüümne said...

Tartu meistrivõistluste M50+ masinaklassist ei leia Pulleritsu.

https://suusahullud.ee/wp-content/uploads/2021/01/Lemeks-I-etapp-2021.pdf

 
At 13:50, Anonymous Anonüümne said...

Padre saavutab veebruariks kõva vormi konkurentidel põlved juba tudisevad

 
At 14:10, Anonymous Tarts said...

Ainukesed kellel suurel mõõduvõtul põlved tudisevad on alatreenitud suusatajad, aga need meie padre konkurendid pole.

 
At 16:06, Anonymous Anonüümne said...

Õnneks olen klass nooremas aga Padret kardan ikka. Tuleb kolinal mööda ja viskab et ära koperda jalus sitakott

 
At 16:42, Anonymous Anonüümne said...

Ärge põdege. Pühapäevane vihmasadu viib rajariismed minema ja uhamine toimub jälle lühirajal. Selle stardis tormab blogikunn esimesse rivvi ja ei traumeeri nõrgemat rahvast oma möödumisega. Ta lihtsalt ongi ees.

 
At 16:56, Anonymous Anonüümne said...

Pullerits: "Panna on vaja!"

Neile, kellel klassika nägemata:

https://arhiiv.err.ee/vaata/eesti-lood-kellele-luuakse-pulsikella

 
At 18:04, Anonymous Anonüümne said...

Millal lüüakse pulsikella? Semantika sel klassikal on kõvas nihkes. Ja hämmastav on, et filmi subjekt on elus aga tema leivaandjad läinud. Kas viga ongi pulsikellas, kes korra seda lööb tehnilise ebakompetentsuse tõttu, see ka läheb?

 
At 18:28, Anonymous Anonüümne said...

Leedukas tegi suusarajal sabotaazi ja nüüd keegi Pulleritsu tööandjale

https://www.postimees.ee/7161420/fahle-kvartalis-loigati-elektrikaabel-labi-postimehe-too-on-hairitud

 
At 18:55, Blogger Priit Pullerits said...

Pagana päralt, sabotaaž käib igal sammul. Õnneks sain oma Postimehe asjad tehtud ja päästetud.
Täna oli päeval kerge libisemine, ilmselt jäise saju tõttu.

 
At 19:15, Anonymous Anonüümne said...

Kui mõõduvõtt tuleb klassikas siis on edu meestel kes panid suvel rulli ja võimsaid paaris tõukeid. Ka neil kes valdavad viligraanset tehnikat

 
At 20:07, Anonymous Anonüümne said...

Kes tahap mõõduvõtul tulemust sellel peab lihases juba positiivne mügin tunda olema

 
At 20:24, Anonymous Anonüümne said...

Leedukast autoga juht lubas ka Tartu maratonile minna ja Priidule ära panna.
https://lugejakiri.ee/harku-suusarajale-sattunud-leedu-rekajuht-jah-osalen-ka-tartu-suusamaratonil/?fbclid=IwAR13qd0ty30XB1kQNMMfoRPhVkTPfeyq5LYVm9m1wH_-wP5md0UzRh-2CNE

 
At 22:07, Anonymous Anonüümne said...

Meediamajades peaks olema sellisteks puhkudeks elektrit tootvad jalgrattad, mis toodetud energia ära mõõdavad. Spordimehi peaks vähemalt Padre kolleegide seas jätkuma, konkurentide logodega vorme pole võistlustel märganud, ju siis pole nondes piisavalt panijaid. Jalad väntavad ja näpud kirjutavad, igapäevaseks lahenduseks muutes halduse eest vastutavad spetsialistid rõõmustavad elektriarvete vähenemise pärast ja meediamajast võib tulla järgmine virtuaalse trenažööril toimuva Tartu rattaralli võitja.

 
At 22:23, Blogger Priit Pullerits said...

20:24 - seda võimalust leedukal minu vastu küll ei teki, ärgu unistagugi.
(No too on siiski naljarubriik, kus see ähvardus ilmus.)

 
At 23:19, Anonymous Anonüümne said...

Ei tea midagi. Eelmise aasta mahud on ajalugu. Mis see aasta mahud ja kiirused on, suusaga klassikas loomulikult! Ratas ja uisustiil ei paku Suure Mõõduvõtu kontekstis huvi, kuigi jah, klassikud on rajal ilmselge relikt.

 
At 08:14, Anonymous Anonüümne said...

22:07 eks te katsuge 300W toitekatele sisendit vändata, efektiivsustegurid veel otsa ja tehke siis samal ajal telefoni ja klaviatuuriga tööd. Ajakirjanikud ja kommentaatorid ehk võtaksid proovida, aga kontori patsiga poisil on ilmselt liiga palju nuttis, et see läbi näha.

 
At 08:57, Anonymous Anonüümne said...

Alustame küsimusest, et kas erafirma Postimees omab Eestis mingit strateegilist kaalu, et ta peaks olema varustatud reservtoiteallikaga. Vastus blackout'i näol on, et ei. Omanik koonerdas erahuvidest lähtuvalt ja ei pidanud seda oluliseks. Siin ongi vastus, elektrita jäänud grupp on ebaoluline leheke, mis karmimates oludes põõsalt langeb ja heades oludes päikse paistel taas tõuseb. Selliseid on ka vaja. Tore on ju vaadata kuidas näiteks kirsipuudest pargid õitsevad Tokyos ja Washingtonis. Kahjuks mitte Eestis, kui mõned pärapõrgus asuvad eraaiad väljaarvata, kuhu talvel vaid suuskade või lumeräätsadega ligi saab. Ka Moskvas ega Brüsselis ei õitse kirsipuud. Selle eest on meil Postimees, kus kirsiõiena õitseb blogikunn. Elagu! (Selle peale üks naps kah, karsklased võivad võtta tassi kohvi).

 
At 09:59, Anonymous Anonüümne said...

Kas Pullerits on homme stardis?

https://suusahullud.ee/oomaraton-2020/

Kui lumi ära ei sula, siis Virus saab PP-ga lühikesel distantsil võidu sõita.

 
At 10:07, Anonymous Anonüümne said...

Kui palju PMi must auk eila maksma läks, rallisõbrad vahetasid kanalit, kui leht pime oli.

 
At 11:33, Anonymous Anonüümne said...

08:57 varugeneraatori süsteemid olid Fahle teatel olemas, aga keegi polnud lühikatkestuste jaosk sobivaid teste ja seadistusi teinud, põlnd valmisolekut.

 
At 11:35, Anonymous Anonüümne said...

Tuleb vihm ja optimism on lännu.

https://sport.postimees.ee/7161970/suusasopradel-on-pohjust-optimismiks

 
At 12:06, Anonymous Anonüümne said...

Hei, on siin mõni Garmin Connecti guru kes teab kuidas too värk toimib? Sihuke kala, et Endomondost Stravasse kolimisel tekkis ebamugavus, et tasuta account on ainult miilides. Samas Garmin Connect ladustab mugavalt kogu data ja on kenasti km põhiselt. Kui nüüd aga sama kiiruse graafikut vaadata Garminis, siis see ei meenuta eriti reaalsust , samas Stravast sama datat vaadates tekib tunne nagu tõesti oleks sedasi küik olnud nagu näha. Ühesõnaga need 2 grrafikut mis on tehtud täpselt samadelt baasandmetelt erinevad teineteisest nagu siga ja kägu. Kuidas saab manada Garmin Connecti samasuguse detaili täpsusega joonis nigu Stravas? Kas tõesti peab koonerdamise lõpetama ja pappi Stravale välja rögistama või on veel miski nipp Garmini saidil varrukas? jube nadi on vaadata graafikut, kus ei ole näha laskumistel arendatavaid kiirusi ja kiiretesse rongidesse sappa võtmisel tempo muutusi. Stravas sihukest jura ei ole, kõik on näha ja vaimu silma ette kerkivad mühinal võimsate biitsepite jõul liuglevate härgade seljamusklite kontuurid. Uhh homoks läheb see jutt.

 
At 13:21, Anonymous Anonüümne said...

Mida Pullerits Endomondo asemel kasutab?

 
At 14:06, Anonymous Anonüümne said...

Jahhh,pange parem suuska,kepite siin ajusid omal ja teistel mingi jamaga........

 
At 14:32, Anonymous Anonüümne said...

Ei tea, et mis see blogikunn siin häbeneb. Stravas on isegi Raasukese mahud kenasti näha. Ilmselt kirjutab kõik kenasti kalligraafiliselt ruudulisele paberile ja köidab kokku. See pole nii keeruline kui portaalidesse oma data puistamine.

 
At 14:35, Anonymous Anonüümne said...

12:06 holistlik ilmavaade ja kapitalistlikud kuvandid on kenad heietada, aga lihtsam oleks oma tasuta kontol võtta lahti valikute nupp -> Seaded -> Kuvamisseaded -> Mõõtühikud -> Kilumeetrid ja kilud

Garminist saab turul lahti ja e-poodidest leiab Suunto müügimehe.

 
At 15:18, Anonymous Anonüümne said...

Sümptomaatiline et Padre ei osale vestluses vaid lihvib kodus paaristõukeid kas katuse all või ovaalil mis mõõduvõtul saate näha kui mees laugel tõusul kättesaamatult kaugusse libiseb võimsate sujuvate tõugetega

 
At 16:07, Anonymous Anonüümne said...

Miks Pulleritsu videos pole?

https://leht.postimees.ee/7161478/visa-harjutaja-jouab-end-kuuga-soiduvormi-ajada-kull

 
At 16:18, Anonymous Anonüümne said...

Kui Suunto täpsem oleks, siis vaii nott. Voki ketrajad on ikka Garmini armastajad. Kilud ujusid tõesti lõpuks välja kui deedend lehelt välja õnnestus rabeleda. Kalapüük on rohkem Pärnu kaluri teema aga temagi eelistab rohkem kohaga sehkendada.

 
At 17:53, Anonymous Anonüümne said...

Blogipoeg stardib homme Nuustaku suusamaratonil, kus on blogiperemees?

 
At 18:14, Blogger Priit Pullerits said...

Ma kasutan endiselt Endomondot. Töötab küll!
Täna oli pikk tööpäev. Kell 9.45 kaitseväes. Siis kl 13 Pipedrive'i, siis kell 15 mehega, kes saanud Tartu maratonil minust paremaid kohti, läheb homme Marcialongale, nüüd kojusõit, loeks rongis midagi tarka. Mis paaristõuked??

 
At 19:05, Anonymous Anonüümne said...

Isversussver, Priit sa hoiatusi üldse ei jälgi vää? Endomondoga on krõks. Isegi kui töötab siis pikalt munedes kaovad kõik andmed sealt andmebaasist serveri seiskamise tõttu lihtsalt ära. Kui nüüd kärmelt omale andmed nende saidilt ekspordid, siis saad need muusse rakendusse ülekanda. Kui ei, siis kaduva teed need kõik varsti varsti lähevadki. Võta aeg oravarattast maha, loe hoiatused läbi, seedi ja siis rahunenuna tee oma otsus, et kuidas edasi. Milleks imbekat mängida?

 
At 19:08, Anonymous Anonüümne said...

See oli ca 2010 paiku ühel TMil sõitsin vahelduv paaristõugetega palupera kp kandis kuulsin selja taga vaikset sahinat mis valjenes ja kõrval oligi kuulus eesti spordi influensser. Seda õnne ei jätkud kauaks. Varsti oli horisondi taha kadunud võimsate paaristõugetega. Aga ilus mälestus jäi.

 
At 10:41, Anonymous Anonüümne said...

Klikkige Pulleritsu

https://leht.postimees.ee/7161058/kes-lopetab-suusaradadel-puhkenud-sissisoja

 
At 11:22, Anonymous Anonüümne said...

Väga pehme jutt. Puudu on blogilikust ärapanemisest ja ainudogma kuulutamisest. Sots mis sots. Priidu peab isamaalisele täienduskoolitusele suunama. Konkreetne jutt oleks, et märgid välja ja nende eirajatele mupokad kanni.

 
At 11:31, Anonymous Anonüümne said...

Ei näe lugeda mis kuradi kõrgkoolist saadud kogemus? Kellel vedas? Omakohus tuleb hakkama panna mite krt kaasamise roosalilla

 
At 12:54, Anonymous Anonüümne said...

Kes ütles, et siin on hea koht Päevalehe viiteid jagada? Seal Raasukesest ja võhmameeste tüüpeagruppi ohustavas säraläbipõlemisest: https://epl.delfi.ee/artikkel/92286681/erkki-raasuke-arvasin-et-olen-raudmees-aga-ei-ole

 
At 13:58, Anonymous Anonüümne said...

Vähe on mehi keda loodus on õnnistanud rauast terasest titaanist suusa jooksu rattamehe tahtega. Ühte me teame, võtke eeskuju.

 
At 14:15, Anonymous Anonüümne said...

Kes on see titaanist mees? Kas Pullerits?

 
At 15:57, Anonymous Anonüümne said...

Pullerits on pehme sots. Padre on see titaani mees tehke endale selgeks situatsioon ja jõujooned

 
At 17:15, Anonymous Anonüümne said...

Ka Padre on kohati luibu, ei ole ta nii titaan midagi.

 
At 17:31, Anonymous Anonüümne said...

On ka Priit nädalaid sirakil olnud. Aga see pole teda kirikusse küünalt panema sundinud, ikka raiub blogirindel vankumatu visadusega. On märgata küll pehmostumist sõnakasutuses, ilmselgelt on mõte pinsipõlvel teenitaval tulul. Tegelikult vihjeks, et kui Soomes oma pinssi teenida, siis sama sissetuleku korral on pinsiks kogutav mammona topelt suurem. Äkki tuleks siin pehmostumise asemel üle lahe kolida, seal visasi küprokivendi ka tikutulega otsida vaja. Töö soojas moodsas kontooras, ei viletsam kui Fahle laudas, töö ajal saab füüsilist koormust ja töö tulemus on kohe näha, motivatsiooni ruutmeetreid koguneb imekiiresti. Milleks siin mitmel rindel oma ego allasurudes pongestada ja võimaldada ühiskonna allakäiku legerindel? Parem lõpetada sihuke jura ära ja teenida ausat tulu nii, et sinu töö teeb ka reaalselt sadu uusasukaid õnnelikuks.

 

Postita kommentaar

<< Esileht