Pullerits: Miks just suusatamine kõlbab rahvusalaks?

Andestust, et algul räägin korraks sellisest lastealast nagu lauatennis. Aga ehk panite tähele, et äsjastel pingpongi MM-võistlustel ei võimutsenud ainult Hiina, vaid hiinlased. Paljud neist moodustavad ka mitte-Hiina koondiste tuumiku. Ah et globaalne maailm, nagu räägivad vasakliberaalid, ja vahet pole, mis rahvusest ja rassist inimene mis riiki esindab?

Oi lihtsameelsust! On küll vahe, koguni nii suur vahe, et rahvusvahelise pingpongiliidu asjamehed on otsustanud sekkuda. Nagu teatasid eilsed AK spordiuudised, on pingpongis keelatud kodakondsuse vahetus pärast 21. eluaastat - just selle eesmärgiga, et hiina mängijad kogu maailma üle ei ujutaks.

Ütlen ausalt: vähemasti mind küll ei rõõmustaks, kui Eestit esindavad hiinlased tõstaksid meie nais- ja meeskonna seniselt kohalt neljandas kuni kuuendas kümnes teise kümnesse. See ei anna meile absoluutselt mitte midagi, sellel poleks Eesti spordi jaoks vähimatki mõtet ega kasu.

Aga seesugused protsessid, kus näiteks neegrid ja asiaadid esindavad Euroopa riike, on paraku üha levimas. Isegi Venemaa korvpallikoondises mängib mustanahaline John Robert Holden, rääkimata Prantsusmaa jalgpallikoondisest, kus pärast Petit' ja Blanci ja Barthesi lahkumist vist on ainult Franck Ribery europiidse rassi esindaja ehk ehtne prantslane (seda fakti on raske kontrollida, sest koondiste koosseisud vahelduvad pidevalt).

Suusatamine on selles mõttes tore ala, et siin ei anna eriti turgu solkida. Suusatamine on ikkagi niivõrd põhjamaine sport, et siin pole igasugustel Aasia ja Aafrika riikidel, kes ägavad rahvastiku ülejäägi käes, kedagi välja saata. Mõni neist eksootiliste riikide esindajaist on üritanud küll suusatama õppida - isegi Torino olümpial esines nii mehi Taist kui Keeniast -, aga nende tase ei ületa isegi mitte minu oma.

Üks turusolkija on suusatamises siiski olnud - see-eest hirmus suur solkija. Johann Mühlegg võttis Saksa kodakondsuse asemele Hispaania oma, aga tõi Hispaaniale rohkem halba kui head kuulsust, kui Salt Lake City olümpial dopinguga vahele jäi. Olgu see juhtum õpetuseks ja hoiatuseks kõigile, kes suusatamises tahavad end võõraste sulgedega ehtida.

Jah, ega Eesti suusatamine ole ka üdini rassipuhas - Kristina Šmigun on poolvenelane, Tatjana Mannima vist pärisvenelane, näiteks -, aga rassipuhtusest ei ole mõtet rääkida ega seda kilbile tõsta, sest see lõhnab nüüdisajal katkuna levivate sotsiaalfoobiate tõttu väga fašistlikult. Lõppeks on kolmandik Eesti rahvast niikuinii venelased ja tark on nendega leppida, neid isegi ära kasutada. Liiati, ega nad kokkuvõttes meist nii väga erinevad olegi.

Aga tuua sporti sisse võhivõõraid - araablasi, neegreid, mulatte, asiaate, latiinosid jne jne - nagu teevad paljud teised riigid, vaat sellel pole küll mingit otstarvet.

Ja õnneks vähemasti suusatamises ei ole see ka võimalik. Mis teebki just suusatamisest Eesti tõelise rahvusspordiala. Või mis teie sellest kõigest arvate?

Foto 1: Philip Boit Keeniast Torino olümpial 15 km klassikasõidus. Foto autor: Raigo Pajula, Postimees / Scanpix
Foto 2: Arturo Kinch Costa Ricast Torino olümpial 15 km klassikasõidus. Foto autor: Raigo Pajula, Postimees / Scanpix
Foto 3: Robel Teklemariam Etioopiast Torino olümpial 15 km klassikasõidus. Foto autor: Raigo Pajula, Postimees / Scanpix