Pullerits: Täiesti mõttetu lumi

Mis pagana päralt seda lund nüüd küll vaja oli? See ainult segab jalus.

Sellise ilmaga nagu praegu, kui lumekirme õhuke ja sedagi kahandab vihm, pole ju võimalik nomaalset trenni teha. Käisin eile töö asjus palju mööda Tallinna ja pärast olid jalad läbimärjad. Kui nüüd maantee äärde jooksma minna, siis ei muutu vettinuks ainult jalad, vaid soppa saadavad kraesse ka mööduvad autod. Ja seda, kuidas teha nädalavahetusel imitatsioonitrenni, ei kujuta ettegi. Ilmselt ootab ees plöga, libedus ja muu õudus.

Teiseks, tegelikult, mida hiljem lumi maha tuleb, seda parem. Ja siin lähevad argumendid juba väga isiklikuks.

Nimelt. Olen võrdlemisi veendunud, et enamik minusuguseid ja ka sutsu kõvemaid suusatajaid ei malda praegustes tingimustes eriti harjutada. Musta maa tuim treening kusagil pimedas - see pole ikkagi see, kui saad kirju kombinesooni selga ajada ja kollased suusad kollaste saabaste külge kinnitada ning siis lumivalgel lumel prozhektorite valguses liuelda. Millegipärast ei usu, et suur jagu tublisid harrastussuusatajaid oleks seni jalad väga tõsiselt kõhu alt välja võtnud. Ja kui ongi, siis ilmselt on teinud vale või vähe kasulikku trenni. Nagu näiteks lihtsalt jooksmine.

Mul on nüüd rohkem kui kolm kuud harjutatud Eesti naiste B-koondise peatreeneri Kalmer Trammi plaanide järgi ning usun ja loodan, et see on andnud talveks korraliku põhja ja konkurentide ees eelise. Näiteks eelmise nädala kokkuvõte tuli selline (detailidesse ei lasku - firmasaladus ju):

kaks vastupidavust säilitavat jooksutrenni (pikkade tööpäevade lõpus);
kaks jõutrenni;
kaks imitatsioonitrenni, üks veidi kiirem (1:51) ja teine aeglasem, matkavam (2:02) - kilometraazh oli mõlemal sama.

Just need imitatsioonitrennid näitasid, et ilmselt ootab enamik harrastajaid lund ega ole end tõsiselt liigutama hakata. Need trennid tegin laupäeval ja pühapäeval, päevasel ajal Tartu dendropargis, millest paslikumat paika seda tüüpi harjutamiseks ma küll ei tea. Laupäeval nägin seal kahe tunni jooksul veel kõigest nelja treenijat, aga pühapäeval, mil isegi päike tuli välja, ainult ühte - ja toogi oli vist rohkem koera jooksutamas. (Sitke koer teil, kiitsin peremeest, et jaksab kaasa silgata.) Seega siis: parimal ajal pole harjutamas peaaegu mitte kedagi.

Või ma eksin? Uurisin asja.

Hansapanga juht Erkki Raasuke tunnistas otsekoheselt, et temal on treeninguga lood kehvasti. Sest tööd on palju ja eriti segab sagedane reisimine - siis pole üldse harjutamiseks võimalust. Hea nädal on tema sõnul selline, kui on saanud kolm korda trennis käia, peamiselt jooksmas ja jõusaalis. Ja natuke on ta Pirita metsas imitatsiooni ka teinud, kuid nii natuke, et neid kordi ei kannata koguni kokku lugeda. Kui talvise eesmärgi kohta pärisin, lausus ta: "Tartu maraton läbi sõita... ellu jääda." Kui avaldasin arvamust, et see temasugusele ka mõni eesmärk, vastas ta: "Spordi mõttes tuleb tagasihoidlikum aasta. Eesmärk on võimekust mitte minetada."

Madis Tiik, Eesti Perearstide Seltsi juhatuse esimees, kes omal ajal jooksis 800 meetrit 1.51 kanti, tunnistas, et on 2-3 korda nädalas jooksmas käinud, korraga tund ja veerand ehk 12-13 km. Ütles, et rohkem pole töö kõrvalt jõudnud. Aga pärast jõule kavatseb ta sõita Kesk-Soome nädalaks suusatama - kui lumi, mis seal vahepeal maha sadas, seni ära ei sula.

Olavi Israel, kes veel suvel kamandas vanglat, aga nüüd on ehitusettevõtte Wolmreks esimees, on harjutanud nädalas 3-4 korda, põhiliselt jõusaalis sõudeergomeetril ja tollel agregaadil, mille nime ei teadnud tema ega tea ka mina, aga millel tallad pedaale ja samal ajal sikutad ka mingeid kange. Pühapäeviti on ta teinud 10 km jooksuotsi. Kuid jaanuarist tahab hakata aktiivsemalt liigutama, sest eesmärk on ikkagi Vasaloppetile minna. Parajasti otsib ta teisi sinna minejaid, sest ühiselt on seal rahvamöllus ehk lihtsam hakkama saada. Nii et kel samuti Vasaloppeti kavatsused, võtku Olaviga ühendust 56 639 632 ja löögu temaga punti.

Art Soonets, minu verine konkurent, Baltimaade suurima digifotoarhiivi pealik, on harjutanud nädalas keskmiselt neli korda, peamiselt tunnikese rahulikult jooksnud. Ujulasse jõudmine on jäänud vaid unistuseks, tunnistas ta. Ent uuest aastast lubas hakata kõvemini treenima, 5-6 korda nädalas, ning pikendada mahtu ja suurendada teravust. "Eks püüa töö ja autoga sõitmise kõrvalt trenni teha," õigustas ta enda kesist treenitust.

Egert Kamenik, Presshouse'i ajakirjade grupi väljapaistvaim fotograaf, oli täna hommikul kell pool kümme, mil talle helistasin, peast täitsa unine. Kas suurest trennist? Oh ei! Tema trenn on seni olnud kaks korda nädalas 5-7 km pikkune jooksuots, sinna sekka mõned hüppelaadsed sammud, lisaks lõuatõmbamised ja kätekõverdused. Nagu Soonetsil, on temalgi ujumine vaid unistuseks jäänud. "Vaikne nohistamine," hindas ta ausalt oma senist tegevust.

Margus Uudami, OÜ Jaotusvõrk juhataja, tabasin Tartu sünnitusmajas. Ta oli just isaks saanud - mida oli ka häälest tunda, sest miks muidu inimene nii heas tujus on. Sündis tüdruk. Palju õnne! Suusatamisega on tal seis selline, et harjutanud on nädalas 2-3 korda, korraga tund kuni kaks. Sõitnud rullsuuskadel, ujunud ja sikutanud sõudeergomeetrit.

Meelis Atonen, Riigikogu liige ja rahanduskomisjoni esimees, tunnistas, et temal on treeninguga lood väga halvasti. Teda vaevavad seljavalud, nii et poolteist kuud pole saanud peaaegu üldse harjutada. Mingi vana trauma teeb liiga, seletas Atonen, mis häiris ka mõni aasta tagasi. Kuid tookord sai ta sellest kiiremini üle. Ta kahtlustas, et selg sai viga majaehitusel - et ilmselt tegi ta seal midagi tõstes endale liiga. Atonen on käinud kondiväänaja juures ja teinud seljaharjutusi. Sellest nädalast on ta saanud arstidelt loa, et võib ettevaatlikult proovida, kuidas selg nüüd vastu peab. Täna õhtul ongi see tal plaanis 5 km jooksuotsaga järele testida. Tõsi, avaldas Atonen, vahepeal on ta sõpradega ka kõnnimatku teinud, aga siis, paar tundi pärast koju naasmist, kui keha on maha jahtunud, on selg taas valutama hakanud.

Sellegipoolest pole Atonen loobunud mõttest lüüa kaasa Vasaloppetil ning sõidab suusakilometraazhi kogumiseks pärast aastavahetust kümneks päevaks Soome Levile suusatama. Ta loodab seal abi hea trennikaaslase, sõudja Jüri Jaansoni seltskonnast. "Kui ta mind just ribadeks ei tõmba," lisas Atonen. Nad on vanad sõbrad, on üheskoos Vasaloppetilgi käinud. Kui harjutama saab hakata, usub Atonen, et vabaneb kolme nädalaga ka 6-7 lisakilost, mis treeninguvaba aja tõttu kiirelt ja märkamatult naha alla kogunenud.

Eesti Energia pealikku Sandor Liivet ei saanud kätte - ja Andrus Ansipit otsustasin seejärel targu suusaküsimustega päeva hakul mitte tülitada ning Edgar Savisaare poole selle küsimusega pöördumine olnuks ilmselt küünilisuse tipp -, aga vähemalt oli näitleja Veikko Tääril mahti minuga vestelda küll. (Muideks, kõik küsitletud teadsid väga hästi siinse suusablogi olemasolust, mida oli rõõm kuulda.)

Täär oli ka ainus, kes korralikult trenni teinud. Ta viitas minu siinseile sissekannetele ja ütles, et on harjutanud samamoodi nagu minagi, ehkki mitte nii plaanipäraselt. Ent mitmekülgselt ikkagi. Nädalas on tal seni tulnud kokku viis treeningkorda, igaüks umbes kaks tundi. Kuid midagi tugevat ta seni teinud pole, pigem vaikselt harjutanud. Käinud jooksmas, ujumas, jõusaalis, rassinud sõudeergomeetril. Sõitis veel detsembri alguseski rullikutega. Eesmärk? "Eesmärk on Vasaloppet läbi sõita," vastas Täär. Ja lisas, et Tartu maratonil tahaks 200 parema hulka püsima jääda.

Aga kevadeks, märtsi teiseks pooleks, on Tääril väga uhke plaan. Ta tahab nimelt proovida kestvussuusatamist. Selle aasta kevadel juba proovis. Sõitis järjest pisut rohkem kui kümme tundi ja läbis selle ajaga 120 km. Tuleval kevadel tahab ta plaani pikendada - sõita ühtejärge 15 tundi. See saab esialgsete kavatsuste järgi toimuma Otepää 10 km pikkusel matkarajal. Täär oli lahkesti nõus, et kui leidub huvilisi, kes tahaks eksperimenti kaasa teha, löögu nad aga punti. Seega siis, kestvussuusatamise huvilised, jätke kommentaaride rubriiki endast märk maha ja viin teid Tääriga kokku.

Seni aga peab nuputama, kuidas lumeplögases ilmastikuks pikkadeks sõitudeks piisavat mahvi koguda.

Foto 1 - Pildil paremalt Andrus Veerpalu, Postimehe ajakirjanik Priit Pullerits ja Mati Alaver. Foto autor: Lauri Kulpsoo / Postimees / Scanpix.
Foto 2 - Pildil on Erkki Raasuke. Foto autor: Mihkel Maripuu / Postimees / Scanpix.
Foto 3 - Pildil on Art Soonets. Foto autor: Margus Ansu / Postimees / Scanpix.
Foto 4 - Pildil on Meelis Atonen. Foto autor: Cisse Noormets / Postimees / Scanpix.
Foto 5 - Pildil on Veikko Täär. Foto autor: Lauri Kulpsoo / Postimees / Scanpix.