Pullerits: Mis oli lõppeva aasta kõige kohutavamalt esitatud spordiküsimus?
Intervjueerija segane, halvasti sõnastatud, laiali valguv küsimus.
Teletegijatel on kombeks tuua aasta lõpus ekraanile aasta jooksul juhtunud teleapsud, -prohmakad ja -fopaad. Tavaliselt panustavad nad noid valides sellele, et oleks naljakas. Kuid on näiteid, mis on ka kurbnaljakad ja millest on palju õppida; arvata võib, et noid näiteid teletegijad meile ei näita, sest nood on piinlikud.
Säärits küsib Drellilt: „Mis selles mängus sulle veel sellist headmeelt valmistas, et oli teada, et natuke ootamatu on nagu see vastase koosseis ja Eestis koosseis selline uus?”
Kui jätta arvestamata logisev ja laperdav lauseehitus ning parasiitsõnad „sellist” ja „selline”, mida kogenud teleajakirjanik peaks oskama vältida – elementaarse professionaalsuse küsimus: keel on ju ajakirjaniku peamine töövahend! –, siis küsimuse esimene pool on enam-vähem selge (mis valmistas heameelt?), kuid sellele järgneb piisavalt pikk lisainformatsioon, liiati kaheosaline (vastase koosseis oli ootamatu ja Eesti koosseis uus), mistõttu pole ime, et intervjueeritav satub segadusse.
Drell vakatab sekundiks, tõmbab siis kulmu kipra ja küsib: „Mis see küsimus täpselt nüüd oli?”
Säärits küsib uuesti: „Mis selles mängus veel sulle pihku jäi ja kuidas sa vaatad selle mängu põhjal Tšehhi suunas?”
Nüüd näeme ja kuuleme, et Säärits ei mäleta ise ka, mida ta just äsja oli küsinud. Miks unustab ajakirjanik ära selle, mida ta äsja oli pärinud? Siin on kaks võimalust: esiteks, Drelli sattumine segadusse ja palve küsimust täpsustada lõi intervjueerija jalust; teiseks, ilmselt oli intervjuu läbimõtlemata – jah, ka siis, kui sul on intervjuu ettevalmistamiseks võib-olla üksnes minut, pead sa suutma selle ette valmistada, eriti kui tegemist on lühiusutlusega, kus ongi kolm-neli küsimust; sa pead seda intervjuud ette valmistama tegelikult terve võistluse aja, mitte nii, et pärast lõpusireeni kõlamist tormad intervjuualasse ja ilma läbi mõtlemata hakkad lihtsalt esimesi pähe tulevaid küsimusi loopima.
.jpg)
Televisioon on karm valdkond, eriti otse-eeter – seal paistavad kõik eksimused kohe silma ja kostavad kõrva ning hiljem neid parandada ei saa. Aga see ei saa ega tohigi kõlada vabandusena. See, et tele otse-eeter on karm ja halastamatu, on igaühele teada – ja seda tuleb oma tööd tehes arvestada, selleks tuleb harjutada. Siin ei ole ühtki tegurit, mis lubaks rääkida hinnaalandusest. Me ei ole ju nõus teatris ja kontserdil esinejale andestama, kui tal tekst läheb meelest või sõnad sassi või hääl on lauldes paigast ära – me eeldame ja nõuame professionaalsust. Mis on üksainus argument, miks me ei peaks samasugust omas vallas laitmatut esitust ja professionaalsust nõudma ka telereportereilt?
Foto 1: Henri Drell 1. detsembril Tallinnas Unibet Arenal Eesti korvpallikoondise MM-valikmängus Tšehhi vastu. Foto autor: Eero Vabamägi, Postimees/Scanpix
Foto 2: Anu Säärits intervjueerimas 27. juunil 2006 Martin Müürseppa (taamal keskel Gert Kullamäe), kes sõlmis järgmiseks hooajaks lepingu TÜ Rockiga. Foto autor: Margus Ansu, Postimees/Scanpix
Foto 3: Anu Säärits intervjueerimas 1. novembril 2010 "TV 10 olümpiastardi" uue hooaja avaüritusel Gerd Kanterit. Foto autor: Mihkel Maripuu, Postimees/Scanpix
Foto 4: Anu Säärits intervjueerimas 5. jaanuaril 2010 FIBA Eurochallenge turniiril Tartu Rocki mänedžeri Meelis Pastakut. Foto autor: Margus Ansu, Postimees/Scanpix
Postitas: Priit Pullerits @ 15:18
kommentaare: 18
18 Kommentaarid:
Oo-oot, PP pea nüüd hoogu! Nendele sinu poolt välja toodud segasevõitu küsimustele eelneb midagi, mis ilmselt valdavale osale intervjueerijatele oleks löök alla poole vööd ja muudaks kõnevõimetuks.. On mis on aga noorhärra poolt nii ülbet käitumist naisajakirjaniku suunas ei ootaks. Tubli Anu, et suutsid intervjuud jätkata!
Oi-oi-oi, vaat kus lugu, sportlane julges ajakirjanikule midagi vastu öelda ja ajakirjanik pidanuks nutma hakkama või? Lõpuks ometi keegi pani ka neile reporteritele vastu, mitte ei lasknud kõrvu lonti. Kui julged teisi tampida, nagu Drell välja toob, siis võta ka vastu see, et see, keda on tambitud, ükskord vastu paneb. Ja kui sa arvad, et oled ajakirjanikuna proff, siis pead profiks jääma ka siis, kui on võibolla ebamugav. Kui keel läheb sõlme ja lause variseb kokku sellest, et Drell näitab iseloomu, siis see on küll hale vabandus.
Palun kas saaks viiteid, kus ja kuidas on Anu Säärits hr. Drelli tampinud?
Vale puu all haugud. Mine küsi hr Drelli käest.
Ootaks nüüd oma ala profi, PP tasakaalukat ja õiglast arvamust antud case´i osas. Jätame palun hetkeks kõrvale selle, et Säärits on Priidule üdini ebasümpaatse ERR-i töötaja. Reporter X sai peale sellist ootamatut "lööki kubemesse" siiski üsnagigi normaalselt intervjuuga hakkama ja paljudel oleks võinud veelgi halvemini minna?
Säärik on juba alates noorreporteri päevades olnud täiesti omaette frukt etv spordireporterite peres.
1. Drell ei süüdistanud konkreetselt Sääritsat. Ta rääkis süüdistatavatest mitmuses. Siin me ei tea, kas ta pidas silmas ERRi sporditoimetust või Eesti spordiajakirjandust, kuid Säärits esindab mõlemat, eriti ERRi. Ükski meediaorganisatsiooni ajakirjanik ei ole väljas enda eest, vaid tema selja taga on terve toimetus ja koguni meediaorganisatsioon, kes annab talle voli ja kohustuse avalikkuse jaoks intervjueeritavalt üldse midagi küsida. Kui ajakirjanik esindaks vaid iseennast, ei oleks Drellil mingit kohustust talle vastata.
2. Sääritsal oli võimalus vastu hakata, et mina ei ole kedagi tampinud, seetõttu on etteheide mulle ülekohtune. Ta ei kasutanud seda võimalust. Oletades siiski, et Säärits on Drelli ees süütu, ei ole tal mingit põhjust verest välja lüüa ega küsimustega rappa põrutada, sest õige hõlma ei hakka keegi. Seega väide, et Drelli rünnak oleks võinud Sääritsat rivist välja lüüa, on nõrk.
3. Siinse sissekande eesmärk ei olnud hakata spekuleerima Drelli ja Säärtisa suhete üle, vaid siin on PP tähelepanu juhtinud sellele, et ajakirjanik ei valda keelt ja ei saa oma küsimuste esitamisega hakkama, seega ei ole Eesti rahvusringhäälingu reporterilt eeldataval ja nõutaval tasemel.
3. Siinse sissekande eesmärk ei olnud hakata spekuleerima Drelli ja Säärtisa suhete üle, vaid siin on PP tähelepanu juhtinud sellele, et ajakirjanik ei valda keelt ja ei saa oma küsimuste esitamisega hakkama, seega ei ole Eesti rahvusringhäälingu reporterilt eeldataval ja nõutaval tasemel.
PP eesmärk on arusaadav. Ilmselt paljud (ei välista et ka Säärits) ei valda ideaalselt keelt ja ei saa küsimuste esitamisega hakkama. Aga antud konkreetset juhtumit ei saa "hea õppematerjalina" väga hästi rakendada, sest ilmnes vabandav asjaolu, miks küsitleja etteastet oluliselt mõjutas. Ma tahaks seda näha, kui olemuselt üdini positiivset sündmust kajastavale, mikrofoni käes hoidvale PP-le päevakangelane ootamatu litaka paneb. Ilmselt käib sellel hetkel ka Priidust jõnks läbi? :)
Nalja teed või? Meest, kes on kägistanud paljaste kätega Moabi puumasid ja keeranud sõlme lõgismadusid, ei kõiguta Drelli suguse mehe lõugade laksutamine karvavõrd ka mitte.
Mis on nende varasest noorusest spordile pühendunud naisajakirjanike viga minu arust, on see, et nende maailmapilt tundub nii ahtake. Nad on kitsalt spordivakku kinni jäänud. See ei lase inimesel kasvada ja areneda, kui su elu peamine sisu on päevast päeva vaadata meeste jalgpalli või mis iganes muud ala. Igatahes ei paista nende võimalik laiem maailmapilt kusagilt välja.
Huvitaval kombel on meestega teine lugu. Meenutage Tiit Karuksit, Raul Rebast, samuti Toomas Uba ja Lembitu Kuuset. Nad on ja olid kõik erudeeritud mehed, palju lugenud, võtsid sõna ka muudel teemadel. Või hilisemast ajast Jaan Martinson, kes on metsiku lugemusega.
Ei ole mul Anu Sääritsa vastu küll midagi. Temas on suur annus õhinapõhisust. Aga eesti keele kui ajakirjaniku peamise töövahendi halva ja vigase kasutamise pärast olen küll kompromissitult kriitiline.
Loodan, et see kriitika siin sissekandes paneb nii teda kui kõiki teisi ajakirjanduses oma eesti keele kasutust hoolsamini jälgima ja kontrollima.
Hea Priit, mis on sellise postituse mõte? Miks te arvate, et asjaosaline seda siit loeb ja kui ka loeb, siis sellest mingeid järeldusi edaspidi teeb? Miks te arvate, et just teie arvamust peaksid teised kuulama?
Mõte: tähelepanu juhtimine halvale ajakirjanikutööle lootuses, et sellest tehakse järeldused ja parandatakse end.
Kui ka ei loe, siis on lootus, et keegi, kes on lugenud, juhib tema ja tema kolleegide tähelepanu siinsele kriitikale.
Seda, et siinsest järeldusi tehakse, ei saa tõepoolest tagada, aga selge on ka see, et kui üldse vait olla, siis ei teki lootusepoegagi, et keelt ja küsimuste esitamise oskust parandataks.
Peaksid kuulama sellepärast, et olen sel alal Eesti üks pädevamaid, õpetanud Eesti parimas ülikoolis ajakirjanikke üle 30 aasta. Säärits minu tudeng pole olnud.
Mehed, kas keegi on kasutanud nn kõrgmäestikumaski suusavormi timmimiseks?
Eks ikka, kui eesmärk on jõuda Tartu Maratonil TOP 500 hulka, siis kõrgmäestikumaskist pääsu pole.
Kuskohalt seda maski saab (osta, laenata)?
Kuigi samas ei usu, et 500 sekka sõitmiseks selle maskiga vaja jurada on! See vist rohkem pehmode asi.
Mis kõrgustel treenite?
Milleks mask? Harjuta parem mägedes, aga enne 7000 peale minemist alpinistidelt uuri välja, mis on aklimatt.
Postita kommentaar
<< Esileht