Reede, oktoober 02, 2020

Pullerits: Saladuse jälil: miks on Eesti koondised sportmängudes nii mannetud?

Sain kokku majandusgeograaf Jaak Kliimaskiga, Eesti Maaülikooli õppejõuga, kes oli avastanud sportmängudes väikeriikide tulemusi uurides, et Euroopas saadab edu neid maid, kus tugevad meeskonnad ei ole koondunud pealinna, nagu Eestis, vaid tegutsevad tulemuslikult ka väikestes kohtades.

Miks siis Eestis sportmängude edendamisega tupikus ollakse?

Sest meil on asjast vildakas arusaamine. «Ühed ütlevad, et Eesti on väike riik ja meil on väike valik sportlasi,» seletas mulle Kliimask. «Teised ütlevad, et peame tegema Tallinna ühe suure klubi ning kõik inimesed ja raha sinna koondama.»

Esmapilgul tundub see täitsa arukas, möönis Kliimask: kui on väike valik, pole mõtet ressursse laiali pudistada.

Ent siis hakkas ta asja lähemalt uurima. Hakkas vaatama nii Eesti lähiriike kui teisi spordis edukaid väikemaid, nagu Sloveenia ja Island, kellel on väiksusest hoolimata edulugusid. Edulooks luges seda, kui ollakse mingil alal pidevalt tegija, nagu näiteks soomlased jäähokis: viimati tulid nad maailmameistriks peamiselt koduliiga mängijatega. Viimasel ajal on ka Soome jalgpall ja Soome korvpall läinud Eestist mööda.

«Seda ei saa seletada ainult sellega, et soomlasi on neli korda rohkem kui eestlasi,» väitis Kliimask. «Liiati on nende rahvastik tohutult hajutatud üle maa.»

Ja siis süüvis ta andmetesse.

Viimase kümne aasta jooksul (2010-2019) on jalgpallis läinud riigi meistritiitel Eestis vaid pealinna klubidele, teistes riikides aga palju rohkemate linnade esindustele (riigi nime järel võitjate linnade arv):
Eesti    1
Sloveenia    3
Soome    4
Island    4
Taani    4
Rootsi    6

Kui mitmel korral on aastatel 2010-2019 tulnud jalgpallis riigi meistriks pealinna klubi:

Rootsi    1
Sloveenia    2
Island    5
Taani    6
Soome    7
Eesti    10

Aastatel 2010-2019 on Eesti lähiriikides (+spordis edukas väikeriigis Sloveenias) läinud populaarsematel meeskonnaaladel riigi meistritiitel palju rohkematesse linnadesse kui Eestis kauasel menualal korvpallis. Soomes on tulnud jäähokis viimasel kümnel aastal riigi meistriks kogunisti seitsme linna klubid (riigi nime järel võitjate linnade arv):
Läti, jäähoki    2
Eesti, korvpall    2
Läti, korvpall    3
Taani, käsipall    4
Sloveenia, korvpall    5
Rootsi, jäähoki    6
Soome, jäähoki    7

Kui mitmel korral on aastatel 2010-2019 tulnud antud riigis edukal meeskonnaalal riigi meistriks pealinna klubi:

Rootsi, jäähoki    0
Soome, jäähoki    1
Sloveenia, korvpall    2
Taani, käsipall    4
Läti, jäähoki    6
Läti, korvpall    7
Eesti, korvpall    8

Koorus väga selge pilt: Eestis on sportmängud geograafiliselt kõige kontsentreeritumad, raudselt. Ja Eesti on sportmängudes võrreldes teiste väikeriikidega ühtlasi kõige vähem saavutanud.

Kliimask ei väida, et tema esitatud tõsiasjad viitaks ainukesele põhjusele – ja võib-olla ei viita need isegi peamisele põhjusele –, miks meie sportmängude tase on Euroopas nõrk. «Aga mu esitatud põhjus ei ole kindlasti ka vähetähtis,» lisas ta. «Me peame andma väiksematele kohtadele samuti võimalused.»

Ta möönis, et see võib tuua mõningast edu, kui teeme Tallinna ühe superklubi. Aga see toob ainult lühiajalist edu, väitis ta. «Sest just paljusus ja mitmekesisus tagavad konkurentsi ning annavad motivatsiooni kõigile,» rääkis ta. «See on juba looduses nii seatud, näiteid selle kohta võiks tuua lõpmatuseni. NBA draftis on ju ka esimene valikuõigus kõige nõrgemal klubil, et säiliks liiga konkurents, mitte ei panda kõiki tippe ühte klubisse kokku, et siis maailmas kelkida: vaat, kui äge meeskond meil on!

Meil on Tallinn end rasva söönud. Võtab teistelt nii palju ära, nagu viitsib võtta. Ses mõttes oleme nagu arengumaa.»

Vaat siis, kuhu koer on maetud!

Fotod 1 ja 2: Eesti kaotamas mullu sügisel jalgpalli Saksamaale 0:3. Fotode autor: Dmitri Kotjuh, Järva Teataja / Scanpix
Foto 2: Eesti kaotamas minu sünnipäeval korvpallis Soomele 67:75. Foto autor: Sander Ilvest, Postimees/Scanpix

37 Kommentaarid:

At 09:38, Anonymous Anonüümne said...

Üle pika aja peremehe vahendatud analüüsiga TÄIESTI nõus.
Klubide kontsentreerimine (ja võõrmängijatega komplekteerimine) võtab väiksematel kohtadel noortel lootuse kuhugi jõuda ja siis jäetaksegi sport ajaviite-toksimiseks.

 
At 09:49, Anonymous Anonüümne said...

NBA tsirkusega seda jagaamist küll võrrelda ei saa. Kuna pealinnas rohkem inimesi ja uued tulijad trügivad pealinna (koolid, infra), siis suuremad linnades on loomulikult tugevamad klubid ja hakata seda kunstlikult vähemaks jagada on jama.

 
At 11:27, Anonymous Anonüümne said...

Võrkpallurid, hetkel meie viimase 10 aasta edukamaid pallimängumeeskondi, seal on seda geograafilist hajutatust rohkem.
Tulemusi küll kahjuks ei oska välja tuua, kuna volley.ee lehelt on võimatu neid leida.

 
At 12:30, Anonymous Anonüümne said...

Kunagi oli siin tugev mõttetank doktorite professorite emeriituste kehakultuurlaste kaptenite kolonelite näol, nemad oleks selle saladuse kiirelt lahendanud

 
At 12:37, Anonymous Anonüümne said...

Sarnane seis on pea kõikidel tõelistel spordialadel (ratas, keregejõustik, jne). Esimene, kõige elementaarsem füüsiline vundament (teatud loomulik vastupidavus) laotakse igapäevase jalgsi "külakooli" kõndmisega puhtas õhus. Seda ei saavuta mitte vanemate limusiini tagasistmel peentesse "eliitkoolidesse" transportides. Tallinnast sirgunud üksikud sporditipud on erandid, mis kinnitavad reeglit.
Võimalik, et teatud spordialad (curling, purjetamine, pokker, e-sport, rulatamine jms), millega ma ei ole kursis, on teisiti.

 
At 12:55, Anonymous Anonüümne said...

12:30 mitte professorid vaid isakesed olid selle mõttetanki kõige tihkem ja tummisem osa. Alles pärast isakeste heakskiitu sai probleem lahenduse ja saladus paljastatud

 
At 15:29, Anonymous Anonüümne said...

Isakesed on vist solvunud. Padre unustas neid hooaja lõpus tänada. Nüüd ongi kui Padre vabandab siis ehk leebuvad ja tulevad toetama meie võitlust pedosatanismi kommunismi süvariigi vabamüürlaste putinlaste ja dolbajooblaste vastu

 
At 16:15, Anonymous Anonüümne said...

Viimastel aastatel on vaieldamatult olnud populaarseimaks võrkpall.
Viimase kümne aasta jooksul on meistritiitel läinud 4 erinevasse linna - Tallinn-5x, Tartu-2x, Pärnu-2x ja Kuressaare 1x.

 
At 16:20, Anonymous Anonüümne said...

Unustage võrk. https://sport.delfi.ee/news/arvamus/lood/kommentaar-kui-kaua-alaveri-ja-veerpalu-dopingulugu-veel-kedratakse-ja-kes-teemat-tegelikult-uleval-hoiab?id=91239991 Üks mees ei saa ikka aru kes tellib muusikat.

 
At 16:42, Anonymous Anonüümne said...

Soome ja Rootsiga pole mõtet võrrelda, neid on kordades rohkem. Lisaks suured keskused pealinnast väljas. Soome jalgpall on kogu aeg möödas, nemad mängisid jalkat kui Eesti seda ei teinud ning Eesti miljoniga ja Eesti kliimas pole jalgpallil tulevikku.
Võrk on naiste mäng,

 
At 16:49, Anonymous Anonüümne said...

Kes selles süüdi on ja kes teistmoodi toimimise kinni maksaks?

 
At 17:01, Anonymous Anonüümne said...

Eesti võiks vabalt Leedut kopeerida ja olla ühes mängus kõva (basketbol) kui mitmes mängus korraga mudaliigas ja kuskil koolivõimla 8 pealtvaatajaga urkas "lahinguid" pidada. Vaja on meest kes ütleks sõna

 
At 17:06, Blogger Priit Pullerits said...

16:42 eksib, öeldes:
Lisaks suured keskused pealinnast väljas.

Miks küll inimesed lahmivad, fakte arvestamata. Faktid on siin:

Kliimask: Need linnad, kus on tugevaid meeskondi, võivad olla suhteliselt väikesed ja asuda perifeerias. Näiteks Skellefteå, mille hokimeeskond on tulnud lõppeval kümnendil kaks korda Rootsi meistriks, on 32 000 elanikuga linn riigi põhjaosas. Sloveenia korvpallikants Nove Mesto on 24 000 elanikuga. Eelmisel aastal tuli Soomes hokimeistriks Pärnust veidi suurema, kõigest 67 000 elanikuga Hämeenlinna meeskond.

Saite nüüd!

 
At 17:25, Anonymous Anonüümne said...

Kliimaski järeldused. Hoki on spordina bisnis. Kus kõva meeskond see ostab teisest riigi otsast või pealinnast sinna klubisse talendikad mängumehed kokku. Hoki on põhjamaade nba ja nhl. Näiteks tihti kõva Los Angeles Ducks kus pole talve kunagi ehk noor generatsioon ei tule tänavalt hokit kõksides klubisse vaid puhas meeste sisse ostmine väljast. Eestis seda raha ei ole noh võrkpall nautis veidi kuidas muidu sai perifeeria kuressaare ja põlva

 
At 18:24, Anonymous Anonüümne said...

Sportmängudes on väga tähtis iseloom. Kas teate mis on euroopa kõige kõvem klubi? Kes mitte kunagi ei kaota kodus ja väljas on võiduprotsent 93%. Ei ole sugugi mõni rikas Londoni Pariisi Berliini Madriidi Moskva klubi. Noh kes? Ka Tartu väikelinna vuti või korvi mansa võiks olla maailma kuulus kui mehed joodikud ja laaberdajaks poleks nagu moraalitus Tartus tavaks

 
At 19:24, Anonymous Anonüümne said...

Käsipallis teevad Eestis ilma väikeste linnade satsid: Põlva, Tapa, Kehra. Enamus Kehra satsist on siiski pealinnast pärit, Tapa satsis on ka vähemalt pooled pealinnas. Põlva sats on ainuke "aus" sats. Näiteks Paide jalkasatsist elavad ka enamus pealinnas.
Jalgpallis väikeseid riike edu naljalt ei saada, vahel harva võivad jõuda finaalturniirile. Käsipall, korvpall, võrkpall. Kui seal väikesed linnad töösse panna ja tüdrukud trennidesse, siis saadaks Eesti naiskondi kohe kindlasti edu. Võrkpallis juba saadi finaalturniirile. Käsipall on skandinaavias väga kõva, Eestis sisuliselt null. Kui Eesti viljeleb võrdselt kõiki alasid, siis pole kunagi midagi tulemas. Päid lihtsalt ei jagu. Paljudes teistes riikides on ikka selgelt mõned võistkonnaalad, mis teistest üle. Eestis on kõik võrdsed: jalka, koss, käsipall, jäähoki, võrkpall. Leedus on koss, Soomes on hoki, Rootsis on hoki, Norra ja Taani panevad kõvasti käsipalli. Taani ka sulkas väga tugev. Jalkat mängitakse kõikides riikides. Norra kossu pole olemaski, aga naiste käsipall on ülikõva. Eestis naiste koss vireleb, meistriliigat sisuliselt pole, jalka olematu tasemega, käsipallis ka meistriliigat pole. Eesti naised tehku kahte ala. Võrkpall ja käsipall ja väikesed linnad tööle ja tulemusi tuleb 100%.

Huvitav uurimisteema oleks see, et miks Eesti naiste sport on täiesti olematu tasemega? Skandinaavias on naised väga kõvad ja ka pallimängudes. Eesti meeste tase on võrreldes maailmaga ka suht kehvake, aga enamustel aladel on Eesti mehed maailma tipule oluliselt lähemal kui naised naiste maailma tipule.

Vehklemine on ainus ala, kus Eestil on mitu-mitu tegijat. Mitmel OMi alal on Eesti naised kõvemad kui mehed?

Vehklemine, tennis, naiste pargisõit. Veel midagi?

Jalgpallis kaotab meeste koondis maailmameistrile 99,9% väiksema skooriga kui naised naiste maailmameistrile. Kossus sama lugu, käsipallis ka, võrgus pigem ka. Naiste jäähokist ei tasu rääkidagi.

 
At 20:05, Anonymous Anonüümne said...

Naiste sport pole üldse sport. Naised las sünnitavad lapsi, pole neil vaja püherdada spordiplatsil kladiaatorite kombel. Väikeriigil ei saa olla üldine tase kõva, vaja on ühte hammast mille järgi tuntakse. Olgu siis juba koss. Käsipall võib olla kõva kuid skandinaaviasse see jääb, teisi ei koti. Võrkpall võtab osa pikkasid endale, väike ei saa raisata ressurssi. Austraalia on kõva kossus ja jalkas ning nad ei raiska end nišiala hokile ja käsipallile.
Rootsis on jalgpall väga kõva ja Leedu oli käsipallis NSVLi meister mitme kordselt. Las Pullerits oma võimsate sõpradega otsustab mida järgmiseks olümpiaadiks eelis arendada.

 
At 23:12, Anonymous Anonüümne said...

Ega te neid olümpia loterii kulinaid üle ei hinda äkki? Olümps on ju kepipidu kus kondoome jagatakse sunniviisiliselt ja tasuta. Time out, mõtleme veel, et mis ja miks on sport ning milleks see vajalik on! Pallimängu asemel võiks kabetada, miks peab mängides higistama?

 
At 10:02, Blogger Priit Pullerits said...

Hea küsimus, 19:24, tõesti, et miks meil neiste sport võistkonnaaladel väga vaene ja nõrk. See väärib uurimist. Teie arvamus? Eesti naised pole nii emantsipeerunud ehk mehestanud nagu Põhjamaaade naised, meile pole tähtis kõiki meeste lollusi kaasa teha, vaid neid on ikka seda ehedat naiselikkust alles.

 
At 11:25, Anonymous Anonüümne said...

Eestis pole naiste võistkonna sporti kunagi olnud. Mis mõtet on naiste võrgu koondisel saavad kuuba ja rumeenia käest nulliga kolakat. Eesti naiste sport pole ka eestlaste, kõige medalid on Irina ja Kiku Anatoljevna toodud. Ka rahvusvahelises plaanis pole naiste sporti ollagi ainult tennis ja seegi rohkem aluspükste piilumine. Eesti naiste võistkonna lagi on aegajalt balti turniiri võitmine mis andke andeks ei eruta kedagi.
Pole midagi ilusamat kui teadmine et Eesti jäahoki naiskonda tõenäoliselt ei tule.

 
At 12:35, Anonymous Anonüümne said...

Härra Pullerits või siis pahatahtlikud trollid on teemas liiale läinud. Jätkusuutlikuse huvides (nagu märgib ka hr Pullerits ise) on debateerida üleüldse spordi kui rahvusliku uhkuse ja valge rassi domineerimise üleoleku aspektidest siia naiste spordi sissetoomine on juba täiesti meelevaldne ja väljaspool foo fookust.

 
At 13:50, Anonymous Anonüümne said...

Koondiste teema on jämedast kõrrest imetud jutt. Milleks rääkida sellest kui 30 aastat on punnitatud vana karmi nõuka rasva pealt?

 
At 14:17, Anonymous Anonüümne said...

Ühes lauses on juttu looduse seadustest ja siis hüpatakse NBA drafti (nagu oleks see loodusseadus). NBA on peenelt kavandatud äri. Nagu meilgi, mis rahvuskoondise arendamisest siin küsida kui mitte ainult Tallinn vaid Rakvere ja Pärnu provintsiklubid eelistavad väljamaalt musta musklit palgata

 
At 16:38, Anonymous Anonüümne said...

Isa Pulleritsu käest küsin et mis toimub? Mis toimub Postimehe spordi rubriigis? Kas kirjutatakse Boltist Phelpsist Schumahherist OttTänakist või Ronaldo Kristjaanost? Ei. Hoopis kellegi Latvala elu ja tegevus katab 40% PM spordi mahust? Lolliks olete läinud? Kes on Latvala?
Vaat siia ongi eesti spordi surm maetud. Kirjutagu siis juba mõnest eesti vene poisist kes Kasahstani ja Armeenia kolmandas liigas vutti taob kui vaja mahtu täita?

 
At 11:22, Anonymous Anonüümne said...

Mitte midagi ei saa aru. Seda aga küll et härra Pullerits võiks seletada kelle käes on postimehes jäme ots et soome luuser rallivend on Postimees spordi suurim täht ja staar. Kas me elame euroopas või kuskil kokkolas?

 
At 12:33, Anonymous Anonüümne said...

Mis juhtus Priiduga, et enam ei saa Endomondost ta kulgemist jälgida, kas tõesti ongi nii, et Eestis tuleb kõike salaja toimetada, et salakõrv ei kuuleks ja salasilm ei seletaks?

 
At 12:42, Anonymous Anonüümne said...

Resistaansi Juht liitus Anonüümsete Jalgratturitega.

 
At 15:06, Anonymous Anonüümne said...

Priit peaks oma juhikultust jõulisemalt kehtestama. Muidu haaravad anonüümsed sitakotid võimu ja seda ei taha keegi

 
At 15:27, Anonymous Anonüümne said...

15:06 minu meelest ka

 
At 16:02, Anonymous Anonüümne said...

Padre tahab autoritaarse kunni staatusest vist loobuda. Aga parem mitte. Meie võitlus pole lõppenud

 
At 20:07, Anonymous Anonüümne said...

Padre on viimasel ajal selline arg jänes. Oleks kevadel Huu uueks kunniks valinud olek täna suusablogis hoopis teine minek.

 
At 20:49, Anonymous sotside sabarakk said...

Mis Huu? Huu on üldse pildilt kadunud. MargusM samuti. Ei ole neil vennikestel seda püsivust, et veidigi järjekindlalt sõna võtta, samas kui Priit Padre P. püsib juba ei tea mis ajast vankumatult sadulas, läheb isegi paremaks ja tugevamaks, kui meenutada kas või TRMi kohta 284.

 
At 21:48, Anonymous Anonüümne said...

284 on juhtimiseks nadi. Sellise koha peal on vaja häid kamraade kes ei jäta hätta. Sõprus tähendab ka võimet vajadusel andestada ja sõbrale teha isegi lahkelt pediküüri. Kas oleme nõus hea ja kurja õuna maitse nimel paradiisist välja astuma? Estam on meie pärast väga mures -
https://epl.delfi.ee/arvamus/juri-estam-eesti-on-massitud-mitmesse-suurde-skandaali-riigi-maine-on-tosises-ohus-kes-jaavad-meie-sopradeks?id=91248191

 
At 22:55, Anonymous Säinas, taluperemees ja eestlane said...

Kuhu mulda mutid maetud on – see on nüüd selgemast selgem. Võidu võtme vorm on valmis kasutamiseks.

Pulleritsu sellekorrane teemapüstitus on kõva litaks. Igati põnev käsitlus. Blogipostitus vaatab Eesti spordi asja uue nurga alt ja peab möönma, et loos väge ja võimu ning ambitsiooni kõnetada (spordi)rahvast märksa kõrgemal tasandil. Rõõm näha kuidas lugu seilab juba hoopis teistel sagedustel kui viimaste aegade jutud kohast esikolmesajas või keskmisest kiirusest üle 30 km tunnis. Aitäh huvitava teema tõstatamise eest.

Kuid üks küsimus jäi loos küsimata. Kuidas muuta Tartu jälle suureks? Kuidas panna Obinitsa kasvama? Kuidas anda hoogu Häädemeestele? Mis on see õige väetise valem, mille najal võidutantsu vihtuda? Mitu osa kana kakat ja mitu osa valget saia on vaja, et elu ei oleks vaid pealinnas? Kust võtta need julged juhid kes väikeste linnade tahtmist täis mehed ühte ruumi kokku tooks?

 
At 23:07, Anonymous Anonüümne said...

Sellel Priidu postitusel puudub igasugune tõsiseltvõetavus seniks, kuni härra pole välja toonud, mitu kohalikku meest mängis nendes väikeste linnade/asulate meistermeeskondades sel aastal, mil tuldi enda alal meistriks. Me teame ilmselt kõik, et see number on üsna väike, kui mitte olematu.

 
At 08:57, Blogger Priit Pullerits said...

Essugi te ei tea, 23:07.
Ega välismaal pole mingi Paide linnameeskonna sugune süsteem, et nimi küll perifeeriast, aga mehed elavad ja treenivad mujal. No vaadake kas või Rootsis ja Soomes vahemaid!

 
At 15:27, Anonymous Anonüümne said...

Kes rääkis elamisest ? Kas isikud, kes nendes meeskondades mängivad, on ise ikka samast külast/linnast/vallast vms pärit ? Sinu argumentidel pole mitte mingit alust seniks, kuni väikelinna meeskonda on mehed mujalt sisse ostetud.

 

Postita kommentaar

<< Esileht