Pullerits: Kas külm ilm viib suusatajad tõvevoodisse?
Kuid suusatajaid oli eile õhtul võrreldes varasemate päevadega väljas palju vähem. Külma tõttu, nentis Vahur Teppan, kes Tähtvere keskuses parajasti laste suusaparki uuendas. Inimesed kardavad külma. Ilmselt kardavad, et jäävad haigeks
Uurisin asja asjatundjalt, meditsiiniõppejõult ja kogenud perearstilt, kelle nime ei ole mul õigus siin avaldada, sest ei usutlenud teda siinse sissekande tarvis. Mind huvitas, kas tõesti võib külma tõttu haigeks jääda, nagu jäid pärast Viru maratoni mitmed osalejad.
Lühidalt: külm iseenesest küll haigust ei tekita, kui juba viirusega tasahilju nakatanud pole. Siiski on uuringud näidanud, et kui jalad on pikalt külmas või kui pea on väga külm ja nina seestpoolt jahe, siis vastuvõtlikkus nohu põhjustavatele rinoviirustele võib mõnevõrra suureneda, aga mitte palju. Kui rinoviirusega kokkupuudet pole, siis enamasti haigeks ka ei jää.
Küsisin, kas võin tervena kui purikas minna näiteks poolpaljana keset põldu seisma, nii et mul on jube külm, aga kui minu ümber ei ole teisi inimesi, kes mulle viirust näiteks aevastades peale pritsivad, siis põhimõtteliselt minuga midagi ei juhtu. Vastuseks sain, et põhimõtteliselt nii on, ei juhtu midagi peale selle, et külm võib hakata kudesid kahjustama
Teiseks, vaadake lasteaia lapsi, keda sõidutatakse sageli autoga lasteaeda ja tagasi koju, kes on korralikult riides, aga ikkagi jäävad tihti haigeks. Miks? Sellepärast, et lastel pole veel piisavat immuunsust viiruste vastu, nad puutuvad kokku paljude teiste, viirusi kandvate lastega, ning jäävad sedasi haigeks ka ilma igasuguse külmetamiseta.
Me teame, et enamik mässib pärast suusatamist sisse just kaela ja kõri, et kurk ei muutuks kähedaks. On need omavahel ikkagi seotud? Mõelge palavatele suvedele, kui lähete kuumenenuna autosse ja lülitate seal jaheda konditsioneeri tööle – on ju juhtunud, et kurk jääb haigeks? Mul juhtus see tunamullu sügisel Utah’s, kus väljas oli soe ja motellitoas oli ka soe, nii et panin öösel konditsioneeri tööle – ja mis juhtus? Muidugi jäi kurk valusaks, ajapikku muutus hääl kohutavalt kähedaks.
See tekitab lõppeks küsimuse, kas külm võib nõrgestada immuunsüsteemi, misjärel oleme haigustele vastuvõtlikumad. Ega see tavaliselt ilmselt nõrgesta – ma näiteks ei mäleta, et okupatsiooniarmeesse sundvärvatuna oleksin põhjapolaarjoone taga talvel 1985, mil väljas oli kaks kuud jutti vähemalt -40 kraadi ja isegi alla selle, oleks seal keegi seetõttu haigeks jäänud –, v.a juhul, kui haigusetekitaja on juba organismis.
Foto 1: Suusataja eelmise nädala pühapäeval Tallinnas. Foto autor: Konstantin Sednev, Postimees Grupp / Scanpix
Foto 2: Tee Tähtvere spordiparki reede õhtul. Foto autor: Priit Pullerits
Fotod 3 ja 5: Vaade eelmise nädala teisipäeval Lõuna-Eestis Lüllemäe küla kohalt Karula rahvuspargi poole. Fotode autor: Arvo Meeks, Lõuna-Eesti Postimees / Scanpix
Foto 4: Hommikune kergliiklustee Tartus Tähtvere linnaosas eelmise nädala teisipäeval. Foto autor: Priit Pullerits
Foto 6: Kergliiklustee Tartus Tähtvere linnaosas eelmise nädala pühapäeva hommikul. Foto autor: Priit Pullerits
Foto 7: Tähtvere park Tartus eelmise nädala kolmapäeval. Foto autor: Priit Pullerits
Postitas: Priit Pullerits @ 11:38
kommentaare: 12
12 Kommentaarid:
Suusamehed erinevad haigetest sellega, et neil on rohkem vunki ehk testosterooni. Uuspõld on kaasuvaid probleeme sellega laval käsitlenud kuid kui tervist on -20-ga lume kühveldamiseks, siis miks ei tegele Pulleritzu põlvkond iibe probleemi lahendamisega? Jutt ju jookseb, jõudu ja vastupidavust isegi haigustele jätkub, kus on siis probleem? Me elame ajas kus meditsiini toele võib vabalt 90+ elada, seega lapsed jõuab ka 60 aastaselt üles kasvatada ja ülikoolitada ning eluaseme edasi pärandada. Pealegi penskarina pole muud muffigi ju teha kui lapsi kanseldada. Norm on kui iga suure mõõduvõtu esituhande mees ühe lapse kevadel treib. See tõstab juba sündide arvu 10%. Kui samamoodi käituvad muud kuusiku alade esituhande mehed siis on see kokku juba 6000 sündi aastas. Ja nii vähemalt 6 aastat. Nõnda saab vähemalt rahvastiku mõõnast üle. Priit hakkab siin blogis jagams naiste ärasebimise õpetust, tal jutt jookseb. Loodetavasti pol ka tal lisa pisipere vastu midagi. Auto on uus ja suur, sellega on kõik rõõmsad. Kui naine ei taha kaasa lüüa siis võib ju populariseerida naabrinaistega kopereerumist. Kuudas minna pirni vahetama või kuidas teha naabri tuba pimedaks ja minna appi probleemi tuvastama. AI aitab siin ka nats erinevate versioonidega. Võib ju ka lihtsalt naabrinaisele minna paaristõukeid õpetama.
Kuidas Virus eile? Laidveed stardis polnud, kes kommentaari teeb. Nats külm on praegu ikka suusatamiseks
Liiga lühike võistlus, et midagi kommenteerida. Laidvee jättis ka vahele, et pole mõtet, suusatas selle asemel kodu lähedal sama maa kergelt 3.33/km, saate ise arvutada, mis koha see andnuks. Täna, pühapäeval, mu naabrimees ladus Supilinna spordipargis hooga paaristõukeid, eile sõitis 35. koha peal, aga loll kukkumine enne lõppu langetas 40ndate kohtade teise poolde, see ongi kogu reportaaž. Muud ei toimunud.
Tähtvere määrdemees rääkis, et need, kes Elva kandist suusatamast tulevad, neil on pidamisala kapitaalselt risu täis, pidi olema rajal inetu vaatepilt.
Siit-sealt kostub, et suure mõõduvõtu raja teine pool pole just unelmate rada. Keegi teadjam võiks valgustada.
Head uudised Alutaguse meestelt, kopeerin estoloppeti info:
Robert Peets, 01.02.2026 16:47
robertpeets@gmail.com
❄️ 48. Alutaguse Maraton toimub KLASSIKAtehnikas ❄️
Kuigi lumeolud on olnud keerulised ja eelnevalt hoiatasime, et maraton võib vajadusel toimuda vabatehnikas, saame nüüd kinnitada:
8. veebruaril toimuv 48. Alutaguse Maraton sõidetakse klassikalises tehnikas.
Nädalavahetusel tegid 20 vabatahtlikku kaks päeva labidatööd, kandes metsa alt lund rajale ja valmistades rada ette, et klassikamaraton oleks võimalik. Sisuliselt sai kogu 24km ring täiendava lumekatte ja rajatööd jätkuvad ka tuleval nädalal.
???? Rada ja distantsid
• Maraton toimub 24 km ringil
• Pikal distantsil sõidetakse kaks ringi
• Esmakordselt viib 24km ring osalejad kolme järve peale
• Naistemaraton ja ÖÖmaraton toimuvad nagu planeeritud - vabatehnikas ning rajal on olemas klassikajälg.
⚠️ Oluline info osalejatele
Olud ei ole ideaalsed:
• Lund on pigem tagasihoidlikult
• Rajal esineb kindlasti kehvemaid lõike
• Hinnanguliselt 10–20% rajast võib olla ilma klassikajäljeta, et olemasolevatest lumeoludest maksimum võtta.
Näeme rajal ja teeme taas ühe tugeva Alutaguse maratoni ????????
Eelmine P (25 jaanuar) oli tõesti vähemalt Elva-Hellenurme lõik suht sodi täis, eriti veel õhuke klassikasoon, mis paljudes kohtades vastu rohtu käib. lund on lihtsalt vähe. Kuna vahepeal pole ka midagi sadanud siinkandis, siis ei usu et need härmatiserikkad viimased hommikud rada oluliselt paremaks oleks teinud. Võimaluse korral parima paariga sinna ei roniks.
Tänaseid TM raja olusid ei saa kanda päris TM-ile üle, kuna siis tõmmatakse kogu rada klassikasooni täis.
Tekkis paralleel: kas suusatamine võib võimendada või suisa esile kutsuda Raynaud' sündroomi -- sõrmede ja varvaste verevarustuse häireid, mille tagajärjel taluvad käed-jalad tavapärasest palju halvemini nii külma kui ka kuuma? Lisaks võivad sõrmed tõmbuda "valgeks" (pole enam roosakad) ning sage on "surnud" tunne sõrmeotstes - naha all kiheleb, aga samas on sõrmeotsad üsna tundetud. Ka toas olles on kätel-jalgadel tihti külm.
Vaevlen selle leebema vormi käes - tekkis küll metsatöödel (väga tavaline kutsehaigus eriti võsasaetöölistel, tundub), mitte suusatades. Praegu muidugi on suusatajatel head kindad jne ja sõrmed ikka jäävad otsa :), aga hakkas Priidu põhjaliku jutu juurde huvi pakkuma, kas sedalaadi hädasid ka siin esineb.
Kui sa käi ja jalgu suusatamises kasutad, suusailma jälgid, ja sul pole jalas Tomingase saapaid, siis ei külmu midagi ära. Mis sa tühja sündroomitad.
Ma pole küll spetsialist, aga kogemuse põhjal ütlen, et tõsisema külma saamine jätab jälje. Ma külmetasin okupatsiooniarmeesse sundvärvatuna kapitaalselt oma kõrvalestad ja need olid ülitundlikud aastaid. Nüüd selle kohta öelda ei oska, sest targu panen külmaga kõrvad sooja mütsi alla. Aga mäletan, et juba tol ajal räägiti, et kel kõrvad külma saanud, nii et nahk koorub maha - ja mul koorus -, siis sellele jääb ülim külmatundlikkus ikka pikalt probleemiks.
Ma ei tea, kas mul see sündroom on (kuidas seda teada saada?), aga sõrmed ja varbad tõesti külmetavad nõnda palju, et miinus 10 ja rohkem pole võimalik suusatamas käia. Olen katsetanud eri kindaid ja mitmekordseid jne. Toas ka külmetavad, samal ajal mujalt on soe.
Ma olen jõudnud ka 50 m klassi ja sel aastal nende sõrmede ja varvastega näen kurja vaeva. See pole varem teemaks olnud, palju suusatanud ja võistelnud. Raynau, või vanadus, mis muu. Kasutan ainult käpikuid (geelide ja joogi võtmine ikka keeruline). Proovinud olen ka akuga ja keemilisi talladoojendajaid. Keemilised toimivad päris hästi (tuleb panna org talla alla, suusasaapa ja talla vahele). Käpiku sisse saab kleepida ka soojenduspatju jne. Mis kindlasti kätele aitab, on pikem soojendus (võimlemine, käteringid jne). Kui paatistõuke maraton, siis jalataldade ja varvaste külmumise vastu saab ainult keemilisi v el soojendajad. Iga treeningu kulu juba kümnekas;). Alutagusel võik keegi termokaameraga vaadata mehi stardis.
Postita kommentaar
<< Esileht