esmaspäev, jaanuar 30, 2023

Jaanus Laidvee: Viru maraton niitis jalust

Ilmaolude kiuste toimus laupäeval Viru maraton, seda küll seitsme ja poole kilomeetri pikkusel ringil. Jaanus Laidvee (nr 51) sai seal pikema, ametlikult 32 km (tegelikult väidetavalt siiski 29 km) pikkuse raja sõidul 280 lõpetaja seas 65. koha. Kaotust võitnud Kalev Ermitsale, endisele Eesti laskesuusakoondislasele, kogunes 19 ja pool minutit ning endisele profiratturile, neljandaks tulnud Gert Jõeäärele 16 ja pool minutit.

Jaanus, kui mitu kriimu suuskadele said?


Ei saanud mitte ühtegi. Nädala sees lasin ära määrida oma parima paari, panna ka pulbri alla, aga stardieelsel õhtul uurisin vendadelt, kes olid koha peal, et rajal on ka väga häid lõike, aga samuti kehvi kohti ning ei saa olla kindel, et suusad päris terveks jäävad.

Võtsin kaasa vanema võistluspaari ja lasin hommikul Skiwaxi Thomas Kuusel selle enne starti ära määrida. Ei lasknud sinna pulbrit panna, vaid tavalise kõrgfloori – aega oli vähe, et hakata pulbriga jamama, ja uisuvõistlus on mul nagunii n-ö teisene võistlus. Olen rohkem klassikamees.

Loomulikult tuli silmad lahti hoida. Oligi kehvemaid kohti, aga õnneks ühtegi kivi või maad väljas ei olnud ja suusad jäid täiesti puutumata.

Oli ka selliseid kohti, mis võtsid jala värisema?
 

See oli kõige jäisema pinnasega maraton, mida olen sõitnud. Kaks kohta olid eriti halvad. Üks oli paremkurviga laskumine staadionile, mis oli täielik jääväli. Seal polnud raja kõrvalt ka lund võtta, ainult lumekirme. Kui freesida masinaga jääd tükilisemaks, oleks see kohe ära sõidetud ja järgmine jääkiht välja tulnud, nii et see poleks aidanud.

Teine koht oli ringi viiendal kilomeetril. See oli täielik trikiga koht. Päris hea laskumine paremkurviga ja ka täielikult jääs juba esimesel ringil, üldsegi mitte kanditav. Õnneks mingi vallikene seal oli, kust sai natuke tuge.

Kuna eelnevalt oli info hästi edasi antud, et rada on, nagu on, jäine, siis mingit mõttetut rapsimist ei olnud. Kõik sõitsid hästi viisakalt ja alalhoidlikult. Enne laskumist pandi sahka, pidurdati ja hoiti pikivahet. Viiendale kilomeetrile, kus oli kõige ohtlikum laskumine, olid korraldajad pannud spetsiaalse venna, kes kogu sõidu vältel tuletas laskumise algul meelde, et see on ohtlik koht, pidurdage hoog maha, laske vahe pikemaks.

Too laskumine oli kergelt väljapoole kaldega, nii igal juhul kaldusid lõpuks vasakule raja äärde. Seal oli roheline sammal. Esimesed kaks ringi üritasin hullult hoida, et ei läheks maa peale, aga kolmandal ringil hakkasin mõtlema, et see on roheline – mulda ja kive silma ei hakanud –, et kui sõidan heina või sambla peale, ei tee see midagi. Kolmandal ja neljandal ringil lasingi veidi suurema hooga ja lõpus sambla peale. See oli isegi kõige turvalisem, ei võtnud äkki kinni, vaid mõnusalt libises paar meetrit.

Kas sõidu alguses tahtsid mehed looma väga välja lasta?

Ei. Hoiti alalhoidlikult tagasi. Mul endal ei olnud kordagi plaani looma välja lasta, kuna see oli esimene võistlus ja uisutehnikas. Eriti olusid arvestades mõtlesin, et hakkan vaiksemalt minema.

Tegin kolmapäeval jõutrenni. Kolmapäevast laupäevani jääb suht väike vahe. Pidin tegema teisipäeva hommikul, aga sain teha kolmapäeva õhtupoole, mistõttu oli kogu kehas laktaadi tase piisavalt kõrge. Teadsin juba varasema kogemuse põhjal, et kui lähed niimoodi võistlema, ega sul väga head enesetunnet olla saa. Kui hakkad sellises seisundis mägede peal vajutama, hakkab laktaati kohe rohkem kuhjuma. Paaril tõusul proovisin natukene tempokamalt, aga tundsin kohe, kuidas just reitesse tõmbab laktaadi nii sisse, et liikumine läheb kangeks. Siis võtsin sellise tempo, millega oleks sõita nii palju mugav, et ei lähe ebameeldivaks ega hingamisega raskeks. Kogu sõidu keskmine pulss oli mul 153. See pole mingi eriline pulss.

Vähemalt nendel kohtadel, kus sõitsin – 50. ja 60. koha vahel –, rajal hullu kangutamist või pingutamist pigem ei olnud, kõik läksid enam-vähem mõnusa tempoga ja tõusudel mööda rapsimist ei olnud. Mööda üritati minna lausikul, kus on laiem koht. Hästi viisakas sõit oli.

Kas iga ringiga läks rada kehvemaks?

Ainult kurviga laskumistel, kus esimesel ja neljandal ringil oli ikka märgatav erinevus.

Juhtus kukkumisi ka?

Estoloppeti ametlikul videol on tol kõige ohtlikumal laskmisel näha pauk, kus vend paneb peaga vastu maad. Kaks kohta minust tagapool lõpetas number 50, Kaido Pesor, kes tuli verise näoga. Silmast allapoole saadud haav tõenäoliselt eriti sügav ei olnud, aga verd oli palju, sest sõidu ajal sa seda ju ära ei pühi; ei oskagi pühkida, sest ei näe seda.

Sa oskasid ka ennast siledal maal lumme kukutada! 

Jah, 23. kilomeetri järel. Seal oli lausik, natuke allamäge, korralik lumekoht, küllalt okei kiirus. Ei mingit rabelemist, positsioonivõitlust ega muud, vaid lihtsalt enda lollusest, kergest tähelepanu hajumisest lõin kepi kahe jala vahele. Kui hoog on ligi 30 km/h ja kui niimoodi kepi ette lööd, sõidad kogu keharaskusega sellele peale ja see niidab su kohe maha. Minu ees sõitnud Kristen Soo reaktsioonist on hästi kuulda, et mis see nüüd oli (vt 29:30). Kolmas mees hõikas kõrvalt, et oi, kurat, ebaõnn. Ebaõnneks võib seda ka nimetada, aga pigem oli see enda hästi loll viga.

Haiget said?

Jah. Käed tood kukkudes instinktiivselt ette rinna juurde. Kepp on ju käes ning see jäi käe ja rinna vahele, nii et vasak rinnakupool on jätkuvalt (pühapäeva õhtul – P.P.) valus, kui sügavalt hingan. Püsti tõustes oli kohe valu tunda, see häiris sõidu lõpuni, tundsin igal tõukel, aga otseselt sõitu ei seganud. Tõenäoliselt katki midagi ei ole, vaid on põrutus või väike nihestus või roidemõra.

Mida edasi tegid? 

Vaatasin, et mis teen. Esimene mõte oli, et olen keset metsa, mitte kedagi ei ole, sõit oli nagunii pigem tugeva treeningsõidu eest, et lähen esimesse kohta, kus saan maha keerata, sest mis ma ühe kepiga ikka vigurdan. Aga uisutehnikas saad ju ka ainult jalgadega uisutada ja nii päris normaalse kiirusega edasi liikuda; klassikas on palju hullemad tagajärjed.

Hakkasin uisutama, ühe käega kõrvalt sudima. Jõudsin lagedama peale, 1,8 kilomeetrit paugust. Seal olid raja ääres Areali hooldemehed, mitu suurt suusakotti kõrval, selge, et head kraami täis. Läksin juurde ja ütlesin, et paremat keppi oleks vaja. Leiti kaks ja pool sentimeetrit lähem kepp, aga see on nii väike vahe, et seda ei tunnegi. Panin sellega lõpuni välja umbes neli kilomeetrit.

Kui mitu kohta kukkumise tõttu kaotasid?


Viis kohta. Kristen Soo ja number 49, Roland Toome, kellega sõitsin kolmanda ja neljanda ringi koos, olid 60. ja 61. Mul nende tempot hoida mingi probleem ei olnud, pigem vastupidi. Tõenäoliselt oleksin lõpus neil rohkem eest ära sõitnud. Lõpetasin neist viis kohta ja ajaliselt 1.45 hiljem.

Väsitas ära ka hooaja esimene sõit?

Mitte eriti. Oli mõnus tugev treening, samas lühike, lõpuaega alla 1:30 (1:29.37 – P.P.). Poolteist tundi ei ole ju kaks ja pool tundi.

Tegelikult oli kift, et sõit oli samal ringil. Kui on pika ringiga võistlus, eriti Tamsalus, ka Virus, on palju tuule käes põldu ja lausikut. Mulle endale kui ka paljudele teistele, kellega lõpus rääkisin, meeldis: ühtepidi oli küll tiirutamine, aga seitse-kaheksa kilomeetrit ei ole mingi kaks-kolm kilomeetrit, see on ikkagi piisavalt pikk ring. Samas on pealtvaatajaid. Muidu lähed metsa ära ja keegi ei näegi sind rohkem, kui ainult stardis ja finišis. Nüüd said pealtvaatajad võistlejatele kaasa elada vähemalt neli korda, isegi rohkem, sest rada keerutas vahepeal stardiala ümber.

Rada oli keskmisest nõudlikum, tõuse oli rohkem ja lausikuid vähem, sõidumeestele pigem sobis. Oli huvitavam sõita. Selle formaadi peale võib edaspidigi mõelda, et teha väiksemaid sõite kolmel-neljal ringil. Ei jäänud sugugi muljet, et on mingi säästurada.

Mis veel silma jäi?


Kultuuriminster Piret Hartman pidas lõpus väikse kõne ja autasustas. Kas see näitab, et suusatamine on Eestis jätkuvalt tähtis ala, või seda, et valimised on lähenemas? Tõenäoliselt eksin, aga vähemalt ma ei mäleta – pole muidugi ka kõiki autasustamisi näinud –, et kultuuriminister oleks Estoloppetitel käinud autasustamas. Viide valimistele oli see kindlasti. (Indrek Saar on kultuuriministrina ka Estoloppeti maratonidel osalenud. - P.P.)

Foto 1: Tarmo Kärdi, Viru Maratoni korraldaja 26. jaanuaril Mõedakul. Foto autor: Ain Liiva, Virumaa Teataja / Scanpix
Fotod 2 ja 3: Jaanus Laidvee (nr 51) Viru maratoni jäisel rajal. Fotode autor: Adam Illingworth, Estoloppeti Facebooki leht
Foto 4: Jaanus Laidvee on kukkunud Viru maratonil. Foto Kristen Soo sõiduvideost
Foto 5: Jaanus Laidvee murdunud suusakepp. Foto autor: Jaanus Laidvee

51 Kommentaarid:

At 13:04, Anonymous Anonüümne said...

Olusid arvestades, et ümberringi oli põldudel ainult õhuke lumekirme või päris must maa, siis olid korraldajad raja ettevalmistamisel ära teinud väga tubli töö ja rada oli palju paremas korras, kui nädala sees olnud mitme sulapäeva järel võis karta.
Hea töö ja hea eeskuju järgmistele korraldajatele!

 
At 15:52, Anonymous Osaleja said...

Kristenilt ka hea video. Sealt näeb ehedalt ära, mis olud täpselt valitsesid ja kui nõudlikud paar laskumist olid. Mul oli samuti üksjagu tegemist, et sellel kõige keerulisemal laskumisel püsti jääda. Õnnestus.:D
Peale nende kahe laskumise oli rada aga vägagi normaalselt sõidetav, isegi üllatavalt.

 
At 19:39, Anonymous Anonüümne said...

Videos oli rada maru palju oksi täis, tõusud tihti jäised. Kas jää ja oksad tõusudel ei seganudki? Esimeste tempo ol ulme, nagu oleks korralik lumi maas olnud.

 
At 20:23, Blogger Jaanus said...

Oksi ja puukoort kohati jah oli, kuid neist sai reeglina mööda põigata ja mingit olulist segamist polnud. Paaril tõusul nühiti esimeste ringidega lumi pealt lahti ja osalt minema, seal tuli 3-ndal, 4-ndal ringil rohkem ülakehaga lükata, et jalg liiga libisema ei läheks, aga tegelikult polnud ka seal hullu midagi. Endale tuli lihtsalt teadvustada, et täna on olud sellised ja oma sõidustiili vastavalt kohandada.

Nagu siin juba eelnevalt öeldud, siis rada oli palju paremini sõidetav ja suusk juhitav kui pildi või video pealt mulje võib jääda. Üks (võib olla isegi peamine) põhjus oli see sama jää ehk jäine põhi, mis oli ühtlaselt kohati väga õhukese lumekihi all ja kui ka lumi pealt ära nühiti, siis alt ei tulnud välja mitte maa, vaid suuska kandis edasi tugev jää.
Samas puhta jää lõike oli nii vähe, et valdavale enamusele ringist jäi lumekiht peale kuni sõidu lõpuni ja see pinnas oli vägagi hästi kanditav.
Sellest ka esimeste n-ö ulmetempo, aga tegu on ju sisuliselt oma ala professionaalidega.

Tegelikult olid korraldajad rajameisterdamisega korda saatnud väikse talveime!

 
At 22:22, Anonymous Anonüümne said...

https://www.err.ee/1608868130/azovstali-kaitsjad-ukraina-pogenikule-tuleks-esitada-kolm-kontrollkusimust
Sellised nad on, need kangelased. Putin avas inimestele akna euroopasse. Slava ukraini!

 
At 00:01, Anonymous Anonüümne said...

1.48,90

 
At 08:37, Blogger Priit Pullerits said...

Nüüd on küsimus selles, mis saab Tamsalu maratonist.

Praegu seis selline, et "hetke lumeolud on keerulised. Korraldajad ootavad lumelisa. Optimistlik plaan on startida Pariisi puhkekülast ca 12 km pikkusele ringile, aga ka see ring vajab põldudele lumelisa. Prognoos on siiski mõneti lubav, aga kindlustunnet ei ole", teatavad korraldajad.

Vahur Leemets teatas pühapäeva keskpäeval, et "üsna selge on, et originaalrajal see maraton toimuda ei saa. Ootame homse saju ära ja vaatame, kas lund lisandus. Siis saab otsustada, kas on võimalus maratoni korraldamiseks".

Tamsalulased, kui palju eile, esmaspäeval lund lisandus?

 
At 11:41, Anonymous Anonüümne said...

Mitte midagi.

 
At 12:20, Blogger Priit Pullerits said...

Aga nädala jooksul lubab ilmaprognoos, et midagi siiski tuleb. Ei tea, kas ka piisavalt.
Tahaks näha, kas Jaanus Laidvee on Viru matsust toibunud ja võtab nüüd ühte võistlust ka rohkem kui kõva treeninguna.
Praegu seis selline:
Kuna lumeolud on keerulised, siis planeerime maratoni Pariisi Puhkekeskuse 8,5 km pikkuse matkaraja ja 3,5 km mägiste radade kombinatsioonina. Emaspäeva, 30. jaanuari seisuga on maratoni toimumiseks vajalik lumelisa.

 
At 12:31, Anonymous Anonüümne said...

Pullerits peaks jõuliselt esile astuma. Võibolla koos Käguga. Vabariik vajab päästmist.

 
At 13:12, Anonymous Anonüümne said...

Padre juba käis Kägu-meeste kihutuskoosolekul, kus arutati kuidas Kallas ära koristada. Töö käib.

 
At 13:29, Anonymous Anonüümne said...

Padre ju ise vaktsineeritud, kuidas tal küll uksest sisse saada õnnestus?

 
At 13:34, Anonymous Anonüümne said...

Priit on saanud kaaluka vastase, seda meest ei murra lihtsa uraaga https://sport.delfi.ee/artikkel/120136428/soorumaa-olumpia-boikotti-ei-toeta-siis-kannatavad-ka-koik-need-kes-kannatama-ei-peaks

 
At 13:38, Anonymous Anonüümne said...

https://epl.delfi.ee/artikkel/120136406/uhhuu-meditsiiniga-last-ravida-puudnud-ema-on-nuud-surma-pohjustamise-eest-kohtu-all

Arstidel on lubatud inimesi valesti ravida aga inimesele pole lubatud oma last mitte anda nende kätte katsetamiseks. Päris karm värk on Eestis. Vanemal on väiksem õigus lapse saatuse kujundamisel kui arstidel.

 
At 15:38, Anonymous Anonüümne said...

Tamsalu osas viimane seis, Estoloppet.ee, Vahur Leemets:
Update 31.01.2023 - Hetkeseis on selline, et tõenäosus maratoni 4. veebruaril toimumiseks ei ole väga suur. Hetlek sajab kerget lund, aga tundub, et seda jääb siiski väheks. Pikendasin eelregistreerumise neljapäeva südaööni. Ootame neljapäeva hommikuni ja siis otsustame lõplikult.

 
At 17:32, Anonymous Anonüümne said...

Siim Sukles võimalikust olümpia boikottimisest:
"Millised võimalused jäävad riikidele, kes ei ole nõus venelaste ja valgevenelaste osalemisega, boikottida?

Otsust olümpiamänge boikottida, ei saa teha riik. Kui riik hakkab sekkuma, valitsus otsustama või mõni hull tahab, et riigikogu hakkab sellekohaseid seadusi vastu võtma, siis sellele järgneb automaatselt vastavalt olümpiahartale Eesti olümpiakomitee kõrvaldamine igasugusest olümpialiikumisest. Nii et sellist otsust ei saa teha valitsus ega riigikogu. Otsuse, kas saata koondis välja või mitte, saab teha ainult Eesti Olümpiakomitee. Kui me tõepoolest jõuame selle kõige raskema otsuseni, milleks on võimalik boikott, siis tuleb arvestada, et tegelikult on sportlasel niigi valikuvabadus ja seda ka siis, kui me oleme olümpiamängudel, kus on Valgevene ja Venemaa sportlased. Kui sellisel juhul keegi meie koondise sportlane ütleb, et mina ei lähe ja ei võistle, siis on see tema vaba tahe, mitte keegi ei hakka teda sinna suunama. Halb variant on see, kus EOK täitevkomitee tuleb kokku ja ütleb, et antud situatsioonis meie olümpiale ei sõida. Seal on nii palju neid mängumaid, näiteks kui seal on siis Venemaa ja Valgevene, aga on ka Ukraina võistlejad, kas me siis vaatame, et kõik on Pariisis, aga meie Epp Mäega istume siin nii öelda kohvikus, see ei ole ka õiglane."
https://tv.postimees.ee/7701746/otse-postimehest-sukles-valitsus-ja-riigikogu-ei-saa-otsustada-kas-boikoteerida-olumpiat-voi-mitte

EOK saadab mis lipuga sportlased teele? Sini-must-valgega. Järelikult on riigil siin öelda küll ja veel. Kui EOK soovib igal juhul sportlasi saata Bachi mängudele, siis saatku EOK lipu mitte riigilipuga.

Õhtul 1. stuudios kõneleb veel munam mees.

 
At 17:45, Anonymous Anonüümne said...

Pullerits tõmmaku Sukles liistule. Ei ole siin midagi Eesti riigile häbi teha. Pullerits Utahis sõitis sinimustvalge lenksu küljes.

 
At 19:41, Anonymous Anonüümne said...

Olümpiakomitee otsus on diametraalselt erinev Priidu omast. Otsus jääb sportlase teha. Kas meie sportlane peab loobuma vabatahtlikult olümpiast riigi poliitilisel survel, mida arvab meie lipukandja, kust suunast tuul puhub? Siin on intriigi juhtkirjaks.

 
At 20:16, Anonymous Anonüümne said...

Kui olümpiakomitee veeretab moraalse otsuse tegemise sportlase õlgadele, kas osaleda koos venelaste ja valgevenelastega või mitte, tuleks EOK kui organ laiali saata.
Kujutame olukorda, kus EOK kui mõjuvõimu ja teotahteta organ lohiseb ROKi vaimustusega kaasa lubada venelased võistlustele, samas ei pane pahaks, kui olümplane teatab, et ta ei soovi osaleda, sest putinistid on võistlemas. EOK maksab toetust sportlastele võistlusteks treenimise ja osalemise tarbeks. Tühjagi nad nõnda mõistvad sportlase loobumise osas on.
Põhimõttelagedus ja otsustamatus on see, mis kruvib olukorra järjest kehvemaks.
Kas boikott on ainus meede? Ka ideetus ja initsiatiivipuudus on EOK sümptomid.

 
At 20:25, Anonymous Anonüümne said...

Ootame kiiret seisukohavõttu. Kägu ette jõuab siis on EOK ja postimehe vanemtoimetajal silmad häbi täis.

 
At 23:02, Anonymous Anonüümne said...

Kägu on juba ees ja möödas, tal normid mängleva kergusega täidetud ja Pariis ootab!

 
At 23:29, Anonymous Anonüümne said...

Ummi selgitas, et sport on osa poliitikast. Siin on tal õigus. Lolli mängimine ja eemaldumine ei aita. Ela e ühel maakeral ja kui venelased on kohal, siis peame olema ka meie, et meid varakult ei unustataks kui ida kirsad siinsesse mulda oma kannad kinnitavad. Me peame olema seni pildis, kuni saame. Lihtsalt kapslisse tõmbumine pole lahendus. Võimalusel tuleb ikka rahurikkuja peolt eemaldada. Siin tuleb pingutada.

 
At 02:10, Anonymous Anonüümne said...

Mitte kapslisse tõmbumine vaid kapslisse sulgemine on venemaa puhul teema!

 
At 06:42, Anonymous Anonüümne said...

Reformi reklaaminägu Kanter arvab et sportlane peab ise tegema poliitilise otsuse. Näiteks keegi 19 aastane neiuke talent kellelt kogu rahvas medalit ootab (umbes nagu Kelly Sildaru pidi tooma vähemalt 6 Olmp kulda) on poliitiliselt teadlik ja ütleb No mina terroristidega ei võistle. W

 
At 07:35, Anonymous Anonüümne said...

6:42 - teadlikuse puudumine on puhas õpetajate kobarkäkk. Teeb sportlane vale avalduse või surub idanaabriga kätt või võistleb Narva venelasega kellel ikka puudub Eesti kodakondsus, siis on põhjust haridusreformiks. Mõedakul muide oli selline tõrvatilk meepotis. Edaspidi peaks korraldaja kõigilt narvakatelt võtma poliitilisele kirjalikule avaldusele allkirja, et nad ei toeta idanaabri peetavat sõda ja on kohese rahu ja vallutatud territooriumide tagastamise poolt. Estolopetil ei ole kohta tõrvatilkadel, niigi on valget lund napilt!

 
At 08:03, Blogger Priit Pullerits said...

Rahvusvaheline Olümpiakomitee ei anna endale aru, mis kohutavad tagajärjed on tema soovidel ja kavatsustel seoses Venemaa sportlastega. Eks siis tuleb mõelda ja öelda ROKi eest:

https://arvamus.postimees.ee/7702559/priit-pullerits-olumpiajuhid-aitavad-venemaa-agressiivse-sonumi-viia-maailma#_ga=2.93659615.370267917.1674993241-1730916258.1668707597

 
At 08:31, Anonymous Anonüümne said...

Kanter paneb ämbrisse. Sportlase asi on sportlik sooritus. Pole tema asi mis sõjad ja tõmblused toimuvad. Kanter tahab et sportlane hakkaks olümpial ständisid võtma. Kujutate seda ikka ette?
https://sport.err.ee/1608870044/kanter-om-i-boikoteerimisest-iga-sportlane-peaks-saama-ise-otsustada

 
At 10:27, Anonymous Anonüümne said...

Sportlase eest otsustab treener. Vähemalt postsovjeetlikus ruumis käivad asjad nii.

 
At 10:46, Anonymous Anonüümne said...

Mis ajast treener otsustab? Ega treeneril ometi vanemlikke või eestkostja õigusi ei ole. Unustage ära. Treener on nagu siil, kes sisiseb põõsas ja kui midagi valesti ütleb, siis saab sportlaselt jalaga pehmesse kohta. Tegelikult oleks pidanud Mõedakul kõik sportlased deklareerima, et on puhtad ja ei tolereeri neid kes on sõjapooldajatega mestis.

 
At 11:03, Anonymous Päeva tsitaat said...

"Treener on nagu siil, kes sisiseb põõsas ja kui midagi valesti ütleb, siis saab sportlaselt jalaga pehmesse kohta."

 
At 11:24, Anonymous Anonüümne said...

Rääkige seda juttu Kaamia Matile, kes otsustas isegi selle üle, kes kahevõistlejatest sõidab Olümpiale ja kes mitte.

 
At 13:02, Anonymous Anonüümne said...

See on nagu huvitav, et kes siis lõpuks ikkagi otsustab. Kas treeneril on õigust keelata sportlasel minna poliitilistel põhjustel ilma alaliidu otsuseta? Jah peatreener võib väita, et moraalselt kahtlane kodanik ei ole vormis ja tema asemel pannakse kirja nõrgem aga lojaalne sportlane, kes teatab, et ta ei osale või kelle puhul pole kartust, et ta venelastega koos ühispildile peaks sattuma. Selline võimalus on muidugi olemas. Manipulatsiooni ruumi jätkub. Palju olulisem on aga, et kui sportlane otsustab minna, siis keda peksab Priit ja meedia, kas sportlast, treenerit, alaliitu või Ummit?

 
At 13:12, Anonymous Anonüümne said...

Sel juhul on tark kõigile kolki anda.

 
At 13:14, Anonymous Tamsalu maraton lükkub edasi said...

https://sport.err.ee/1608870542/tamsalu-neeruti-maraton-lukkub-lumepuuduse-tottu-edasi

 
At 14:23, Anonymous Anonüümne said...

Tekib juba tüüpe kellele Pullerits peaks poliitilise õppetunni pidama karmi sellise ja nahutama nii et perse punane.

 
At 17:53, Anonymous Kägu, kehakultuurlane said...

Oletame, et OM toimuvad täies mahus ja venemaa osaleb. Kui Eesti mänge boikoteerib, siis kes kannatavad selle all kõige rohkem?
a) vene poliitikud
b)vene sportlased
c) Eesti poliitikud
d)Eesti sportlased
e)ROK
f)EOK
g) Keegi muu

 
At 18:38, Anonymous Anonüümne said...

Pakun, võidavad Vene poliitikud ja sportlased - poliitiliselt näidatakse läänele koht kätte, teeme mis tahame ja osaleme seal, kus vajalikuks peame. Teiseks, Vene paljukiidetud spordi- ja spordimeditsiinisüsteem saab oma vägevust näidata.

ROK ja EOK on maailmad maailmas. Nad elavad oma reeglite järgi. Neid ei mõjuta miski.

Kaotavad Eesti ja Eesti sportlased. Eesti sportlased on elutöö teinud, kuid ei saa osaleda. Ukraina sportlased on elu jätnud. Eesti kaotab ka osaledes, kui ROK venelasi tolereerib. Eesti sportlased, spordisüsteem jms on sel juhul põhimõttelage.

Spordist on palju tähtsamaid asju, millele toetuda.

 
At 18:50, Anonymous Anonüümne said...

18:38 õige. Ei saada aru et jalge alla tallatakse väärtus, spordist suurem asi. Kõik on kaasa tundmas kuidas sportlased ei saa oma 4 aasta tsüklit ära kasutada. Suudate mõelda et ühe suurtüki pauguga kustub ukrainas mitu süütut elu. Videod on olemas, näha kuidas inimesed roomavad poris oma elu eest. Putinil oleks üks koosolek pidada ja oma orkid teisest riigist ära kutsuda. Kuidas seda teha? Üks hoob ongi venkudel kõik rahvusvahelised sidemed katkestada, mida aga ei tehta põhjendusega "aga sportlased pole süüdi ja tahavad sportida. Tutkit nahleeba. Pullerits peaks tõesti korraliku litaka panema.

 
At 19:27, Anonymous Anonüümne said...

No on uumorivennad. Kus te teate et kahe aasta pärast pariisi lagendikel rotisuurused prussakid ja nelja peaga konnad ringi ei kalpsa?

 
At 20:30, Anonymous Anonüümne said...

Läks suuremaks seente söömiseks, 19:27?

 
At 16:06, Anonymous Anonüümne said...

Kogukonnalt õnnitlused laureaadile venelasi nahutavate artiklite eest! Nii hoida!

 
At 16:13, Anonymous Anonüümne said...

Laureaat peaks jõuliselt esile astuma. Nii enam jätkata ei saa. Embrich Raja panevad skogliomoosi

 
At 17:09, Blogger Priit Pullerits said...

Aitäh, 16:06! Kiitus, et märkasite. Ja tänu loomulikult!

 
At 18:07, Anonymous Anonüümne said...

EOK võiks algatada Bachi tagasikutsumise ROKi presidendi ametikohalt, kui see statuudi järgi võimalik on. Sõõrukas ütles telesaates, et Bachi ametiaeg kestab 2025.a-ni. Kahe aastaga võib see m... palju huvitavat korda saata. Hea küll, meie positsioonid on nõrgad. Aasia ja Aafrika soovib väidetavalt agressoreid ja dopsivendi tagasi suurvõistlustele. Aga ikkagi, olgugi Balti-Poola-Põhjamaade koalitsiooni nii väike kui tahes ja võiduvõimalused väikesed, teeksime tagasikutsumise algatusega juba hoopis kobedamat lärmi kui kuluaarides sussutades ja "punaseid jooni" maalides. Kuidas tundub?

 
At 18:17, Anonymous Anonüümne said...

Sõõruka positsioone ja motivatsioone teab ainult jumal taevas. Ajab ta ühtviisi oma turvaäri nii venes kui Ukrainas ja mööda pükse on ta samuti korralikult saanud mõlemas sõjas olevas osapooles.

 
At 18:55, Anonymous Anonüümne said...

Blogiperemees diplomiga.

https://www.postimees.ee/7702076/galerii-postimehe-fondi-meediaauhinnad-2022?gallery=325232&image=15116084

 
At 19:13, Anonymous Anonüümne said...

Peremees sai diplomi palju õnne ja edu,
aga kas ta kogukonda toetuse eest tänas?

 
At 20:54, Anonymous Anonüümne said...

Nagu ühest Delfi artiklist lugeda, siis noor Ukraina kümnevõistleja ei saa enam kunagi võimalust olümpial osaleda. Kuigi oleks saanud ka rindelt kõrvale jääda.

 
At 00:13, Anonymous Anonüümne said...

"Pullerits on musterajakirjanik just seetõttu, et suudab kogu oma kirglikkuse juures kirjutada lugusid juuksekarva lõhestava objektiivsusega, kuid arvamuskülgedel end tagasi ei hoia. Seekordset arvamusloo preemiat vastu võttes ütles Pullerits, et tunnustus on tore, kuid kahju, et seda peab saama sellise teema eest. «Kirjutise eest, mida parema meelega ei kirjutaks,» tunnistas ta."

Kas te Vene sportlaste vastu tegelikult ei olegi?

 
At 07:54, Blogger Priit Pullerits said...

00:13, jah, see mõte võib jääda mitmeti tõlgendatavaks. Aga minu ainus mõte oli, et kahju, et preemia tuleb sõjateema eest - sest sõjast see kõik tõukub, millest kirjutasin -, et parem, kui seda sõda ei oleks ja saaks kirjutada muudest asjadest.

 
At 11:21, Anonymous Anonüümne said...

PP on rahu poolt, loogiline.
Kuid Bachi ideel on järjest kaalukamaid toetajaid, nüüd ka Valge Maja.. kas P ütleb oma teisest kodumaast lahti, vaevalt küll, surub keele põske ja läheb ikka mingeid suuri punaseid kraave sõitma!

 

Postita kommentaar

<< Esileht