Pullerits: Totaalne tohuvabohu

No nüüd ei saa enam miskit millestki aru - keda kuulata ja mida uskuda. Paar päeva tagasi, näiteks, helistas Toomas Leito, Eesti Ajalehtede Liidu tegevdirektor (pakkus raha, aga see pole siin oluline), ja ütles, et huvitav, kui ta suusatamisele mõtleb, siis tuleb talle meelde Priit Pullerits, mitte Andrus Veerpalu.

Aga veel mõni päev enne seda oli Postimehe kolleeg Küllike Rooväli toimetusesiseses leheülevaates kirjutanud mu nüüdseks juba katkenud - sest lund ju pole - suusanõuande kohta niisuguse kriitilise arvustuse:

"Treeniv organism Pullerits kirjutab motivatsioonist. Maiuspala neile, kes tahavad leida enda seest motivatsiooni talluda kogu vaba aja suuskadega mudas selle nimel, et saaks selle energia akumuleerida selleks, et saaks järgmisel talvel jälle kogu vaba aja suuskadega mudas talluda. Ja lohutuseks on see, et võidu sõita ei saa ning seeläbi jäävad ära ka pettumused. Tundub, et sama hästi võiks suuskadega varustada ka Keenia või Sahara rahva, las trambivad ringi, ei tee vähemalt lollusi sel ajal. Ja Pariis-Dakari ralli võiks asendada suusamaratoniga Saharaloppet."

Veel eile rääkis Jaak Teppan Tartu Suusaklubist, et järgmisel kolmapäeval toimub Tähtvere spordipargis suur võiduajamine, kaks korda 800 meetrit ehk kaks korda kaks praegust ringi. Ajad liidetakse ja auhinnad antakse ka välja. Aga nüüd vaatan aknast välja ega pole kindel, kas lumi nii kaua vastu peab.

Justkui kevadlaine ennetamiseks tegi Tartu Postimehe juht Vahur Kalmre nädala keskel mulle ettepaneku, et kui võistlusi ei tule, korraldagu ma ise mõni. Ta lubas Tartu Postimehe poole väärikad auhinnad ka välja panna (mingi aktiperformance vms). Tema soovitus oli, et toimuks väljalangemissõit - kõige viimane mees võetakse iga ringi järel maha. Aga et igaüks ikka korralikult enne sõita saaks, oli Kalmre ettepanek, et esimesi mahajääjaid hakatakse rajalt ära noppima alles sajanda ringi järel.

Tegelikult, kui järele mõelda, siis seda polegi nii palju, sest 100x400 meetrit on 40 km ehk ülehomse Haanja maratoni avatud raja sõidu pikkus. Sealsete radade eest vastutav Ahti Utsal kinnitas just telefonis mulle, et avatud raja sõit igal juhul toimub, ainult pole veel teada, millisel rajal.

No võtke nüüd kinni, mida tegema peaks. Alles eile käisin Tähtvere rajal ja võtsin Jaak Teppanilt uisusõidutunde. Just hakkasin kurvitehnikat selgeks saama, et eelmisel võistlusel kaotatud sekundid tasa teha, ja sain nõuandeid ka stardikiirenduse suurendamiseks - Kristjan Oolo pidi sel alal olema Eesti parim, väitis Teppan -, aga nüüd ei ole seda kuskil rakendada.

Tagatipuks segab Erki Nool ka veel vett. Helistas eile ja küsis, mis dopingujuttu ma siin blogis ajan ja asja keeruliseks teen. Ütlesin, et ei mina tea, kus siin see lõplik tõde peidus on, annan vaid edasi infot, mis mul õnnestub välja peilida, ja eks siis lugejad otsusta, mis nad sellega peale hakkavad.

Noole resümee siinse blogi põhjal oli selline, ja pagan, tal on õigus: ei maksa spordis asju keeruliseks ajada ja rääkida igasugustest finessidest, nagu näiteks, et oi, mul pole täna minekut, sest kaerahelbepuder tuli hommikul liiga lahja. Ja tõi näite: kui sa ei suuda trennis joosta 200 meetrit vähemalt 32 sekundiga üle minutilise pausi, on raske loota, et suudad 800 meetrit joosta alla 2.10, ja pudrul pole sellega mingit pistmist.

Selles segases seisus on Noole selge suhtumine ainus konkreetne asi, ja mulle see igatahes meeldib. Nimelt, et spordis ei maksa kaevuda pisiasjadesse ja kõrvalteguritesse, vaid trenni tuleb teha ja suutlikkust kasvatada. Mitte nii nagu mõni mees, kelle nime jätan ütlemata, kes selle asemel, et harjutada, tegeleb kepirihmade ja suusasidemete täiustamisega, õigemini nende täiustamise üle juurdlemisega. No olgu: see mees on see, kes oli eelmine aasta veel põhikonkurent, aga tänavu enam mitte - sest ta on vähe trenni teinud -, kuid lubas sellegipoolest mind Haanjast pärast maratoni Tartusse tagasi tuua. Segane lugu, jah? Sellised sõbrad mul: Art Soonets.

Foto 1: Andrus Veerpalu vesisel Otepää MK-etapi rajal. Foto autor: Joosep Martinson, SL Õhtuleht / Scanpix