Pullerits: Kas külm ilm viib suusatajad tõvevoodisse?

Arvan, et teilegi on see tunne tuttav. Eile õhtul, kui kella seitsme paiku Tähtvere spordiparki suusatama läksin (fotol all paremal), näitas sealne termomeeter -20 kraadi. Üleeilsest, kui külma oli vähem, -16 kraadi, teadsin, et see paneb suusatamise ajal sõrmed külmetama. Retsept oli järgmine: tuleb kätega kõvasti tööd vihtuda, eriti just vahelduvtõukeid teha. Ja see aitas.

Kuid suusatajaid oli eile õhtul võrreldes varasemate päevadega väljas palju vähem. Külma tõttu, nentis Vahur Teppan, kes Tähtvere keskuses parajasti laste suusaparki uuendas. Inimesed kardavad külma. Ilmselt kardavad, et jäävad haigeks

Vale kartus.

Uurisin asja asjatundjalt, meditsiiniõppejõult ja kogenud perearstilt, kelle nime ei ole mul õigus siin avaldada, sest ei usutlenud teda siinse sissekande tarvis. Mind huvitas, kas tõesti võib külma tõttu haigeks jääda, nagu jäid pärast Viru maratoni mitmed osalejad.

Lühidalt: külm iseenesest küll haigust ei tekita, kui juba viirusega tasahilju nakatanud pole. Siiski on uuringud näidanud, et kui jalad on pikalt külmas või kui pea on väga külm ja nina seestpoolt jahe, siis vastuvõtlikkus nohu põhjustavatele rinoviirustele võib mõnevõrra suureneda, aga mitte palju. Kui rinoviirusega kokkupuudet pole, siis enamasti haigeks ka ei jää. 

Külmetushaigustega, sain kinnituse, on enamasti selline lugu, et need tekivad tavaliselt ainult siis, kui tegemist on mingi viirusnakkusega; ilma selleta nn külmetushaigusi ei teki. Tasub meeles pidada, et enamasti levivad viirused vabalt ka siis, kui te ei ole üldse külmetanud.

Küsisin, kas võin tervena kui purikas minna näiteks poolpaljana keset põldu seisma, nii et mul on jube külm, aga kui minu ümber ei ole teisi inimesi, kes mulle viirust näiteks aevastades peale pritsivad, siis põhimõtteliselt minuga midagi ei juhtu. Vastuseks sain, et põhimõtteliselt nii on, ei juhtu midagi peale selle, et külm võib hakata kudesid kahjustama

Ometi teame, et enamik seostab talvel haigeks jäämist sellega, et said külma, misjärel tekkis nohu ja siis kõik muud hädad. Aga teate, milles on tegelikult asi? Asi on selles, et kui hakkab tekkima viirushaigus, siis tekib alguses külmatunne, mis on haiguse üks sümptomeid, ja seetõttu tekibki arvamus, et ju said külma.
Teiseks, vaadake lasteaia lapsi, keda sõidutatakse sageli autoga lasteaeda ja tagasi koju, kes on korralikult riides, aga ikkagi jäävad tihti haigeks. Miks? Sellepärast, et lastel pole veel piisavat immuunsust viiruste vastu, nad puutuvad kokku paljude teiste, viirusi kandvate lastega, ning jäävad sedasi haigeks ka ilma igasuguse külmetamiseta.

Me kõik teame soovitust, et kui oled sporti teinud, siis vaheta kähku niisked riided kuivade vastu, sest kui oled higine, jääd haigeks. Huvitav, kas higistamise järel külmetamine soodustab haigeks jäämist? Vastus on, et kui inimene on higine ja tuule käes jahtub, siis on tal lihtsalt ebamugav olla. Muidugi, kui tal on mõni nii-öelda nakkuse idu juba olemas, siis see võib natuke suurema tõenäosusega haigust tekitada; aga kui nakkust ei ole, siis haigeks ei jää.

Me teame, et enamik mässib pärast suusatamist sisse just kaela ja kõri, et kurk ei muutuks kähedaks. On need omavahel ikkagi seotud? Mõelge palavatele suvedele, kui lähete kuumenenuna autosse ja lülitate seal jaheda konditsioneeri tööle – on ju juhtunud, et kurk jääb haigeks? Mul juhtus see tunamullu sügisel Utah’s, kus väljas oli soe ja motellitoas oli ka soe, nii et panin öösel konditsioneeri tööle – ja mis juhtus? Muidugi jäi kurk valusaks, ajapikku muutus hääl kohutavalt kähedaks. 

Asi on selles, et kui limaskest kiiresti jahtub, siis tema kaitsefunktsioon mõnevõrra nõrgeneb ja võib juhtuda, et need bakterid, mis on suu limaskestal, streptokokid, saavad hakata vabamalt paljunema.

See tekitab lõppeks küsimuse, kas külm võib nõrgestada immuunsüsteemi, misjärel oleme haigustele vastuvõtlikumad. Ega see tavaliselt ilmselt nõrgesta – ma näiteks ei mäleta, et okupatsiooniarmeesse sundvärvatuna oleksin põhjapolaarjoone taga talvel 1985, mil väljas oli kaks kuud jutti vähemalt -40 kraadi ja isegi alla selle, oleks seal keegi seetõttu haigeks jäänud –, v.a juhul, kui haigusetekitaja on juba organismis.

Viimaks, miks ikkagi pärast Viru maratoni mitmed haigeks jäid? Küllap sellepärast, et pikk ja tugev pingutus suurendab paraku haigestumise riski, sest kaasasündinud immuunvastus võib sel juhul olla tavalisest natuke nõrgem. Nakkus saab siis endale parema šansi organismis nii-öelda võimust võtta. Ent ei saa unustada, et tõenäoliselt pidi Viru maratoni järel haigestunuil ikkagi juba mingi nakkus olema. Sest kui on väga väike kogus viiruseid, siis saab inimorganism neist tihtipeale jagu, nii et haigusnähtusid ei pruugi tekkidagi, aga kui olete kurnatud, võitegi haigeks jääda.

Foto 1: Suusataja eelmise nädala pühapäeval Tallinnas. Foto autor: Konstantin Sednev, Postimees Grupp / Scanpix
Foto 2: Tee Tähtvere spordiparki reede õhtul. Foto autor: Priit Pullerits
Fotod 3 ja 5: Vaade eelmise nädala teisipäeval Lõuna-Eestis Lüllemäe küla kohalt Karula rahvuspargi poole. Fotode autor: Arvo Meeks, Lõuna-Eesti Postimees / Scanpix
Foto 4: Hommikune kergliiklustee Tartus Tähtvere linnaosas eelmise nädala teisipäeval. Foto autor: Priit Pullerits
Foto 6: Kergliiklustee Tartus Tähtvere linnaosas eelmise nädala pühapäeva hommikul. Foto autor: Priit Pullerits
Foto 7: Tähtvere park Tartus eelmise nädala kolmapäeval. Foto autor: Priit Pullerits