Pullerits: Kogu alasti tõde rattasõitudest kaugel maal ehk paneme minutid ja kilomeetrid eurodesse
Good Water Canyon Rim Trails, San Rafael Swell
35,7 km / 4:10.30 / 2:46.15 / 272 m / 12,9 km/h
Mexican Mountain Road, San Rafael Swell
13,9 km / 1:01.05 / 54.20 / 169 m / 15,4 km/h
Salt Wash area, south of Green River
71,4 km* / 7:10.20 / 5:23.50 / 784 m / 13,2 km/h
Goblin Valley State Park
16,7 km / 2:15.00 / 1:41.20 / 219 m / 9,9 km/h
Temple Mountain, San Rafael Swell
20,8 km / 2:19.35/ 1:50.10 / 379 m / 11,3 km/h
Green River
12,3 km / 55.05 / 49.10 / 26 m / 15,1 km/h
Red Wash Road & Dead Cow Trail, near White Wash Sand Dunes
13,2 km / 1:45.55 / 1:28.05 / 168 m / 9,0 km/h
Salt Wash Road & Guy’s Trail
14,9 km** / 1:35.35 / 1:09.25 / 103 m / 11,9 km/h
Hwy 70 to Floy
11.9 km / 50.35 / 40.30 / 77 m / 17,7 km/h
Poison Strip & Cordova Canyon
41,5 km*** / 4:24.00 / 3:16.35 / 289 m / 12,7 km/h
Sego Canyon & Thompson Canyon, near Thompson Springs
9,9 km / 52.20 / 42.35 / 127 m / 14,0 km/h
Four Arches Canyon, Bull Canyon, Day Canyon & Mag 7 trails
34,5 km / 5:02.00 / 3:40.00 / 386 m / 9,4 km/h****
Moab Rim Trail, down Hidden Valley Trail
25,3 km / 5:04.10 / 3:31.05 / 611 m / 7,2 km/h
Colorado River Pathway & Old Moab Highway
31,6 km***** / 2:03.35 / 1:44.50 / 269 m / 18,1 km/h
La Sal Pass Road
7,9 km / 1:25.50 / 1:08.45 / 367 m / 7,0 km/h
Strike Ravine
18,4 km / 3:24.20 / 2:38.40 / 500 m / 7,0 km/h
Kane Creek Canyon
10,8 km / 2:52.30 / 2:06.05 / 192 m / 5,2 km/h
Cameo Cliffs, between Moab & Monticello
16,3 km / 1:50.20 / 1:37.30 / 175 m / 10,1 km/h
Lavender & Davis Canyons & Hwy 211, Canyonlands National Park
51,0 km / 5:35.00 / 4:18.55 / 337 m / 11,8 km/h
Monticello
11,4 km / 52.50 / 48.35 / 89 m / 14,2 km/h
Lockhart Basin & Corral Pocket Roads, near Canyonlands National Park
47,3 km / 5:35.50 / 4:02.10 / 470 m / 11,7 km/h
Tusher Canyon Slickrock, Mill Canyon & Courthouse Rock
25,9 km / 5:35.45 / 3:51.10 / 542 m / 6,7 km/h
Shafer Road from Potash
37,9 km / 4:34.15 / 3:34.55 / 645 m / 10,6 km/h
Colorado Riverway Bike Trail, Moab
16,1 km / 58.00 / 52.05 / 86 m / 18,6 km/h
Klonzo Trails
26,2 km****** / 3:34.35 / 3:02.30 / 468 m / 8,3 km/h
Moab
23,0 km / 1:57.00 / 1:42.20 / 167 m / 13,5 km/h
Hastings Road to Swasey’s Beach, near Green River
31,3 km / 1:51.05 / 1:38.35 / 213 m / 19,1 km/h
* rattakompuuter näitas 77,5 km
** Strava näitas 13,7 km (kompuuter on õigem)
*** rattakompuuter näitas 38,6 km
**** kilomeetrid ja ajad arvutatud, sest Strava lõpetas enne sõidu lõppu töötamise
***** rattakompuuter näitas 30,6 km
****** Strava näitas 25,3 km (kompuuter on õigem)
KOKKUVÕTE
Kokku rattaga 677,2 km*
15 päeva ühe päeva keskmine läbisõit 45,1 km
Rattaga väljas veedetud aeg 79:33.35
Rattaga sõidetud 60:59.45
Keskmine sõidukiirus 11,1 km/h
Keskmiselt rattaga päevas väljas veedetud aeg 5:18.15
Keskmiselt rattaga päevas sõidetud 4:04.00
Tõusumeetreid kokku 8130
* 23.09 ja 26.09 on arvestusse valitud rattakompuutri ja Strava keskmine näit
Nüüd siis on sõna neil, kellele meeldib asju rahasse ümber arvutada. Mõne arvutuse nende vaeva säästmiseks juba tegin.
Ühe rattaga sõidetud minuti hind 1,25 eurot
Keskmiselt rattaga väljas veedetud minuti hind 0,96 eurot
Ühe kilomeetri hind 6,76 eurot
Ühe tõusumeetri hind 0,56 eurot
Fotode autor Priit Pullerits
Postitas: Priit Pullerits @ 13:52
kommentaare: 18
18 Kommentaarid:
Koguni 15 päeva rattal. Müts maha! Kõva sõiduga tõid kilomeetri hinna alla, samas jäi aega piltide tegemiseks ja looduse vaatlemiseks. See näitab teisest küljest varu kilomeetri hinna vähendamiseks. Mõned rajad ju korduvalt läbitud, mis seal muneda. Usaldades ajakirjaniku rehkendusi keskmise sõidupäeva maksumus 45,1x6,76= 304,88 eurot. Monticello raja läbimise maksumus näiteks on 11,4x6,76=77,06 eurot. Ei hullu.
450.-
Vabandan ja soovin jaksu!
Pole hullu, 16:05. Vabandus vastu võetud.
Jah, võib teha igasuguseid arvutusi ja saada kentsakaid tulemusi. Näiteks kui mõni spordimees läheb soojamaa nädalasele puhkusele ja seal üldse trenni ei tee, kuigi võiks, siis kas hindame ta reisi täiesti mõttetuks, sest pole isegi kilomeetreid, millele hinnasilt külge panna?
Mu eesmärk ei olnud kilomeetreid koguda. Mu eesmärk oli käia seal, kus mulle loodus väga meeldib. Isegi kui kilomeetreid oleks tulnud palju vähem, ei ütleks ma, et reis oli asjatu raiskamine. Sain suure emotsiooni, mida olen siin teistegagi juba üle nelja nädala jaganud.
Kilomeetri hinda võib arvutada siis, kui minnakse kevadel rattalaagrisse kilomeetreid koguma. Minu reisi puhul on hindamiskriteeriumid teised, sest ratas on olnud mulle ainult transpordivahend, mis on võimaldanud minna sinna, kuhu jalgsi ei jõua ja autoga ei pääse (ei riski, ei tohi, ei julge).
Arvutage välja keskmise tõusuprotsendi keskmine hind, kui suudate! Eriti võimekad arvutajad võiks seejuures arvestada ka hõõrdetegurit.
Tõusumeetri maksumuse peale just mõtlengi. Kindlasti tuleb rakendada koefitsienti. Aga millist peale Tambovi?
Vot, ja siis. Tegelikult antarktilise kõrbe külastamisega võrreldes oli ju väga soodne sõit. Antarktikas võid teha maratoni kus kilomeetri hinnaks kujuneb 300€/km. Reservi on tohutult. https://www.marathontours.com/races/antarctica-marathon-and-half-marathon-voyage-two-386/packages
Ja kui ka see ei tundu suur, siis on võimalik km hinda duubeldada 600€/km peale lõuna pooluse kandis - https://www.icemarathon.com/schedule-and-prices
Ah, mis poolused, kui Musk ükskord oma Marsi reisid käima paneb, siis saab alles korralikku km hinda nautida.
Kas peremees on esimene kes Marsil, New Moabis, rattaretke ette võtab?
Arvestades asjaolusid, pean tunnistama, et Priit on väga osava eelarve ja km kulu suhte kokku saanud. Huvi pärast, et olla aus võtsin ka oma Moabi käiguga seotud kulud luubi alla. Kuna läbitud rada asus eemal ja Moab oli vaid osa aklimatisatsiooni programmist ning loomulikult oli kaasas ka toitumisspetsialist kes tegeles vaid raja läbimise jälgimisega siis on väga aus kui võtta arvesse kõik raja läbimisega kaasnenud kulud ja jagada see läbitud km arvu peale. Number mis tuleb nii välja on 100€/km. Võrreldes Antarktika katsumustega on see ju väga odav, Priiduga võrreldes ilgelt kallis, meel läheb paremaks kui vaadata hoopis minuti baasil sest tulemuseks on vaid 5€/min. Tõusumeetrite järgi 2€/m. Kokkuvõttes 15x km, 5x min ja 4x tõusumeetrite järgi Priidu ponnistusest enam. Lõppude lõpuks oleksid kõik need kulud olemata ja reis see aasta sinna tegemata kui poleks metsikus looduses karudega palistatud raja läbimist plaanidesse sättinud.
Pealtnäha justkui konkreetne, ent samas ebamäärane jutt, 10:14. Äkki täpsustate, et mis rada ja kui pikalt, mis oli ka ööbimiskulu Moabis ja kus, milline lennu- ja automarsruut sinna ja mis hinnaga jms. Oleks huvitav võrrelda!
Kuna raha hulk muudkui suureneb siis oleks õigem hinnata hoopis reisi süsinikujalajälge, palju see lõbu tossu tekitas?
Süsinikujälg? Mis oleks hind tulnud siis, kui oleksin elektriauto laenutanud?
Green Riveri linnakeses, kus ööbisin neli ööd, nägin Powelli muuseumi kõrval elektriautode laadimiskohta. Green River on tolmune tilluke linn, kus peatuvad peamiselt rekad ja mõned minusugused seiklevad turistid. Selle ainus väärtus on, et asub Interstate 70 ääres. Ja seal ma siis nägin... laadimisjärjekorda. Palju õnne, Tesla-mehed! Te passite oma kallite autodega järjekorras, sest ümberringi mujal ju laadimiskohti pole ning maanteesiltki hoiatab, et läände sõites on järgmise service-linnani üle 100 miili (ja ma ei tea, kas seal laadimiskohta üldse on), aga ma lasen auto bensiinipaagi minutiga täis ja jätkan muretuna teekonda.
Pole ime, et elektriautode osas hakkab viimaks reaalsus koitma, nagu kirjutab ka Wall Street Journal:
https://wallstreetjournal.postimees.ee/7884452/wsj-toyota-esimehe-sonutsi-koidab-inimestele-lopuks-ometi-elektriautode-reaalsus
See, et Moab ja teised kohad said lähemalt vaadeldud kondiauru, mitte 4x4 monstrumitega, on juba mingit rohereisiauhinda väärt.
Rada kulges jalgsi 1960. aasta taliolümpiamängude toimumise paiga Squaw Valley suusakeskuse ja Northstar suusakeskuse vahelistes mägimetsades 24 tunni jooksul nii, et mägiratturite radu tohtis ainult ületada ja mitte neil viibida. Distantsi pikkuseks kujunes 75+ km ehk siis keskmiselt 3 km/h mis on selline kiirema kõnni tempo sinka vonka mööda metsaaluseid ja otsem mööda teid. Tõusumeetreid oli kokku 2950 m ehk 123 tõusumeetrit tunnis. 1991 aastal Savisaare toel kuulsust kogunud Tallinna Teletornis korraldatav trepijooks oma 160 tõusumeetriga läbitakse näiteks paremate poolt 5 minutiga kui nüüd tõsiste sportlike tulemustega oma pingutust võrrelda aga eneseõigustuseks võin nentida, et mul tuli ronida sama kõrgele virtuaalse teletorni treppi mööda üles ja alla tagasi 18 korda kui sportlased said alla tulla teletornist lihtsalt liftiga ilma, et see oleks läinud ajamõõtmisel arvesse...
Ööbimiskulu Moabis oli väga soodne - 0. See oli kohaks kus sai külastada Archie rahvusparki ja keha kinnitada, kuna jäi poolele teele ööbimiskohtade vahel, kusjuures alustatud sai turismitee nr 12 Moabi poolsest otsas asunud hotellist ja lõpetatud Eesti Energia maavalduste läheduses Bonanza söeelektrijaamast põhja pool.
Autoreis algas Las Vegasest, kuna meelelahutuspealinna viivad lennukipiletid olid kõige odavamad. Lend kulges TLL-ARL-LHR-ORD-LAS-PHX-LHR-ARL-HEL-TLL ja sisaldas plaanitult alguses 1 ööbimise kuid päädis lõpuks 3 ööbimisega hotellides, mille võrra läks ka reis pikemaks ja kallimaks. Plaani järgsed lennureisi kulud olid 1147 eurot millele lisandus veel ekstra ööbimistega 167 eurot lisakulusid mis tuli oma taskust teha ehk siis kokku 1314 eurot kahe inimese peale so 657 eurot nina peale.
Auto rendikulu 12 päeva eest kasutades Auto Europe vahendusmaaklerit oli 850 eurot koos muretu kindlustuse paketiga. Lisaks veel parkimistasu ja kütus 405 eurot ning läbitud sai 2941 miili nagu rendilepingus kirjas ehk siis 4735 kilomeetrit. Autosõit ise Las Vegas-Zion-Escalante-Green River-Arches-Moab-Enefit karjamaad-Bonanza-Vernal-Teton-Yellowstone-Idaho Falls-Arco-Kuu kraatrid-Atomic City-Salt Lake City-Northstar-Rhyolite-Las Vegas.
Kokku jah kui nüüd komakohaga numbrid veelkord üle vaadata siis tegelik kulu on isegi 105 eurot/km aga kuna GPS-ga mõõdetud raja pikkus oli lühem läbitust siis on pigem õigele tulemusele lähem ikkagi 100 eurot/km. Aja baasil arvestades tuleb komakohaga isegi 5,55 eurot/min ning kõrgustesse pürgimise alusel 2,7 eurot raja tõusumeetrile.
Kui nüüd neid meeletuid numbreid vaadata, siis jah ilma tolle raja läbimise himuta poleks reisi sündinud aga kuna hotlisti oli pikalt jäänud Yellowstone ning lisaks veel ka Moab, Arco ja Bonanza kant ning teab mis veel, siis nii ta läks. Ajalised raamid tulenesid soodsama lennupileti soetamisest ja puhkeplaanide jaotuskavast. Seetõttu algsetest programmi draftidest sai väga palju kohti ja tegevusi välja kärbitud. Kõike korraga ei jõua ja midagi ilusat võib jääda ka järgmiseks korraks oma korda ootama kui selleks peaks sobilik võimalus tekkima.
10:14
Aitäh põhjaliku ülevaate eest.
Silma jäi kaks asja, mida kommenteerin. Esiteks, lennureis tohutu arvu vahemaandumiste ja ümberistumistega ning sekka veel ööbimised ka. Mu meelest on see jube kurnav ja üksjagu närviline ka. Kui saab ühe vahemaandumisega, nagu mul seekord õnnestus, Tallinn-Frankfurt-SaltLakeCity, siis on ikka jube mõnus ja ökonoomne variant. Siuh ja kohal. Eelistan pigem rohkem maksta, kui vahemaandumiste ja ööbimistega asja keerulisemaks teha. Nt mul oli 2019 lend New Mexicosse nii, et kõigepealt lennukiga New Yorki õhtuks, siis varahommikul vist Atlanta kaudu Albuquerque'i ehk sisuliselt kaks päeva teel, sest vahepeal oli ka ööbimine lennujaama lähedal, mis oli suht mõttetu, sest voodis sai olla vaid viis tundi. Kurnav.
Teiseks, autoring. Seal on sees mitmeid väärt kohti, aga paljud head kohad on ka välja jäänud. Et kogu Edela-Ameerikat kõigi vaatamisväärsustega hõlmata, tuleb ette võtta minimaalselt nelja, maksimaalselt viie nädala pikkune autoreis. Tean, sest olen ise teinud mõlemat. Kõige alus on planeerimine. Viienädalase reisi sisse mahtus ka nt matk Grand Canyoni põhja ja autosõit White Rim Drive'il.
Nii see on, et soodsamad reisid on paari vahemaandumisega. Olles reisinud korra SFO-TLL turistikas, siis tegelikult oli see üks lõputu lend ja ebamugavuste kannatus, mida väheke kompenseeris vaid lühem reisiaeg. Lühemaid lennuotsi korraga tehes saad vahepeal sundasendist välja ja mõnusalt liigutada. Peab ütlema, et nii oli päris meeldiv. Tõsi on et ümberistumised tekitavad põnevust ja lisavad seikluslikku aspekti. Kiirustades tekivad eksimused ja siis on vaja kõik joonele tagasi saada. Lisaks veel lendude hilinemised ja jõua ei jõua dilemmad ning kui ei jõua siis sundpeatused ja lisaööbimised, mõnikord lihtsalt õnnest napib ja siis tuleb valida, et kas tahad liikuda kiiremini sihtpunkti lisamaandumisega või lased lihtsalt päeva õhtusse oodates uut lendu.
Alguses oli plaan olla 3 ööd Yellowstones aga kuidagi tuli kohal oldav aeg ära jagada erinevate ajakulutamise sihtpunktide vahel ning nii jäi sinnagi vaid 2 ööd ja 3 päeva. Mujale siis vastavalt veel napimalt või üldse mitte. Ja lõpuks on vaja aru saada, et mis sellest tohutust assortiist ikkagi kõnetab ja kuidas kõige selle elamuse tarbimisel ikka ka puhata saaks.
Olen nõus, et 12 päeva on napp aeg aga ma pean tunnistama, et pikemalt korraga ma ei tahagi seal olla kuna lisapäevadel tekkiva emotsiooni väärtus jääb järjest lahjemaks võrreldes esimeste päevadega ja tegelikult hakkas enamus asju lihtsalt eri variatsioonides korduma. Samas oli kõik väga tore kuid selge peaga kulusid vaadates paneb küsima, et kas selline laristamine on ikka ratsionaalne viis puhkuseks? Siiski, teadmata õiget vastust eelmisele küsimusele, kunagi selline kiire suts äkki veel.
Lp Tarmo, kui ümberistumiseks on aega, võib puhkus lennusutsakate vahepeal isegi kasuks tulla. Aga mul on olnud ümberistumisi, kus on tulnud joosta ühest terminalist teise. Ja siis, kunagi Rootsist Inglismaa kaudu LAsse lennates, Rootsist väljalend hilines ja jätkulend läks ära, õnneks British sai selle käigult asendada Virginiga, nii et ajakadu oli vast ainult 2-3 tundi.
Tegelikult on üle ookeani mõistlik lennata ühe jutiga, nagu nüüd tegin: Tallinnast varahommikul välja ja pärastlõunaks oled kohal (kohaliku aja järgi). Olen ka lennanud nii, et Soome kaudu Göteborgi venna juurde, seal ööbinud, ja siis järgmisel päeval edasi vist kahe ümberistumisega Las Vegasesse, nii et jõudsin kohale keskööl, meeletult väsinud, ja siis veel autoga hotelli, kuhu jõudsin öösel ühe paiku. Kokkuvõttes siis kulus kaks päeva vahemaandumiste ja ööbimistega lendamisele - jube ajakulu ja väsitav. Mul on tavaliselt puhkusel iga päeva arvel, ei ole mõtet neid väheseid päevi lendamisele kulutada.
Olen Yellowstone'is veetnud poolteist päeva, sellega jõudsin mõlemad loopid ära teha ja kõik allikad ja piisonid ära vaadata. Täitsa tehtav, kui planeerida.
Nõus sellega, et algul tunduvad puhkusepäevad pikad ja sinna mahub palju, aga mida aeg edasi, seda kiiremini hakkavad päevad puhkusel justkui mööduma.
Reisiväsimuse tase pärast lendu on hea tähelepanek. Vaatan kadedusega pilte, kus turistiklassis saab keset lennukit ennast toolide peale siruli visata. Mul pole seni selline trikk kunagi õnnestunud. Kunagi ei ole see olnud probleemiks sinna minnes, küll aga tagasi tulles kui ajavahe tuleb tehniliselt lihtsalt tagasi magada olenemata sellest, et kas saad tagasi ühe ropsuga või jääd veel öömajale. Võib-olla kui tõesti õnnestub tagasi tulles äriklassis kindla peale lennu ajal horisontaalasendis põõnata, siis suudadki lennukis kellakeeramise ära kompenseerida aga siin räägime juba kopsakast lisandist lennukuludele, mis eeldab, et sellega õnnestub Ameerikas oluline ärioperatsioon, näiteks realiseerida jõude seisev suurem kinnisvara lapp või nagu meil kombeks, et kui asi toodab kahjumit, siis tuleb soetada kõrvalt veel maad juurde, optimistliku tuleviku lootuses, mis kataks ka vana kahjumi.
Yellowstone pole mingi läbikomposteeritav KP nagu sain juba tpmv.blogspot.com blogi vastava kande sirvimisel aru. Seal on hea rahulikult kulgeda. Mul läks 3 päeva ja ainult alumine loop ning isegi sellega ei jõudnud kõiki väärt kohti läbida. Tegelikult oleks võinud isegi veel rohkem aega kulutada kui oleks sulandunud rohkem kohalikku vaibi ja kauem nendes looduskaunites paikades mediteerimislaadses seisundis viibinud. Seda tunnet mis seal tekib ei võta ju paari pildiklõpsu või video tegemisega kaasa. Neile seal see ongi nagu üks suur kuurort, kuhu minnakse pikemalt hängima, et puhkust mõnusalt viita, oodatakse ajakava järgi kenasti geisrite pursked ära ning alles siis minnakse järgmisi passima. Lähed jalutad matkarajad oma koskede vaadetega ja valge müraga läbi, veedad aega rahulikema geisrite pahvakate, podina, kohina ja mulinaga ning lihtsalt naudid kuidas mitte keegi enam ei sagi vaid tegeleb samasuguse passimisega. Milleks puhke hetkel rutata, seda saab ka Eestis teha.
Head mõtted, Tarmo.
Mul õnnestus seekord ligi 11-tunnisel lennul Frankfurdist SLCsse saada endale kogu neljane keskmine pingirida - no küll oli hea. Tegin patjadest endale isegi mõnusa küljealuse, laotasin tekid peale, võtsin jalatsid jalast - vaat nii juba tasub lennata. Kuigi suurt ei maganud, lihtsalt lebasin, siis kohale jõudes olin suht värske, mitte kudenud, sõitsin veel ca 2,5 tundi autoga edasi, sellest pool aega pimedas mägiteel, ja motelli jõudnuna jõudsin veel käia toidupoes ja panna ratta kokku.
Yellowstone pole päris minu teema. Olen mõlemad loopid läbi sõitnud, näinud enam-vähem kõiki geisripiirkondi, nii podisevaid kui purskavat Old Faithfuli, aga mulle on Utah loodus siiski võimsam ja imelisem. Kui kas või Moabile põhjast ligineda, siis need mäed ja kaljud, mis pole isegi kaitse all, millest enamikul pole nimegi, on ikka ülivõimsad. Eks igaühel oma maitse ja eelistused. Yellowstone on minu jaoks liiga suur, nagu pool Eestit, jube palju sõitmist. Ja liiga tasane pinnaformatsioonilt. No ja teed on autosid liiga täis, mõnes kohas vaat et ummikud, kui keegi tee ääres karu või piisonit näeb.
Postita kommentaar
<< Esileht