Teisipäev, märts 08, 2022

Alar Savastver: Kuidas saja-aastaseks saanud Vasaloppetil stardist peaaegu purustusteta pääseda

Sõit Rootsi ja kohale jõudmine ööbimiskohta käis osal meie seltskonnast, kuhu kuulusid peale minu (fotol paremal) Endrus Arge, Peeter Poopuu ja Emeri Lepp, tavapäraselt – kohe reedel saabudes saime võistlusnumbrid ilusti kätte. Alates lennujaamast muidugi üllatas rootslaste vabadusaste maski kandmise osas. Keegi peale mõne välismaalase ja minu seda võistluskeskuses ette ei pannud. Isegi suur Vasaloppeti expo toimus nagu ikka suures kinnises telgis.

Vaadates ilmateadet otsustasime laupäeval testida veidi suuski ja valida oma lemmikpaar pidupäevaks välja just eeldatavalt keskmistes oludes sõiduks ehk suurem osa rajast -1 kuni -3 kraadi, stardis -5...-6 kraadi ja finišis eeldatavalt +2...+3 kraadi. Kuna seekord otsustasime minna ilma pidamisemäärdeta, sai kergendatult ohata, sest pidamise määrimine sääraseks muutuvate oludega distantsiks on väga nõudlik ja rohkem eksimist võimaldavam, kui ainult libisemise määrimine. Test tehtud, tegime kohe ka kerge sõidu koos mõne kiirema liigutusega, et reisist kangeks jäänud keha toibutada.

Kõik toimis plaanipäraselt ja õhtuks jäid ainult tavapärased toimetused: numbri ettevalmistamine ja vaagimine, kuidas geelid ja joogid endaga kaasa võtta. Juba mõned aastad kasutan pikematel sõitudel voolikuga joogivööd, mis on ütlemata mugav, kuid nõuab hoolikat paika sättimist ja väga külma ilma puhul tegutsemist nõnda, et voolikus olev vedelik ei jäätuks ning kogu asja mõttetuks ei teeks.

Ukraina toetuseks panime oma numbritele ette ja taha sinikollased lindid (fotol vasakul). Hiljem stardis ja sõites muidugi taipasime, et ka Rootsi lipuvärvid on samad, mistõttu kellegi silmis see erilist ažiotaaži ei tekitanud. Samas oli omal süda puhas, et oleme võimaluste piires oma meelestatusest märku andnud.

Otse loomulikult oli maja närvilisust täis: kes analüüsis pesu paksuse milligramme ja selle mõju lõpptulemusele, kes andis viimast lihvi suuskadele. Endrus avastas suusakepi katkise teraviku ja kõik koos noogutasime heakskiitvalt takka, et ta õigel ajal varustust kontrollis. Õnneks oli meil seltskonnas ka juba pinged maha saanud Veiko, kes sõitis reede õhtul öö-Vasat ja oli lahkesti nõus meid abistama raja ääres keppide varuga ja jootmisega. Hiljem veel sellest, et too abi kulus ikka marjaks ära küll.

Ja oligi käes suhteliselt pinnapealse unega ja higise padjaga ööle järgnev stardihommik. Üllatus-üllatus – termomeeter näitas õues -13 kuni -14 kraadi ja kahel mehel, Peetril ja Emeril, oli ikkagi vaja hommikul see kõige õigem paar välja testida, samas kui mul ja Endrusel oli valitud üks kindel paar; õhtul tehtud otsust me närvide säästmiseks kahtluse alla ei seadnud. (Fotol paremal õhupall stardis.)

Kõigil hommikusöök sisse topitud, sest nii varasel kellaajal pudru söömist ei saa ju hommikukohvi nautimiseks nimetada, hakkas asju juhtuma. Kõigepealt Emeril: suur paanika, et soojenduspüksid on kadunud. Mida, kus mu püksid on? Kurjam, kas keegi on näinud? Minu omad leidis, aga seal ju pole tema nimetähti sees. Edasi läks nii, et kui Emeri vandumise saatel tõusis ja ma otsitavaid pükse tema jalas nägin, sain aru, et kõik tehtud treeningud plaanitakse täna tulemuseks realiseerida iga kepitõukega – kõik adrenaliinitilgad põlesid kerisel. 

Kui testisime suuski starditõusu legendaarsel raudteetammi ületusel, siis küünlad juba põlesid ja ka lõõtspillimängija oli valmis (fotol vasakul). Meie saabudes tõmbas ta kortsuga muidugi legendaarset Vasa viisi, millest saime õige meeleolu kätte. Kuidas -14 kuni -15 kraadiga paljaste näppudega lõõtsa mängida, jäi meile kõigile sama müstiliseks, kui enamusele suusatamisest mittehuvitatutele Vasaloppeti läbisõitmisest arusaamine.

Igatahes kui test tehtud, oli Peetril paar välja valitud. Emeri jättis oma otsuse 15 minutit hilisemaks, kui hakkasime minema stardialasse, et suuski alla panna. Suuski maha pannes selgus tõsiasi, et olime juba oma grupi viimased ehk umbes viiesajanda koha kandis. Leidsime end esimeses grupis 9–10 reas, meie ees veel eliitgrupp. Mõnel aastal olen esimeses grupis 4-5 reale saanud. Tavaliselt olen huvi pärast rajameistrite töö ära lugenud ja saanud alati sama arvu suusajälgi – 56. Sama igal aastal. Perfecto! Milline täpsus ja stabiilsus! (Fotol all paremal tänavusest Vasaloppetist osavõtjad. Foto autor: Reuters/Scanpix)

Suusad rajale pandud, läksime tagasi autosse sooja. Loomulikult andis õhtul ja hommikul laetud söök ning stardipalavikust tulenev seedemahlade aktiivsus tunda, mistõttu mõnel meist oli vaja minna tualetti. Ettenägelikult oldi varutud taskusse WC-paberit juhuks, kui järjekorrad pikad ja tuleb toimetada looduse rüpes. Nõnda tormaski Emeri välja… ja tagasi autosse 45 sekundiga. Imestasime ta hüperkiirust, mille peale Emeri näitas kummaski taskus kümneeurost rahatähte, mitte pehmet paberit. No sellise keskendumise pealt peab tulema ikka sõidu ajal pauku, oli kõigi järeldus olukorrast.

Ja siis starti! Ülariiete äravõtmise jätsime võimalikult viimasele hetkele. Sellest ka mulle peapaela peale jäänud müts, Peetril jalga jäänud saapakatted ja koos soojendusdressiga kotti lennanud Enerviti käepael, mis pidi tagama spetsiaalse geelidega teeninduse rajal. Õnneks Peeter rajal viisakalt hüüdis, et silt kadunud ja saigi kõik vajalikud energiatooted kätte.

Nüüd aga põhilisest ehk sõidust. Kuna mingil aastal oli eliitgrupis John Kristian Dahl, Vasaloppeti kolmekordne võitja, oma suusakepi ülestõstetavasse stardimehhanismi ära murdnud, siis seda enam ei kasutata. «Läksime!»-käsklusena antakse veoauto signaali sarnane pasunaprääks.

Rajaolud paistsid väga head, vana ja külm lumi väga kiire. Suisa nõnda kiire, et 4-5 rida meie ees otsustas keegi vahetada rada umbes 30 meetrit peale stardijoont. See tõi kaasa enneolematu doominoefektiga küljele langeva külakuhja (fotol vasakul servas). Märkasin, et minu ees liikuv sõitja poleks pidanud kukkuma, kuid juba hirm küljele valguva laviini ees tõmbas ta põlvist nõrgaks. Mida teha? Paremale ei mahu põigata – sõitjaid täis; vasakult läheneb kukkuv laviin. Nii jätkasingi paremal jala libisedes, samal ajal kui vasak suusk oli eessõitja all. Tuli meelde noorusaegade treening hoojala üle tõkke viimiseks – nii ma oma suusad tervelt kätte sain ja jätkasin sõitu. Samas taibates, et minu taga startinud Peeter ja üks rida vasakul Emeri ei pruukinud nii õnnelikult pääseda.

Üle autotee tõusule jõudes selgus ikkagi, et päris õnnelikult minema ei saanud, sest kõval lumel andis kepp tagasi – metallotsik kulbi alt oli puudu. Aga rivi keskel ei olnud võimalik midagi ette võtta ja mõte juba liikus, et loodetavalt on Veiko tõusu viimasel kolmandikul kokkulepitud kohas. (Fotol paremal Vasaloppeti esimesed kilomeetrid. Foto autor: Reuters/Scanpix)

Oligi. Paremale äärele välja murdes jõudsin tema juurde. Eelnevalt andsin hüüdega märku, et tulen. Muidugi minu keppi me kohe ei leidnud, vaid teise; siis enda õige käe oma. Sinna läks pool minutit, lisaks kulus aega kepi kätte panemisega. Need hordid, mis mööda läksid, tundusid mitte kümned, vaid vähemalt sadakond suusatajat. Ootaja aeg on aeglane, sai tõestatud. Igatahes sain liikuma. Veel mõned korrad oli vaja rihma sättida, aga muus osas pääsesin kadudeta.

Kohe oli paistmas legendaarne 3 km märk ehk tõusu vahefiniš. Kuulsin tagant Peetrit (fotol paremal teisel positsioonil) midagi hüüdmas. Selge, ta oli kukkumisest siis kuidagi välja saanud ja liikus hästi. Hakkasime koos minema. Samal ajal jutustas ta seiklustest külakuhja all, kust valgust mingil hetkel tema jaoks välja ei paistnud. Imekombel jäid tal kepid-suusad terveks, ent prillid murdusid neljaks tükiks. Ilma saab ka sõita, kuid kiiretel laskumistel lähevad silmad ikka vesiseks.

Nii me püüdsime seal üksikuid gruppe ja otsides libedamat jälge üritasime positsiooni parandada. Mul oli tunne väga hea ja otsustasin möödasõidu manöövreid muudkui ette võtta. Kuni Mangsbodarnani oli kõiki olusid arvestades juba hästi, liikusime vaikselt kohti parandades. Ja Veikogi trehvas meid, et lisajooki pakkuda. Kuna olime koos, oli tal tükk tegemist, kuid ta sai kenasti hakkama. Tänud, Veiko, sellise teeninduse eest nii jootmisel kui varukeppidega toimetamisel!

Teadagi järgneb igale laskumisele tõus. Nii saabus ka Raul Olle poolt legendaarseks sõidetud Risbergi tõus.

Tuli välja, et ees tööd teha kühveldades olin end veidi energiavõlga lasknud ja samuti kulutanud. Peeter libises vaikselt, kuid kindlalt eest ära. Nägin 5-6 kilomeetri jooksul teda veel paarisaja meetri kaugusel ees, aga hiljem ei suutnud tema sini-must-valget kombet teistest sarnastest toonidest enam eristada. Ühesõnaga, vaja veidi lõivu maksta ja tööle hakata. (Fotol vasakul Endrus Arge.)

45 km märgis, kus alati üritan ainukese korra sõidu jooksul kella vaadata, näitas aeg 2:09 millegagi. Sain aru, et on ikka kiire rada küll! Sealt edasi kuni Evertsbergi küngasteni midagi suurt ei juhtunud, sõitsin enamasti omas tempos. Töökat gruppi ei tekkinud või kui, siis ainult minu taha kogunedes. Tõusudel osad kiirendasid minuga võrreldes ja lausikutel jäid maha. Aga teistele rada pakkudes kedagi stabiilset ette ei tulnud.

Ühel künkal pakkusin lahkelt vedaja rolli taga olevale sõitjale. Mees, kes iganes ta oli – number ei jäänud meelde –, tundis mu Toblach-Cortina selleaastaselt maratonilt ära ja viskas tervituse. Mul hakkas selle peale jalg värisema oma ritta tagasi reastudes. Kukkusin taguotsale ja küünarnukile. Varustuse kontroll – kõik terve! – ja edasi. Aga kui kaks ja pool tundi on juba sõidetud, siis hetkega eest läinud seltskonda ei püüa, lisaks lõi kukkumine veidi rütmi sassi. Jõudsin mind tervitanud mehele järele 5–6 kilomeetri pärast, kuigi vahe võis olla maast püsti tõustes vast 50 meetrit. Too veel vabandas. Ühmasin, et mu enda koba.

Oxbergi joogipunktis ootas jälle Veiko joogipudeliga, kuid paraku teisel pool puidust aedikut. Järgnes tema sajameetrine spurt aediku lõpuni, aga ma tõesti pidin võtma lisajooki geeliga, et viimaseks 30 kilomeetriks mitte nälga jääda. Sel ajal läks umbes 15 meest mööda, aga õnneks polnud nad kuigi värsked mehed, et ma enamusele neist enne mäesuusanõlvasid järele ei jõuaks.

Edasi sõitsin, kuidas jaksasin, lõpuni, üks pikk rootslane enamik aega minu taga. Aga temagi tunnistas, et on nõnda väsinud, et vedama ette ei läinud. Oli aus mees ja tuli pärast lõppu tänama, samas kui kaks meest kippusid minuga fotofinišit tegema. Finišis Peeter juba ootas mind – ta oli veidi rohkem kui neli minutit varem kohale jõudnud.

Köhisime kopsud puhtaks, panime kuivad riided selga ja kõndisime auto poole.

Meie teele jäi Oakley prillide ajutine pood Vasaloppetil (fotol vasakul). Just see, mida vaja. Poodnikud olid juba näinud sõprade sotsiaalmeediast kukkumist. Jõudsime suhteliselt hõlpsasti ühele lainepikkusele. Selle tunnituseks ning veidi Oakley imidžile ja garantiile rõhudes sai Peeter samasugused prillid tasuta. «Respect!» Oakley poepidajad säärase iseseisva otsuse eest.

Kui olime lõpetanud, saime aru, et Emeril läks stardis ikka hapusti. Ta tuli kuuetunnise brutoaja graafikus, samas kui me Peetriga nelja ja veerand tunniga hakkama. Emeri seiklustest ja tema uutest murtud suusa klubi meestest saate lugeda Suusasemude Facebooki lehel. Lisaks kohtasime Endrust, kes sai teha esimese stardi ja eduka finiši sel talvel. Igatahes säras ta kui küpse punane ladvaõun ja sain aru, et tal läks samuti suuskadega täkkesse; ta oli stardi lumemaadlusest osavalt kaarega ümber pääsenud ning sõitis oma parima Vasaloppeti koha. (Fotol alla paremal norralane Andreas Nygard võitmas Vasaloppeti maratoni. Foto autror: Xinhua/Zumapress.com/Scanpix)

Paremaid olusid oli raske tahta. Päike säras kogu tee ja vahepeal suisa pimestas, rada oli kõva ja isegi ilma soojenedes ei läinud lumi vesiseks. Ja tuleb tunnistada, et ka 52-aastaselt saab välja sõita oma parima Vasaloppeti aja, küll mitte koha. See oli mu kaheksas Vasa – veel päris täis isu ei saanud, ehkki kui Peetrist tõusul maha hakkasin jääma, tundsin lolle mõtteid peas, et «I’m too old for this shit». No küll kipuvad lollid mõtted pähe mõne tõusunuki pärast! Oli igatahes tore pühapäev, võin kokku võtta. Taas kord sai kinnitust, et Vasa pole puhtalt sõit, vaid sündmus.

Fotod: Scanpix, Team Nordic Jobs Worldwide, Alar Savastveri ja Jaanus Laidvee erakogud

61 Kommentaarid:

At 21:00, Anonymous Anonüümne said...

Suurepäraselt kirjutatud lugu ja hästi edasi antud emotsioon.

 
At 21:06, Anonymous Anonüümne said...

Isegi Kägu poleks paremat suutnud.

 
At 21:11, Anonymous Anonüümne said...

Hea ülevaade. Endruse puhul arusaamatu natukene, et miks minna peale uisusuusa ja klassikasaapaga. Uisusaabas peaks andma igas olukorras ikka paremat tuge, ega uisusuusaga nii kui nii vahelduvat ei sõida.

 
At 22:13, Anonymous Anonüümne said...

Ülikõvad mehed. Lükkavad ja ei hädalda.

 
At 00:24, Anonymous Anonüümne said...

Jutt on tore. Respect. Siiski on see pidu katku ajal. Ajal kui rootslased maksavad gaasiga köetud toasooja eest Ukraina vastast sõjakampaaniat, nagu seda teeb ka blogiperemees gaasimõnude kasutamisega, on see jutt tänases olukorras ebaeetiline. Kas venelased said osaleda Vasaloppetil? Said! Seega on sellise ürituse Eestis kajastamine genotsiidi toetamine!

 
At 06:38, Blogger AlarS said...

Tere, Vene ja Valgevene osalejaid ei lubatud tulla. Ja pealegi, kui aprillis 2020 a. registreerida end osalema (2021 ainult eliit) ja osalus tõsteti 2022 peale, ei suuda tõesti ette näha 23 kuu pärast arenevaid sündmusi.

 
At 09:29, Anonymous Anonüümne said...

Fakt on püha!
Results: Vasaloppet 2022 / Vasaloppet
Year
2022
Event
Vasaloppet
Men
Finish
1 Results | Unofficial Results | Men | Nation: RUS | Split: Finish
PlaceName
NumberNatACTeam/Club
FinishDiff
8546Gohblit, Nick (RUS)
9442RUSH21Göteborgs Skidklubb
10:10:26+00:00

 
At 10:12, Anonymous Anonüümne said...

Mehed kaua te seda kollast lund triigite? Aeg oleks glamuurseid sporte harrastada.
Anett Kontaveit (WTA Ranking: No.5)
2022 record: 13-3
Best 2022 result: Doha finalist (l. Swiatek), St. Petersburg champion

 
At 10:20, Anonymous Anonüümne said...

Vaatame millest räägitakse Palm Springsi sooja päikese all (The Desert Sun for all of us bedwetters)

https://eu.desertsun.com/story/sports/tennis/bnp/2022/03/08/bnp-paribas-open-three-favorites-win-womens-singles-title-indian-wells/9430593002/

 
At 10:28, Anonymous Anonüümne said...

Oi hell Palm Springsi päikese all võtaks särgi seljast ja silitaks oma ilusaid muskleid mis saadud klassikasammu paaristõuke harjutamisest. Moab Springsis võib ka juba täitsa soe päike olla

 
At 10:59, Anonymous Anonüümne said...

10:28 ära silita seal midagi kohe on bloog taas pedesid täis ennast imetlemas ja meelitamas.

 
At 13:08, Anonymous Anonüümne said...

Sooja päikese alla tahaks küll saada. Silitaks ennast ja tüdrukuid. Kui lubatakse

 
At 13:30, Anonymous Anonüümne said...

Praegult on teised teemad päevakorral. Tsiteerides kodumaist filmiklassikat: "kakelda tahaks..."

 
At 14:15, Anonymous Anonüümne said...

Korralik baksjoo tuleks maha pidada jah, russikad sügelevad. Pärast aega tüdrukuid silitada maa ja ilm.

 
At 15:55, Anonymous Anonüümne said...

@13:08
Pea nats hoogu - neid tüdrukute silitajaid juba mitmeid pokri pandud:)

 
At 16:17, Anonymous Anonüümne said...

Hästi kirjutatud ja sõidetud! Tundub, et mõnel oli korralik sabin sees :)
Aitäh!
Raud

 
At 11:01, Blogger Priit Pullerits said...

Siit saate laskesuusatamise asjus palju targemaks - ise tegin koos Margus Aderi ja Martten Kaldveega:

https://sport.postimees.ee/7473163/nipid-ja-saladused-kuidas-laskesuusatamises-edukalt-tulistada

 
At 11:49, Anonymous Anonüümne said...

Soonets ja Kägu on juba mitmendat päeva Donetskimaal sõdimas. Meiegi peaks järgi minema. Või mida muneme mehed?

 
At 12:11, Anonymous Anonüümne said...

Nüüd siis selgus ka põhjus, miks vene vägede pealetung viimastel päevadel toppama on jäänud: Soonets ja Kägu on Neeveli soodes ja Tšerkassis koostööle asunud. Ning Padre uurib kodumaal spetsidelt, kuidas edukalt tulistada...

 
At 13:11, Anonymous Anonüümne said...

12:11 kui mehed õnnelikult tagasi tulevad peab neile tegema peo, viina ja šampust ja sülti ja pasteeti.

 
At 14:20, Anonymous Anonüümne said...

Rosinaid pange ka rohkem sisse, pole mõtet koonerdada, mehed on kõva töö teinud ja peavad preemiat saama

 
At 08:47, Blogger Priit Pullerits said...

Hoiatuseks Kirde- ja Ida-Eesti putinistidele ja Venemaa-sõpradele: juhul, kui keegi teist peaks ootama oma vabastajaid, siis Ukraina nn vabastamine on väga selgelt näidanud, mis moodi see vabastamine välja näeb ja mida kaasa toob - Vene vägede lauspommitamise, nii et teie asulatest ja linnadest ei jää midagi järele, olgu te pealegi venelased ja venekeelsed, see ei loe - vaadake, mis teie kaasmaalased on teinud suuresti venekeelses Harkivis. Tahate sama saatust?

 
At 12:08, Anonymous Anonüümne said...

Tahaks uudist kuulda kuidas Soonetsil ja Kägul Tserkassimaal läheb? Kas on mehed ründe või kaitse positsioonis? sisse võtnud. Kas on saanud sooja toitu ja kas sokid on kuivad.

 
At 14:10, Anonymous Anonüümne said...

12:08 mehed täristavad kuulipildujast. Neil pole aega meediaga suhelda ja Pulleritsule emeili saata. Iga minut on elu hinnaga.

 
At 14:17, Anonymous Anonüümne said...

Täna on Putini juurde kutsutud Aljaksandr Lukašenka ning väga suure tõenäosusega nõuab Putin, et Valgevene armee avaks lääne pool uue rinde.
Krt! Sõjaväe ajugeeniused peaksid Baltikumis Valgevene piiri äärde koondama oma väeosad (õppusteks...). Batja (Lukašenka) ei taha sõdida kahel rindel ja ei tikuks Ukrainasse.

 
At 14:24, Anonymous Anonüümne said...

Batjal on raskerelvastus nõuka aegadest. Tankid ja pika toruga suurtükid. Baltikumi vastu sõdida pole talle mingi väljakutse. Laseb kahe tunniga Riia Vilniuse ja Tallinna pilbasteks piuh ja pauh.

 
At 14:26, Anonymous Anonüümne said...

Poola võiks ka kampa võtta oma MIG-29 hävitajatega. Pilootideks võtku Ukraina lendurid -- las harjutavad!

 
At 14:30, Anonymous Anonüümne said...

Batja ei julge 3 Balti riigi, Poola ja Ukraina vastu korraga sõdida. Tankide ja suurtükkide tuli ei küüni pealinnadeni.

 
At 14:33, Anonymous Anonüümne said...

14:24 Ja siis hakkab kehtima NATO artikkel 5!

 
At 14:38, Anonymous Anonüümne said...

Kui see Kartuli Gaddafi peakski mingis meeltesegadushoos ka Ukrainasse tungima, siis küll juba Soonets ja Kägu teda menetlema hakkavad.

 
At 14:45, Anonymous Anonüümne said...

Nato püksid sõeluvad püüli. Mis vahet on ukrainal ja baltikumil? Mitte mingisugust. Artikkel 5 on tühi paber. Kunagi ammu hollandi kindralid ütlesid nemad oma poisse baltikumi vene rakettide alla surema ei vii.

Baltikumi asjas tuleb Stoltenbergil sama jutt. Ei saa eskaleerida Nato ja Moskva vaheliseks sõjaks.

Blinken argpüks astus poolast ühe jalaga ukraina piirile. Oleks pidanud ikka Kiievis koos Zelenskiga poseerima. Näitab hästi Nato tegelikku "julgust"

 
At 14:54, Anonymous Anonüümne said...

14:24 FGM-148 Javelin'idest oled midagi kuulnud? Neid meil ikka jätkub. Andsime neid ka sõpradele Ukrainasse. Seal oli juhus, kui ukraina sõdurid tabasid vene tanki. Ülejäänud tankidest põgenesid tiblad minema ja ukrainlased said endale 6 töökorras vene tanki koos relvastusega. Vot nii jube on vaenlasele see Javelin. Tulgu see batja oma vanarauaga üle piiri...

 
At 15:12, Anonymous Anonüümne said...

Lukašenka : "Kui me poleks seda tol päeval teinud, uskuge mind, oleksime mõne päeva pärast ise kaotajaks jäänud. Nad ei valmistunud mitte ainult Donbassi ründamiseks, vaid planeerisid sama ka Valgevenes." Lukašenka ütles, et tõi Putiniga kohtumisele kaasa kaardi, mis paljastab Valgevene ründamise plaanid. "Aasta lõpuks unustavad inimesed Ukraina konflikti," kinnitas ta. Lukašenka esitas ka oma versiooni Tšornobõlis toimuvast. "Täna marsivad need välismaised palgasõdurid mööda Valgevene piiri Tšornobõli jaama poole," kirjeldas ta. Valgevene presidendi sõnul ei paista lääs jätkuvalt lootust kaotavat, et Valgevene samuti sellesse veresauna kiskuda. "Mida nad Tšornobõlis teha tahavad – selle peame me veel koos teiega välja mõtlema. Seetõttu pole vaja kellelegi mingeid ettekäändeid luua,“ ütles Lukašenka.

Ühesõnaga Lukašenkal on kodutöö tehtud ja nüüd on küsimus ainult kuupäevas millal ta madistama hakkab. Eeldada võib 10 aastast sõda Ukrainas, mille me kinni maksame abiga ukrainlastele ja gaasi ja nafta ostuga venelastele. Loomulikult võidavad abist eelkõige relvatöösturid, Javelinide ja droonide tootjad. Soonets võiks pilte saata, kuidas ta täristab. Oleks nagu kompensatsiooniks tissikatele vene kaunitaridele, kuidas neid nimetati ohhod või nii?

 
At 15:18, Anonymous Anonüümne said...

Kui Soonets päeval hästi täristab öösel saab ukraina kaunitaride sooja sängi puhkama.

 
At 16:56, Anonymous Anonüümne said...

Niipalju siis venelaste eemaldamisest rahvusvaheliselt spordiareenilt - https://sport.postimees.ee/7472866/mk-etapil-poodiumile-joudnud-ukrainlanna-keeldus-venelannade-korval-seismast

Ausalt öeldes on raske aru saada, et miks ukrainlanna üldse sellisel võistlusel osales, kus venelased kohal olid? Või on ka Priidu arvates täitsa ok venelastega koos võistelda, neilt peksa saada ja lihtsalt medal personaalselt pärast venelaste poodiumilt lahkumist laualt võtta ukrainlanna eeskujul?

 
At 17:22, Anonymous Anonüümne said...

Oh sa maru !

 
At 19:13, Anonymous Anonüümne said...

Kui siin UK-s alustasin, äsja Eestis ülikooli lõpetanuna, nadi inglise keel suus, sain koha kohaliku vaksali WC nooremkoristajaks. Poole aasta pärast olin juba koristaja!
Hoidsin harjad alati laitmatus korras. Põrand läikis.
Ja aasta pärast ülendati mind vanemkoristajaks..

Martin

 
At 20:22, Anonymous Anonüümne said...

Martin võtab väga lühidalt aga väga täpselt kokku tüüpilise meie ülikooli lõpetanu eduloo: Tartu ülikoolist omandatud majanduse kõrgharidusega saad koheselt tööle asuda mõne kingapoe müüjana jumala lõdvalt.

 
At 21:37, Anonymous Anonüümne said...

20.22 tabab liini. Nii oli. Tudengina sai ka müügi alal kätt proovitud. Peamine tuluallikas oli viin. Sai ka kudumeid müüdud aga marginaal oli nadi. Õnneks sai seda tehtud maksuvabalt, otse tänaval. Aga müügimeheks ei tahtnud keegi ametit pakkuda. Ise, omal käel tuli tegutseda võõras riigis.

 
At 23:36, Anonymous Anonüümne said...

Puhastusfirmas läbisin mitmeid koolitusi. WC-poti puhastuse algkursus, edasi advanced level tehnilised kursused. Õppisin neist rohkem kui TLÜ sotsiaalteaduskonna enamikest kursustest. Väga äge ja edumeelne firma oli. "You Sh*t, We Clean!" oli meie slogan.
Meid (mu vahetusepaariline oli leedukas, teised olid poolakad, ka ukrainlasi oli) peeti pakistanlastest nõks paremateks. Nii uhke!
Püüdsin kõvasti ja sain mitu korda "Worker of the Week" auhinna.
Hea Suusablogi lugeja, kui küsid, miks selline flashback siin - seostus nii, et tuli meelde, seal oli üks veider mees, väga viisakalt riides, ülikond, valge särk, lips, Prillid, seitlis soeng. Sportlik tüüp oli. Vaksali WC "Key Customer" tuleks öelda. :) Jõlkus seal, ronis kabii ni, ei tulnud välja. Koputas vaheseintele. Imelik tüüp. Aga eks seal nägi igasuguseid. Sotsiaalteaduste akadeemilise haridustöö jätkamiseks sain sealt hea praktika. :)
martin

 
At 23:58, Anonymous Anonüümne said...

Ma ei imesta martini karjääri üle. Kaasaegsed harjad, tekstuurid mikrovärkidel teevad heades kätes imet. Nii mõnigi on kaasaegse tehnoloogia lõksu langenud. Heade ainetega tulemused tulevad iseenesest. Kergesti saab sest sõltuvus isegi kui saad 3 koha. Aga moraal, martin, mis on moraal, kas eestlased pääsevad moskoviitide võimu alla langusest?

 
At 01:05, Anonymous Anonüümne said...

Seda on väga raske ennustada. Kui siin peaks, nagu UK vaksalipeldikus oleksime öelnud - Full Flush poliitilisel areenil toimuma, kuna Eesti on aga nii väike, siis pigem - kui naabruses keegi suurem tegelane poti "nupule" peaks vajutama, siis laine käib kahtlemata ka siit üle. Loodatavasti aga jääme äärealale. Kuigi Eesti tahab olla maailmas esimene - ma olin UK peldikufirmas poolakate-leedukate, ukrainlaste seas ka inglise peremeeste - üks rootsi naine oli meil Operations Director - hinnatud mees, tundub, et "nupule" vajutatakse pigem Poolas-Leedus. S-t III maailmasõja alustamisel Eesti ei ole esimene. Kalingradiga maismaakoridor on tõenäoliselt katalüsaator, mitte Eesti avaldused.
Suwalki koridor on nagu Hitleril Danzigi koridori küsimus.
Viimased dramaatilised sündmused viitavad, et see võidakse ära lahendada. Ja samal meetodil nagu Hitler lahendas.
Kuid nii või teisiti, elu meie kallil Eestimaal ei jää seisma. Mingil kujul ja vormis elu jätkub. Pole kahtlust. Eesti ajalugu näitab, et ka vasallid-valitsejad põhimõtteliselt on ka uue Isanda ajal suures osas samad. Suures, võib-olla vägagi suures osas isikute poolest samad. Vuntidega mehed on ikka võimu juures, iga riigikorra ajal. You know what I mean.
On see halb või hea? Ei tea.
Ukrainas hukkunud Eesti spordimeeste memoriaal jah, selline jõutakse tõenäoliselt veel enne pööret püstitatsda - aga sinna lahingutandrile läks palju isamaalisi mehi, ka päris vanu mehi, triatleete, suusamehi, igat sorti mehi - Venemaa ilmselt lükkaks selle mälestuspargi buldooseriga maatasa. Kuid rahvas viiks sinna valgeid lilli salamisi ikka.
Pullerits tõenäoliselt aga peaks läbima denatifitseerimise. Kuid ta saaks hakkama. Eriti kuna tõenäoliselt ta langeks kergete kaasajooksikute kategooriasse - sealt pääseks lühiajalise "aju ümberformaatimisega".
Eestlased on alati püüdlikud. TLÜs üks vana professor rääkis mulle Ülikooli kohvikus, et eestlased olid ka Nõukogude ajal Venemaa kõrgkoolides- kes sinna karjääri pärast õppima läksid - püüdlikud ja heas kirjas (kuigi eks igaüks neist oli ikka KGB jälgimise all ka).

Need on kõik aga ainult spekulatsioonid. Mis meist saab, on väga lahtine. Siit UK-st vaadates vaatan murega arenguid Kodumaal. Putin lõpetas vilja ja suhkru ekspordi. See on 25% maailma viljaekspordist. Lukashenka lõpetas väetiste ekspordi. Oli vist 40% mingit liiki maailmaekspordist. Kas me suudame end ära toita, kui piirid kinni kukuvad? Ei tea. Pullerits püüab Postimehes spordimeeste ja rahva võitlusvaimu üleval hoida.

Martin

 
At 01:11, Anonymous Anonüümne said...

Tubli, Martin, et pakistanlastele pähe teed, las imetlevad oma "Runner-up" auhindu.
Hoia lipp kõrgel!

 
At 02:46, Anonymous Anonüümne said...

Paki tüdrukud, need oskavad ainult lapiga nühkida. Kui olin tolles S'tamajas :) juba Head Cleaner, s.o siis juhtiv koristaja vms, ülemus seega, meil oli üks vanem poola naine, ma saatsin ta pakidega keemia poodi, näitas neile ette, mis kemikaalid on olemas. :)
Martin

 
At 03:32, Anonymous Anonüümne said...

Kui nii kiiresti ametiredelil edened, siis oled järgmiseks semestriks juba tsentraals*itamaja direktor.

 
At 09:52, Anonymous Anonüümne said...

Venelased võiks oma pommide sihtmärgid Baltikumis avaldada. Mõni tahaks kindlasti esimene baltlastest märter olla. Saaks oma elu planeerida.

 
At 12:06, Anonymous Anonüümne said...

Minu ühikanaaber Andrew, ta õpib rahvusvahelisi suhteid ja on muide Tallinnas käinud, ütleb, et Eesti on nii väike, et võib-olla jääme Suures Märulis tähelepanuta. (Mis edevatele Eesti poliitikutele oleks muidugi tohutu löök.) Eesti peaminister ja Paet ja Mihlkelson ja kusagil seal reas on ka Eesti president, kindral Laaneotsani ja kolonel Loemaani välja võivad küll edasi avaldusi teha, kuid keegi ei pane neid enam tähele. Sõjaliselt, jah, löögid on teoreetiliselt võimalikud. Kuid võib-olla istute kõik seal kolm riiki Balti kotis.
Eesti võidakse "ära unustada" siis, kui Ukraina sõda kujuneb pikaks. Ja arengud viitavad sellele.
Putin pani eile ukaasiga vilja ja suhkru ekspordi seisma. Kuid ta ei kooskõlastanud seda Soonetsiga. Egiptuses, Süürias, Iraagis on sadu miljoneid näljaseid, kes Venemaa vilja harjunud sööma. Connect the dots.
Soonets sõidab varsti kabriolett luksusautoga, muss tümpimas. Ja Pullerits kribab Arteris (on see veel elus?) ülekahelehe artikleid Soonetsi villast. Soonets on endale kullast WC-poti lasknud panna!

Martin, UK

 
At 12:20, Anonymous Anonüümne said...

P.S. Soonets WC-pott on Šveitsi automaatikaga, teist sellist Eestis polegi. 100% roheline, täisautomaatne. Rootsi sensorid, Itaalia keraamilised plaadid jne. Ei maksa aga Pulleritsu arvamuslugu Soonetsi s'tamajast ette jutustada. :)

 
At 13:35, Anonymous Anonüümne said...

Mis see poti viimane sõna on, mul juba villand rootslaste potist pruunide triipude eemaldamisega?

 
At 13:50, Anonymous Anonüümne said...

https://elu24.postimees.ee/7078368/rahvusvaheline-kosmosejaam-saab-uue-20-miljonit-eurot-maksva-naiste-wc

 
At 14:02, Anonymous Anonüümne said...

Segaseks jäi, et kas aparaadi imemise funktsiooni rütmi saab aktiivselt protseduuri käigus juhtida ja kas libesti tuleb imurile automaatselt või peab seda lisama manuaalselt.

 
At 15:58, Anonymous Anonüümne said...

Venemaa vilja ekspordiga Lõuna-Eeesti "Viljakuningaks" tõusnud Soonets võtab laialt ette.
Uus WC-kompleks on Baltimaade suurim. Ehitusel saab tööd ka Dr Holden oma vennaga.
Kompleksil on ka strateegiline tähtsus, sest Eestigi peab end nüüd ise toitma, vili teatavast aga väetistega on s*tt lugu (Pun not intended!). Lukashenka väetiseeksport on ka sanktsioonide all.
Nendes tingimustes leitakse, et ka tavaline inimese väljaheide on hea väetis.
Soonetsi kompleksi tullakse uudistama lähedalt ja kaugelt. President väisab, peab sütitava kõne (milles kutsub kõiki isamaalisi jõude end kergendama) ja teeb sümboolse prill-laua kaanetõstmise (õigemini akselbandidega ajutant teeb Tema Kõrguse eest).
Rääkimata s/takampaaniast, mis peavoolumeedias, sh Pulleritsu Postimehes, ERR-s jm lahti läheb. TÜ teadlased uurivad inimväetise omadusi, nende teaduartiklid hüppavad Scopuse ja Scinece Direct andmebaasides rahvusvahelise tsiteerimise edetabelites tippu.
Ühiste jõupingutustega saavad põllud väetatud ja eesti rahvas toidetud!
Sõda läheb meist kaugelt mööda ja normaalne elu taastub tasapidi.
Tartus aga püstitatakse hiljem mälestusmärk Eesti S'tale.

Martin

 
At 16:59, Anonymous Anonüümne said...

Sellise jutuga, Martin, tead, käi pe*sse. Oma mõtetega oled seal nagunii kogu aeg viimasel ajal.

 
At 22:14, Anonymous Anonüümne said...

Mul on tunne et Padre peab meile valusa õppetunni andma. Hea ja palumine ei aita.

 
At 23:26, Anonymous Anonüümne said...

Soonets tuleb annab valusa õppetunni. Tema aitab ukraina rahvast vabaks võidelda ja teie sitakotid istute kodus ja ajate jeblakki suust välja.

 
At 23:59, Anonymous Anonüümne said...

Kord tuleb majja lüüa kahtlemata. Praegu on mingid peldikukindralid täielikult kommentaariumi vallutanud.

 
At 10:21, Anonymous Anonüümne said...

Kui Soonets tagasi tuleb tahab ta sauna ja puhta pesu selga tal pole aega sitakottidele peapesu teha, las Pullerits teeb

 
At 11:23, Anonymous Anonüümne said...

Ehee, 16:59 :)
Perseminejatele au ja kuulsus!
M., Uk

 
At 11:55, Anonymous Anonüümne said...

16:59, 23:59, Te ei ole vist kursis, et Eesti arhitektide välikemmerg oli väljas isegi Veneetsia biennaalil - see on maailma prestiižseim kunstinäitus (u nagu laskesuusatamises MK-etapp).
"Soonetsi maja" disain saab olema edukas, selline pannakse püsti ka igas Kaitseväe lokatsioonis ja positsioonis, majas on alati värske Postimees, Postimehes aga Pulleritsu mehetegudele innustavad artiklid!

Martin

 
At 12:00, Anonymous Anonüümne said...

Martin, hästi paned!
Kui vähem sitaaugu ümber sõna võtad...

 
At 16:21, Anonymous Anonüümne said...

Martinit ootab suur tulevik. Eestis saaks tast erakonna liider ja esimees.

 

Postita kommentaar

<< Esileht