Pullerits: Haanja maraton - ei laksu, ei pauku
Risto Roonet oli Haanja maratonil üleplatsimees. Nii kui mõned tugevamad konkurendid (Rannar Raantse, Priit Rooden jt) kuulsid, et just Roonet mu suusad määrib, hakkasid nad pead vangutama - kindel märk, et paremat meest kui tema eile Haanjas võtta polnud. Isegi Priit Narusk, kui õigesti tähele panin, lasi oma suusad Roonetil ette valmistada.Arvestades seda, et mullusel Haanja maratonil tabas mu suuski täielik fiasko (null-pidamine, niru libisemine), siis eile näitasid juba esimesed soojendusliigutused Rooneti töö viljadega, et sedakorda viletsa suusa taha pugeda ei anna, kui jälle ei peaks tulemust tulema. Pidas nagu kännu taga - nii vist öeldakse. Vähemalt üks mure vähem.
Teine mure oli stardis paslik koht saada. Esimesse kahte ritte ei hakanud mõistagi ronima, aga neljandast reast tõstsin oma suusad siiski ümber kolmandasse. Loogika oli lihtne: tahapoole jõuad alati kukkuda, aga katsu tagantpoolt ette trügida. Pealegi, eks see ole taganttulijate asi, kuidas nad mööda saavad.
Üllatav oli see, et peaminister Andrus Ansipil oli parem stardinumber kui mul - 69 versus 72. Mõni Võrumaa uurivajakirjanik võiks seda uurida võtta, mis moodi sai selline asi võimalikuks,
sest ei tule meelde, millal viimati Ansipile suusarajal kaotasin. Juhtisin sellele tähelepanu ka telekaamerate ees, mis kohe jaole ilmusid, kui oma stardinumbreid võrdlesime - nii et juhtum on dokumenteeritud. (Pärast avaldati kuluaarides arvamusi, et ju oli Ansipi ootamatult hea
stardinumber seletatav sellega, et Haanja-mehed tahavad ka valitsuselt tuge saada.)Otse mu ees võttis stardis koha sisse Margus Ader, mu tehnika-privaatõpetaja, kes oli nii powerit täis, et oli oma uue Björn Daehlie kombinesooni käsivarrelt lõhki käristanud. Ütlesin, et kui ta tahab tõepoolest mu tehnikat sättida, siis ta peaks end ikka mu taha seadma, millele ta vist vastas (täpselt ei mäleta), et kas ootab mind järele või sõidan rajal nagunii temast mööda.
Stardipauk kõmatas väga äkitse, eelhoiatuseta. Olin vaevalt suusad alla ja kepirihmad kinni saanud, kui oligi minek. Onkoarst Ain Kaare, kes oli sedapuhku kaksikrollis - nii ihuarst (Haanja määrderuum oli jälle kahtlasi aure paksult täis) kui autojuht -, startis 354. numbri alt ja rääkis pärast, et vähemalt kaks paari suuski jäigi sõitjata stardikoridori.
Eks alguses minek pisut kiire oli, aga vähemasti kinni ei tõmmanud. Esmased jõuvahekorrad pandi kähku paika ja edasi kulges kulgemine üksjagu stabiilselt. Ainult üks väike probleem tekkis. Kuna tõusude võtmist pole sel talvel õnnestunud harjutada (v.a kolm korda Otepääl), tekkis küsimus, kas joosta üles või sõita libisemisega. Jooks tundus kiirem, aga lõi pulsi k
ohe üles. Vaatasin, et enamik teisi mehi sõidab, aga see näis jooksust aeglasem. Nii ma siis katsetasin kord ühte, siis jälle teist varianti, ega suutnudki ära otsustada.Umbes 5 km järel loeti kohaks 57. Siis sai selgeks, et sel aastal on konkurents ikka palju tugevam kui mullu. Eelmine aasta poleks täiesti võitlusvõimelise suusaga ja pealtnäha normaalse sõiduga küll nii taha jäänud.
Haanja rada on siiski hoopis midagi muud kui Tartu Tähtvere spordipargi sile ring. Seal on trikk selles, seletas mulle hiljem treener Kalmer Tramm, kuidas laskumistel tõusudest taastuda. Ta lisas, et kui seda harjutanud pole, siis annab see kindlalt tunda. Ja kuna Haanja oma-mees Tarmo Mõttus oli mulle pärast mullust Tallinna maratoni öelnud, et sõidan liiga jõudu raiskavalt, siis püüdsin tema remargist õppust võttes liikuda võimalikult ökonoomselt: tõusudel mitte ülemäära rabeleda ning laskumistel maksimaalselt pikalt libiseda ning vahelduvtõukelõikudel lasta lihased lõdvalt pika amplituudiga liikuma.
Üldiselt sõideti minust mööda. Mitte väga sageli, aga aeg-ajalt. Mõnda aega istuti sabas, siis mindi. Püüdsin küll kannul hoida, aga kui ikka eest ära libiseti, polnud mõtet end ribadeks piitsutada. Pikal metsavahelisel teelõigul tuli Eero Antons ja libises kergelt mööda - avaldas kahtlust, kas Tallinna mehed on mind kinni määrinud. Ei, ei olnud. Lihtsalt tase oli selline, nagu see eile oli, ja kogu lugu.
Ainus ebameeldiv üllatus tuli teise ringi valgustatud raja lõigul, kui Tarmo Mõttus, kellest olin avatud raja sõidul lõpu
s hõlpsalt jagu saanud, ilmus ühel tõusunukil mu kõrvale ja läks korraks möödagi. Aga õnneks korraks. Igatahes mõjus ta ergastavalt, nii et järgmiste kilomeetritega sõitisin temaga võrreldes sisse väidetavalt ligi 200-meetrise edumaa. Mõttus ütles - ja see üllatas -, et vahe oli tekkinud just kiiretel keerulistel lõikudel.Aga Mõttusel oli üks trump veel varuks. Ta oli saanud hiljuti õpetust, kuidas sõita ühesammulist paaristõuget. Ja just selle abil, nagu Mõttus mulle kinnitas, oli ta vahemaad tasapisi kinni sõitnud. 3 km enne lõppu, kui mättalisel lagendikul tuli kerge pehme tõus, läks ta mööda ja vajuski eest.
Edasi jäin üksi, ent ega selle üle kurta maksa. Pärast viimast järsku tõusu veel mõtlesin, et vaat kui tore, et tagant kedagi tulemas pole, mitte ei tahaks hakata finiši eel kellegagi maid jagama ja keelt ripakile ponnistama. Sai rahulikult lõpuni sõita.
Aeg 2:06.08,6 andis 74. koha, M40 vanuseklassis olin 11. Mõttusele, kes kuus aastat noorem, kaotasin 30 sekundit, Antonsile, kes 13 aastat noorem, 4.18. Aga vähemasti jäid selja taha Alar Savastver (-18), Jaak Teppan (-21), endine keskmaajooksja arst Madis Tiik (-1.46), paremuselt neljas naine Jaanika Kalev (-3.01), Tähtvere spordiringi alaline treeningkaaslane Kalle Kiir
anen (-3.21), Mart Kajari (-3.29), mullusel Tartu maratonil lõpu eel mööda tuisanud Riho Mõtlep (-4.51), viimatisel Tartu sprindivõistlustel mind selgelt edestanud Rein Kullamaa (-6.21), Ain Kaare (-9.40), tubli noororienteeruja Timo Sild (-18.20), Kongo suusakoondist esindanud Ain-Ivar Tupp (-24.30; Kongo eest olnukski patt kiiremini sõita) ja peaminister Andrus Ansip (-31.15). Kokku jäi selja taha 386 suusatajat 460 lõpetanust, mis iseenesest pole ju paha.Nüüd tahavad kõik kuulda analüüsi. Siin see on, kaine ja objektiivne. Kõigepealt positiivsest. Tulemusele aitasid kaasa Risto Rooneti ettevalmistatud head suusad. Kindlasti ka see, et vahepealsest väsimusest, mis veebruari teiseks pooleks kuhjus, sai välja puhata. Enesetunne oli igati normaalne ja distantsil ei tekkinud kordagi sellist mõtet, nagu mitmel varasemal korral, et mis mõte sel võidusõidul küll on. Ja juua sai rajal väga hästi: nii Kalmer Trammilt, Toko tiimi abimehelt kui ametlikest joogipunktidest. Aga geelid jäid küll söömata - ei olnud aega neid välja õngitseda.
Ja nüüd sellest, mis takistas saavutamast paremat tulemust. Puudus tõusude sõitmise kogemus, ei leidnud selleks õiget rütmi ning ka taastumine võinuks loodetavasti olla parem, kui oleksin seda treeninud. Liiga pikk treeningpaus - viimane suusasõit oli täpselt kaks nädalat tagasi Haanja avatud rajal
, edasi tuli vaid viis jooksutreeningut kogukilometraažiga 45 - tõi kahtlemata kaasa erialase võimekuse languse. Seda on tunda ka täna hommikul, kui reite sisepinnad on pisut valusad ja õlavarres on ka tunda väsimust. Vormitipp oli seatud Tartu maratoniks kolm nädalat tagasi, ja kui seda olude tõttu hoida ei õnnestu, pole loota, et vorm ka kaua kestaks. Ja lõppeks eipääsenud maksvusele terve talve treenitud trump - paaristõuge. Esiteks polnud kohti, kus paaristõuget pikalt rakendada saanuks, ja teiseks polnud vahepealse pausi tõttu paaristõuge enam kaugeltki see, mis kaks-kolm nädalat tagasi.
Üks asi on siiski seletamatu. Eelmine aasta kaotasin 4 km pikemal võistlusmaal oma absoluutselt kõlbmatu suusaga võitjale Algo Kärbile 18 minutit. See aasta oli suusk suurepärane ja enesetunne tundus ka normaalne, aga kaotust tuli 25 minutit. Koht, 74., oli laias laastus sama, mis mullu - 70. Kes oskab seda paradoksi seletada?
Kokkuvõttes paneksin hindeks nelja. Hale-heledat laksu ei tulnud, aga mega-giga superpauku ka mitte. Selline oli eile objektiivne seis. Palju õnne kõigile, kes tulid rajale mõttega mind võita ja sellega hakkama said. Aga fakt on see, et terve bussitäis tallinlasi siiski must jagu ei saanud. Asi seegi.
Foto 1: Haanja maratoni võitja Algo Kärp võistlemas tänavu Jõulumäel Scandinavian Cupil. Foto autor: Mati Hiis, SL Õhtuleht / Scanpix
Foto 2: Risto Roonet lõpetamas 2006. aasta Tartu maratoni kolmandana. Foto autor: Margus Ansu, Postimees / Scanpix
Foto 3: Haanja maratonil teiseks tulnud Priit Narusk Otepää MK-etapi eel. Foto autor: Aldo Luud, SL Õhtuleht / Scanpix
Foto 4: Haanja maratonil kuuendaks jäänud Anti Saarepuu kaks aastat tagasi Haanjas Eesti meistrivõistluste finišis. Foto autor: Aldo Luud, SL Õhtuleht / Scanpix
Foto 5: Haanja suusrajad. Foto autor: Raivo Tasso, Maaleht / Scanpix
Foto 6: Haanja maratoni naiste arvestuses võitnud Silja Suija kaks aastat tagasi Haanjas Eesti meistrivõistluste stardis. Foto autor: Aldo Luud, SL Õhtuleht / Scanpix
Postitas: Priit Pullerits @ 08:44
kommentaare: 41
41 Kommentaarid:
Paradoks on "kes loodud roomama see roomaku".
Ei suurenenud treeningmahud ega targem treening muuda midagi. Soovitan analüüsida TM pea 30 aasta protokolle või eesti suusakoondise meeste "arenguid".
Sõltumatu hinnang ütleb, et tegelikult siiski sai bussitäis tallinnlasi sinust jagu. Suutsid soravalt ette lugeda terve rea tundmatuid inimesi, kes sinust taha jäid aga ülejäänud 73 nägu, keda keeldud nimetamast, ei taha ühte bussi ära mahtuda mitte kuidagi.
Oot-oot - ega ütlus, et kõik inimesed elavad Tallinnas (ütles seda Ingrid Tähismaa või Jüri Mõis?), Haanja maratonil siiski kehti. Sõltumatu protokolli analüüs näitab, et minust mahtus ettepoole siiski vaid üheksa tallinlast (neist parim oli Risto Roonet 16ndana). Järeldus: ei muud kui et väiksed bussid seal Tallinnas.
Minule oli Priidu sõit kerge pettumus. Ma küll täpselt ei tea aga pakun, et Priidu treening koormused on minu omadest ca 10-15% suuremad. Seega arvasin, et Priit on minust ca 5minutit rajal kiirem. Seega väga lootsin, et toimub mõni kodune maraton kus näeks PP taseme ära ja veel toredam kui saaks seda enda omaga võrrelda. aga ju need 13 lisa aastat mis avatud rajal andsid sekundi sinu kasuks, töötasid nüüd minu kasuks. Minu suuskade ülihea lippe tuli hoopis Tallinna extremespordist ja väga hea pidamise Haanja määrdemeestelt aga Risto Roonet ei ole ka minu suuskadest päris mööda läinud...
Mind võib lugeda Tallinnast tulijaks, kes alistas PP aga ma ei olnud bussiga. Seega ma ei tea kuhu lahtrisse ennast paigutada??
Täitsa normaalne sõit, kiitus korraldajatele! Mis tulemustesse puutub, siis harrastajate hulgas suuri üllatusi, erinevalt tippsuusatajatest, tavaliselt ei tule. Endal oli pidamiseks Rode Rossa kliister, mis vist paljudel. Pidamine oli v.hea, libisemine keskpärane. Ehk oleks pidanud kliistrit veel lühemalt panema.
Vot vot, ega muidu ei usuta, et on vaja ka nn Eesti mägedel harjutada. See on Tähtvere siledal 850m ringil harjutamise viga, ei saa seal tõusude ja laskumiste peensusi harjutada.
Kogu mahtusid, eelnevat käekäiku ja ka ootusi vaadates oli see koht küll pettumus ja hinne neli väga optimistlik.
Aga Tähtveres olla juba esimesed rullitajad rajal.
Kas kuskil on pildid ka üleval?
aeg on saladusekoormat kergitada :)ma siis bussitäie tlnlaste ainuesindaja, ega ma sulle lootnudki ära panna, niisama tirisin intriigi üles, et sind natuke ärritada (mis läks ju täkkesse) ja oleks blogi lõbusam lugeda. Esimesel ringil olin 2 minuti jagu maas, aga pidamine oli siis juba hell ja ei saanud väsinud jalaga teise ringi alguse mägedest üle, edasi oli juba kergem ja lõpuks 7.30 kaotust sulle.
Aga mis moodi ma oleks sinu vastu pidanudki saama, koorumused sinu omadest oi jumal teab mitukümmend protsenti mdalamad, treenerit mul ka ei ole, klassikasuusad ostsin ka alles vahetult enne 2006 TM enne polnud klassikat sõitnudki ega oska siiamaani veel klassikat sõita peale paaristõuke, pole mul swenori rullsuuski millega mustal maal kihutada - pole üldse rullsuuski (küll aga rulluisud milega hea põhja laduda suvel), eelmine aasta kaotasin Tlna maratonil sulle 25 minutit, ja lõpuks raske mehena 90kg ei ole mul Haanja mägedes ja eriti sellisel pehmel rajal kerge sõita.
Tühja sest kaotusest, Emeri, aga bussitäie tallinlaste teema sissetoomine oli leidlik leid, see ju muutus lausa omaette killuks ehk terminiks siin.
Ausõna, aga võtan asja väga rahulikult. Jah, koht pole see, mida lootsin ja ootasin. Arvasin, et poolesaja peale võiks ikka tulla. Aga tuleb tõele otsa vaadata: minu tase minu vanuses on selline ja ega siit enam paremaks ilmselt minna saagi. Alates 40. eluaastast on iga aasta, mil tulemus varasemaga võrreldes ei halvene, kõva edasiminek.
Ja veel: arvestades, et koormusi sai tõstetud oma 30-40 protsenti võrreldes mullusega, on seesugune tulemus, nagu tuli, isegi suurepärane. Oht olnuks ju veel rohkem läbi kõrbeda, kas pole nii?
Priit, kirjuta paari lausega, et mida su pulsikell ka sõidu ajal näitas?
see, et viimane suusatrenn jäi paari nädala taha, ei pruugi midagi tähendada. seda enam, et jooksuga kerele koormust andsid. puhkus mõjub tavaliselt toniseerivalt, sest saad kogunenud väsimusest välja puhata.
ehk ma ei usu, et sul sellest pausist olulist langust võimekuses, kui üldse, tuli.
Pulsikella kasutusele võtu põhjusest oleks küll tore kuulda, kelle soovitusel?
Priidu ennastohverdav sihikindel treenimine väärib tunnustust, kuid tulemus on minu arvates penmelt öeldes nadi. Aasta tagasi enam-vähem saamalt tasemelt alustades jõudsime välja ligikaudu sama tulemuseni. Sellise erinevusega, et minu treeningmahud olid ligik. 30 (-50?) % väiksemad, viimase kuu sisse mahtus sisuliselt üks suusatreening ning (treeneri puudumise tõttu) on suusatehnika katastroofiline, mstõttu ei saanud ka suuska pidama ning enamus distantsist tuli pressida käte jõul. Ka vanust on muideks sama palju. Lisaks veel 3 üliolulist treeninguga seotud momenti, mis on kindlalt Priidu kasuks, kuid mida ei tahaks siin blogis hakata kommenteerima. Ehk nagu keegi varasemalt ka mainis, et TM 100 mehe sõit see küll polnud. Samas tuleb Priiduga nõustuda, et peale 40 eluaastat on saabumas ajad, kus resultaadi taga ajamine läheb aina raskemaks (loe:mõttetumaks). Aga suusatamine on kõigele vaatamata üks tore ala... Keep smiling!
Ma olen siin ühe eelkõnelejatega täpselt vastupidisel arvamusel. 2 nädalat enne võistlust ilma ühegi suusatrennita ning ma ei imesta miks tulemus selliseks jäi. Spekuleeriks, et selle 2 nädalaga kaotasid nii 10%, kui mitte rohkem, oma võistlusvõimekusest.
Priit (11:42), usun et maratonides on Sul ja teistelgi areneda veel küll ja küll, ntx 1951.a. sündinud Võrumaa mees Jaan Jõgi oli nüüd 45., aeg 1h59:38.3. Kui nüüd uskuda Sportinfot, siis ta rohkem ratta- ja triatlonimees, suusatamist polegi varem kirjas!? Loomulikult, mingis vanuses see langus tuleb, kuid see sõltub juba konkreetsest inimesest.
Autor on selle kommentaari eemaldanud.
Üldkokkuvõttes võib rahule jääda (131 koht), aga 1800 suusakilomeetri juures oleks pigem oodanud kohta 50 hulgas. Veebruaris sai vaid 3 korda trennis käidud (tartu kolmapäevaku 6 km, TM avatud rada ja Pirkan hiihto 90 km). Tulemuseks täielik alavorm. Lisaks lp õhtul 37,5 palavik.
Kui ikka võistlused ukse ees, siis peab hoidma keha trimmis ja vaimu värske. Aga noh, ega ma väga põe, sest kogu treenitus akumuleerub järgmisesse aastasse.
Pulsikella, mille hiljuti sain, endale peale küll ei pannud. Milleks mingi rihmaga veel kopse koomale tõmbama hakata - no mõelge ise!
Et kaoks spekulatsioonid, mis võinuks mu vormi vähendada või parandada, tsiteerin oma juhendajat Kalmer Trammi, kes pakkus, et lõpus ärajäänud trennide tõttu võisin kaotada hea mitu minutit. Aga see ei ole vabandus, enamikul olid harjutamiseks viletsad olud (v.a Haanja mees Mõttus ja otepäälased).
No kui Ansip sai endale stardinumbriks 69, siis üks eelmisel haanja maratonil 118. lõpetanud startis hoopis numbri all 50.
Uuri Priit, miks ta sinust parema numbri sai.
Vihjeks niipalju, et tegu oli väga kohaliku tegelasega
Mis seal uurida, seal väga lihtsad põhjused.
Millegipärast unustavad kiibitsejad ära, et PP valmistus spetsiaalselt TM-iks. Haanja rajaprofiili kõrval on TM-i trass võrreldav staadionil jooksmisega. Isiklikult mina Haanja rajale minna ei tihka(oskused jäävad nõrgaks), kuid TM-i läbin mõnuga.
Samuti ärge unustage algselt öeldut, peaeesmärk PP-l oli TM ning psüühiliselt ja füüsiliselt oli ta tõenäoliselt valmis TM-il paremaks tulemuseks võrreldes Haanjaga.
Aitäh, Rein, oleksin mina seda öelnud, kirutaks, et otsin vabandusi, aga kui seda räägib oma nime alt mees, kes vastupidavussporti läbi ja lõhki tunneb, siis see on tõsine sõnavõtt, mis maksab kümme korda rohkem kui igasugused informeerimatud diletantlikud plärtsumised inimestelt, kelle kohta ei tea muud, kui et nad on anonymous. Nagu ütles eelmine nädal mulle Hannes Võrno: kui mõni inimene ei julge isegi oma nime öelda, siis see on tema probleem.
Rohkem julgust, vabariigi kodanikud! Võib-olla on paljude teie juttudes suur tõetera, aga võib-olla on tegemist ainult kõva mehe mängimise ja lahmimisega - kuidas vahet teha? Nagu juhtis Ain Kaare eelmise postituse lõpus tähelepanu, siis ega neil, kes minust oluliselt tagapool lõpetasid, eriti suurt sõnaõigust kriitiliselt sekkuda peaks olema.
Blogi administraator eemaldas selle kommentaari.
Vähe arusaamatu, et tõstad mahtusid 30-40% ja tulemus Haanjas pea sama kui eelmine aasta, lisaks veel parem suusk?
Et siis sellisel kujul mahu tõstmine raskel rajal tulemust ei paranda?
Kas tuleb avalik analüüs, miks nii läks?
20:04 Oli ju analüüs juba. Mida ja kui täpselt sa veel tahad? Mina sain Priidu kirjutisest kokkuvõtvalt aru nii, et Haanja rajaprofiil ei vastanud treeningute rajaprofiilile nagu ei vasta Haanja rada ka TM rajale. Lisaks oli möödunud 3nädalat õigest ajast. Peale selle on lisandunud 1a vanusele. Või on veel tulemas täpsemaid ja sügavamaid analüüse? Stardinumbrid erilist tähtsust ei omanud. Mina sain oma numbriga 239 ruttu ja hästi minema ja väga varakult mõõdus minust ka nr 5XX ja 4xx numbriga suusatajad, nii et kui jaksu oli sai sõita küll.
Mind huvitab pigem missugused on Priidu plaanid edaspidisteks sportlikeks üritusteks?
Jälle ujub nime teema üles. Sama hästi võiks iga inimese isikukood olla kõigile avalikus andmebaasis nähtav - aga vot ei ole!
Tegelikult on nii, et probleemiks pole mitte nime ütlemine vaid selle avaldamine. Blogi on ju ses suhtes vahva koht, kus saavad suvalised inimesed kokku nagu pubis ja lahutavad oma meelt verbaalsel teel ning kes tahab võtab pudeli märjukest veel ligi. Keda see pärisnimi ikka väga huvitab. Oluline on, et järgmine kord teda pubis hüüdnime all ära tunneks. Juhul kui pubisse minekul tuleks iga oma liigutus id-kaardiga ära autoriseerida, siis seal keegi ei käiks. No ja see, et mõne mehe nägu on kõigile tuntud, see on ju tema probleem, mitte tema vestluspartnerite probleem, ega teised ei pea endale selle pärast veel nimesilti kaela toppima.
Blogipidajal on alati võimalus nõuda kõigil oma nime all esinemist ning mitte lasta kirjutada neil inimestel, kes oma isiku avaldamist tähtsaks ei pea. Seniks aga kui seda tehtud ei ole ei mõista ma seda kanget himu anonüümsete postitajate isiku tuvastamiseks. Kui anonüümsed jutud ei meeldi, siis pange kraanid koomale ja piirake sõnavabadust, simpel ;) Mul käib ka üks tartlasest PP-fänn aegajalt blogis hurjutamas, kuid see ei sega mind ju absoluutselt, et ma ta "nime ei tea" ;)
Aitäh, Eero, 20:04-le vastamast. Ma ei saanud ka aru, mida ta veel tahtis. Omast arust panin kõik ausalt kirja. Ja Rein Valdmaa täiendas ka väga asjalikult.
Edasiste plaanide kohta ei tea veel midagi öelda. Otepää-Elva jooksu (mitte kuidagi ei paindu keel selle kohta ütlema maraton!) tahaks ikka kaasa teha, ehk ka Viljandi järvejooksul startida. Eks näis, kuidas jalg peab.
Jyrxile aga seda, et tema loogika on ilus ja efektne, aga tõesti oleks parem rääkida inimestega, kui tead, kellega räägid. Praegu on nii, et peaaegu kõik (sic!) on ühtemoodi näotud, nii et see pubi-võrdlus päris täpne pole - seal näed ikka silmadest ja olekust ja kehalisest vormist ära, mis mehega tegu. Siin aga peab siis vist õigekirjast hakkama lähtuma, et kui normaalse inimesega on pistimist?
Tere Priit,
Kui ma nüüd päris aus olen, siis ka mulle on sinu maratoni tulemus natuke pettumuseks. Selliste treeningkoormuste juures peaks igas vanuses suusamees suutma vähemalt 50 parema hulka küll Haanja maratonil sõita ja arvestades kui palju tehnikatrenne ja kõike muud oled saanud teha tänu siin Kalmerile ja Margusele ja teistelegi. Endale tuli suure üllatusena, kui raja kõrvalt 5-6km enne lõppu öeldi, et Priit on minuti kaugusel - lõpus jäi vist paarkümmend sekundit ikkagi puudu. Aga kui sinu jutust lugesin kuidas valisid stardikohta kolmandas reas, siis mina ei hakanud sobi tegema ja startisin kolmandast grupist, esimesed 3-4 kilomeetrit sai mõnusalt sirge seljaga grupisõitu harrastatud. Aga kokkuvõtteks see 4 mis sa endale sõidu hindeks panid on tõesti natuke optimistlik, sellise treenituse juures loeksin mina küll tulemust peaaegu et ebaõnnestumiseks, ehk tubli koolipoisi 3. Aga õnneks on analüüsi tegemiseks nüüd terve aasta ees ja loodame, et järgmisel hooajal oled sellel aastal tehtud vead parandanud ning näeme Priidu võistlussõitudes ka selgemat peegeldust tema treeningmahtudest.
Nii et, Jaak, resümeerime: trenni võib ju hullupööra teha, aga kui võimed ja andekus rohkem ei luba, ega siis üle oma varju ikkagi hüppa.
Asi seegi - sai teada, et edasi teha pole mõtet. Pigem tegeleda millegi kasutoovamaga (ja ma ei mõtle siin üldsegi raha) kui lumel tühja tuult tallata. Teistel meestel vaid rõõmu, kes must seni tagapool olnud - saavad ilma vähimagi pingutuseta kohe koha jagu ettepoole.
Sellest oleks kahju, kui Priit loobuks. Üks mees seljataga vähem ;)
Ühe, kergelt keskpärase, sõidu puhul ei maksa küll nii traagilisi mõtteid mõlgutada, et lausa pooleli jätta.
Minu arust mainisid sa ju ise ka nn. "akumuleerunud treeningkoormuses" peituvat jõudu. Pigem mõtle nii, et võib-olla ongi parem, et TM ära jäi. Sest 30-40% kasv treeningkoormuses on igasugusel tasemel (eriti sinu puhul) ikka VÄGA suur kasv ning top100 koha prognoos oleks ikka väga optimistlik olnud.
Päris ässad minu teada ei tõsta ükski hooaeg treeningmahtu rohkem kui 5-10%. Seega selle talve raske treeninguga ehitatud baas kulub 2009 marjaks ära.
Igakevadine motivatsioonilangus on normaalne, seega jõudu ja jaksu järgmisel hooajal.
...Veel andekuse kohta nii palju, et nii kaua kui mina olen seda blogi olen jälginud (sisuliselt algusest peale), on PP puhul ikka tegemist võrdlemisi andeka treenijaga. Tartu Rattaralli, eelmise aasta TM ning lugematud jooksuvõistlused 2007 suvel kõnelevad enda eest.
Ma tean rattureid kes sõidavad 10 000+ km hooaja kohta ning Elioni esisaja tulemusest võivad vaid und näha. Ning nad ei treeni kõik samuti lambist, vaid ikka konkreetse plaani ning nõustajate toel.
Vägisi tekkib mõte, et kui nii kergelt loobutakse, siis ei saagi paremaid tulemusi tahta.
Ei Priit, vaata et sa ikka ei loobu.
Ja blogist loobumine on täiesti välistatud!!!
Juhul kui järgmiseks aastaks plaane hakkad tegema siis mõtle:
Kus saada treenida ja mis on Sinu eelised, tulenevalt treenigpaikadest.
SOOVITUS:
Järgmisel aastal osale Vasaloppetil ja siis ei pea Sa Haanja maratonist enam kirjutama ning mõtlema miks ei paku ei laksu... Seda eeldusel, et Haanja maraton toimub ikka märtsi esimesel nädalavahetusel.
Haanja maratoniks ei ole Sul häid võimalusi harjutamiseks. Tean omast käest, küll aga Vasaloppetiks ja Tartu maratoniks on Su treeningpaigad sobivamad ja eelised(sammuta paaristõuge jms) tulevad paremini seal esile - ühtlasem maastik ja stabiilsem (mitte nii kiirelt muutuv), kuid kiire tempo.
Saaksid edkualt hakkama.
Pühapäevane sõit oli raske ja kohati v.raske kannatamine - ei olnud valmis selliseks katsumiseks, alustatud sai liiga valusalt ja sellest välja tulemine oli raske. Kuid pisikesi võite ja mõnusat konkuretsi rajal pakkus see maraton küllaga. Võin öelda et laks käsi aga pauku ei tulnud.
:-)
Pagan, nagu mu panused olid, siis mingil hetkel saab Priidul mott otsa. Teine panus oli, et tervis ei pea neid koormusi vastu (loodan tõsiselt, et endale liiga ei tee) Krt aga et see nii kiirelt juhtub ..... seda ma tõesti tahtnud.
Viskan uuesti kinda õhku...
Jäta see suusk (ja jooks)kõrval aladeks. Osta omale korralik MTB ja õpi sõitma.
Seal on sul 40+ meeste seas ikka tunduvalt suuremad võimalused + oma taset saad sa võrrelda 7 kuud aastas-igal nädalavahetusel. (suusavõistlusi vist sel aastal ainult 2-3).
Kui sa mind ei usu - võta Art ja 4 õlut ja räägi temaga.
On mis on, ära seda blogi jäta.
ps. Pulsikellast ei ole ka mingit kasu, kui sa ei tea, mis su mootor võistluste ajal teeb. See 100 gr kell+vöö ei ole küll mingi lisakoormus.
jõudu, edu ja pea püsti.
"Jõudu on palju", ütles PP, kui ta suvel suusatas.
Ega kõvast trennist ainult ei piisa, sest teatud tasemel muutub hoopis psühholoogiline külg määravaks. Selle all pean silmas nii võistluste ajal õige taktika valimist kui ka üleüldist eneseanalüüsioskust. Ega kõrvaltvaataja ei tea ju kõiki nüansse. Nt võid treenida ükskõik kui kõvasti, aga kui võistluse ajal paned energiavarude täiendamisega mööda, siis pole midagi teha.
Ja teada-tuntud tõde on see, et tipus läheb tunduvalt tihedamaks. Ehk teisisõnu öeldes - kui sõita TM ühel aastal 6 tunni peale, siis järgmisel aastal pole võimatu nt 4:30 või vähemalt 5 tunni peale sõita - areng missugune, onju. Aga ei saa ju loota, et igal aastal parandatakse aega tunniga vms. Ja eks peale igat tõusu tuleb ka mõõn.
Ja õige mees ei lööks peale ühte ebaõnnestumist kõigele käega. Kuigi ma usun, et nt kudumine oleks rohkem Sinu ala.
Priit, ega sa vist tead u omast käest et kui diivanisse jääd siis kaua seal olla ei suuda, kibeled ikka metsa tagasi varsti.
Nii et unusta need mustad mõtted.
PP kirjutas: Üks asi on siiski seletamatu. Eelmine aasta kaotasin 4 km pikemal võistlusmaal oma absoluutselt kõlbmatu suusaga võitjale Algo Kärbile 18 minutit. See aasta oli suusk suurepärane ja enesetunne tundus ka normaalne, aga kaotust tuli 25 minutit. Koht, 74., oli laias laastus sama, mis mullu - 70. Kes oskab seda paradoksi seletada?
Tahaks omapoolse seletuse anda selles osas mis puudutab kaotust võitjale - kas see seletus rahuldab, on iseasi. Kui tänavust Haanja Maratoni eelmise aasta maratoniga võrrelda, siis võiks rääkida kahest täiesti erinevast maratonist. Kuigi võiks arvata, et eelmise aasta pikal ringil võinuks vahe võitjaga olla suurem, siis meenutan et eelmisel aastal sadas just enne maratoni rajale värsket lund, mida rajatraktoriga enam kinni ei sõidetud. Algo Kärp pidi niisiis tagant tulijaile ka veel jälge lahti sõitma. Tema edu konkurentide ees seisnes toona "ilma pidamiseta" suusas. Meil taga pool sõitjatel oli aga ilus jäässe aetud rada kasutada (kõik tahtsid sõita ühes jäljes), kus suusk libises pareminigi, kui tänavu. Niisiis oli tagant tulijail mullu eelis kasutada, mida aga tänavu ei olnud - jälje põhi jäi ka teisel ringil pehmeks ja polnud suurt vahet kas sõitsid esimeste või tagumiste hulgas. Tänavuse Algo Kärbi üle 3minutilise võidu Priit Naruski üle paneksin aga kindlasti arengu mitte suusa arvele. Tuleb tõdeda, et mees on lihtsalt tugevaks saanud!
oakley sunglasses, tiffany and co, prada outlet, louboutin shoes, michael kors outlet, ray ban sunglasses, gucci outlet, christian louboutin outlet, longchamp outlet, tory burch outlet, replica watches, nike free, michael kors outlet, cheap oakley sunglasses, ray ban sunglasses, prada handbags, tiffany jewelry, longchamp, michael kors outlet, louis vuitton outlet, ugg boots, ugg boots, louis vuitton, burberry, uggs on sale, oakley sunglasses, oakley sunglasses, louis vuitton, burberry outlet online, michael kors outlet, louboutin outlet, nike outlet, louboutin, louis vuitton, jordan shoes, michael kors outlet, oakley sunglasses, ray ban sunglasses, replica watches, ugg boots, nike air max, louis vuitton outlet, michael kors, nike air max, polo ralph lauren outlet, chanel handbags
mac cosmetics, mcm handbags, wedding dresses, beats by dre, birkin bag, vans, asics running shoes, north face outlet, p90x workout, new balance, mont blanc, ray ban, hollister, bottega veneta, babyliss, nike huarache, vans shoes, nike trainers, louboutin, baseball bats, jimmy choo shoes, north face outlet, hollister, giuseppe zanotti, nike roshe, nike air max, celine handbags, nike air max, chi flat iron, insanity workout, reebok shoes, converse, gucci, converse outlet, timberland boots, soccer shoes, iphone 6 cases, lululemon, soccer jerseys, abercrombie and fitch, instyler, herve leger, longchamp, valentino shoes, hollister, ferragamo shoes, nfl jerseys, ghd, oakley, ralph lauren
Postita kommentaar
<< Esileht