Pullerits: Millest räägib meile Estoloppetil osalejate tulemuste võrdlus?
Nimelt, Estoloppetile järele jäänud suusatajate tase on nii kõrge, et neil, kes jäävad tagaotsa, kaob motivatsioon seal osaleda. Mitte niivõrd sellepärast, et saavutatud koht on halb – kuigi kellel meeldib end leida protokolli lõpust? –, vaid pigem sellepärast, et sa tunned, et ei kuulu enam sellesse seltskonda.
Kuulasin eile maad, kas see, millest helistaja rääkis, on lihtsalt ühe mehe kogemus või on seda laiemalt täheldada. Ja sain kuulda, et see on kindlasti asi, mis on puudutanud ka teisi. Et on piisavalt inimesi, kes tunnevad, et Estoloppeti professionaliseerumine ja üldine taseme tõus on sellised, mis peletavad osasid eemale. Piltlikult öeldes: kui sul pole Norra koondise kombinesooni, Fischeri vähemasti eelmist suusamudelit ja värvikirevaid saapaid ning loomulikult suusaliigutusi, millega võiks suusaõpetuse tundides teha demonstratsioonesinemisi, siis parem ära Estoloppetile tiku.
Vaatasin ja võrdlesin tänavuse ja kümne aasta taguse Viru maratoni tulemusi. Taset aitab võrrelda see, kui palju kaotavad järgmised parimale; ja kuna distants ning olud on erinevad, siis võrdlesin, kui palju moodustas järgmiste tulemus võitja tulemusest.
Tänavuse Viru maratoni (35 km) võitis Raido Ränkel 1:32.02ga ja 2016. aasta Viru maratoni (42 km) Tomas Kaurson 1:48.14ga. Need tulemused on siis 100%. Nüüd võrdlus vasakpoolses tulbas, kui suur oli protsentides Ränkeli tulemusega võrreldes tänavu teatud koha saanute kaotus, ja parempoolses tulbas, kui suur oli protsentides Kaursoni tulemusega võrreldes 2016. aastal sama koha saanute kaotus:
10. koht – 106,5% ja 105,8%
74. koht* – 123,7% ja 119,3%
200. koht – 149,1% ja 136,9%
300. koht – 175,6% ja 148,8%
Tänavuse Viru maratoni pika sõidu lõpetas 356 ja 2016. aasta sõidu 535 suusatajat.
Palun, siin on teile faktid – asuge tõlgendama!
Foto 1: Raido Ränkel võidab tänavuse Viru maratoni. Foto autor: Adam Illingworth, Estoloppet
Foto 2: Mullune Viru maraton. Foto autor: Karli Saul, Estoloppet
Foto 3: Vahur Teppan intervjueerib tänavuse Viru maratoni võitjat Raido Ränkelit. Foto autor: Adam Illingworth, Estoloppet
Foto 4: Tänavuse Neeruti maratoni rada. Foto autor: Estoloppet
Postitas: Priit Pullerits @ 10:29
kommentaare: 11
11 Kommentaarid:
Kaarel Zilmer: Estoloppet on Eesti harrastajate suusakultuuri kandja ja talvine laulupidu! Estoloppet ise nimetab ennast Eesti rahvasuusatajate sarjaks. Kuidas siis tegelikult on? Kui rahvasuusataja ise ei tunne ennast seal kui laulupeo osaline, kes ta siis seal on?
See on ikka harrastustulemussuusatamine. Hüva, Ränkel kui võitja sõitiski Virus kiirelt, keskmiselt 2.37/km. 74. koha saanud Laidvee sõitis 3.15/km. Strava järgi on ta sõitnud trennis kiiremini, nii et eks külm kangestas teda. 200. koha saanud mees sõitis 3.55/km ja 250. koha saanud mees 4.11/km. See ei ole mingi rahvasuusatamine, see on korralik andmine tõepoolest.
Antud analüüsis on ju pool rehkendust tegemata jäänu. Kui on soov võrrelda ajalist kaotust võitja suhtes peab arvestama ka osalejate arvu suhtega. Seega pragune 10. koht on 2016. aasta 15. koht jne.
See ikka koorekihi lumepidu. Nii on seda aus nimetada. Kes peavad selle kinni maksma, kas koorekiht või sponsorid, vot selles on küsimus? Riigiabi pole nagu õiglane, siis tehakse rahvale külma, tasuta. Küll aga, omast kogemusest tundub, et kui riik ei panusta siis tuleb rõhuda ikkagi asjaosaliste sidemetele ja võimetele, ehk nagu kombeks eurolikult on öelda, kasutaja maksab. Kui see reegel on paigas, siis andke tuld. Teine asi on, et miks rahvast ei ole. Noh asi on ju ainult noortes, neid on vähe, nemad häbenevad odavat varustust rohkem kui suured ja küpsed. Turunduses on ju lihtne. Selver teeb kesknädalal alet teatud vanusegrupile. Miks ei või korraldjad teha korralikku alet alla 30 aastastele nagadele? Noortel tekiks huvi, soetaks või laenutaks suusad ja matkaks ässadega, saaks meki suhu. Siis poleks 4 minuti meestel ka enam igav ja kerkiks vast tagant 33% peale.
Kõhutunde järgi on nii et esimesed 200 kes stardis on on pea alati samad näod. Veendunud suusasõbrad. Väikesete kõikumistega, see ei võiks analüüsita öelda et tänane 10 võrdub 2016 15 kohaga (puhtalt arvust lähtudes) Heade oludega pigem lisandub just seda keskmist ja tagumist otsa no ja natuke muude alade tegijaid, kel hea mootor.
Kui puhtalt arvude pealt võtta tänavune 200. ja 2016. aasta 300. (osalejate suhte erinevus on 1.5 korda) siis protsendid ju klapivad ideaalselt (149,1% vs 148,8%).
Suusatamist ei osata müüa ja pakendada.
Objektiivsetest põhjustest rääkides on kindlasti teemaks ettearvamatus ja suhteliselt kõrge sisenemisbarjäär, mis on osati ka nö suusaeliidi poolt tekitatud.
Õnnitlused Vaderile!!!!
Õige mees paneb täna Virus ajalehe püksi ja käpikud kätte.
Priit, mida kitsastes koridorides kuulda on, kas suur mõõduvõtt toimub hetke oludes täies hiilguses või otsitakse kombeks saanud ringrada, kus ringitada?
Rahvastikupüramiid annab vastuse, miks noori on vähem suusatamas. Seega kui neid väheseidki ei suudeta kaasata mõjuisikute nagu Pullerits või Uuspõld abil, siis on selle alaga Eestis kõik. Ausalt öeldas ma ei viitsiks küll noorena tegeleda alaga mida promob vanaisa. Järelikult on vaja värvata nt IShowSpeed, no väga äärmisel juhul mentorina bsh juhul kui ta ütleb, et huvitub 10-15 aastat nooremast paaristõugete spetsist. https://www.stat.ee/rahvastikupyramiid/?lang=et
Postita kommentaar
<< Esileht