Pullerits: Kas panustada raha paremasse rattasse või aega paremasse treeningusse?
Omaaegseist sõudetreeninguist esialgu piisas, et sõita Elioni maastikurattasarja etappidel esisaja keskele. Ent spordimehena, kes tulnud kümnel korral sõudmises Eesti meistriks, ihkas ta ka sadulas enamat. Ta soetas veelgi parema ratta, veelgi paremad jooksud, veelgi parema amordi – aga tulemused sellest ei paranenud.
Ta on täheldanud, et kui treeningtunde koguneb aastas 200, võib ta Eesti maastikurattavõistlustel loota 60.–70. kohta. 270 treeningtundi aastas võimaldab tal lõpetada esimese poolesaja seas. (Rohkem pole tal muude tegemiste kõrvalt võimalik treenimisele aega pühendada.)
Tartu rattamaratonil on 200 treeningtundi aastas andnud talle tavaliselt 150.–170. koha, vähemalt 300 treeningtunni baasilt on ta suutnud sõita 80. koha kanti.
Õppetund: selleks et noolida kõrgemat kohta, tuleb panustada ennekõike treenimisse, mitte niivõrd ratta putitamisesse.
Mäestu teistest rattasadulas ammutatud kasulikest õppetundidest saate lugeda ajakirja Ma Olen Jalgrattur värskes numbris (pildil all paremal), kus lisaks minu kirjutatud loole Mäestust tuleb vaatluse alla:
*Itaalia linnakesest jõuluvana juurde – kaks eestlast läbisid Euroopa pikima jalgrattavõistluse NorthCape4000
*Adduco pani Tartu teaterattamaratonile välja viis tiimi. Teaterattamaraton on kambavaimu sõit
*Muhu väina regatt ratastel. Seitse päeva ja 800 kilomeetrit Eestimaa teedel. Nelja mehe matkarataste aruanne
*Saarlane Aivo Maripuu on võistlustulemuste fikseerimisse pannud kogu oma hinge
*Olümpiamängud kolivad spordihallist tänavale. BMX ja rula on tulnud selleks, et jääda. Ott Järvela kommentaar
*Rattamatk Ida-Virumaal – see on kontrastide maa
*Selleks tuleb võita Alexander Kristoffi. Martin Laas sai Norras hakkama
*Olümpiavõitja Rudolph Lewis. Väsimatu imemees Lõuna-Aafrikast
*Rattamehaanikute sarjas räägib seekord Kristjan Randma
Kokkuvõttes: auväärselt pikk on juba nimekiri nendest, kellest olen kirjuanud rubriigis «Pullerits tutvustab kõvasid harrastajaid».
Foto 1: Jarek Mäestu 2016. aastal Jõulumäe rattamaratonil. Foto Jarek Mäestu erakogust
Foto 2: Jarek Mäestu võtmas verd triatleet Rait Ratasepalt hiliskevadel, mil Ratasepp üritas joosta 20 maratoni kümne päevaga. Foto autor: Jakob Meier
Foto: Rein Taaramäe pärast Vuelta 6. etappi poodiumil mummulise särgiga. Foto autor: EPA/Scanpix
Foto: Ajakirja Ma Olen Jalgrattur 29. number. Kaanepildi edastas ajakirja toimetaja Vahur Kalmre
Postitas: Priit Pullerits @ 08:50
kommentaare: 28
28 Kommentaarid:
Eks ennast võib uute Scottide ja Cubedega premeerida, aga lugupidamise teenib ära, kui hoiad naise Optimat sõidukorras! Nõustun artikli järeldusega - trenni tuleb teha.
Jälle see Tammsaare - tee tööd siis tuleb. See on jama! Kuhu Andres jõudis töötamisega, ahh? Pearu kavaldas ta ikka üle. Medali jaoks on teatud kogus tööd paratamatu, kuid liigne töö ei tee inimesest meistrit vaid treeninguahvi. Oluline on ikkagi lihvida neid omadusi, mis on olulised, kus on probleem. Kui probleem on amordis siis tuleb see ära vahetada. See, et sa mõtled amordile pärsib juba sinu sooritust, sest sa ei keskendu mitte rajale vaid segavatele faktoritele. Spordis tuleb elimineerida kõik segavad faktorid, et tähelepanu kontsentreerida täielikult oma tulemuse tegemisele. Noore ja uljana jätkub tähelepanu rohkem, kiirema toimetamisega suudad kompenseerida tähelepanu kadu. Mida eakam aga oled, seda rohkem tuleb panustada materiaaltehnilisse taristusse. Midagi ei ole teha, lihtsalt tuleb. Ja trenni tuleb teha nii palju, et üle ei pane. Puhkus on sportimisel A ja O. Kes puhata ei mõista see tulemust ei tee. Räägi nagu lapsele. Sellist juttu ootaks ajakirjast, mitte ei peaks ise õpetama.
Aitüma vana, see oli suur õpetus.
Geneetika on ligikaudu 99%, trennitegemine jm on üksnes peenhäälestus.
Ei nõustu. Hea varustus tagab paremad tulemused. Võib ju mõelda, et parem ratas annab eelise sekund kilomeetri kohta, aga maratoni lõpuks tuleb see üle minuti. Mul on kaks ratast, üks maastikusportratas aastast 2004 ja paari aasta vanune rahvamaastikuratas või kuidas iganes neid nibin nabin alla tonni rattaid kutsutakse. Ilmselt on järelturul 2004a ratas odavam, aga raam kõvasti parem. Ärge investeerige kallisse rattasse, vaid heasse!
Küllap need mehed kes sõidavad esikahesajas ,nenel on juba Küllalt hea ratas. Pigem on küsimus ikkagi selles, et kas need lisatuhanded rattale aitavad sind 50-150 sisse või oleks mõistlikum treeningumahtu selle asemel suurendada, kui loota lisanvesteeringu tasuvusele. Kas keegi tooks oma kogemuse?
Pigem on küsimus ikka selles, et mida annab koht 150 sees võrreldes kohaga 200 sees. Ehk siis auhinna rahasid ja medaleid jagatakse esikolmikule, esikuuikule ja vahel ka esikümnele. Mehed kes sõidavad tagapool on statistid.
Annab parema enesetunde. Tunne maksab. Sellel pole hinda. Kõik tunded mis saab raha eest soetada on odavad. Loomulikult tasub investeerida. Iseasi, et kui oled juba tundetu ja enam koha muutus ei tekita sinus tundeid siis on aeg vast lihtsalt lõpetada.
Pigem on ikka nii, et kõik mis on rahas eest saadad on odavalt saadud. Vaev on alati raskem.
to 11:28
Sekund kilomeetri kohta kiirem ratas annab jah TRM-l lõpuks suisa poolteist minutit võitu. Ainult, et kui eelmine aasta kaotas näiteks juba 50. koht esimesele 20 minutit ja 150. koht ligi pool tundi, siis on see poolteist minutit kokkuvõttes ikkagi täiesti tühine aeg võrreldes trennile rõhku panekuga.
On ikka kuradi matemaatikud,minge trenni.......
https://www.saarlane.ee/uudised/uudis.asp?newsid=56380&kat=2&y=0&fbclid=IwAR31e2rwuaQC7XiOJ7x-fdANU_dW9ByVVhyYmIOArCjBfgvAx1CgNdp7xB8
Ei ole meil ikka õiget jalgratta kultuuri. Mitte raha ega trenn vaid sõber veab su 150 sisse. Otsige tubli sõber.
150 sisse võib iga loll sõita, kes oma rattale väikese elektrimootorikese paigaldab. Teise saja sõitjaid ei hakka keegi ealeski kontrollima. ainuke oht on see, et oma mootoriga liiga agaralt kohti parandades ennast liiga ette ei sõida.
Elada tuleb täna ja siin ja täie rinnaga. Või plaanite oma mammona teisele poole kaasa võtta?
Patricia Mammona on minu sõbrants. Sinuga ei tule ta kuhugi poole.
Homme saate oma mammona vahetada kalli kalli säraka vastu. Kasutage võimalust ja tehke seda, laadige oma ratta akud sellega täis. Sellist võimalust ei ole tihti kui seda üldse kunagi veel tuleb. Ärge andke alla ja näidake et eestlast kallis särakas ei hirmuta. Võtke kõik mis teil vaja. Alguses on kallis, pärast vajaduse rahuldamist aga armas, eks!
Kui mõõdame treeningtunde siis 200 ja 300h aastas annab päevanormiks vastavalt 34 ja 51 minutit. Kui teha üle kahe päeva siis on erinevus ~50 min. Eks see on igaühe jaoks mõtestamise koht..
Mind huvitab, et kui suured olid treeningmahud nende tundide hulga juures?
Sellise mahu juures on tark päevake nädalas pizza kullerina toimetada. Medalite teenimise jaoks piisab kaks korda vähemast. Selline 200-300 maht on rohkem teraapiaks juhul kui iga kord nö pulleritsukat panna täiega.
Ei maksa üle mõelda. ABBA on oma aja tipp, aga mitte täna, reanimeeri palju tahes.
Ma pakun ärevil võhmameestele Baccarat nii, nagu nad olid. Hr Raudsaar võib mahedat ja võluvat "s"-i selgitada. Kuulakem ise: https://www.youtube.com/watch?v=32wDFCM7iSI
Aitäh, 03:06, ilus video ajast, mil naised olid maitsekad ja stiilsed, saledad ja kaunite juustega, meelad, ent siivsad, oskasid end muuta ahvatlevaks ka ilma pealetükkimata ja agressiivselt väljapakkumata, ja laulud olid meloodilised ja voogavad. Puhas nauding silmadele, kõrvadele ja südamele!
Priit, sinu intriigi kütmine on tegelikult asjatundmatu, sest ennem suurt küsimust investeeringust on vaja selgeks teha mitu olulisemat aspekti:
1) Milline on hetkel ratta tase?
2) Milline on hetkel treenituse tase?
3) Milline on kasutatav treeningumetoodika?
- Kui sul on paari aasta vanune vähemalt tehasest-XT tasemel pill, siis võib veidi tuunida, kuid RATTAL on võimekust piisavalt, et esisajasse trügida.
- Kui treenituse tase on nigel, siis ei aita ka ratas, samas tugev sõitja saab korraliku tulemuse kirja ka mitte-tipprattaga. Lihtsalt tuleb natuke rohkem punnitada.
- Kui puudub metoodika, siis lihtsalt kilomeetrite/tundide tagaajamine ei anna sama tulemust kui struktureeritud treening.
Kokkuvõtteks - Optima-mees võiks vaadata parema ratta ja parandada treeningute kvaliteeti.
PS. Sind muidugi see viimane osa - treeningu KVALITEET - ei puuduta...
Meestele nagu Kägu ja Pullerits kellel tohutu O2 oksüdeerimise võime looduse poolt kaasa antud pole probleemi ükskõik mis ratta ja metoodikaga esigrupis paugutada.
Jahsoo tuleb marineerida õhku nagu Sitsiilia hai. Aga küll Pullerits teab neid saladusi
Marineerige mammonat saab uusi haisi ja olümpia medali võidujaid.
Tundub, et paljud siinsed kommenteerijad võtavad Priidust malli ja katsuvad oma loomuliku mina ning väliskesta lahus hoida.
Kodus ja sõpradega on normaalsed eesti mehed, kuid siin kommenteerides tavalised perverdid!
Priidu eeskuju nakatab...
Ka perverdid on meie inimesed. Rohkem armastust sõbrad.
Pullerits pervertidele pane tisklahv.
Postita kommentaar
<< Esileht