Pullerits: Kas Tartu maratoni tõenäosus väheneb veelgi?

Mõni nädal tagasi kohtusin Tartu maratoni peakorraldaja Indrek Kelguga, ja ta oli murelik. Tõsiselt murelik. Muret tegi talle see, millise ettepanekuga Rahvusvahelise Suusaliidu FIS meditsiinikomitee oli lagedale tulnud.

Nimelt: tõsta temperatuur, millega tohib korraldada 30 km ja pikema distantsi võistlusi, -20 kraadilt -16 kraadile. Kelgu sõnul tähendab see, et -17 kraadiga ei tohi Tartu maratoni starti anda.

Kelgu suurem järeldus: Tartu maratoni edaspidise toimumise tõenäosus, mida niigi kahandab lume vaesus, väheneb veel 20 protsenti. Sest FISi reeglid kehtivad kõigile FISi kalendris olevaile võistlustele, sealhulgas Tartu maratonile.

"See on igavene jama rahvasuusatajale," nentis Kelk. "Tegelikult lähtutakse paarikümne eliitsõitja astmaprobleemidest." Võin küll eksida, aga minu meelest sisaldus viimases lauses kibe iroonia.

Kelk rääkis, et näiteks Vasaloppetil on tavaline, et stardis on 18-20 miinuskraadi, kuid finišis ainult kolm-neli. Ta lisas, et neil seitsmel korral, mil ta on Vasaloppetil käinud, on vähemalt pooltel juhtudel olnud stardis rohkem kui 16 külmapügalat.

"Mida kuradit!" pahandas Kelk FISis tiirlevate mõtete peale. "Suusatamise ajal peabki külm olema. Suvine suusatamine ei ole suusatamine."

Kelk tunnistas, et teda ajab närvi FISi ametnike lühinähelik mõtteviis, justkui tähendaks suusatamine vaid sadat MK-karrussellil pöörlejat. Pikamaasuusatamises on temperatuuri tõstmine -16ni tema väitel põhjendamatu seetõttu, et valdavalt toimub seal sõit ikkagi aeroobses tsoonis, mis tähendab, et oht hingamisteede kahjustamiseks ei ole nii suur kui näiteks sprindis või 15 km distantsil.

Kelk mäletab, et aastal 2001 oli Tartu maratoni stardi ajal väljas külma -21 kraadi. Startida tohtis -20ga. Ta tunnistas mulle, et leidis kuskilt kraadiklaasi, mis näitas -20, ning tänu sellele sai stardi ikka õigel ajal anda. Kui võistlejad finišeerisid, oli külma miinus kaheksa kraadi ning päike oli välja tulnud.

Helistasin eile pärast FISi kongressi Eesti Suusaliidu peasekretärile Jüri Järvele, et mida kongress otsustas. Järv sõnas, et see küsimus oli teemaks küll, aga ta ei tea, mida selle kohta otsustati. Siiski lisas ta, et oli poole kõrvaga kuulnud, et pikamaasuustamise võistlused jäävad selle reeglimuudatuse alt välja.

Järv soovitas mul helistada Madis Lepajõele, FISi pikamaasuusatamise alakomitee liikmele. Lepajõe seletas mulle, et pikamaasuusatamises ei läinud ettepanek siiski läbi, sest esimesena hakkasid sellele vastu Vasaloppeti korraldajad, keda toetasid ka kõik teised Worldloppeti organiseerijad. "60-90 km ei sõida keegi ju hingeldades," seletas Lepajõe, miks maksimaalset lubatud miinustemperatuuri pole põhjust -16ni tõsta. Ta võttis võistlusmäärustes ette punkti 387.3.1., kus on öeldud, et kui temperatuur rajal on -25 kraadi või veelgi madalam, tuleb võistlus edasi lükata või ära jätta.

Järv soovitas helistada ka Tiit Pekile, FISi murdmaakomitee liikmele. Pekk tegi üksipulgi selgeks, kuidas asjad käisid. Nimelt oli FISi meditsiinikomitee, kes on nõuandev organ FISi nõukogule (kes koguneb neli korda aastas ja langetab otsuseid ning kellest kõrgem organ on vaid FISi kongress, mis toimub kord kahe aasta järel), teinud murdmaasuusatamise täitevkomiteele ettepaneku temperatuur -16ni tõsta. Aga meditsiinikomisjoni idee murdmaakomiteest edasi FISi nõukogule kinnitamiseks ei läinud.

"Ei toimunud ühtegi muudatust," lausus mulle Pekk. "Tartu maratoni sõbrad [ja siinkohal märkis ta ka siinkirjutaja nime] võivad olla rahulikud."

Foto 1: Indrek Kelk rulluiskudel Tartu laulukaare taga. Foto autor: Kalev Saar, Postimees / Scanpix
Foto 2: 2002. aastal sõideti Tartu maraton taamal paistvates äärmuslikes tingimustes. Fotol (vsakult) Worldloppeti tollane peasekretär Madis Lepajõe, Eesti Suusaliidu juhatuse esimees Jaanus Pulles ja Klubi Tartu Maraton tegevdirektor Indrek Kelk. Foto autor: Ain Protsin, Postimees / Scanpix
Foto 3: Madis Lepajõe ajab 2003. aastal suusajuttu Norra suusaässa Björn Daehliega. Foto autor: Margus Ansu, Postimees / Scanpix
Foto 4: Madis Lepajõe UCI komissarina 2004. aastal Tartu GP-l. Foto autor: Ove Maidla, Postimees / Scanpix
Foto 5: Tiit Pekk (paremal) ja Lembitu Kuuse kommenteerimas tänavu märtsi algul Lahtis MK-etapil meeste 15 km sõitu. Foto autor: Jüri Järv, ESL / Scanpix