Pullerits: Tahate joosta? Makske 10 000 krooni!

Tundus, et jooksuhooaeg ähvardab lõppeda enne, kui see alatagi jõudis. Algas see tegelikult varakult, üle kuu aja tagasi: 15. märtsil tegin viimase suusasõidu ja 17. märtsil esimese jooksutrenni, 9 km. Ega ma ole proff, kes võib kahe hooaja vahel endale puhkust lubada - võtad pisutki pikema pausi ja vorm on peagi kui peoga pühitud.

Esimesel jooksunädalal läbisin kohe 60 km, järgmisel 54. Aga kolmanda nädala keskel tuli pidurit tõmmata: kannad hakkasid valu tegema, muutusid tundlikuks. Time out! Läksin jõusaali ja venitasin sõudeergomeetrit ning tegin ühe olulise käigu veel - spordipoodi. Aga enne tegin veelgi olulisema liigutuse: helistasin Rein Valdmaale, endisele hirmkõvale jooksumehele, kes varem töötanud aastaid West Spordis eksperdina. Sest sain aru, et vanad jooksujalanõud vajavad kiiremas korras väljavahetamist. Ehk siis õnnestub ka jalad taas korda saada.

Vaevalt päev hiljem sain teada, et jooksmine polegi nii imelihtne: korralik varustus, kui hakata seda nullist soetama, maksab üle 10 000 krooni. Uskumatu, aga tõsi - kohe seletan.

Kui tahate, et teil jalad terveks jääksid, siis siin on Valdmaa soovitused jooksususside valikul.

1. Kui astute poes jalanõude seina äärde, lööb silme eest kirjuks - aga ärge valige jooksujalanõusid kauni välimuse ega ammugi mitte odava hinna järgi. Jooksujalats peab olema ikka jooksujalats, mitte läikiv korvpalluri toss või kaunis tenniseking. Ärge isegi vaadake neid jalatseid, mis pole jooksmiseks ette nähtud!

2. Millisel pinnasel te tavaliselt jooksete? Kui maastikul, siis valige maastikususs - ja pidage silmas, et kõvemal pinnasel ei tunne te end Valdmaa väitel nendes mugavalt. Kui jooksete maantee pervel, staadionil või muul kõvemal pinnasel, valige nn üldjooksujalats. Nendega võib, muide, ka maastikul päris edukalt silgata.

3. Tehke selgeks oma jalatüüp: on teil üle- või alapronatsioon (jala vajumine hüppeliigesest kas sisse- või väljapoole) või normaalne jalg. Enamikul, väitis Valdmaa, on probleemiks sissepoole vajumine. Seda saab kindlaks teha kas või vana jalatsi kulumise järgi. Ja siis küsige müügikonsultandilt, milline jalanõu teie jalatüübile sobib.

4. Ei tasu vaadata jooksusussi, millel ei ole pehmendussüsteemi, sest joostes saavad liigesed Valdmaa väitel kolmekordse koormuse. See tähendab omakorda, et korralike susside hinnad algavad tuhandest kroonist. Vähem kui tuhandekrooniseid jooksujalatseid nimetas ta koerapissitamissussideks.

5. Alles seejärel tasub hakata vaatama firmasid ja hindu. Selge see, et mida kallim jalats, seda parem. Valdmaa kinnitas, et "kes vähe jookseb, sellel pole kõige kallimat vaja osta", ent lisas: "Aga kes ei tahaks sõita mersuga?" Tema väitel on vastupidavus kalli ja nn kesktaseme jalatsi vahel võrdlemisi väike, erinevus on peaasjalikult mugavuses.

Valdmaa on enda sõnul kasutanud pikka aega Asicsi susse, ehkki ta on proovinud ka teiste firmade toodangut. Tema hinnangul on Asics tehnoloogilise arengu poolest jooksususside tootjana turuliider. Aga väga häid jooksususse teevad tema kinnitusel ka New Balance, Adidas ja Nike, samuti Mizuno ja Reebok. Puma kohta ei osanud ta midagi öelda. "Turu pealt banaane ei ole küll mõtet osta, ja tundmatuid firmasid ka mitte," pani ta südamele.

Veel üks oluline asi: kuidas valida õige suurusega jalatsit? Valdmaa soovitas tõmmata sussi korralikult jalga ning proovida seejärel, kas kaks kõrvuti näppu mahuvad mugavalt kanna taha. Seda varu on tema sõnul vaja selleks, et joostes ja higistades jalg paisub ning kui vaba ruumi ei ole, on peagi kas kand verele hõõrutud või küüned maas.

Pisut kurb uudis on see, et ükskõik kui hea jooksususs ei püsi heana rohkem kui 1000, parimal juhul 1500 km. Siis tuleb hakata mõtlema uute jalavarjude soetamisele. "Silmaga sageli vahet ei näegi, et suss on kulunud," lausus Valdmaa, "aga vahet tunned siis, kui paned uued sussid jalga."

Varustatuna Valdmaa know-howga, siirdusin Lõunakeskuse Silja Spordi kauplusse, et kas neil on peale tippsuuskade ka tippjalatseid pakkuda. Oli. Umbes kaks nädalat tagasi olid tulnud müüki just uued Asicsid. Aga mul, nagu, muide, Silja Spordi teenindaja Indrek Irdi väitel ligi 70 protsendil kõigist inimestest, on üks jalg suurem kui teine. Ja nagu neist omakorda enamikul, on mul suurem vasak jalg. Seega siis tuleb jälgida, et just suurema jala jalats mugavalt jalga istuks.

Ird seletas, mis on Asicsi eelised: talla all on pehmendav geel ees ja taga; keskel on kõvendustega vaheplaadid, et jalg ei väänduks; tallamaterjal on tugevdatud, et see ei kuluks; logotriibud on sätitud nii, et kui paelu koomale tõmmata, tõmbavad triibud jalatsi omakorda tugevamini ümber jala.

Uute Asicsite hinnad jäävad 1900 ja 2500 krooni vahele, päris tippsusside hind küünib 3000 krooni alla. Õnneks leidis Ird ühe eelmise aasta mudeli, mis andis kolossaalse kokkuhoiu: sain uued sussid pisut rohkem kui tuhande krooni eest. Ja peab ütlema, et nendega jooksma minnes oli vahe vanade jalatsitega nagu öö ja päev.

Aga selleks, et õigesti treenida, peab jälgima pulssi. Pulsikellad on aga veelgi kallimad kui korralikud jooksusussid. Silja Spordi klienditeenindaja Timo Palo pidas jooksjatele parimateks Polari uusi marke RS 400 ja RS 800, mis maksavad vastavalt 4090 ja 5850 krooni. Neile käib juurde ka jooksusussi paeltele kinnitatav jooksuandur, mis mõõdab läbitud distantsi ja jooksukiirust. Need, kel õnnestub leida Polari eelmisi marke S 610, S 710 või S 810, mis kõik lubavad andmeid arvutil graafikuna esitada ning millel on olemas intervalltreeningu funktsioonid, võivad loota uute mudelitega võrreldes mitmesajakroonist kokkuhoidu.

Aga nagu Jaak Mae on nende andmekogujate kohta tabavalt öelnud: "Trenni tuleb ikkagi endal teha." Ehk teisisõnu: ega kallis kell treenimist kergemaks tee. See tähendab, et ei maksa tuhandete kroonide hinnaga ilmtingimata kõikvõimalikke pisinäitajaid taga ajada, v.a juhul, kui püüdlete olümpiavõitjaks. Liiati kehtib ka tehnikaimede puhul valem 80:20, mis tähendab, et 80 protsenti inimesi kasutab nagunii vaid lihtsamaid põhifunktsioone ehk 80 protsenti inimestest kasutab heal juhul 20 protsenti kella võimalustest.

Polari mudel RS 200, mis koos jooksuanduriga maksab 3490 ja ilma 2190 krooni, lubab salvestada 16 treeningut. Kõige lihtsam jooksumudel on RS 100, mis maksab 1790 krooni, kuid selle hinna eest on tal vaid üks treeningfail ning graafikute joonistamisest ei maksa unistadagi.

Palo kinnitas, et kõigil uutel mudelitel on kodeeritud vastuvõtjad, mis tähendab, et kui kellegagi kõrvuti jooksete, ei lähe kellad n-ö peast segi ega hakka näitama, et teil on pulss langenud 50-le või vastupidi, tõusnud 250-ni.

Lisaks Polarile pidid Palo väitel igati arvestatavad olema ka Suunto pulsikellad.

Kui rahakotis veel mõni tuhat krooni üle, siis lähme nüüd vaatame, mis dressid ja riided selle eest saab.

Tahate õhukest jooksusärki? Palun väga: hind 479-619 krooni. Tahate lühikesi jooksupükse, kus ka kaks taskukest võtmeile? Aga palun: hinnad algavad 449 kroonist.

Minu küsimus: on nii suurel kulutusel ikka mõtet? Silja Spordi kaupluse juhataja Kai Silla rääkis, et nende hindade eest saab edevad riided - justnimelt: edevad. Aga ma ei usu, et edevus aitab tulemust paremaks teha. Olen siiamaani jooksnud lihtsate punaste pükstega, mil on ka tagatasku, ning mis maksid mu mälu järgi 50 krooni, ning särgiga, mis on ühtviisi edev - see on 1992. aasta USA korvpalli Dream Teami särk, mille ostsin 1997. aastal Ameerikas viie dollari ehk 60 krooni eest - ja laseb ka õhku läbi, sest on väikeste aukudega. Seega on rahaline kokkuhoid ligi kümnekordne ning ma pole eales tundnud, et tulemused oleks seetõttu kannatanud.

Aga kui tahate kulutada ja edevad välja näha, nagu Silja Spordi kaupluse juhataja ostjaid motiveerib, siis valik on teie: lühikesed liibuvad lycrast püksid (minu meelest meeste jalas rõvedad) - 529 krooni; samast materjalist särk - 449 krooni.

Tahate pikki dressipükse, mis pimedas läigiks ning mil allservas lukud, et saaksite need susse jalast kiskumata ära võtta (vähemalt teoreetilises plaanis...) - 679 krooni. Tahate pikki Asicsi dressipükse - laduge letti 1199 krooni. Dressipluus - selle saate 1099 krooni eest.

On veel raha üle ja ostunälg rahuldamata? Kilejope, tavaline - 1149 krooni. Tahate aga sellist jopet, millel õhk väidetavalt selja pealt ja kaenla alt läbi käib - siis otsige välja 1699 krooni. Ja kui tuulise ilma jaoks tahate vesti, voodrita, mis tuule kinni peaks ja keha soojas hoiaks, siis leidke kaukast veel 829 krooni lisaks.

Kilepükstega võib tekkida raskusi: neid Silla väitel Euroopas eriti palju ei toodeta, sest sealses kliimas puudub nende järele vajadus. Ometi võib Björn Daehlie mudeli Silja Spordist leida 699 krooni eest.

Spetsiaalsed jooksusokid, ilma õmblusteta, et need ei hõõruks, maksavad 219 krooni. Kõige krooniks on muidugi õhuke nokatsmüts, mis õhku läbi laseks - see maksab 199 krooni. Kui kardate, et kõrvetate päikse alla kukla ära, siis kuklakaitsega mütsi saab 400 krooni eest.

Lööge nüüd kõik hinnad kokku. Tuleb ju üle 10 000 krooni.

Loodan, et sellega sai teil suur jooksuisu otsa. Sest siis ei pea ma end enne ümber Viljandi järve jooksu 1. mail ja Otepää-Elva jooksu kaks nädalat hiljem treeninguil ribadeks pingutama ning võin teie loobumise tõttu loota paremustabelis paremat kohta.

***
Lõpuks midagi inimlikku kah. Helistas mu õpilane Pavo Raudsepp, endine tippsuusasprinter, ja teatas, et kohe-kohe peaks ta saama kolmanda lapse. Seni on tal kaks tütart, 14-aastane Marii ja kaheksane Marleen. Ta oletas, et küllap tuleb kolmas ka tütar. Eks me loodetavasti peagi kuule, kas ta oletas õigesti või mitte.

***
Küll elu läheb kiiresti. Pavo Raudsepp saatis just sõnumi, et tal sündis kell 15.33 tütar, 51 cm pikk ja 3,49 kg raske ja terve. Nii et ta oletas täiesti õigesti. Palju õnne Pavole ja abikaasa Õnnelale!

Foto 1: Priit Pullerits mullu 50-kroonistes pükstes ja 60-kroonise särgiga SEB Eesti Ühispanga jooksumaratoni 10 km distantsi finišisirgel. Foto autor: Margus Ansu, Postimees / Scanpix
Foto 2. Priit Pullerits treenimas sõudeergomeetril MV spordiklubis. Foto autor: Lauri Kulpsoo, Postimees / Scanpix
Foto 3. Tartu Ülikooli spordimeditsiini ja taastusravi kliiniku direktor Rein Kuik (taamal) mõõtmas Priit Pulleritsu jalaasendit astumise ajal. Foto autor: Ove Maidla, Postimees / Scanpix
Foto 4. Priit Pullerits 2003. aastal SEB Eesti Ühispanga jooksumaratoni 10 km distantsi finišisirgel, aeg tuli kümmekond sekundit üle 37 minuti. Foto autor: Ove Maidla, Postimees / Scanpix
Foto 5. Priit Pullerits (taamal märkmikuga) tegemas 2003. aasta suvel reporteritööd tollase peaministri Juhan Partsi (kummargil) ja suusataja Kristina Šmiguni ühistreeningul. Foto autor: Lauri Kulpsoo, Postimees / Scanpix