Pullerits: Miks venemaa sportlastele tuleb kehtestada üleüldine võistluskeeld

Vaat nüüd on küll Venemaa, kes lääne õigusruumi ja -struktuure põlgab, jooksmas läände kitule, miks enamik spordialaliite – v.a näiteks reeturlikud tennise- ja autospordiliit – nende sportlasi enam rahvusvahelisel areenil võistlema ei luba. Juba märtsi lõpus, veidi rohkem kui kuu pärast sõja algust Ukrainas, teatas Venemaa spordiminister Oleg Matõtsin, et poolsada nende spordialaliitu kavatseb esitada spordiarbitraažile CAS venelastele kehtestatud võistluskeelu tühistamiseks kaebuse. Seniseks on apellatsiooni sisse andnud näiteks Venemaa jalgpalli, uisutamise, võimlemise, sõudmise ja laskesuusatamise liit.

Tänases Postimehes kirjutan sel teemal pikemalt ja põhjalikumalt, lisaks aitan heita pilgu kuluaaridesse, mis mõtted ja meeleolud seal venelaste tõrjumise või kaasamise teemal valitsevad. Sinna aitas piiluda n-ö meie mees Lausanne’is, Eesti Antidopingu juht Henn Vallimäe.

Ei maksa arvata, et venelaste tõrjumine suurest spordist on tühine samm. Ei ole! Sest esiteks, miks muidu on nad läinud selle tõrjetöö vastu juriidilisse lahingusse. Teiseks, lugege Šura Burtini pikka ja põhjalikku lugu «Sisenege pimedusse ja leidke sealt inimesi. Miks venelased sõda toetavad?», mis ilmus täpselt kaks kuud pärast Venemaa käivitatud sõja algust portaalis Meduza. Seal on selline stseen.

Käime ühes Kaluga piirkonna väikelinna kohvikus. Kaugemas lauas istuvad kaks kena noort naist linnaosavalitsusest. Nad pole ajakirjanikuga rääkimise vastu, sest see teeb lõunasöögi huvitavamaks.

«Kas sõda hirmutab teid?»

«Ei, ma olen patrioot,» ütleb hoolitsetud neiu rõõmsalt. «Ainus, mille vastu ma olen – see on maailma poliitika Venemaa sportlaste suhtes. Mul ei ole kahju ajateenijatest, ukrainlastest, venelastest, sõjaväelastest ega tsiviilisikutest – mul on kahju sportlastest! Neid ei lubata kuhugi! Sportlane on ohverdanud oma elu, et kaitsta oma riigi au, treeninud 14 tundi ööpäevas...»

«Ja see häirib teid rohkem kui tsiviilisikute surm?»

«Jah!»

Tüdruk räägib valjult, vaadates ümberringi, justkui teeks avalduse. Ta uhkeldab oma küünilisusega ja tema sõbranna vaatab mind uudishimulikult.

Olümpia kohta kuulsin hädaldamist korduvalt. See on suurepärane põhjus nördimuse väljendamiseks. Pole vaja mõelda, mida sa tunned seoses linnade pommitamisega. Mõtled vaid sellele, kuidas on solvatud sinu maa sportlasi või Valeri Gergijevit – ta on ju suurepärane dirigent! – ja sõda vajub tagaplaanile.

See väike, ent kõnekas stseen Meduzas ilmunud reportaažist on ilmekas tõestus, miks Venemaa sportlaste tõrjumine peab jätkuma, jätkuma, jätkuma. Sellepärast, nagu on inglise keeles ilus väljend – it hurts. Teeb haiget. See valu on küll tühine võrreldes sellega, mida teevad Ukrainale ja ukrainlastele vene värdjad, aga vähemasti saavad venelased tunda midagigi, et nende teistele tekitatud tohutul valul on tagajärjed ka neile endile. 

Seepärast peab Eesti valitsus otsustama, et ei oleks enam mingit üksikute kaasuste üle arutamist, nagu on nüüd vene rallisõitjate Rally Estoniale lubamise või mittelubamise teemal, et ükski venemaa (sic!) sportlane ega treener ei pääse Eestisse võistlema ega treenima enne, kui venemaa (sic!) on Ukrainast väljalöödud või taandunud, aidanud Ukraina üles ehitada ning hüvitanud kõik muud kahjud, mis ta on Ukrainale tekitanud. Seni, vene sportlased, käib teie kohta see sama lause, mille ütles Ussisaare kaitsja vene sõjalaevale.

Foto 1. Ukraina kujundujujad rahuteemalises võistlustrikoos veespordialade MMil Budapestis. Foto autor: AFP/Scanpix
Foto 2: See on putinit (sic!) toetav vene iluvõimleja Dina Averina esinemas 17. juunil Peterburi majandusfoorumi arutelul "Sport ilma piirideta: uued stsenaariumid ja formaadid". Foto autor: Zumapress.com/Scanpix
Foto 3: Vene tennisist Daria Kasatkina, Adidase logo rinnal, võistlemas 17. juunil WTA turniiril Berliinis, samal ajal kui tema kaasmaalased tapavad Ukrainas inimesi. Foto autor: AP/Scanpix
Foto 4: Saavad küll venelased isekeskis ka võisteldud. Pekingi olümpia iluuisutamise hõbemedalivõitja Aleksandra Trussova 9. juunil Moskvas Lužnikis sportlaste päeval võistlemas kaugushüppes. Foto autor: AP/Scanpix
Foto 5: Huvitav, kas 5. juunil Moskvas peetud 5 km nn värvijooksul tuleb osalejaile ka pähe, et nende ebameeldivustunne suus, ninas ja silmades on tühiasi võrreldes sellega, mida tunnevad nende kaasmaalaste tule all ukrainlased? Foto autor: AP/Scanpix
Foto 6: Ei maksa end lasta võrgutada Peterburi Zeniidi korvpallimeeskonna tantsutüdrukutest. Foto autor: Zumapress.com/Scanpix