Tallinlane Alar Savastver (56 a) ei salga, et pärast Harimäe pikka tõusu tuli tal Tartu maratonil enesehaletsus peale.
Tal ei olnud päris selline minek, nagu ta oli lootnud. Nii mitmedki sõitsid temast mööda. Just tõusudel läks raskeks. Nii mõnestki Harimäele järgnenud künkast pidi ta käärsammu kasutades sisuliselt üles astuma. Miks ma siin olen, käis peast läbi küsimus.
Ent maratoni alguse üle polnud tal põhjust kurta. Rinnanumbriga 26 sai ta Tehvandi staadionilt startida kolmandast reast. Ja hakatuseks polnudki tempo, mille esimesed üles võtsid, kuigi hull. Vana lasketiiru taga, vähem kui kaks kilomeetrit stardist, täheldas Savastver, et sõidab teise kümne esimeses pooles.
Päev varem oli ta teinud Suusasemude meeskonna kahe kaaslase, endast tugevamate Andres Juursalu ja Peeter Poopuuga kolm kolmeminutilist eeldatavas võistlustempos lahtisõitu. Kõik tundus Savastveri sõnul hästi. Aga Tartu maratoni avakilomeetrite järel hakkasid ajapikku ilmnema mõned märgid, et samasugust kergust, nagu eelmisel päeval, kehas pole. Igatahes nädal varem Alutaguse maratonil, mille Savastver lõpetas 14. kohal, edestades hiljutist Eesti koondislast Karel Tammjärve ligi seitsme minutiga, oli organismis ja jalgades teravust rohkem, nendib ta.
Nagu paljud teisedki eliitrühma mehed, tuli Savastver (fotol paremal) Tartu maratonile uisusuuskadega, niisiis ilma pidamismäärdeta. See tähendas paaristõuketööd esimesest meetrist viimaseni. Ta oli laupäeval suuski testinud ning leidnud, et tema valikust lippavad pehmed uisusuusad kõige paremini. Ta kinnitas kolm tundi pärast maratoni lõpetamist, et see oli õige valik. Sest uisusuuskadega oli rajal mullastest kohtadest, mida polnud põrmugi vähe, palju kergem mööda manööverdada, kui olnuks klassikasuuskadega.
Teine teema, mis nõudis enne maratoni kaalumist ja otsustamist, oli riietus. Hommikul Otepääle sõites oli auto termomeeter näidanud kohati 25 külmakraadi. Tehvandi staadionil näitas suur termomeeter enne starti -18 kraadi (fotol vasakul). «Õnneks oli tuuletu,» lisab ta.
Savastver pani suusakombinesooni alla tuuletõkkega lühikese ja pika spordipesu. Õhukese suusamütsi alla sättis nn memmeräti ning mütsi peale tõmbas külma eest kaitseks peapaela. Jalga saabaste alla plaanis ta tõmmata elektrilise soojendusega sokid, ent laupäeva õhtul avastas, et üks noist ei tööta. Küllap oli aeg teinud selle kallal oma töö, oletab ta. Nii tuli piirduda lihtsalt paksude sokkidega. Suusasaabaste peale tõmbas ta saapakatted
Ent poolel võistlusmaal, kui sõidetud sai umbes poolteist tundi, pääses külm ikkagi varvastele ligi. Need jäid natuke kangeks, kirjeldab Savastver.
Kätte tõmbas ta veidi suured sõrmikud ning nende alla aluskindad. Aga ikkagi oli esimesed kümmekond kilomeetrit sõrmed külmad ja tuimad. Seejärel hakkasid tasapisi soojenema.
Külmaga pidasid võitlust paljud teisedki. Mõned olid pakase vastu plaasterdanud ninaotsa ja põsesarnad. Kes seda ei teinud, noist nii mõnelgi olid Elvas lõpetades põsenukid punased. Ühel osalejal oli lõug nii külmunud, et ta ei suutnud pärast finišeerimist rääkidagi.
«Oli neid, kellel energia sai otsa ja kes siis külmetasid,» lausub Savastver. Ta pooldanuks, kui korraldajad oleks starti tunni võrra, kella kümneks edasi lükanud, ent möönab, et siis oleks ilmselt osa aeglasemaid inimesi pimeda peale jäänud.
Selgele arusaamisele, et minek pole samasugune kerge, nagu möödunud nädalavahetusel Alutagusel, jõudis Savastver Harimäele tõustes. «Käed olid lödid,» ütleb ta. Võib-olla sellest, oletab ta, et polnud maratonieelsel nädalal käinud kordagi jõusaalis, et kätele enne Tartu maratoni puhkust anda. Konkurendid, keda ta oli Alutaguse maratonil edestanud, sõitsid nüüd Harimäe tõusul ridamisi mööda.
Aga ta ei andnud alla. Liikudes paaristõugetega jooksvas pingereas kolmanda kümne algul, ajas Savastver pärast Harimäge 7–8 kilomeetrit taga 7–8-mehelist punti. Kuid kätte neid ei saanud. Ja kui tulid uued tõusud, hakkas langema tahapoole.
Siis tabaski teda enesehaletsus. «Foon ei olnud nii positiivne, nagu lootsin,» sõnab ta. Kuid lisab, et haletsust leevendas päikseline suusailm, mis pani Otepää kõrgustikul särama avarad lumeväljad, mida oleks tahtnud vaiksema tempoga sõites nautida.
Paraku tegi pehme tuisulumi, mis oli kogunenud nii klassikajälgedesse kui jäljepaaride vahelisel lumekihile, suusatamise vaevarohkemaks, ennekõike tõusudel. Sellisel lumel suusad hästi ei libisenud. «Tõusudel polnud parim päev,» tunnistab Savastver. Tagantjärele leiab ta, et äkki oleks pidanud päev varem lahtisõitude arvu vähendama kolmelt kahele või need sootuks ära jätma. Nonde sõitude tempo oli umbes kolme minutiga kilomeeter
Poolel maratonil sai Savastver kokku Võru lahingukooli endise ülema, endavanuse Kaupo Kaivi (fotol paremal) ja kaks kümnendit noorema Hans Teearuga, kellega asusid üheskoos tööd tegema. Enne eelviimast, Palu teeninduspunkti jõudsid nad järele Soome tuntud pikamaasuusatajale, Finlandiahiihto meeskonna liikmele Teemu Virtanenile (58 a), kes oli pudenenud eespool sõitnud pundist. Edasi jätkus ühistöö neljakesi.
Savastver oli rajale kaasa võtnud viis geeli, noist kolm kinnitanud spetsiaalse teibiga reitele ning kaks pannud vöökotti. Juua sai ta Suusasemude tiimi jootjailt, sh abikaasa Reedalt. Korra pidi ta joogitopsi krabama ka toitlustuslaualt, sest oma jootjani ulatumiseks tulnuks sõita läbi pundi, mida pole viisakas teha. Üks geelipakend pudenes tal maha, sest geel oli sedavõrd külmunud, et pakend libises sõrmede vahelt lihtsalt välja, kui ta selle sisu kätte püüdis saada. (Savastver vabandab, et geel jäi metsa alla.
Pärast Palu TP-d (fotol ülal vasakul) võttis Savastver neljase grupi vedamise peamiselt enda peale. Peagi jäi maha Virtanen. Pärast viimast, Hellenurme TP-d käis Savastveri pakutud tempo üle jõu Kaivile. Koos Teearuga püüdsid nad eespoolt kinni nii mõnegi mehe, sh kilomeeter enne lõppu Mikk Jakobsoni
Savastver sai ajaga 3:15.36 lõpuks 33. koha, mille eest ei anna endale kõrgemat hinnet kui 3+. Sest see oli tema viimase nelja Tartu maratoni kõige kehvem koht. Mullu oli ta 18., kahel varasemal korral enne seda 20. Siiski kinnitab ta, et andis endast parima, kuid värskusest jäi lihtsalt vajaka. Võitjale Christopher Kalevile kaotas ta 25 ja pool minutit.
Näitleja Jan Uuspõld sai ajaga 5:53.59 1752. koha.
Seda, et Savastveri organism polnud parimas võistlusvalmiduses, näitab ka südametöö. Keskmine pulss oli 152, tavaliselt küünib see tal maratonidel üle 160. Maksimumpulss oli 168, enamasti läheb see tal üle 170. «Ju siis ei jaksanud,» järeldab ta.
Ometi oli Savastveril seekord asja autasustamisele. Ta sai M55 vanuseklassis esimese koha. Kunagi varem polnud tal Tartu maratonil õnnestunud oma vanuseklassis võita. Ikka ja jälle oli tulnud alla vanduda endistele maailmanimedele, nagu Andrus Veerpalu või norralane Anders Aukland.
Vanuseklassi võidu eest sai Savastver (fotol ülal vasakul) auhinnaks karika ja kolm smuutit. Estoloppeti maratonide sarja etappidel on vanuseklassi parimad saanud auhinnaks karika, tordi, kaks paari spordisokke ja suusamäärde.
Fotod 1, 8, 9 ja 10: Suusatajad Tartu maratonil. Fotode autor: Sille Annuk, Postimees/Scanpix
Fotod 2 ja 3: Tartu maratoni start. Fotode autor: Sille Annuk, Postimees/Scanpix
Foto 4: Alar Savastver õhtul enne Tartu maratoni. Foto autor: Alar Savastver
Foto 5: Temperatuur enne starti oli -18 kraadi. Foto autor: Reet Savastver
Foto 6: Suusatajad püüavad kilesse mässituna enne Tartu maratoni starti sooja hoida. Foto autor: Sille Annuk, Postimees/Scanpix
foto 7: Soome suusataja on teipinud maratoniks näo. Foto autor: Sille Annuk, Postimees/Scanpix
Foto 11: Kaupo Kaiv enne Tartu maratoni starti sooja tegemas. Foto autor: Sille Annuk, Postimees/Scanpix
Foto 12: Palu teeninduspunkt. Foto autor: Sille Annuk, Postimees/Scanpix
Fotod 13 ja 14: Tartu maratoni medaliheitlus. Võitis Christopher Kalev (nr 6) Henri Roosi (nr 2) ja Fabián Štočeki (nr 4) ees. Fotode autor: Sille Annuk, Postimees/Scanpix
Foto 15: Alar Savastver vanuseklassi M55 võitjana autasustamisel. Foto autor: Reet Savastver
65 Kommentaarid:
Kahju küll, et geelidega sahmerdamine ja privaatjootmine on kõva suusataja suusasõidu olemus või te peate intriigiks sokki, millest elekter oli otsa saanud?
Veidi teisel teemal -- Lisa Vitozzi võitis eile laskesuusatamise jälitussõidus Itaaliale läbi ajaloo esimese kuldmedali. Ka siin on olnud juttu Eesti spordireporteritest ja nende kommentaaride sisust ja reaktsioonidest.
Tarmo Tiisler võib küll kõva häält vahest teha ja Margus Ader igasugust juttu ajada aga itallastele vastu nad ei saa -- https://youtu.be/ymDHr6yqLVY?si=WczIfvU1trHVYTwg
Arvaku kuivikutest ajakirjandusteoreetikud mida iganes aga on väga-väga äge kui reporterid omadele täiel rinnal kaasa elavad!
Karu kauss - suusatajal terviserike.
Kas PP-l on infot?
Ei tea Miks on järgmisel aastal TM 2 nädalat hiljem ehk veebruari lõpus?
Nojah, meie reporterid ei elanud mitte kuidagi omadele kaasa. Toominga katkestamine vaikiti täielikult maha. Ei intervjuud, ei põhjust, ei laskmise analüüsi Aderi poolt. Kehva töö.
Laskesuusa MM
Hea Priit -- see reportaaž on tore ja 56 aastane peategelane igati kiitust väärt kuid paraku sellised maratoniülevaated aitavad järjest enam saagida seda oksa, millel korraldajad istuvad.
Kirjutasid paar nädalat tagasi "Nimelt, Estoloppetile järele jäänud suusatajate tase on nii kõrge, et neil, kes jäävad tagaotsa, kaob motivatsioon seal osaleda. Mitte niivõrd sellepärast, et saavutatud koht on halb – kuigi kellel meeldib end leida protokolli lõpust? –, vaid pigem sellepärast, et sa tunned, et ei kuulu enam sellesse seltskonda." (Millest räägib meile Estoloppetil osalejate tulemuste võrdlus?).
Kui me tahame, et ka edaspiid Otepäält ja Arulast tuhanded teele läheksid, siis võiksime enam väärtustada neid, kes ei stardi kolmandast rivist ja kes ei võistle esisaja kohtade pärast. Kajastaks pigem seda, iks lähevad maratonile ja millest mõtlevad rajal need, kelle lõpuaeg jääb kuhugi 6 tunni kanti. Ja kuidas neile kaasa elatakse, mis neid motiveerib ning kuidas nemad valmistuvad.
Kui me tahame, et osalejate arv püsiks ja ka kasvaks, siis see ei juhtu nende esisaja sõitjate arvelt vaid pigem nende arvelt, kes võtavad lihtsalt ette maraton läbida ja kes jõuavad Elvasse kusagil pealelõunal, siis kui esimesena finišeerunud on juba ammu kodus ja saunas käinud.
Veel kord -- eesotsas lõpetajad on kiitust väärt aga Tartu maraton (ja Estoloppeti sari) on rahvavõistlus, kus tuleks maksimaalselt väärtustada just neid, kes mõnusat nädalavahetust veetma tulevad. Päris sportlased ja tipud võistlevad praegu Põhja Itaalias, Cortina ja Val di Femme ümbruse radadel.
Last-not-least -- kui 46 aastane naiste võitja Tatjana Mannima kaotab 26 aastasele Christopher Kalevile 63 kilomeetri jooksul vaid napp pool tundi siis iseloomustab see tegelikult hästi suusatamise harrastajate hetkeseisu. Nagu ka see, et esisajas on isegi M60 esindatud rohkem kui ühe finišeerijaga ning alla 35 aastaseid on vähem kui kolmandik.
Vastupidi -- seda teemat pole mõtet nii värskelt torkima minna. Pealegi -- ees on veel teatesõidud ja olümpial, erinevalt MK etappdest, ei saa osalejaid juurde tuua vaid teadet saavad sõita vaid need, kes enne mänge üles osalejatena üles antud. Kuna Eestil oli nii naiste kui meeste osas 4 kohta, siis kõik need neli peavad teates sõitma või siis sõitmata jätma. Seega võiks urgitsemise jätta ajaks, kui olümpia läbi.
Ühes asjas tuleb aga ajakirjanike ja ka paljude teistega nõus olla -- eilne meeste teatesõit oli farss ja murdmaasuusatamise antireklaam.
Kui olümpia teatevõistlustel on stardis vaid 10 meeskonda, siis see on FIS ja ka ROK sisuline ämber, millega rõhutatakse veel kord, et murdmaasuusatamine on kaduv nähtus.
Kiiremate sõitu tuleb kajastada, et teistele harrastajatele ning pühapäevasõitjatele anda aimu, mida tähendab olla esimeste lõpetajate seas. Millised on nende rõõmud ja mured, et siis küsida: milleks kõik see vaev? No milleks?
Värskelt torkima?? Peidame aga pead liiva alla ja räägime ainult edulugudest, kuigi neid ju polegi.
Milleks, milleks, milleks????? Milleks läheb mees rajale ja pingutab seal 6 tundi.
Minu arvates tuleb Alar Savastveri kogemusest kenasti välja, et ka eesotsa sõitjatel on omad mured ja probleemid, mis laias laastus ei puugi olemuselt erineda tagumise otsa sõitjate probleemidest, nt Savastveri kajastatud enesehaletsus ja pähe tulnud küsimus, et miks ta seda kõike teeb, samuti raskus suuskadega mäest kiirelt üles saamisel.
12:08 -- mida teised harrastajad ja need 6h pühapäevasõitjad selle teadmisega peale hakkavad? Pealegi -- olulisim on sellest reportaažist välja jäänud -- miks 56 aastane mees teeb trenni, et rahvamaratonidel esiviiekümne sisse jõuda? Mis teda motiveerib ja palju ta igapäevaselt harjutab?
Jah, tõesti -- on äge kui kaotad selles vanuses vaid 25 min (~30 sek km kohta) endast 30 aastat nooremale võitjale, kes Eesti absoluutarvestuses oleks pidanud olema 4. koondislane olümpial. Aga kas see tõesti motiveerib?
Ja kuidas see aitab kaasa suusamaratonide populaarsuse kasvule?
Müts maha Alar Savasteri ees aga Priit oleks pidanud rohkem tausta kaevuma milleks teha 56 aastasena trenni palju-palju kordi rohkem kui lihtsalt tervise jaoks hea on?
Kui oled 6 tunni mees, siis ihkaks ikka vähema ajaga hakkama saada ja mis tähtsam, protokollis eespool olla. Alar, näed, igatseb kiire suusatamise juures hoopis loodust nautida, aga ei saa, sest siis on koht mitu sada kohta kehvem. Ja kõik harrastajad, kes teevad trenni nagu profid, küsivad: Mis juhtus?
12:10 -- tambime aga kiirelt ja printsipiaalselt mutta ja siis imestame, et võrdväärset järelekasvu ei ole (ega tule)? Ning edulugudest jäämegi unistama... Milleks noortel end paljudeks aastateks spordile pühendada kui miski 40+ vannabeede arvates midagi nii kui nii välja ei tule ja kõik võistlused ning laagrid ühed maksumaksa kulul tehtud turismireisid on?
Omasid tuleb hoida -- kokkuvõtteid tuleb teha aga vahetult peale ebaõnnestumist pole mõtet minna mikrofoni nina alla toppima. Jah, see võib olla ajakirjanduslikult väga proffessionaalne ja paljude arvates hädavajalik kuid see ei ole inimlik. Ajakirjanik pea siiski esmalt inimeseks jääma nagu klassikud arvasid.
Lõpetuseks -- suurvõistlused on kohad, kus ükskikud õnnestuvad ja väga-väga paljud ebaõnnestuvad. Teiste ebaõnn ei ole kunagi õigustus aga Milano Cortina olümpia suurimad ebaõnnestujad on seni olnud maailmanimedest Lindsay Vonn, Ilja Malinin, Justine Braisaz-Bouchet ning veel paljud-paljud, kelle tulemused ei ole olnud need, mida nad on soovinud ja milleks nad seniste tulemuste põhjal ka igati võimelised peaksid olema.
Sel teemal kirjutas veel olümpia eel Ott Järvela väga hea arvamusloo Tippsport ei ole limonaadiautomaat. Pole mõtet pürgida tugitoolisportlaste vingumisedetabelis kõrgele kohale...
12:46 -- olen harrastaja, sõitnud varasemalt TM-i nii 4-5-6 tunni kanti aga viimastel aastatel ei näe enam mõtet ega leia motivatsiooni.
Pole kunagi aega ja kohta protokollis oluliseks pidanud, pigem olen osalenud osalemisrõõmu pärast. Käisin nädalavahetusel raja ääres kaasa elamas aga ise rajale minna ei tulnud kordagi mõtet.
Vanust on mõni aasta rohkem kui Savasteril, sportliku vormi ja tervise üle ei kurda aga miskit stiimulit trenni teha ei ole. Kui tuleb tuju, siis suusatan, jooksen, sõidan rattaga jne aga täpselt nii palju kui hetkel mõnus on. Nädalas korra või kaks, väga harva kolm. Osalen vahest ka mõnel võistlusel aga seda seltskonna ja üldise melu mõttes, mitte protokollis tulemust jahtides.
Seega mul on küsimus -- mis motiveerib 50+ mehi igapäevaselt treenima ja rahvavõistlustel kõrgeid kohti taga ajama?
Paar mõtet.
1. Igaüks võib toimetada täpselt nii nagu soovib. Võidu peale, niisama või siis üldse mitte osaleda. Pole mõtet teistele oma arusaamu peale suruda.
2. Maraton ise peab järjest enam nägema vaeva, et üritus osalejatele huvitav oleks. Meeldib või mitte, aga 63km ja klassikat hakkab mu meelest oma aega ära elama. Selline ilus talv ja ainult 2200 osalejat. Võib-olla on asi tehnikas ja distantsis, võib-olla milleski muus, aga raske on näha, kust võiks tulla osalejate hüpe.
Mu meelest tuleks panna rohkem rõhku vabatehnikale, teha distants pikemaks ja käsitleda seda parismaratonina.
Loll küsimus, Priit ju ka ei osale, seega tsainikuna pole asjal mingit pointi. Samas oma klassis esimene. Jah kindlasti on inimene õnnelik. Mingi verstapost on tehtud. Kui aega ja tahtmist jätkub siis on kõik ok. Head inimesed, kes käivad tööl, ei pruugi sellist ajaplaneerimist mõistlikuks. See igaühe isiklik teema, millele võitja ei saa objektiivselt vastata. Pigem näen küsimuses ilget kadedust, mis ongi normaalne. Selleks ju vanuseklassi parimat premeeritaksegi tähelepanuga. Meie jaoks on hea teada, et palju me oma võimekusest oleme kaotanud või pole suutnud realiseerida. Selles mõttes on kõik hästi. Palju olulisem on teada aga oma ressursi muutust ajas. Kui iga aasta trrenid 2x nädalas siis TM-l saad hinnata, et mis eluloom sus sees peitub, kas ressurssi jätkub kõrvalise abita keskmise elueani jõudmiseks või tuleb juba midagi ette võtta.
Head suusarada pole igal pool.
Inimesed sõidavad sinna, kus on: lumi, hea rajahooldus, kindel korraldus, traditsioon.
Oluline on tugev "maratonide kogumise" kultuur (nt Worldloppeti sari).
Keskmine vanus suusatamisel on kõrgem (40–60+), mis tähendab:
rohkem vabu vahendeid reisimiseks,
spordi ja puhkuse ühendamine. Need ongi põhjused. Kui tööl või äripartneritega peetakse heaks tooniks osalemist siis on asi popp. Kui ülemused on kopkakoid ja töö on ainult käibe ja kasumi optimeerimine siis inimesed on kulumaterjal kellest tahetakse pigistada maksimaalset tulu nagu jänkid pitsitasid orje enne kodusõda. Lühidalt, suusamaratonide elujõud näitab rahva eluolu täpsemalt kui nominaalne SKP. Ärgw uskuge statistikaameri hookuspookuseid vaid vaadake kuidas suusapidu toimub. Kui pidu on suur, siis riigil on sisu, kui pidu kärbub siis riigis on probleem. Muide ka paljud väga popid tantsu ja trallikohad on pandud hingusele. See ütleb kuhu me liigume.
Viimase mõttega ei saa nõus olla. Need trendid näitavad pigem, et ühiskond muutub ja omanikud\korraldajad ei ole suutnud ajaga kaasa käia ja trende ära tunda.
Mingis mõttes on TM sama reha otsas.
Te ei tea, millest te räägite, 13:05. Rääkisin mehega, kes tarbib erakordelt palju Skandinaavia ajakirjandust, ja ta ütles, et pärast Rootsi meeskonna ajaloolist viimast kohta teatesõidus ei jätnud sealne ajakirjandus kivi kivi peale: polnud neid, kelle lahti laskmist poleks nõutud.
Teine asi: 40+ meeste arvamus ei saa mõjutada noorte tõsist spordihimu. Kui see himu on ikka tõsine. Spordihimu peab tulema sisimast, hingest, ainult siis viib see võib-olla ka kusagile välja. Arvata, et mehed räägivad spordist nii ja naa ja see kuidagi tapab spordihimu nendes, kes tõeliselt tahavad maailma vallutada - no sel juhul, kui tapab, ei ole see himu ikkagi piisavalt tõsine, et kuskie jõuda, ja parem ongi siis, kui meeste jutt noore inimese sellelt illusioonide teelt, mille läbimiseks tal pole sisemist põlemist ja tahet, aegsasti kõrvale juhib.
Täna kirjutab FBs meestearst Margus Punab, ka vist oli omal ajal nooruses suusataja, kuidas saate oma kehalist ressurssi hinnata öise ja hommikuse erektsiooni ning erektsiooninurga järgi. See annab palju parema pildi tervisest, kui 63 km läbimise aeg või koht.
Lp Priit -- kui "40+ meeste arvamus ei saa mõjutada noorte tõsist spordihimu", siis milleks neil 40+ meestel kulutada oma aega noorte tegijate kirumiseks ja kivide ümberpööramiseks? Noored teevad ju ikka nagu tahavad ja õigeks peavad ja need 40+ mehed rahuldavad kirumisega vaid oma ego ja soovitustega asjaosalised lahti lasta näitavad vaid oma võhiklikkust...
Osalemisrõõm ja lahe loba kaasteelistega on kahtlemata tore, aga tuleb ikka tunnistada, et protokollist vastu vaatav number on olulisem. Raske uskuda, et mõni suusahunt jätaks erektsiooni tekitava protokolli põhjaliku eksamineerimise ära.
Pidu oli korralik. Rada pigem sõidetav kui kehv nende lumeolude kohta. Korraldus 5 pluss. Stardis ja finišis kõik olemas. Toitlustuspunktides laudadel head ja paremat. Aga osavõtjaid vähe. Nüüd siis riik selles süüdi?! Noorem generatsioon on hellitatud ja nõrguke. Et kui teha päris suusatamise asemel vabas tehnikas, siis nemad tuleks. Nagu ka siin kommentaariumis üks ütles kunagi, et nii saab kiiremini edasi ja ei pea tuimalt nühkima. Meedia propageerib pigem meelelahutuslikku sporti (näiteks laskesuusatamine) kui tõsist ja traditsioonilist suusatamist (kohtab tihti halvustavat suhtumist). Suusakultuuri edasiviiv põlvkond on vahelt kadunud ja see ongi peamine põhjus.
Kogu logistika on selgel liiga ebamugav. Miks peab buss väljuma 7.30, miks peab olema 1h enne Otepääl? Enamus ei testi suuski, enamus ei tee sooja. Kokkuvõttes ebamugav. Vajalik päev varem kohale tulla, aga ka siia tuleb ärgata ebamõistlikult vara.
Start võiks olla 10.00, et saaks rahulikult hommikul tulla ja kogu logistika ja kulu oleks palju madalam.
Kui palju oli välismaalasi? Minimaalselt. Miks? Sest jõukas Kesk-Euroopa ei arva klassikalisest tehnikast midagi, nii lihtne see ongi.
31 aastane sportlane on "noorsportlane".
https://tartu.postimees.ee/8417045/uks-tartu-maratonil-osaleja-vajas-rajal-elustamist
15:17 -- seda, et kogu sport on meelelahutus, õpetas Priit Pulleritsule juba enam kui 30 aastat tagasi prof. Marju Lauristin. Priit on ise seda vähemalt ühes varasemas intervjuus öelnud. Traditsioonilisse suusatamisse ei suhtuta halvasti aga see on tänases mõistes igav -- igaüks võib võrrelda Cortina olümpia laskesuusatamise ja murdmaasuusatamise pealtvaatajate arvu ning tribüünide suurust.
Laskesuusatamine nagu ka mäesuusatamine on kindlasti meelelahutuslikum -- erinevalt murdmaast, kus Klæbo või Norra tiim alati võidavad juhtub nii laskesuusatamises kui mäel asju -- midagi pole kunagi selge enne kui viimane padrun lastud ja finišijoon ületatud. Ja võistlused kestavad maksimaalselt tund-poolteist -- jõuab tänapäevases pealiskaudses maailmas ära vaadata. Eelistused muutuvad koos ajaga, mitte põlvkonnad ei kao vahelt ära.
15:25 -- TM ürituste logistikal pole muud häda kui tõesti liiga varajane kohalejõudmine. Mõni buss võiks Elva finišiparklast Otepääle või Arulasse minna ka sel moel, et saabumine on ca 15-20 min enne starti. Sest tõesti, enamus osavõtjaid ei tee pikka soojendust ega testi ning säti varustust. Kui number on eelnevalt kätte saadud, pole miskit takistust otse starti minna. Sel aastal oli suurepärane (küll veidi külm) ilm, seega ootamine polnud eriline mure. Varasemalt, kui stardihommikul on olnud tuuline ja lörtsine (jooksumaratonil vihmane), siis on see rohkem kui tund ootamist stardis ikka paras piin. Aga siiski ei tahaks, et start ja finiš ühte kohta kolitaks. Ka jooksumaratoni stardi võiks ikka Otepääle tagasi tuua. See sõit starti kuulus lihtsalt asja juurde.
Suusatehnikaga on nii ja naa -- on traditsioonid ja tegelik elu. Minu poolest võiks vabalt ka uisutada. Kes tahab klassikat sõita, siis neile on paar rada ühes servas. Nii nagu laupäevasel avatud raja vabastiili ja teatesõidul oli. Aga see vabastiil ise ei too kohale märgatavalt rohkem osalejaid ei kodu- ega välismaalt. Välismaalt (Läti välja arvatud) on Otepääle suht tüütu tulla (eriti kui veel aastavahetuse paiku pole selge, kas ürits toimub või mitte) ja kodumaal on noortel paraku teised huvid ning paljud vanemad asjast tüdinenud.
Ka järjest lühemad ja heitlikumad talved mängivad oma rolli -- 2025.a. jõulude eel võis metsa veel seenele minna ja aias õitsesid lilled, miskist suusatamisest polnud juttugi. Seega ei olnud motivatsiooni ei end kirja panna ega ka osavõtutasu tasuda. (Rullikutel) Harjutamisest rääkimata. Veebruari alguses oli aga eelmiste aastatega võrreldes üllatavalt palju suusatatud -- oleks ju võinud isegi osaleda aga viimase hetke hind oli selline, et tekkis küsimus asja mõistlikkuses. Jah, ma saan aru, et korraldajatel on suured kulud ja mida heitlikumad talved, seda suuremad aga teisalt peab seda kulu ka osalejate poolt vaadatuna hindama.
Olge rahulikud, klassikaoksa saevad parimad suusamehed, kes lükkavad Tartu maratoni sugustel suusasõitudel uisusuuskadega paaristõugetega lõpuni välja. Paaristõugete pervessus on kenasti telest vaadatav Vasaloppetil. Sellisel klassikatehnikal pole mõtet tõepoolest.
16:04 -- just. Ja järsematel tõusunukkidel libistavad sellised "klassikamehed" tasakesi uisku väites, et käärtõusul on täitsa normaalne, kui suusk astumise ajal lumel ka diagonaalis edasi libiseb...
Milleks selline "klassikamaraton", mille kiiremad läbivad paaristõugetega ning kohtadel 250+ ju enam sisulist vahet pole?
Paaristõuge säästab rada. Äärmisel rajal murrad aga kepi hanges ära. Pigem võiks laupäeval teha klassika ja pühapäeval uisku täispikkuses, siis oleks kõik rahul.
16:14, tõusudel on paaristõukajatel oma emane läbivajuv poolik vahelduv samm. Uisku lastakse rajavahetusel ja rada on vaja vahetada ohtralt.
Miks emane? Taaskord üks hinnangute andja. Neid õpetajaid on rajal palju, küll on kepid valesti, küll midagi muud.
Maailm liigub eest ära, tee silmad lahti.
Mu meelest tuleb siin hästi põlvkond ade erinevus välja. Nooremapoolsed inimesed ei soovi ebaefektiivse asjaga tegeleda eriti veel kui argument on see, et nii on 60a tehtud.
Suur ja põhiküsimus on tegelikult selles, kas maraton ja selleks treenimine parandab südant ja vereringet ka nii, et see tugevdab ja pikendab erektsiooni. Ja kas lõdvem erektsioon või koguni selle puudumine on märk, et tuleb hakata tõsiselt maratoniks treenima, enne kui on täitsa hilja.
Kuulge vaatame reaalselt asjale peale. Uuspõld sõitis läbi, teist korda elus. Kas ta tuleb 3 kord veel? Muttika teist korda starti ei tulnud. Need ei ole noored keda 60a argumendid ei koti. Küsige neilt ausat arvamust.
Lihtsalt huvi pärast, väike inf mult: laskesuusatamist ei tohi ka luubi alt välja lasta, eriti kui Eesti mees mängus:
https://sport.postimees.ee/8417158/fotod-andrus-veerpalu-hooldatud-ukraina-laskesuusatajad-on-esinenud-olumpial-paremini-kui-eestlased
17:02, siin sulle video, kus paaristõukaja mäkketõusu sammu saab imetleda.
https://www.youtube.com/watch?v=m1CokNBh95Q&t=300s
https://sport.err.ee/1609923629/eesti-koondis-milano-cortina-olumpial
Vaadake kahte esimest pilti ja imetlegE ERR esitluses meie professionaalsete fotograafide käsitööd.
Selle üle tuleb mul ka valvet pidada, et agressorriigi keel ei tungiks ERRi vahendusel olümpia foonil eesti keele- ja kultuuriruumi:
https://www.postimees.ee/8417344/err-sisustas-olumpia-hokiulekandeid-agressorriigi-keeles-teavitusega
Kas suusakepi pikkust ikka mõõdeti?
Eeeeee... Esimene pilt on allkirja järgi pildil oleva isiku erakogust. Mida siin imetlema peab ja mis see ERR siia puutub?
Kas on teada, kui palju Tartu Maratoni põhidistantsil kirja ennast pani ja kui palju finishisse jõudis? Kui paljud ei tulnud kohale külma tõttu?
Vaata championchip.ee
Uus spordihoone Otepääl oli küll mõnus koht, kys enne starti ette valmistada. Kelk korraldas ikka väga vinge ürituse. Külm natuke hirmutas, aga peale stardipauku oli kõik Ok. Küll aga…stardis, parklates valitses ikka rahu. Inimesi oli vähe. Mäletan aegu, kui Otepääle autot panna polnud võimalik.
Kus Jaanus jäi. Kartis külma? Tahtsin ka neid elektri-akusokke osta, kui kaua see vastu pidas, see oleks küll paras üllatus, kui stardis ei funka. Ma kasutasin keemilisi tallasoojendajaid ja oli väga Ok.
Aga mille poolest üritus vinge oli?
Laupäevane oli nagu säästukas.
see memmerätt ei lenda. kegi väljaspool siinset blogisfääri ei saa aru, mis see tähendab. memm?? rätt?? , kui buff (mis tegelikult on ühe esmase teadaoleva tootja kaubamärk, a la botas) ei sobi siis pigem torusall.
👍
https://www.youtube.com/watch?v=cqNvIFoskXc
Memmerätt on teismeliste kõvatajate poolt välja mõeldud termin kes ise sellest ei hooli. Buff, torusall ja mis iganes muud jutud on kõik võõrad, vajavad harjumist. Tegelikult on see tavaline sukk. Väga laialt kasutatav termin tehnikas. Toru on teatavasti kõva asi. A, la torukübar.
Tekkis arutelu, miks osaleda TM-il ja üldse kestvusalade maratonidel. Minu puhul on üheks motivaatoriks eeskuju andmine lastele ning üldise sportliku taseme kontroll enda puhul.
Kas vabatehnika tooks osalejaid juurde - selles ma kahtlen. Osalejaid toob juurde majandusliku olukorra paranemine, ehk reaalne sissetuleku kasv või kulude vähenemine. 2027 on osalustasu 80 EUR. See summa peletab eemale nii mõnegi.
80 eurot maksad vaid siis, kui osalemise juba detsembri algul ära otsustad, mil lumest veel undki pole näinud ja pole ka mingit kindlust, kas üldse rajale minna õnnestub. Kui sa seda peale esimesi trenne kusagil jaanuaris teed, siis alla 100€ enam hakkama ei saa; lisaks veel sõit kohapeale ja võimalik, et ka lisaööbimine mitte just odavas majutuses. Mul endal sai igaljuhul kohalemineku tahtmine lõplikult otsa 10nda korraga ja sel aastal tähistasin maratoni samal ajal rahulikult Kõrvemaal liueldes.
Arvan, et memmerätt on minu välja mõeldud termin, mis tulenes sellest, et sellega sõitsid noored poisid juba tükk aega tagasi ka siis, kui väljas oli vaid paar-kolm miinuskraadi. Vanasti kandsid selliseid üle pea tõmmatud rätte just memmed, ja et osundada noorte meeste erilisele külmakartlikkusele, saigi nimeks memmerätt (=ise noor mees, aga vanaema rätik tihkelt peas).
Enamus siinviibijaid on hiljemalt eile ennast 60 raha eest järgmise aasta TM-le juba kirja pannud..
Memmekalts oli vist isegi.
Raha number on oluline aga mitte määrav. Kes kirja panemata jätab, sellel on lisaks ka muud põhjused. Pigem on küsimus, millest loobuda maratoni nimel. Ja loobuda on ju võimalik nii mitmetestki jaburustest, kuhu aasta jooksul raha viiakse. Kasvõi näiteks õllesummer, saunamarton, autorallid, jne
Ei no mis, küsige PP või Muttika käest miks see üritus ei tõmba. Mõlemad eeskujulikud aga vot miski kiiks käis läbi ja ei sõida. Saate teada kiiksu ja selgubki tõde. Need enam tagasi ei tule. Pealegi on eestlaste suusahullus üle rahvusvahelise tipptaseme. Oleme 5 hulluma riigi seas. Uhke eks.
Kõik millega Veerpalu on seotud läbi spordi on väga kahetsusväärne!
Kogu eesti rahvast pettis (kahetsemata) ja väga paljud jäid rahadeta valemänguri tõttu, kuid kõige halvem on see, et tuhanded lapsed kannatavad ka nüüd aastaid veel. Spordikauged eu mõista, aga kurb on kuulda kuidas ettevõtted ei toeta enam noori...sest öeldaksegi otse et vaadake andsime nii A.V.-le, kellyle ja Tammjärvele...enam ei anna kellegile!
Ja siis ausatme edasi dopingupatust...EI!
HUGO
Nõme on hädaldada, kuid korraldus on väga halvaks muutunud. Ega siin osad ei mäletagi kui vägevad ajad olid korralduslikus mõttes nt. 2010-2014 aastal. Puhas klassika...ei mingit pehmotamist ega lainetamust, rajad ideaalsed mida kiideti maailmaksi! Rahvaat tohutult ja top 100 mees toona sõudaks täna võidupeale tasemelt. Väike saun kuhu mahtusid kõik ära naljakalt...
Vallo
Need asjad ei puutu ju korraldusse. Puhas klassika... see nagu rajal olijate teema ja raja olukorda mõjutab ilm. Mida tähendab sõna rahvaat?
Korraldus on tõesti jama...huvitav mis siis veel? Isegi lume ja raja kvaliteedi osas ei tehta kaugeltki seda mida saaks ja praks tegema tänapäevaste võimaluste juures.
Tere anonüümne 08:26. Kogu Estoloppetil ja ka TM'il on ka tiimide arvestus. Registreeritud tiimid saavad näiteks TMil ka tiimikleepsud, et autodega sujuvamalt liikuda, nagu ka siis, kui TM oli SkiClassics osa- sest tiimidel on sportliku soorituse jaoks teenindust vaja teha, s.h. ka tagavaraks on ka kepid kaasas. Seepärast kuidagi üleolevalt ja kõiketeadlikult nimetada seda "privaatjootmiseks" näitab anonüümiku teadmatust või isegi halvustav-parastavat suhtumist. Samuti geele tarbivad paljud igal sportlikul tasemel ja see on isegi hädavajalik, eriti sellises külmas, et mitte energiavõlga jätta end. Geelide eneste reklaamides muidugi näen ma veel palju suuremas koguses tarbimise (müügi-) promomist ja igaüks pea ise sobiva koguse leidma. Küll näen näiteks, et kui Harku järve jooksul, kui olen vabatahtlikuna läinud appi jootma raja keskossa, (NB! selle lühijkese aja jooksul pole isegi 30 soojakraadiga joomisest kasu, aga rahvas nõuab ja suu märjaks tegemine võib lihtsalt hea tunde anda), siis olen näinud jooksurivi keskel ja lõpuosas jooksjaid, kel geel kaasas või küsivad seda. Siinkohal olen küll hirmul, kuidas geelimüüjad on ära pimestanud harrastajad. Trenni peab ikka tegema esmalt. Selle Harku jooksu lühikese ajaga ei jõua geel imendumagi hakata või veel hullem, kui peale ei jooda, siis ka blokeerib sellegi kehas oleva vedeliku imendumise ja sooritusvõime langeb suhteliselt lühikesel ja intensiivsel pingutusel märgatavalt. Seega geelidega toimetamist ei ole kohane nimetada sahmerdamiseks. Mis sokkidesse puutub, siis tõesti need on väga head asjad ja oma investeeringut väärt juhul, kui toimivad. Sokid (mul toimisid 2,5a talvel ja ka rattasõitudel kevad-sügis külmadega) on "+/-" enam-vähem tööle saadud tootjate poolt. Samuti ka mäesuusakindad, kus ruumi on rohkelt kaablite ja patarei jaoks. Murdmaakindaid pole töökindlaks saadud minu teada. Hea sõber on 2 paari erinevatelt tootjatelt tagasi saatnud koos raha tagastamisega, kuid on ikka lootusrikas selle koha pealt. SkiClassics sarjas sõidavad paljud pro'd külmemate ilmadega elektrilise soojenduga sokkidega, eriti palju olen naistel näinud, ja võidavad ka esikohti. Miks peab külma kannatama, kui on vahendid olemas? NB! TM 13. koha (noor-)mees jagas pilti kuskil oma külma võetud valgetest /varsti kahjuks mustadest/ varvastest. Rajalt tehtuid piltidelt nägin, et ta saapakatteid ei kasutanud ja sõitis ka paaris, mis tähendabki varvastele vähe liikumist ja piiratud verevarustust. Lootan, et tšehhi noore varbad taastuvad kiirelt, kuid sellist jama oleks saanud ära hoida näiteks nende elektriliste sokkidega või vähemalt saapakatetega. Ehk ajakirjanik Priidu küsimused mulle riietumise kohta selle ilmaga olid igati põhjendatud.
Hästi sõitis see tšehh.
Postita kommentaar
<< Esileht