Pullerits: Mis sai kaklusest Alaveriga?

Nagu ma aru saan, sõitis üksjagu spordiajakirjanikke Otepääle MK-etappi vaatama peamiselt seepärast, et saaks näha minu ja koondise peatreeneri Mati Alaveri kaklust. Neil andis seda oodata.

Sest kuigi Jaak Mae ja Andrus Veerpalu tegid kõva sõidu, ei olnud Alaver sugugi kiire pressitelki tulema. Mõned kolleegid käisid mult juba närviliselt küsimas, et kas korüfeede kätš jääbki ära, ja pidasid isekeskis nõu, kes on küll see kange ja Alaveri löögile kutsub. Arusaadav: neil oli ju vaja kõva lugu, ja mis lugu see ikka on, et Mae tuli teiseks - seda on esmaspäeval juba lootusetult hilja lugejaile pajatada.

Kuulasin parajasti koos Jaan Martinsoni (SL Õhtuleht) ja Veiko Visnapuuga (Eesti Päevaleht) Jaak Mae võistlusmuljeid, kui pilk üle selja reetis, et muist ajakirjanikke olid Alaveri telgi teises otsas ühtäkki sisse piiranud. Üpris kiiresti lõid Maed usutlenud mehed seejärel oma märkmikud kinni ja läksid, et Alaver oma nurgast keset platsi tuua.

Visnapuu lõi kohe otsustava käega ühe laua sodist ja muidumeestest puhtaks ning seadis Alaveri sinna istuma, mina ja Martinson võtsime positsioonid sisse tema vastas. Huvilisi kogunes ümber asja kaema.

Arvan, et mitte ainult mina, vaid ka Martinson oli koosaks valmis. Visnapuu silm igatahes põles, et nüüd läheb andmiseks.

Alaver alustas luuravalt. Ütles, et tema vastas istub Eesti suusatamise kõige suurem müügimees, mis minu kõrvus ei sisaldanud paraku peaaegu grammigi irooniat, ja lisas, et tema on kõigest lihtne treener.

Lasin juba pea alla ja tõmbasin mütsi üle silmade, et no nii, nüüd hakkab tulema - aga oligi kõik. Ei tulnudki rohkemat.

Kuhu jäi Alaveri kurikuulus minutiline tiraad tema "lemmikajakirjanike" aadressil, mis mõnikord on veninud isegi üle minuti, nii et vähemasti Andrus Nilk, mäletan, pidi teda kord korrale kutsuma, et räägiks ikka asjast ehk võistlusest ka? Kõik tahtsid ju seda kuulda, sest mis seal salata, need Alaveri soolod, mis kahjuks kunagi ajakirjandusse ei jõua, on pressikonverentside parim osa. Sest ta on kritiseerijate paikapanemisel veelgi efektsem kui oma vana kaardiväe vormi timmimisel.

Ilmselt on siinseil lugejail raske pressitelgi seltskonna pettumust ette kujutada. Ja pettumus see oli: mõelda vaid, mis suusavõistlus see selline on, kus isegi verbaalselt efektset kolakat ei saa!

Ei hakka siin oletama, miks Alaver seekord oma sädeleval iroonial lennata ei lasknud. Võib ju spekuleerida, et ehk seetõttu, kuna hooaja esimene pool oli olnud tõesti vilets ning nüüd liiga õhku täis minna polnud ka mõtet või põhjust. Sest kes teab, mis järgmine võistlus jälle toob, ja nagu Mae märkis: eesmärgid koondisele püstitab Eesti riigis ajakirjandus. Mis tegelikult tähendab, et eks viimane sõna jää ikka ajakirjanikele.

(Igaks juhuks pean vajalikuks lisada: kui mul poleks jooksutreener Meelis Minn ja suusatreener Kalmer Tramm, siis võiksin kuulutada, et mu lemmiktreener on Mati Alaver - ilma vähimagi irooniata.)

Eile ei jõudnud paljud ära imestada, miks kirjutasin Postimehe arvamusküljel Alaveri tiimi kohta võrdlemisi kiitva kommentaari ("Ülekavaldaja triumf"). Osad arvasid, et küllap seetõttu, et mul oli varasemate kriitiliste kirjutiste pärast häbi ja nüüd tuli oma sõnu süüa. Täiesti vale arvamus!

Lubage, et seletan teile, sest erinevalt Postimehe kommentaariumist, kus pööbel käib röökimas, on siin blogis siiski asjatundlikum lugejaskond, kes, usun, et viitsib kaasa mõelda.

Hiljuti surnud õppejõu Juhan Peegli loengutest mäletan, et hea ajakirjanik peab suutma teha kriitikat, kui näeb puudusi, aga ka tunnustama, kui midagi on hästi tehtud. Sellest professor Peegli õpetusest olen ka alati lähtunud.

Ehk teisisõnu: kui suusakoondisel pole tulemusi, siis on minu kui ajakirjaniku ülesanne see kõvasti välja öelda ja sellele avalikkuse tähelepanu juhtida. Ma poleks ajakirjaniku nime väärt, kui pigistaksin kehva seisu puhul silma kinni või laulaksin ikka hosiannat edasi. Ajakirjanik, kes nii teeb, on narts, selgrootu mollusk, limukas. Kui asjad on kehvasti, tulebki kritiseerida.

Aga kritiseerimine ei tähenda pimedat viha. Kui Alaver suutis mehed otsustavaks võistluseks
parimasse vormi viia, siis see on kiitust väärt. Seda tuleb tunnustada. Samamoodi, nagu halba seisu ei saa heaks kirjutada, ei saa ka hea seisu puhul taguda trummi, et kõik on ikkagi halvasti. See oleks sõgedus. Saate ju isegi aru: elus ei ole kõik kogu aeg ühesugustes värvides; asjad muutuvad, olukorrad muutuvad, vigadest õpitakse, jne, jne. Ja kui ebaõnnestujal miski lõpuks õnnestub, tuleb öelda talle: kiitus, tulbi, müts maha! Aga ka hoiatada selle eest, et lühiajalise edu najal liiga pilvedesse ei tõustaks, nagu tegin kolumni lõpus.

Kuid osa publiku seas on millegipärast juurdunud valearvamus, nagu peaks ajakirjanik alati kas ainult kritiseerima või alati ainult kiitma. Ehk teisisõnu: valima poole ja sellele lõpuni truuks jääma, rääkigu faktid mis tahes.

Aga tuleb olla õiglane. Kui põhjendatud on kriitika, tuleb kritiseerida, ja kui põhjendatud on tunnustus, siis tunnustada. Kahjuks ei ole õiglus ja õiglane suhtumine tänapäeval enam väärtuseks, ja karta on, et üksjagu publikust ei saa sellest arugi.

Niisiis, veel kord: Alaver tegi Otepää MK-etapiks valmistudes head tööd ja selle eest minu lugupidamine. Aga kui hooaja teine pool jälle sohu vajub, siis tuleb paraku taas vanade teemade juurde tagasi tulla, et miks suudavad Eesti suusatajad ainult lühiajalise tippvormi saada, mis nii kiiresti kustub. Kui hooaja teisel poolel tulevad taas resultaadid allapoole arvestust, ei saa ju jääda endiselt vehkima vana faktiga, et näete, kuidas Eesti mehed ikka Otepääl võimu näitasid ja ainult see ongi tähtis. No kuulge, hooaeg on pikk ikkagi üle nelja kuu, mitte kõigest ühe nädalavahetuse!

Nagu laulis Freddie Mercury: "Show must go on!"

Foto 1: Mati Alaver (paremal) Timo Simonlatseriga MK-etapi eel treeningul. Foto autor: Toomas Huik, Postimees / Scanpix
Foto 2: Mati Alaver oma "sõjavarustusega". Foto autor: Aldo Luud, SL Õhtuleht / Scanpix
Foto 3: Mati Alaver treeningul. Foto autor: Aldo Luud, SL Õhtuleht / Scanpix
Foto 4: Mati Alaver (keskel) jälgib Andrus Veerpalu (vasakul) esitust Otepääl sprindisõidus. Foto autor: Joosep Martinson, SL Õhtuleht / Scanpix
Foto 5: Mati Alaver Otepää MK-etapi sprindivõistluse päeval. Foto autor: Aldo Luud, SL Õhtuleht / Scanpix