Pullerits: Minu ettepanek, kuidas muuta jalgpalli MM-võistlused palju sportlikumaks ja põnevamaks

Kellelegi pole uudis, et ma ei vaata jalgpalli – aga see ei tähenda, et mul puuduksid ideed, kuidas seda mängu minusugustele huvitavamaks teha. Asi on süsteemis.

Praegune süsteem on halb, ebasportlik. Teate ju küll: 48 meeskonda nelja kaupa tosinas alagrupis, misjärel 32 edasipääsenut pannakse kuskil FIFA peakorteris leiutatud süsteemi alusel paaridesse, umbes nii, et A1 mängib E3-ga ja B2 mängib G1-ga jne. Täiesti mittesportlik lahendus, kas pole? Suuresti loosipõhine. Liiati on rida meeskondi, kes on alagruppidest juba kahe esimese vooruga taganud edasipääsu ega näe seetõttu ilmselt mõtet kolmandas voorus suurt pingutada, mis tähendab, et kolmandas voorus on hulk väheolulisi, ütleks, et teise ešeloni kohtumisi.

Aga ma tean, mis moodi muuta kõik mängud kuni lõpuni pingeliseks.

Selleks tuleb muuta 32 hulka paigutumise süsteemi. See peab muutuma sportlikust printsiibist lähtuvalt valikupõhiseks.

Olete ju kursis, et mõnel väljalangemissüsteemiga alal saavad sportlased ise valida, kuhu nad ennast järgmises väljalangemisringis võistlema paigutavad? Sama võiks teha jalgpallis, võttes aluseks kõigi alagruppide mängude tulemused.

Nimelt, oletame, et neli võistkonda lõpetavad oma alagrupiturniiri kolme võidu ehk üheksa punktiga. Olgu need näiteks Argentina, Saksamaa, Mehhiko ja USA. Nüüd jääb vaid otsustada, mille järgi panna nad järjestusse, kas väravate vahe või suhte või hoopis löödud väravate arvu järgi. Ütleme, et saame väravate vahe järgi sellise järjestuse: Saksamaa, USA, Argentina, Mehhiko. Samamoodi tuleb järgmisena panna järjestusse meeskonnad, kes said 7 punkti (8 punkti saada ei ole ju võimalik!), siis meeskonnad, kes said 6 punkti jne. Nii saab 32 edasi pääsenud meeskonda panna ühekaupa paremusjärjestusse.

Jah, kohe võib vastu vaielda, et alagrupid ei ole ühesuguse tugevusega, et mõnel on 9 punkti koguda kergem, kui teisel koguda 7 punkti. Nõus, ei vaidle üldse vastu. Aga igal juhul hargneb siit järgmiste paaride moodustamiseks õiglasem moodus kui see, mis on kasutusel praegu.

Ja edasi läheb nii, et kujunenud pingereas esimeseks tulnud meeskond saab endale esimesena valida järgmise ringi vastase. Ükskõik kelle ülejäänud 31 meeskonna seast. Ta võib vabalt valida ka näiteks 7. kohale asetunud meeskonna, kui leiab, et see on talle mugavam ja kergem vastane, kui 32. koha saanud meeskond.

Asja iva on kahes järgnevas tõsiasjas: esiteks, selline süsteem, kus pingereas kõrgem koht annab suurema valikuvabaduse, motiveerib meeskondi rohkem pingutama ja muudab mängud lõpuni põnevaks, mitte ei juhtu nii, et saadi teise poolaja esimeseks veerandtunniks 2:0 edu ning viimased pool tundi tegeldakse mängu tapmisega ehk palli veeretamisega; kui, oletame, eduseisus meeskonna kaks esimest mängu on lõppenud 1:0 ja 0:0, siis selge see, et seitse punkti ja väravate vahe 3:0 väga suurt valikuvabadust ei taga. Parem on lüüa veel kolmas ja neljaski värav ning tõusta lõplikus pingereas märksa kõrgemale.

Ja teiseks: kas pole õiglane, kui meeskond, kes on pingutanud hea tulemuse nimel, saab selle eest preemiaks ka võimalikult soodsa valikuvõimaluse, mitte ei lähe järgmises ringis vastamisi sellega, kes FIFA süsteemi järgi automaatselt vastu tuleb? Nii saab ka suure tõenäosusega välistada, et turniiri liiga varases faasis, 32 parema hulgas, ei läheks vastamisi meeskonnad, näiteks Hispaania ja Brasiilia, keda enamik eelistaks näha pigem poolfinaalis või finaalis.

Tagatipuks, mõelge, kui põnevaks selline süsteem kogu turniiri teeb! Aet Süvari või Tarmo Tiisler saaks alagrupi kolmanda vooru mängude ajal lõpmatuseni spekuleerida ja targutada, kui mitmendana mingi meeskond tõenäoliselt vastast valida saab ning keda ta vastaseks võiks valida. Samuti, kui põnevaks kujuneks kogu valikuprotsess! Koondiste peatreenerid kogunevad koos abitreenerite ja paari võtmemängijaga suurde saali laudade taha, on eelnevalt läbi mänginud mitu varianti, keda võiks vastaseks valida, aga ilmselt satuvad ikkagi ootamatute valikute ette; selge see, et kui valid näiteks üheksandana, siis võid umbkaudu arvestada, kes võimalike vastastena veel valimata on jäänud. Ja muide, täitsa vabalt võib juhtuda, et ka pingereas kolmandasse kümnesse jäänud mõni meeskond saab vastast valida, kui näiteks mõni esimestest valib vastaseks meeskonna esikümne lõpust või teise kümne algusest. Ma arvan, et selline valikuprotsess on jalgpallisõpradele palju pinevam vaadata, kui enamik alagrupimänge.

Nüüd võite muidugi küsida, mis saab siis, kui esimene play-offi ring on peetud ning 32 meeskonnast jäänud edasi võistlema 16. Siin on kaks võimalust. Esiteks, kas mingi süsteemi alusel, mis arvestab nii alagruppides kui 32 parima seas peetud mänge, kujuneb uus pingerida ning vastaste valimine algab uuesti. Või teiseks, kas 32 hulgas endale vastast valides saab valida endale ka koha turniiritabelis, mille alusel mängid turniiri lõpuni. Sel juhul, pakun, võiks kasutada süsteemi, et algses pingereas 5.-8. kohale tulnud meeskonnad saavad valida koha tabelis esimesena ning pärast noid valivad koha need, kes tulid algses pingereas 1.-4. kohale – sellepärast niipidi, et siis neli parimat saavad oma hea tulemuse eest preemiaks vältida seda, kui nad ei taha mõne tugeva meeskonnaga sama tabelipoole samasse sektorisse sattuda.

Ma ei ole kõike ja üksikasjades lõpuni mõelnud – näiteks, kui kaua on ühel võistkonnal valikuprotsessis otsuse langetamiseks aega –, esitan siin vaid idee kui sellise. Ideest algab ju kõik. Pole ideed, pole ka millegi üle arutada.

Tean ja tunnistan, et minu süsteemis on üks nõrk koht. See on see, et alagrupimängud toimuvad ju väga erinevatel aegadel. Praegu võib juhtuda nii, et meeskond, kes pidas oma kolmanda vooru mängu esimeste seas, valib vastaseks meeskonna, kes just lõpetas oma viimase mängu. Teisisõnu: üks võistkond saab puhata viis või kuus päeva, teine päeva või mitte ühtegi. Aga küllap leidub siingi lahendus. Siin ei ole ju lõppeks tegemist füüsikaseadustega, mida ei ole võimalik muuta ning mis kehtivad sõltumata kellegi tahtest.

Küsimus ongi tegelikult tahtes: kas jätkata mittesportlikul viisil vanaviisi või muuta süsteemi nii, et sportlikud saavutused saaks tõepoolest ausse tõstetud?

Foto 1: Šotimaa fänn enne Šotimaa mängu Brasiilia vastu. Foto autor: Reuters/Scanpix
Foto 2: Mehhiko fänn Mexico Citys enne Mehhiko mängu Tšehhi vastu. Foto autor: Reuters/Scanpix
Foto 3: Brasiilia fänn Miamis enne Brasiilia mängu Šotimaa vastu. Foto autor: Chine Nouvelle / SIPA / Scanpix
Foto 4: Mehhiko kaks fänni Mexico Citys enne Mehhiko mängu Tšehhi vastu. Foto autor: AFP/Scanpix
Foto 5: Mehhiko kolm fänni Mexico Citys enne Mehhiko mängu Tšehhi vastu. Foto autor: ZUMA Press Wire / Scanpix
Foto 6: Šotimaa fänn Šotimaa mängu ajal Brasiilia vastu. Foto autor: PA Wire / Scanpix
Foto 7: Brasiilia fänn Miamis enne Brasiilia mängu Šotimaa vastu. Foto autor: PA Wire / PA Images / Scanpix