Pullerits: Ammendamatu jõulureklaam

(Postitust täiendati kell 11.40)



Arvate, et Edgar Savisaare ja suusatajate jõulureklaamiga on lood nüüd ühel pool, kui suusaliidu juhatuse liige Aivo Pärn mulle eilse Postimehe kirjutise tarvis ausalt ära rääkis, kuidas pildistamine ja filmimine tegelikult käis?

Peaaegu olekski olnud, kui eilses SL Õhtulehes poleks ajakirjanik Eve Heinla vahendanud Keskerakonna infojuhi Toomas Raagi sõnu, et Savisaare, Andrus Veerpalu ja Kristina Shmiguni ühisfoto pole muud kui südamlik ja tore jõulutervitus. Heinla kirjutab:

«Tegemist on Keskerakonna esimehe Edgar Savisaare ning olümpiavõitjate Kristina Šmiguni ja Andrus Veerpalu jõulutervitusega,» rõhutab Raag, et see pole valimisreklaam. Klipil on Savisaar siiski Keskerakonna esimehena, mitte valitsuse esindajana.

Möödunud nädala neljapäeval ilmus Postimehes uudislugu, kus oli kirjas järgmine:

Keskerakonna pressiesindaja Toomas Raag ütles Postimehele, et see pole Keskerakonna, vaid otseselt Savisaare kui isiklik jõulukaart. «See on tema kui erakonna esimehe väike jõulu- ja uusaastasoov,» sõnas Raag.

Sama lehe sporditoimetaja Jaan Martinson kirjutab esmaspäevases lehes, viidates sõnasõnalt suusaliidu ja Keskerakonna lepingule:

[Suusaliidu peasekretär Jüri] Järv andis välja Suusaliidu kirja nr 128 pealkirjaga «Nõusolek pildimaterjali või nimelise viite salvestiste kasutamiseks reklaamis», millega antakse Suusaliidu nimel õigus: «Kristina Šmiguni, Andrus Veerpalu ja Edgar Savisaare ühispilti kujutava pildi ja videomaterjali tasuta kasutamisõiguseks Eesti Keskerakonna jõulureklaamis.»

Mõistate nüüd, milles asi? Pealtnäha justkui paistaks, et kõik on juriidiliselt korrektne, aga nüüd on asi just nimelt juriidiliselt ebakorrektne. Kui Savisaar sai õiguse kasutada pilti suusatajatega Keskerakonna jõulureklaamis, siis miks kasutab ta seda isikliku jõulukaardina ja jõulutervitusena, nagu Keskerakond on hakanud väitma? Ehk otstarbel, milleks tal luba puudub?

Lõppude lõpuks, kui leping sõlmitakse, siis ikkagi selleks, et kõik asjad oleks juriidiliselt täpselt fikseeritud ning ei tekiks ebakõlasid ega möödarääkivusi.

Helistasin asjas selguse loomiseks Toomas Raagile, Keskerakonna infojuhile, sest Brüsselist saabunud Savisaar oli juba jõudnud Moskvasse edasi lennata. Meie dialoog Raagiga, keda tunnen juba ajast, mil ta töötas kadunud Sõnumilehe uudistejuhina, oli järgmine.

- Toomas, kas oled kindel, et Edgar Savisaare jõulukaart suusatajatega ei ole reklaam?

- See on Edgar Savisaare ja olümpiavõitjate jõulutervitus.

- Oled selles ikka veendunud, et see pole reklaam?

- Absoluutselt.

- Kas kohe kindlasti ei ole reklaam?

- Kaardil ei ole kusagil märgata Keskerakonna logo ja muid sümboleid.

- Kas neid pole näha ka valmival videoklipil?

- Klipis, mis edastab häid jõulusoove, ei ole minu teada Keskerakonna jõulusümboolikat.

Nagu näete, küsisin kolm korda üle, kas tegu on või ei ole reklaamiga. Sain selgelt aru, et ei ole tegu reklaamiga. Nõnda siis küsisin edasi:

- Toomas, minu arust on siin probleem. Keskerakond on rikkunud suusaliiduga sõlmitud lepingut.

- Kuidas nii?

- Lepingus on juttu jõulureklaamist, aga sina räägid, et see on lihtsalt jõulutervitus. Need on kaks eri asja.

- See on semantiline küsimus.

Mõni aeg pärast meie järgnevat vestlust, mis ei kandnud siinkohal sisulist tähendust, lisas Raag: "See on maitseküsimus, kas jõulureklaami lugeda jõulutervituseks või jõulutervitust jõulureklaamiks."

Säästmaks Tartu Ülikooli semiootikuid järjekordsest semantilisest või semiootilisest analüüsist, millel nagunii kombeks 1) asja vaid segasemaks teha ja 2) pälvida väärtõlgendusi, küsisin Raagilt, miks on Keskerakond püüdnud seni meedias maha suruda mõtet, et Savisaare jõulukaarti suusatajatega võiks tõlgendada jõulureklaamina.

"Keskerakond ei ole seda teemat kuidagi maha surunud," vastas Raag, "vaid lahkelt jaganud kommentaare. Lisaks on seda teinud seda [jõulu]materjali tootev firma. Keskerakonna esindaja [Edgar Savisaar] on oma kirjas sulaselgelt teatanud, et pilte ja filmi on antud Keskerakonna le õigus jõulureklaamis kasutada, ja seega oleme sellest teinud toreda jõulutervituse. Küll oleme eitanud seda, et tegu on Keskerakonna valimiskampaaniaga. Jõulutervitusega kaart ja eetrisse jõudev klipp seda [valimiskampaaniat] kindlasti ei ole."

Uurisin suusaliidu tegevjuhilt Jüri Järvelt, mida alaliit arvab, et lepingu teine pool üritab meedias väita, nagu polekski tegu reklaamiga, vaid lihtsalt tervitusega, ehkki seetarvis neil piltide kasutamise luba pole. Järv vastas, endal pulss 132 peal (ta jooksis parajasti): "Suusaliit ei näe selles probleemi." Küsisin, kas ta ei näe siin mitte lepingu rikkumist, ja kuulsin vastuseks: "Me ei tõlgenda seda lepingu rikkumisena ja ei näe selles probleemi."

Tegelikult on see mõistlik, et lepingu osapooled niigi kuumaks küdenud teemal vastastikku uusi süüdistusi paiskama ei hakka. Aga siis võiks Keskerakond in corpore ja keerutamata-ilustamata tunnistada, et jah, see on reklaam.

Mis nüüd tähendab - ja siinkohal ei ole küll semiootikuid appi vaja -, et reklaamis koos Savisaarega esinevad Shmigun ja Veerpalu on Keskerakonna reklaaminäod.

Aga mida on suusaliit selle eest Savisaarelt vastu saanud, et ta Shmiguni ja Veerpalu Keskerakonnale reklaaminägudeks andis? Aga vaat mida - mitte midagi. Seda kinnitas mulle avameelselt Meelis Atonen, reformierakondlane, riigikogu rahanduskomisjoni esimees.

Ta reageeris sellele, kui teisipäevases Postimehes ilmus minu sulest üks infonupp, mille aluseks oli 28. juulil, ühispildistamise päeval, majandusminsteeriumist tulnud pressiteade. Infonupp teatas:

Niipea kui Edgar Savisaar oli lõpetanud oma juulikuise visiidi Tehvandile, ilmus pressiteate, milles seisab, et majandusminister Savisaar teeb valitsusele ettepaneku leida Tehvandi rullsuusaraja uue katte jaoks raha juba selle aasta lisaeelarvest.

Tehvandi spordikeskuse juhataja Alar Arukuusk lausus, et on kultuuriministeeriumi kaudu taotlenud tänavusest lisaeelarvest viis miljonit krooni rullsuusaraja asfalteerimiseks ja teist sama palju staadioni rekonstrueerimistööde esimese etapi teostamiseks, mille hulka kuulub lasketiiru rajamine.

Juba kevadel sai Tehvandi keskus 30 miljonit krooni keskvalitsuse ja turismiinvesteeringute toetuse fondilt, mille kinnitamine kuulus majandusministri haldusalasse. See raha kulub uue, K90 hüppemäe teise ehitusetapi finantseerimiseks.

Atonen saatis selle peale e-kirja, mille lubas lahkelt avaldada. Seal kirjutas ta nii:

Postimees oma nupus „Visiit tõi rahaeralduse ettepaneku” viitab millelegi, millest raske aru saada. Millise ettepaneku see visiit kaasa tõi????

Igaks juhuks täpsustan üle: kultuuriministeerium plaanis algusest peale lisaeelarvesse 5 miljonit, Riigikogu rahanduskomisjon, mille esimees olen, lisas ilma Savisaareta sellele 5 miljonit krooni.

Mis sellel küll Edgari visiidiga pistmist on?

EAS-i [Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse] rahataotlust Savisaar ministrina kevadel mingi aeg VV-le [vabariigi valitsusele] ei esitanud, tõi mingeid muid objekte, kas mitte mingit Tallinna asja, alles valitsuses suruti Tehvandi peale.

Milles Savisaare teene seisnes? Et ta täites VV korraldust kinnitas rahaeralduse? No kuulge...

Atonen, nagu selgus, on üks neid, kes suusaskandaalile kirglikult kaasa elanud. Eelmine päev, enne, kui ta saatis Postimehele omal algatusel tänases lehes ilmunud arvamusloo, läkitas ta mulle järgmise kirja, mis poliitiku kohta oma karmis otsekohesuses mind lausa jahmatas. Ta lubas selle avaldada, ja seal on kirjas järgmine:

Ma ei ole suusaliidu asjamees, aga lihtsalt imestan, kui naiivsed on inimesed seal alaliidus. Julgen jätkuvalt kinnitada, et Savisaar ei ole suusatamise toetamiseks teinud midagi.

Mis teha, kui oravad käivad suusatamas ja sellega seda ala ka propageerivad, aga Savisaar ei käi. Ja ehkki riigi rahaga toetamine on pigem kohustus kui aitamine, pole ta siin ka midagi teinud. Seetõttu see kõik on ja jääb võltsiks. Aga osavalt tõmbas ta kõik kuuletuma küll, kusjuures suusaliit vist lootis, et nüüd alles hakkavad pudrumäed tulema. Kuid võtke näpust: Savisaar pole suusaliidu heaks midagi teinud. Ent alaliidu hing oli müüdud.

Minu arvates on Toomas Savi sellega tõestanud, et tema aeg suusaliidu eesotsas on otsa saamas. Nii juhtub, kui inimene jääb või tal lastakse liiga kauaks jääda. Siin pole erakondlikkusega mingit pistmist, küsimus on selles, kas suusaliit ja tema juhtimine on efektiivne või mitte. Nii võib õudne lõpp hea alguse hävitada.

Suusaliit on teinud vale sammu. Eesmärk oli kasu saada, aga saadi kahju. Siin tuleks alaliidu presidendil ka poliitiline ja sportlik vastus võtta.

Olen oma sõpradele alati soovitanud sportlaskarjääri jooksul poliitikast ja erakondadest eemale hoida, sellest tuleb ainult pahandusi. Isegi siis soovitan kui oma erakond on kutsunud. Aga kõiki ka õpetama ja nõustama ei jõua. Kahjuks.

***
Järgneva sissekande teen vastuoluliste, iseg iraskete tunnetega. Aga kuna töötan ajakirjanikuna, siis on minu ülesanne edastada teavet, võimalikult dokumenteeritut, ja seetõttu ei maksa siin sõnumitooja peale pahandada. Olen seisukohal, et teeksin valesti siis - ehk vassiksin ja petaksin -, kui jätan uued infotükid, mille päevakajalise teema kohta teada saan, vaid enda teada. See oleks isiklikest eelistustest uudisvoo mõjutamine ja lugejate tüssamine.

Eile saabusid mulle kaks fotot sellest, kui Edgar Savisaar käis 2. mail 2006 Otepääl. Ühel pildil on näha, kuidas Andrus Veerpalu teeb sissekande Savisaarele kingitavasse Torino olümpiaraamatusse. Teisel fotol on sissekanne ise. Ma ei tea, kui kvaliteetselt siin blogisüsteem seda fotot lugeda laseb, aga seal on sinises kiri, millele Veerpalu on andnud tumeda markeriga oma allkirja. Kiri ütleb:

Edgar Savisaarele, Eesti spordi sõbrale. Pikkade distantside ja vastupidavusalade suurmeistrile!

Allkiri:

A. Veerpalu.
Olümpiavõitja. 02. 05. 06. a.

See sissekande kiri on vaevalt Veerpalu kirjutatud. Käekiri tundub liiga erinev tema omast. Oletus: see tekst on kellegi poolt valmis koostatud, et Veerpalu sellele lihtsalt käe alla paneks.

Kui eile õhtul rääkisin mulle saadetud kahest pildist ühele oma lähedasele inimesele, avaldas too arvamust, et miks peaks ma selle sitaga tegelema. Arvan, et see on ebaõiglane hinnang. See ei saa olla ju sitt, sest on võimatu, et Veerpalu kingib Savisaarele sitta, mõlemal naeratus näol. See on lihtsalt üks suvine fakt, millesse igaühel on vabadus oma arvamus kujundada, nagu ka sellessegi, kas pidada vinduvat talve algust õnnistuseks või õnnetuseks. Fakt on see, et talve veel ei paista.

Minu arvates on tekst raamatus pehmelt öeldes kintsu kraapiv. Ja tõendab seda, mis viimastel päevadel on selgunud: et suusajuhtide flirt majandusminister Savisaarega algas juba palju varem, kui läks lahti juuli lõpu ühispildistamine.
***
Selle üha hapumaks mineva loo peale saatis mulle oma arvamuse kommunikatsiooniekspert Raul Kalev, mitmete erakondade abimees varasematel valimistel, kes on varemgi Postimehes sõna võtnud, peamiselt küll äriteemadel:

Eestis on valimised tänaseni persooni valimised. Erakonna logo jms pole vaja kusagil esitleda, maksab näo tuntus ja sellega kaasnevad emotsioonid. Seetõttu oleks korrektne väita, et Savisaare jõulukaart on kõige klassikalisem persooni ja kaudselt ka erakonna raklaaam, sest seda tehakse eesmärgil ennast rahvale meenutada õigel foonil - konkreetsel juhul võitjate foonil. See ei pruugi olla ametlik Keskerakonna valimiseelarve teema, seega võib keegi väita, et see pole valimisreklaam. Kuid postkaarte, valimistervitusi, õnnitluskirju jms, kus peal on tipp-poliitiku nimi ja nägu vaatamata valimisnumbri puudumisele, ei saa kuidagi pidada juhuslikuks. Samuti ei saa pidada korrektseks, et linnapea saadab oma allkirjaga sünnipäevatervitusi tallinlastele nende sünnipäeva puhul. Kuid need on vanad ja väga tavalised võtted, mida tehakse nii valimiste eel kui nende vahepeal, sest iga meeldetuletus on sammuke potentsiaalse valija hääle suunas.

Foto 1: sissekanne olümpiaraamatusse. Foto autor: erakogu
Foto 2: Toomas Raag. Foto autor: Peeter Langovits / Postimees / Scanpix
Foto 3: Savisaare jõulukaart. Foto autor: repro
Foto 4: Meelis Atonen. Foto autor: Cisse Noormets /Postimees / Scanpix
Foto 5: Edgar Savisaar, Andrus Veerpalu ja sissekandega raamat. Foto autor: erakogu

Erakogust pärit fotode taaspublitseerimine väljaspoole siinset blogi on ilma blogipidajate vahendusel fotode autorilt kirjalikku luba saamata keelatud.