Pullerits: Millest räägib meile Estoloppetil osalejate tulemuste võrdlus?

Eestis väga kõrgel ja vastutusrikkal positsioonil olnud inimene helistas ja rääkis, et tal on minu- ja temaealine tuttav, kes käis ülemöödunud laupäeval Viru maratonil, suusatab oma vanuse kohta korraliku trmpoga, pisut üle nelja minuti kilomeetri kohta, aga lõpetas maratoni viimase 15 protsendi hulgas. Mitte et ta seal tingimata võistelnud oleks, vaid asja iva on muus, seletas helistaja. 

Nimelt, Estoloppetile järele jäänud suusatajate tase on nii kõrge, et neil, kes jäävad tagaotsa, kaob motivatsioon seal osaleda. Mitte niivõrd sellepärast, et saavutatud koht on halb – kuigi kellel meeldib end leida protokolli lõpust? –, vaid pigem sellepärast, et sa tunned, et ei kuulu enam sellesse seltskonda.

See oleks umbes sama, kui mind oleks mu 800 meetri jooksu isikliku rekordiga saadetud Euroopa meistrivõistlustele. Kui jääd seal selgelt viimaseks – isegi siis, kui peaksid püstitama isikliku rekordi –, ei ole see vaatamata tõsiasjale, et osaled suurel ja uhkel võistlusel, midagi sellist, mis meelt ülendaks. Tegelikult, kui sul on vähegi kainet enesekriitilist hinnangut, tunned, et sa ei kuulu sinna. Ebameedliv ja ebamugav tunne tekib.

Kuulasin eile maad, kas see, millest helistaja rääkis, on lihtsalt ühe mehe kogemus või on seda laiemalt täheldada. Ja sain kuulda, et see on kindlasti asi, mis on puudutanud ka teisi. Et on piisavalt inimesi, kes tunnevad, et Estoloppeti professionaliseerumine ja üldine taseme tõus on sellised, mis peletavad osasid eemale. Piltlikult öeldes: kui sul pole Norra koondise kombinesooni, Fischeri vähemasti eelmist suusamudelit ja värvikirevaid saapaid ning loomulikult suusaliigutusi, millega võiks suusaõpetuse tundides teha demonstratsioonesinemisi, siis parem ära Estoloppetile tiku.

Jah, need on subjektiivsed muljed ja tõlgendused. Vaatame ka fakte.

Vaatasin ja võrdlesin tänavuse ja kümne aasta taguse Viru maratoni tulemusi. Taset aitab võrrelda see, kui palju kaotavad järgmised parimale; ja kuna distants ning olud on erinevad, siis võrdlesin, kui palju moodustas järgmiste tulemus võitja tulemusest.

Tänavuse Viru maratoni (35 km) võitis Raido Ränkel 1:32.02ga ja 2016. aasta Viru maratoni (42 km) Tomas Kaurson 1:48.14ga. Need tulemused on siis 100%. Nüüd võrdlus vasakpoolses tulbas, kui suur oli protsentides Ränkeli tulemusega võrreldes tänavu teatud koha saanute kaotus, ja parempoolses tulbas, kui suur oli protsentides Kaursoni tulemusega võrreldes 2016. aastal sama koha saanute kaotus:

10. koht – 106,5% ja 105,8%
74. koht* – 123,7% ja 119,3%
200. koht – 149,1% ja 136,9%
300. koht – 175,6% ja 148,8%

*74. koha saavutas tänavu Jaanus Laidvee.

Tänavuse Viru maratoni pika sõidu lõpetas 356 ja 2016. aasta sõidu 535 suusatajat.

Palun, siin on teile faktid – asuge tõlgendama!

Foto 1: Raido Ränkel võidab tänavuse Viru maratoni. Foto autor: Adam Illingworth, Estoloppet
Foto 2: Mullune Viru maraton. Foto autor: Karli Saul, Estoloppet
Foto 3: Vahur Teppan intervjueerib tänavuse Viru maratoni võitjat Raido Ränkelit. Foto autor: Adam Illingworth, Estoloppet
Foto 4: Tänavuse Neeruti maratoni rada. Foto autor: Estoloppet