Pullerits: Kuidas tulla raske alguse kiuste Tartu maratonil oma vanuseklassi võitjaks?

Tallinlane Alar Savastver (56 a) ei salga, et pärast Harimäe pikka tõusu tuli tal Tartu maratonil enesehaletsus peale.

Tal ei olnud päris selline minek, nagu ta oli lootnud. Nii mitmedki sõitsid temast mööda. Just tõusudel läks raskeks. Nii mõnestki Harimäele järgnenud künkast pidi ta käärsammu kasutades sisuliselt üles astuma. Miks ma siin olen, käis peast läbi küsimus.

Ent maratoni alguse üle polnud tal põhjust kurta. Rinnanumbriga 26 sai ta Tehvandi staadionilt startida kolmandast reast. Ja hakatuseks polnudki tempo, mille esimesed üles võtsid, kuigi hull. Vana lasketiiru taga, vähem kui kaks kilomeetrit stardist, täheldas Savastver, et sõidab teise kümne esimeses pooles. 

Päev varem oli ta teinud Suusasemude meeskonna kahe kaaslase, endast tugevamate Andres Juursalu ja Peeter Poopuuga kolm kolmeminutilist eeldatavas võistlustempos lahtisõitu. Kõik tundus Savastveri sõnul hästi. Aga Tartu maratoni avakilomeetrite järel hakkasid ajapikku ilmnema mõned märgid, et samasugust kergust, nagu eelmisel päeval, kehas pole. Igatahes nädal varem Alutaguse maratonil, mille Savastver lõpetas 14. kohal, edestades hiljutist Eesti koondislast Karel Tammjärve ligi seitsme minutiga, oli organismis ja jalgades teravust rohkem, nendib ta.

Nagu paljud teisedki eliitrühma mehed, tuli Savastver (fotol paremal) Tartu maratonile uisusuuskadega, niisiis ilma pidamismäärdeta. See tähendas paaristõuketööd esimesest meetrist viimaseni. Ta oli laupäeval suuski testinud ning leidnud, et tema valikust lippavad pehmed uisusuusad kõige paremini. Ta kinnitas kolm tundi pärast maratoni lõpetamist, et see oli õige valik. Sest uisusuuskadega oli rajal mullastest kohtadest, mida polnud põrmugi vähe, palju kergem mööda manööverdada, kui olnuks klassikasuuskadega.

Teine teema, mis nõudis enne maratoni kaalumist ja otsustamist, oli riietus. Hommikul Otepääle sõites oli auto termomeeter näidanud kohati 25 külmakraadi. Tehvandi staadionil näitas suur termomeeter enne starti -18 kraadi (fotol vasakul). «Õnneks oli tuuletu,» lisab ta.

Savastver pani suusakombinesooni alla tuuletõkkega lühikese ja pika spordipesu. Õhukese suusamütsi alla sättis nn memmeräti ning mütsi peale tõmbas külma eest kaitseks peapaela. Jalga saabaste alla plaanis ta tõmmata elektrilise soojendusega sokid, ent laupäeva õhtul avastas, et üks noist ei tööta. Küllap oli aeg teinud selle kallal oma töö, oletab ta. Nii tuli piirduda lihtsalt paksude sokkidega. Suusasaabaste peale tõmbas ta saapakatted

Ent poolel võistlusmaal, kui sõidetud sai umbes poolteist tundi, pääses külm ikkagi varvastele ligi. Need jäid natuke kangeks, kirjeldab Savastver.

Kätte tõmbas ta veidi suured sõrmikud ning nende alla aluskindad. Aga ikkagi oli esimesed kümmekond kilomeetrit sõrmed külmad ja tuimad. Seejärel hakkasid tasapisi soojenema.

Külmaga pidasid võitlust paljud teisedki. Mõned olid pakase vastu plaasterdanud ninaotsa ja põsesarnad. Kes seda ei teinud, noist nii mõnelgi olid Elvas lõpetades põsenukid punased. Ühel osalejal oli lõug nii külmunud, et ta ei suutnud pärast finišeerimist rääkidagi. 

«Oli neid, kellel energia sai otsa ja kes siis külmetasid,» lausub Savastver. Ta pooldanuks, kui korraldajad oleks starti tunni võrra, kella kümneks edasi lükanud, ent möönab, et siis oleks ilmselt osa aeglasemaid inimesi pimeda peale jäänud.

Selgele arusaamisele, et minek pole samasugune kerge, nagu möödunud nädalavahetusel Alutagusel, jõudis Savastver Harimäele tõustes. «Käed olid lödid,» ütleb ta. Võib-olla sellest, oletab ta, et polnud maratonieelsel nädalal käinud kordagi jõusaalis, et kätele enne Tartu maratoni puhkust anda. Konkurendid, keda ta oli Alutaguse maratonil edestanud, sõitsid nüüd Harimäe tõusul ridamisi mööda.

Aga ta ei andnud alla. Liikudes paaristõugetega jooksvas pingereas kolmanda kümne algul, ajas Savastver pärast Harimäge 7–8 kilomeetrit taga 7–8-mehelist punti. Kuid kätte neid ei saanud. Ja kui tulid uued tõusud, hakkas langema tahapoole.

Siis tabaski teda enesehaletsus. «Foon ei olnud nii positiivne, nagu lootsin,» sõnab ta. Kuid lisab, et haletsust leevendas päikseline suusailm, mis pani Otepää kõrgustikul särama avarad lumeväljad, mida oleks tahtnud vaiksema tempoga sõites nautida.

Paraku tegi pehme tuisulumi, mis oli kogunenud nii klassikajälgedesse kui jäljepaaride vahelisel lumekihile, suusatamise vaevarohkemaks, ennekõike tõusudel. Sellisel lumel suusad hästi ei libisenud. «Tõusudel polnud parim päev,» tunnistab Savastver. Tagantjärele leiab ta, et äkki oleks pidanud päev varem lahtisõitude arvu vähendama kolmelt kahele või need sootuks ära jätma. Nonde sõitude tempo oli umbes kolme minutiga kilomeeter

Poolel maratonil sai Savastver kokku Võru lahingukooli endise ülema, endavanuse Kaupo Kaivi (fotol paremal) ja kaks kümnendit noorema Hans Teearuga, kellega asusid üheskoos tööd tegema. Enne eelviimast, Palu teeninduspunkti jõudsid nad järele Soome tuntud pikamaasuusatajale, Finlandiahiihto meeskonna liikmele Teemu Virtanenile (58 a), kes oli pudenenud eespool sõitnud pundist. Edasi jätkus ühistöö neljakesi. 

Savastver oli rajale kaasa võtnud viis geeli, noist kolm kinnitanud spetsiaalse teibiga reitele ning kaks pannud vöökotti. Juua sai ta Suusasemude tiimi jootjailt, sh abikaasa Reedalt. Korra pidi ta joogitopsi krabama ka toitlustuslaualt, sest oma jootjani ulatumiseks tulnuks sõita läbi pundi, mida pole viisakas teha. Üks geelipakend pudenes tal maha, sest geel oli sedavõrd külmunud, et pakend libises sõrmede vahelt lihtsalt välja, kui ta selle sisu kätte püüdis saada. (Savastver vabandab, et geel jäi metsa alla.

Pärast Palu TP-d (fotol ülal vasakul) võttis Savastver neljase grupi vedamise peamiselt enda peale. Peagi jäi maha Virtanen. Pärast viimast, Hellenurme TP-d käis Savastveri pakutud tempo üle jõu Kaivile. Koos Teearuga püüdsid nad eespoolt kinni nii mõnegi mehe, sh kilomeeter enne lõppu Mikk Jakobsoni

Savastver sai ajaga 3:15.36 lõpuks 33. koha, mille eest ei anna endale kõrgemat hinnet kui 3+. Sest see oli tema viimase nelja Tartu maratoni kõige kehvem koht. Mullu oli ta 18., kahel varasemal korral enne seda 20. Siiski kinnitab ta, et andis endast parima, kuid värskusest jäi lihtsalt vajaka. Võitjale Christopher Kalevile kaotas ta 25 ja pool minutit.

Seda, et Savastveri organism polnud parimas võistlusvalmiduses, näitab ka südametöö. Keskmine pulss oli 152, tavaliselt küünib see tal maratonidel üle 160. Maksimumpulss oli 168, enamasti läheb see tal üle 170. «Ju siis ei jaksanud,» järeldab ta.

Ometi oli Savastveril seekord asja autasustamisele. Ta sai M55 vanuseklassis esimese koha. Kunagi varem polnud tal Tartu maratonil õnnestunud oma vanuseklassis võita. Ikka ja jälle oli tulnud alla vanduda endistele maailmanimedele, nagu Andrus Veerpalu või norralane Anders Aukland.

Vanuseklassi võidu eest sai Savastver (fotol ülal vasakul) auhinnaks karika ja kolm smuutit. Estoloppeti maratonide sarja etappidel on vanuseklassi parimad saanud auhinnaks karika, tordi, kaks paari spordisokke ja suusamäärde.

Fotod 1, 8, 9 ja 10: Suusatajad Tartu maratonil. Fotode autor: Sille Annuk, Postimees/Scanpix
Fotod 2 ja 3: Tartu maratoni start. Fotode autor: Sille Annuk, Postimees/Scanpix
Foto 4: Alar Savastver õhtul enne Tartu maratoni. Foto autor: Alar Savastver
Foto 5: Temperatuur enne starti oli -18 kraadi. Foto autor: Reet Savastver
Foto 6: Suusatajad püüavad kilesse mässituna enne Tartu maratoni starti sooja hoida. Foto autor: Sille Annuk, Postimees/Scanpix
foto 7: Soome suusataja on teipinud maratoniks näo. Foto autor: Sille Annuk, Postimees/Scanpix
Foto 11: Kaupo Kaiv enne Tartu maratoni starti sooja tegemas. Foto autor: Sille Annuk, Postimees/Scanpix
Foto 12: Palu teeninduspunkt. Foto autor: Sille Annuk, Postimees/Scanpix
Fotod 13 ja 14: Tartu maratoni medaliheitlus. Võitis Christopher Kalev (nr 6) Henri Roosi (nr 2) ja Fabián Štočeki (nr 4) ees. Fotode autor: Sille Annuk, Postimees/Scanpix
Foto 15: Alar Savastver vanuseklassi M55 võitjana autasustamisel. Foto autor: Reet Savastver