Pullerits: Mis saab Tehvandil ja Haanjas?

Kui palju ütlevad teile sellised nimed, nagu Knut Nystad, Morten Brørs, Perry Olsson, Stian Grønås, Svein Andres Melhus, Håvard Moheim, Reidar Røiseland, Helge Emanuelsen ja Ronny Frydenlund Hansen? Jah, esimene on Katrin Šmiguni elukaaslane ja teine kahekordne MK-etapi võitja sprindis (viimati küll seitse aastat tagasi), aga ülejäänud?

Võib oletada, et ega nad papist poisid ole, sest kõik nad kuuluvad Norra hooldetiimi. Ja nende nimede seast tulevad vähemalt kolm mulle ning Tarvo Kiudmale ja Allar Kivilile homme õhtul Otepää MK-etapi klassikastiilis teatesprindis vastu.

Eile õhtul tegin väikest matemaatikat. Oletan, et meie tiimi kõige kiirem liige on Kivil, kes võitis mind nädal tagasi Tartus Tähtvere spordipargis viie ringi ehk väidetavalt 4,55 km uisustiilis sõidus minuti ja 25 sekundiga. Ta kaotas omakorda Eesti lootustandvale noorsuusatajale Karel Tammjärvele 24 sekundit ning teiseks tulnud Mark Murdveele kuus sekundit.

Aga vaatame nüüd nende kohti Jõulumäel Scandinavian Cupi sprindis. Murdvee kukkus ja kaotas kiireimale, Jens Bjertnaesile Norrast 44 sekundit. Tammjärv kaotas Bjertnaesile (kelle võiduaeg oli 2.52) 19 sekundit.

Või võtame teise võrdluse, Albu 10 km klassikasõidu. Murdvee määris seal enda väitel suusad nii kinni, et jäi võitnud Andrus Veerpalule (võiduaeg 30.22) alla ligi 11 minutit. Tammjärve kaotus oli pisut vähem kui kolm minutit.

Igaks juhuks tuletan meelde, et Tammjärv edestas mind Tähtvere kiirel ja kergel rajal lausa valgusaastaga.

See arvutus pole siin esitatud ettekavatsetud vabandusena reedesele suurele kaotusele, vaid nentimaks vahet, mis tegelikult valitseb harrastajate ja poolprofessionaalide ning täisprofessionaalide vahel. Seni kui seesuguseid arvutusi mitte teha, võib tekkida tunne, nagu tekkis Aivar Rehemaal 2003. aasta Val di Fiemme MM-võistlustel, kus ta tuli 30 km ühisstardiga sõidus 19. kohale (kaotus võitjale minut ja kolmveerand) ning arvas - nagu ta mulle seda hiljem tunnistas -, et vaja veel pisut pingutada ja maailma tipp ongi käes. Ei olnud.

Seetõttu on mõistlikum keskenduda pigem pühapäevasele Tartu maratoni avatud raja sõidule Haanjas. Urmas Veeroja Haanja Suusaklubist, Haanja maratoni korraldaja ütles, et tänase seisuga on rajad seal head, musti kohti kuskil pole, lumekate 13,4 km pikkusel ringil on piisavalt paks ja õnneks mitte jäine, mis uisustiilis sõidu väga riskantseks muudaks, kuid hoiatas, et heitlik ilmaprognoos ei luba tal pühapäeva kohta mingeid veksleid välja jagada. Siiski lisas ta: "Kõik märgid näitavad, et saame sõidu ilusasti ära teha."

Veeroja kinnitas, et tänase seisuga kannatab ilusasti võistlussuusaga sõitma tulla.

2. märtsiks kavandatud Haanja maratoni kohta avaldas ta veendumust, et see toimub igal juhul, sest ega tali taevasse jää. Ometi oli ta sunnitud möönma, et on esinenud aastaid, kus ka Haanja maratonist pole asja saanud.

Nii et pole midagi kindlat siin Eestimaa taeva all. Peale selle, muidugi, et homset teatesõitu minu tiimil küll võita ei õnnestu. Mis arvate, milliseks kujuneb meie tulemus? Ja äkki on kellelgi mõni väärt nõuanne või nipp varuks, et kaotust veidigi vähendada? Sõita tuleb kahel korral 1,2 km sprindiringi. Pagan, ma ei kujuta ette, kuidas noist tõusudestki üles saan, kas libistades või joostes.

Foto 1: Sprindi veerandfinaali mullusel Otepää MK-etapil on läinud stardikiirenduse järel juhtima Anti Saarepuu (nr 23). Foto autor: Marianne Loorents, SL Õhtuleht / Scanpix
Foto 2: Rajalt eksinud suusataja mullusel Otepää MK-etapil. Foto autor: Marianne Loorents, SL Õhtuleht / Scanpix
Foto 3: Priit Narusk kukub eelmine aasta Otepää MK-etapil sprindi veerandfinaalis. Foto autor: Toomas Huik, Postimees / Scanpix
Foto 4: Meeste sprindi võitis mullusel MK-etapil norralane Jens Arne Svartedal. Foto autor: Marianne Loorents, SL Õhtuleht / Scanpix
Foto 5: Finiš - nüüd võib jalad taeva poole keerata. Foto autor: Marianne Loorents, SL Õhtuleht / Scanpix