teisipäev, detsember 20, 2022

Pullerits: Minu treeneri mälestuseks: Heiti Annus (10.02.1940 - 12.12.2022)

Arvan, et esimest korda pani Tartu kergejõustikutreener Heiti Annus (fotol vasakul) mind tähele, kui olin 2. keskkooli 10. klassi poiss. Ega ma selleks ajaks midagi erilist korda saatnud olnud. 9. klassi sügisel jooksin kooli neljakandilises õues 800 meetrit 2.30ga ja hüppasin kaugust 4.69. Võib-olla kõige parem tulemus tuli kõrgushüppes, kui kooli libeda põrandaga aulas ületasin karjapoisi tehnikaga 1.45. Suusatada oskasin ka, kuid Tartus jäin parematest kaugele: endavanuste seas tulin linna meistrivõistlustel 5 km klassikatehnikas sõidus 22.08ga 22. kohale. Oma kooli poistest, kes dendropargis koolisisestel suusavõistlustel alati «lõikama» tikkusid, olin selgelt parim. (Isegi kuulitõukes leidsin oma resultaatide märkmikust märke, et 9. klassi poistest on ainult minu tulemus õige, sest teised tegid parema tulemuse ja hinde nimel sohki.)

9. klassi kevadel võisin Annusele esimest korda silma jääda, kui sain linna meistrivõistlustel 800 meetri jooksus 2.17,5ga neljanda koha. Võitis 2.11ga Aivar Veri (fotol paremal), hiljem Eesti tasemel viievõistleja, kes nüüd osaleb talitriatlonidel ja on käinud mul loendamatu arv kordi torutöid tegemas. Trennis, olgu lisatud, ma ei käinud ega olnud ka kunagi käinud. Sellele vaatamata julgesin minna isegi 300 meetri tõkkejooksu starti. Sain viienda koha 47,0ga.

10. klassi sügisel olin juba selgelt Annuse huviorbiidis. Tamme staadionil, kus toimus Tartu koolide teatejooksu päev, jooksin 2. keskkooli eest 4x800 meetri avavahetust. Lõpetasin selle vist kolmandana, täpselt ei mäleta, küll aga on vanas märkmikus kirjas aeg – 2.13,2. Vend ütles hiljem, et olin 600 meetri kandis teinud nii hea kiirenduse, et talle tundus, et lähen kõigist mööda. Oma kooli nelikust jooksin kiireima vahetuse. Püsisime pärast hiljem arstiks õppinud ja meditsiiniettevõtjaks saanud Ivar Värsi teist ning nüüdse riigikohtuniku Hannes Kirise (fotol ülal vasakul) kolmandat vahetust (ajad vastavalt 2.15 ja 2.18) endiselt kolmandal kohal, kuid viimase vahetuse jooksja ei suutnud kiiremini kui 2.32 ja nii tuli leppida kuuenda kohaga.

Aga umbes nädal hiljem, mäletan, tuli Annus minuga juba konkreetselt juttu tegema. See juhtus Tartu lauluväljaku ülaserval. Lauluväljaku ümbruses toimusid koolinoorte meistrivõistlused krossijooksus ning üllatuslikult tulin seal võitjaks. Kuigi võit 1000 meetri rajal oli napp: teiseks jäänud Ivanovi-nimelist poissi edestasin vaid kahe kümnendikuga (minu aeg 2.58,5). Olgu ausalt öeldud, et mul vedas, sest tegelikult jooksis tol päeval kiireima aja Värsi (me ei olnud ühes jooksus), aga kuna ta jooksis ühes kohas rajast mööda, ta diskvalifitseeriti. Omakorda umbes nädal hiljem tulin 1000 meetri jooksus Tähtvere pargis kooli meistriks ajaga 2.53. Kiris jäi teiseks 3.00ga, paralleelklassis õppinud Marcel Vichmann (fotol ülal paremal), hilisem tuntud ettevõtja, tuli 3.01ga kolmandaks ning meist aasta vanem Urmas Sule (fotol all vasakul), hilisem Pärnu haigla peaarst ja juht ning Terviseameti kriisistaabi juht, jäi 3.04,5ga neljandaks.

Tolle esimese linna meistritiitli järel tuligi Annus ilusa päikselise sügisilma käes rääkima. Küsis, mida teen, ja kutsus trenni. Aga ma ei mäleta täpselt, miks mul minemata jäi. Ju jäi otsustavusest puudu, oletan. Igatahes mäletan seda oma esimese sisulise kohtumisena Heiti Annusega, kelle juures hakkasin harjutama alles kaks aastat hiljem, Tartu Ülikooli esimese kursuse ajakirjandustudengina.

10. ja 11. klassi poisina käisin sellegipoolest jooksuvõistlustel osalemas ja ilmselt rääkisin alati ka Annusega, kes enamasti mul huvi pärast vaheaegu mõõtis. Eriliselt on meelde jäänud 1000 meetri jooks Tartu kilehalli 150-meetrisel ringil 10. klassi talvel, kui sain linna koolide võistlustel küll alles viienda koha, aga aeg tuli korralik, 2.51,8. Võitis Maseri-nimeline noormees 2.42,1ga. Samuti on meeles üks talvine 800 meetri jooks – sellepärast, et ringide lugemine läks sassi, spurtisin 150 meetrit liiga vara ning jäin seetõttu lõpuks 2.14ga kuuendaks. Kevadel käisin Elvas Eesti meistrivõistlustel krossijooksus, kus sain sealsete mändide all 1000 meetris ajaga 3.04 umbes 30. koha. Seal kuulsin esimest korda sellise imeliku nimega Kohtla-Järve poisist nagu Valdek Apivala (fotol ülal paremal), kes võitis 2.43,8ga. Ta oli teistest toona selgelt parem. Hiljem sai Apivalast alla 1.50 jooksja 800 meetris, kuid treener Raimond Lutsu sõnul rikkus ärihimu noore paljulubava jooksumehe edasise karjääri.

Heiti Annuse juhendamisel harjutades jõudsin ülikooli esimese kursuse lõpuks 800 meetris tulemuseni 1.58,2. Lootsin, et see aitab mind veidigi lähemale pääsule spordiroodu. Kahel korral see lootus tekkiski, kuid ka purunes. Kui tulin pärast kahte aastat okupatsiooniarmees tagasi, olin tosin kilo ülekaalus ja suutsin 800 meetrit joosta suure surmaga 2.10ga. Kulus terve aasta, et vormi pisutki taastada, kuid teise kursuse järel alla kahe minuti joosta ei suutnudki. Kuid kolmanda kursuse kevadel püstitasin Tallinna-Tartu linnavõistlusel Kadrioru staadionil isikliku rekordi 1.55,9. Pärast ööksin puu alla üle poole tunni.

Aasta hiljem jooksin Kääriku (fotol paremal) staadionil 1.56,0, mis tuli üllatavalt kergelt, kuid isiklik rekord siiski enam ei paranenud. Viienda kursuse sügistalvel käisin koos hilisema politseijuhi Aivar Otsaltiga (fotol all vasakul) veel Annuse juures trennis, kuid detsembri alguses lõpetasin ära. Vaja oli valmistuda ülikooli lõpetamiseks ja edasiseks eluks. Ilmselt olin ka aru saanud, et seniste mahtude ja intensiivsustega olen oma potentsiaali 800 meetri jooksjana realiseerinud ning edasiminek, kui see üldse toimuks, oleks väike ning selleks kulutatav aeg ja vaev tulemust arvestades ebaproportsionaalselt suur.

Annusega kohtusin aeg-ajalt hiljemgi. Siis, kui nullindate algul üritasin 800 meetris 37-aastasena comebacki, aga ahhilkad ei pidanud vastu; ja mitmetel sporditeemalistel üritustel, viimati tänavu oktoobri teises pooles endises kinos Ekraan jooksjate konverentsil, kus mul oli ettekanne. Mitte miski ei viidanud siis, et vähem kui kahe kuu pärast Annust enam meie seas ei ole. Ta oli alati naeratav ja nägi välja nooruslik. Ma poleks eales osanud arvata, et ta oli 82, kui viimati nägime.

Aitäh, Heiti Annus, minusugusele aega ja tähelepanu pühendamast!
Kui Heiti Annus poleks mind jooksma kutsunud, oleks ka mu parimad tulemused jäänud sündimata.

Foto 1: Heiti Annus veteranvõrkpallurite treeningul Tartu Ülikooli spordihoones 2000. aastal 60-aastasena. Foto autor: Ove Maidla, Postimees/Scanpix
Foto 2: Aivar Veri noorpõlves viievõistlejana. Foto autor: Postimees / Scanpix Baltics
Foto 3: Hannes Kiris kohtunikutee algul. Foto autor: Peeter Langovits, Postimees / Scanpix Baltics
Foto 4: Marcel Vichmann 2013. aastal. Foto autor: Toomas Huik, Postimees/Scanpix
Foto 5: Urmas Sule Postimehee stuudios eelmise aasta veebruaris. Foto autor: Mihkel Maripuu, Postimees/Scanpix
Foto 6: valdek Apivala Otepää golfi mängimas 2007. aasta suvel. Foto autor: Sille Annuk, Postimees/Scanpix
Foto 7: Valter Kalami mälestusvõistlused 2018: 800 meetri jooksu võidab 1.51,60ga Rasmus Kisel, edestades Sten Ütsmütsi 0,05 sekundiga. Kolmandana lõpetas Enari Tõnström 1.51,99ga. Foto autor: Elmo Riig, Sakala/Scanpix
Foto 8: Kääriku spordikeskus Valgamaal. Foto autor: Arvo Meeks, Lõuna-Eesti Postimees / Scanpix
Foto 9: 400 meetri jooksja Aivar Otsalt, kellest sai hilisemas elus politseijuht, oli Heiti Annuse paremaid õpilasi. Foto autor: Arvet Mägi, Virumaa Teataja / Scanpix

42 Kommentaarid:

At 19:41, Anonymous Anonüümne said...

Nii oli, au minevikusportlastele ja -treeneritele, aga elu läheb edasi.
Epp Mae,
Janek Õiglane,
Gerd Kanter
ning Nõlvak ja Tiisaar
said minu hääle Aasta Sportlane 2022 rahvahääletusel.

https://sport.err.ee/1608824350/haaleta-algas-aasta-sportlane-2022-rahvahaaletus

 
At 21:27, Anonymous Anonüümne said...

Hästi kirjutatud lugu ainult, et Otsalti mainimise oleks võinud välja jätta - see tõi jälle meelde selle mis talle hilisemas elus sugugi au ei teinud.

 
At 23:06, Anonymous Anonüümne said...

Nõus 100%. Otsalti nime tasub mainida ainult kontekstis, kus ta oma tegeliku palet näitas. Padre Treenerist mäletame ainult head.

 
At 23:38, Anonymous Anonüümne said...

https://arhiiv.err.ee/video/vaata/vaike-luulesaade-villu-kangur-186561

Leto Svet ja teised Tallinna ametiisikud - teie viimased tõmblused.

 
At 02:48, Anonymous Anonüümne said...

Veel häid lahkunuid.

The Specials - Gangsters. SKA skeene mees Terry Hall R.I.P.
https://www.youtube.com/watch?v=lgCZN1rU5co

 
At 12:44, Anonymous Anonüümne said...

Loodame et Padre tuleb raskustest välja ja võitleb meid uutele positsioonidele. Kohtub Sebiga ja tõmbab punased jooned

 
At 15:07, Anonymous Anonüümne said...

Lootus on lollide ootus, pikka kannatust sulle.

 
At 16:01, Anonymous Anonüümne said...

Kus on Soonets? Kas mees on ohverdatud või on põgenenud jälgi jätmata?

 
At 17:05, Anonymous MargusM said...

Pikk postitus kus peategelane on minamees Pullerits ja möödaminnes saab ära mainitud ka peatreener.. õppige kuidas egotrippi teha!

 
At 17:39, Anonymous Anonüümne said...

Nõukogude ajal sildistas riiklikult rahastatud peavoolumeedia valitsevale ideoloogilisele ja poliitilisele diktaadile mitteallunud (iseseisvuse ideaalist lähtuvad) hääled alusetult Lääne käsitlasteks. Praegusel ajal sildistab riiklikult rahastatud peavoolumeedia valitsevale ideoloogilisele ja poliitilisele diktaadile mittealluvad (iseseisvuse ideaalist lähtuvad) hääled Venemaa käsilasteks. Põhimõtteliselt ei ole midagi muutunud, kogu asi toetub ikka samale primitiivsele skeemile. Inimloomus ei muutu ning jätised jäävad jätisteks.

 
At 17:53, Anonymous Anonüümne said...

Kahju küll. 😎

 
At 18:25, Anonymous Anonüümne said...

Ei noh MargusM, kelle vaatevinklist peaks siis PP nekroloogi kirjutama? Peielauas räägitakse alati ja ainult enda vaatenurgast kadunukesest. Kui MargusM-i ei ole lauas, siis keegi tema eest lugusid ka ei räägi. Peielauas ei pea seda keegi egotripiks vaid viimaseks võimaluseks nekroloogile inimlikku mõõdet anda. Päris inimesed ja päris lood. Tegelikult kuigi Priit tundis ennast väljavalituna, oli tegu lihtlabase talentide värbamise katsega, kus haarati kinni kõigist kes liikusid ja kuhu oleks pärast sügavamale süsteemi tõmbamisega võimalik katseliselt keemiat manustada. Kui suutsid õigel ajal öelda ei, siis võis see teekond tunduda väga imeline. Tegelikult olid kõik süsteemi mutrid ja hammasrattad väga pragmaatilised ja hoolitsesid ainult süsteemi toimimise nimel. Ei midagi isiklikku vaid nö äri.

 
At 19:25, Anonymous Kägu, kehakultuurlane said...

TO 17:39 Miks te sellest räägite? Pulleritsul selliste asjadega probleeme pole. Tema on alati õigel pool. Kui vaja siis padukommunist, kui vaja siis natsionaalsotsialist jne. Isegi seda kõnealust nekroloogi lugedes jääb mulje, et kadunuke on hr Pullerits ja kõiki teisi mainitakse kui ebaolulist tausta. Hr Annusest olen kuulnud palju head, kahjuks isiklikult teda ei tundnud. RIP!

 
At 20:06, Anonymous Anonüümne said...

Ehk saaks läbi ilma selliste rippimiste ja räppimisteta? Kägu!? Oled võimeline paremaks.

 
At 20:38, Anonymous Anonüümne said...

Samal ajal käib AV mööda Maarjamaa lumeradu ja otsib sõltumatut ajakirjanikku, kaitsjat, kellele kõik ära rääkida...
https://sport.delfi.ee/artikkel/120118334/repliik-andrus-veerpalu-jatkab-vaikimistaktikat

 
At 20:52, Anonymous Anonüümne said...

17:39, kas te peate praeguse aja riiklikult rahastatud peavooluväljaande silmas Sirpi? Või milliseid veel? PM on nt erameedia, mida muuhulgas rahastab ka Kägu.
Venemaa käsilasi informeeris suuresti riiklikult toetatud TV-kanalid nagu Rossia-1 jt. Need keelati ära, kuid Kremli jutupunkte levitavad ka kodumaised portaalid, nii et infovaakumit ei tohiks käsilased kurta.

 
At 20:57, Anonymous Anonüümne said...

Ajakirjandus on valinud vale teema Lempsu raamatu haipimiseks. AV-l on õigus. Poleks ajakirjandus hakanud suusatamisest tõde avaldama, oleks see ala palju popim. Põhjus on ju lihtsalt selles, et enne haibiti seda ala mõõdutundetult ja nahaalselt. AV on ainult seib süsteemis. Lollus on seibi kallal jaurata. Matame selle teema maha ja läheme eluga edasi. Sport rahvuse ühendamise projektina on ametlikult surnud. On vaja leida midagi muud. Äkki hakkaks koos laulma. Sellele leiab sponsse nii Tartust kui Sakust. Viinatootjad paneks toetajatena samuti õla alla. Võibolla ka hasartmängu firmad.

 
At 21:08, Anonymous Anonüümne said...

Haiglad on haigeid täis ja meditsiinisüsteem uppis. Miks? Suur vaktsiini ja süstisõber Pullerits, võiks alustuseks oma silmaringi laiendamise huvides ära kuulata selle loo: https://www.youtube.com/watch?v=oLPqLWFUKxg. Kui minna ja külastada erinevaid haiglaid, rääkida sealse tööjõuga, nagu kommunist kommunistiga. Äkki annaks siit kirjutada suur lugu? Või käib teema üle jõu ja lihtsam ning ohutum on hoida hing see tühja-tähja ja väikeste uudisnupukeste kirjutamisega

 
At 23:15, Anonymous Kägu, kehakultuurlane said...

To 21:08 Teades Pulleritsu ja tema mentorite "meditsiinialaseid seisukohti, siis suure tõenäolsusega ta lihtsalt kustutab teie postituse .Võibolla lisab sinna juuurde ka mõne halvustava ja põlastava repliigi. Mõningas võtmes oleks selline käitumine pigem positiivne, sest see näitaks ,et mees kes on saanud elujooksul pidavalt süüdistusi, et ta on üks paras tuulelipp, on lõpuks ometi saavutanud mingisuguse küpsuse ja omandanud seisukohad ja elufilosoofia, millele kõrge vanaduseni truuks jääda. Minul tekkis hoopis üks teine küsimus. Kuidas on võimalik, et me saame igast väljaandest ( postimehest) lugeda detailideni küündivaid arutlusi BSH partnerite, elu ja armastuse kohta, seda nii positiivse, kui negatiivse alatooniga. Me teame kõike hr Ratase tantsuoskustest ja sellest mitu korda öö jooksul mingi hurmurist Paul mingit villa või rannamaja Helenit võttis, aga me ei leia teie poolt reklaamitud video kohta mitte ühestki peavoolumeedia väljaandest mitte sõnakestki? Kuidas see on võimalik? See lugu on avaldatud 2 kuud tagasi ja sisaldab tõsiseid süüdistusi, mis puudatavad meid kõiki, aga ei mingit reaktsooni? On enam kui kindel, et kui selline lugu oleks ilmunud aastat viis tagasi, oleks meedia sumisenud. Mõned oleks halvustanud ja süüdistanud faktide võltsimises ja väljamõtlemises, teised oleks leidnud, et suuremosa selles loos on kurb, aga tõsi. Igaljuhul oleksid tekkinud diskusioonid, teles väitlused, oleks algatatud uurimisi ja tehtud ekpertiise. Meedia, kes hetkel üritab haledate lookestega ennast kuidagi veepeal hoida oleks hakanud kihama. Paljud oleks saanud tööd ja leiba. Millega küll on kõik ajakirjanikud ära hirmutatud või mis varanduste ja lubadustega on nad ära ostetud? Või nad polegi ajakirjanikud vaid lihtsalt valitsuste kontrolli all olevad robotid?

 
At 23:34, Anonymous Anonüümne said...

Too fotograaf teeb lihtsalt kehvemat meelelahutust kui teised Kägu imetletud staarid. Lihtne.

 
At 11:31, Anonymous Anonüümne said...

Viidatud videost sain ainult niipalju targemaks, et Kägu eesnimi on Jaan.

 
At 12:38, Anonymous Kägu, kehakultuurlane said...

Ma ei väida, et see video pretenteerib mingile absoluutsele tõele. Samas on see täis väga karme süüdistusi süsteemi enda vastu. Teadlased, arstid jne. keda videos mainitakse, eksisteerivad reaalselt. Paljud neist on tõepoolest väga teenekad, haritud ja nii öelda suurte kuppudega inimesed ( seda viimast peaks ka hr Pullerits hindama). Neti avarustest on leitavad ka nimetatud tuntud inimeste sõnavaõtud, kirjutised, uurimustööd jne. Pole oluline, et kas see video on absoluutne tõde või labane vale, oluline ja veider on see, et sellest ei teki mitte mingit diskusiooni? Ajakirjandus lihtsalt eirab juba pea 3 aastat analoogseid argumenteeritud sõnavõtte. Samas reageerib ta valusalt igasugustele lollustele, mis sotsiaalmeedias ringlevad. Ma ei mõtle vaid igalt poolt rassismi otsimist, lausa haiglast homode kaitsmist ja mõttetute staarikeste intiimelu lahkamist vaid tümitatakse ka võrdlemisi teravalt pealiskaudseid faktivigadest kubisevaid lauslollusi ,milles kirjutatakse halvustavalt vaktsiinidest ja kaasaegsetest grippidest. Kui nõukogude reziim kaotas tülikad ja sotsialistliku mõtteviisi kahjustavad teadlased lihtsalt ära, isoleeris nad ja saatis nad "töö ja ümberkasvatus" laagritesse, kas nüüdne palju humaansem ja demokraatlikum süsteem on avastanud, et palju lihtsam on, omades ajakirjandust, neid tülikaid lihtsalt ignoreerida? See tähendab, et kui must on mustemast mustem ja seda mitte kuidagi ei õnnestu retoorikaga valgeks rääkida, siis teha lihtsalt nägu, et seda pole ja ajada järjekindlalt oma asja edasi? Jõulud on käes ja need kes pole haiged ( kui krdi paljud seda kahjuks on) saavad tõsta pitsikese demokraatia, vaba ajakirjanduse ja muidugi Jeesukese terviseks. Proosit ja häid jõule!

 
At 12:47, Anonymous Anonüümne said...

Pullerits kindlasti teab, miks väldivad ajakirjandus ja meedia diskussiooni süsteemile tülikate spetsilistide, intelligentide ja teadlastega, aga ta vaikib. Miks ta vaikib? Äkki tegemist polegi enam Pulleritsuga vaid tulnukaga ( lugege The Hosti i), kes on Pulleritsu keha kaaperdanud või siis zombiga?

 
At 13:07, Anonymous Anonüümne said...

Ühiskonna valitsemine on nagu usk. Pinnale tõstetakse vaid usuga jäägitus kooskõlas olevate fanaatikute arvamust, teistest astutakse kui tülikast segavast mürast lihtsalt mööda sest need ei aita kõiksuse valitsemisele grammigi kaasa ja pigem õõnestavad juhtdogmat. Alternatiivid leiavad koha õiges usundis alles siis kui prohvet on surnud.

 
At 13:07, Anonymous Anonüümne said...

Tänapäeva ajakirjandus on eelkõige selleks, et varustada elanikkonda teabega, mida nad mõista suudavad ja mis on riikliku julgeoleku seisukohalt vajalik. Oluline on siinjuures läbipäistvus ja arusaadavus. Lugege parem kvaliteet ajakirjandust. https://www.postimees.ee/7646423/100-nagu-brigitte-susanne-hunt-igas-pulmas-pruut?fbclid=IwAR14GtKPXwX-SZ216DAFT1OzgLnUrDI2EZW99nrltYyXFtVSeA5mGRAmp18

 
At 13:18, Anonymous Anonüümne said...

Hiljuti üritas Pullerits ERR i kergelt kintsust näksata. See tuhin vaibus, kuidagi väga ruttu....

 
At 13:28, Anonymous Anonüümne said...

13:07, kui te olete sellise ajakirjanduse vastane, siis miks te levitate seda vahtu siin spordiblogis?

Kägu, alternatiivsete faktide esitamise edetabelis olete üks tublimaid siin, pandeemia ajal, pakun, panite konkurentidele ära. Teiseks, miks te homopropagandast ei suuda end võõrutada, olgu siis homode poolt või vastu? Kas teie traditsiooniline pereelu ikka on nii traditsiooniline? Ükskõik, mis teemal PP postitus on, murrate te LGBTQ+ teemaga sisse. Piinlik, et ka suisa peielauas.

 
At 15:59, Anonymous Anonüümne said...

Erki Noolt hurjutati kunagi selle eest, et ta ei tahtnud homodest rääkida, siin saab mõni teine hurjutada, selle eest, et ta mokaotsast homosid mainis... Katsu siis inimeste meele järgi olla.

 
At 16:30, Anonymous Anonüümne said...

Pulleritsu blogis on keegi anonüümne liberast kes limpsib Kägu jalajälgedest. Piinlik. Pullerits võiks salahomod välja visata veel enne Jeesukese sülti

 
At 17:29, Anonymous Alfaisaste marssal said...

Oeh, jälle Kägu oma pläraga... isegi siis, kui teemaks on teeneka treeneri surm, ei saa ta jätta oma tüütut joru ajamata. Täiesti empaatiavõimetu tüüp, tüüpiline alternatiivik, ainult mina ja minu tõde, teised kõik on lollid. Ometi ise tunnistab ka, et ta video ei pruugi olla tõene, aga ikka taob seda rauda. Vaata, Kägu, sellepärast keegi seda teemat üles ei võtagi, et normaalsed inimesed, sh ajakirjanikud, igasugu sitta ei lahka, sest on targematki teha.
Kaastunne Heiti Annuse lahkumise puhul.

 
At 21:40, Anonymous Kägu, kehakultuurlane said...

Sünnid ja surmad on elu loomulikud nähtused. Kui noore inimese surm on tragöödia ja kurb, siis 80+ inimese puhul on see loomulik. Pealegi inimesi tuleb austada nende eluaajal. Väike mälestuskõne ja leina seisak ning elu läheb edasi. Abslouutselt ei ole nõus laest võetud väitega, et ajakirjanikud stta ei lahka. Lahkavad seda igapäev kaudselt ja otseselt. Olgu teile toodud väike näide kvaliteetajakirjanusest : https://naine.postimees.ee/7676800/kaka-nagu-kuninganna-spetsialist-opetab-oigesti-potil-istuma?cx_testId=18&cx_testVariant=cx_1&cx_artPos=1#cxrecs_s

 
At 22:00, Anonymous Anonüümne said...

Kägul on õigus.

 
At 22:41, Anonymous Anonüümne said...

Jälle eksimus, Kägu, see on ju naistele mõeldud rubriigist.

Eespool mainisid, Kägu, et oled hr Annusest palju head kuulnud, kuid isiklikult ei tundnud. Vaat see on nüüd see väga õige hetk kirjutadagi nagu täitsamees, mida sa temast head oled kuulnud (ja tema sigaandekast 800m jooksu õpilasest). Naisteasjad jäta teiseks korraks.

 
At 00:29, Anonymous Filoloogid Mirjam, Pille ja Eeva said...

Meie oleme ka ühiskonna täieõiguslikud kodanikud!

 
At 11:17, Anonymous Anonüümne said...

Toetan filoloogi tipsikesi!

 
At 14:58, Anonymous Anonüümne said...

Padre Pullerits peaks homode hellitamise asemel naisi toetama. Eestis on demokraatia ja võrdne seis.

 
At 14:59, Anonymous Anonüümne said...

Filoloogi tipsikesed on meie silmaterad, mitte kodanikud. Stalnuhhin on kodanik.

 
At 18:34, Anonymous Anonüümne said...

Pullerits Priit peaks rohkem kogukonna hea käekäigu pärast muretsema.

 
At 22:54, Anonymous Anonüümne said...

Anname Padrele aega atra seada.

 
At 23:31, Anonymous Anonüümne said...

Ta pidi verine olema pärast piiril kohtumist asjapulkadega. Eks pärast adra seadmist räägib, et kas nägi viirastust või lihtsalt läks jalg nõrgaks.

 
At 19:19, Anonymous Anonüümne said...

Kägule mõtlemisainet: https://www.youtube.com/watch?v=dK43yHIUMKA&ab_channel=%E2%80%8FPANDABETA

 
At 14:09, Anonymous Anonüümne said...

Kägu mõtleb oma peaga !

 

Postita kommentaar

<< Esileht