Puhkus paneb paugu - põmdi!

Mis imet puhkus teiega on teinud? Minuga juhtus see ime - kui seda imeks saab lugeda -, et neli ja pool nädalat ei teinud üldse trenni. Absoluutselt.

Pigem on ime see, et selle nelja ja poole nädala jooksul ei tekkinud ka kordagi tahtmist trenni teha.

Või on ime see, et ma sellise tahtmise puudumise üle üldse imestan?

Igatahes, konkurendid, gaudeamus igitur (olge siis rõõmsad): kõik trumbid minu vastu on nüüd teie käes.Mis siis juhtus, et vahepeal toimus selline allakäik?

Ütlen ausalt, et suve alguseks oli seis selline, et enam ei olnud vähimatki tahtmist võistelda. Mais-juunis pärast Tartu rattarallit ja nn jooksumaratoni n-ö moe pärast veel jooksin, et toonust hoida, aga süsteemi ja plaanita. Ka eesmärgita, sest ega vormi umbmäärane säilitamine saa olla minu tasemel ometi eesmärk. Ja kui algas puhkus, unustasin treenimise sootuks.

Õigemini, ega selleks olnud esiteks võimalust ja teiseks ka tahtmist. Nii neetult hea oli keskenduda muule, unustada kõik eestimaised mured ja rõõmud. Võtsin pere sappa ja sõitsin üle ookeani. Southwesti, kui see kellelegi midagi ütleb. Konkreetsemalt Nevada ja Utah' lõunaosa ning Arizona põhjaosa, samuti California. Peamine tegevus oli matkamine (jalgsi) ja seiklemine (maasturiga). Ma ei kavatsegi salata, et mulle meeletult meeldib sealne loodus (mäed, kõrb ja kanjonid), Southwesti eraldatus muust tsivilisatsioonist, hõre asustus ja loomulikult ameeriklased. Nendega on nii põrgulikult mõnus ja lihtne suhelda.

Aga üle kõige on muidugi loodus. Viletsa kirjeldajana ei hakka ma sellele aega raiskama, soovitan soojalt kõigil ise sealkandis ära käia ja oma silmaga veenduda. (Ja kuna otsustasin vahepeal soetada korralikuma fotovarustuse, siis riputan edaspidi sissekannete otsa inspiratsiooniks mõned pildid, mis said tehtud, sest ega mujal kui blogis neid ikka kellelegi näidata ole.)

Ja vaat siis, kui olin just tagasi jõudnud, helistas Postimehe peatoimetaja asetäitja Kalle Muuli. Mitte tööasjus. Ei, ta kutsus nädalavahetuseks Kosele ajakirjanike kümnevõistlusele. Tänan, ei! Kuigi tudengipõlves õnnestus mul sel jõuproovil saada mäletamist mööda umbes 4000-punktise summaga kaks kolmandat kohta, pole minu praeguses vanuses ja eritreeninguta mõtet end sinna lõhkuma minna. Liiati ei saa ju suusaliidu esindajaile magusat suutäit pakkuda. Uurisin välja, et suusaliidu peasekretär Jüri Järv, kes juba mullu seal külalisvõistlejana kõigile koha kätte näitas, on selleks korraks veelgi tõsisemalt valmistunud ja läheb mingit hirmkõva summat tegema. Ei saa ju talle seda võidurõõmu kahekordistada ometigi.

Eile ja üleeile võtsin siiski jalad kõhu alt välja. Tase on selline: üleeile 7 km Tähtvere spordipargis 850-meetrisel saepururajal keskmiselt ring 4.08ga ja eile maanteel 9 km keskmise tempoga 4.5o/km. Nii aeglaselt pole tükk aega jooksnudki - vaat siis, mis plaaniline puhkus sportliku vormiga teeb. Tagatipuks jäid reielihased pisut valusakski.

Aga toimetuses lükati mind kohe spordirajale. Mul polnud asjade seisust ööd ega mütsigi aimu - nende puhkusenädalate jooksul ei uurinud ma USAs isegi järele, kes tuli Euroopa meistriks jalgpallis -, kui eile pidin ühtäkki asuma uurima, miks Värnik käitub nii, nagu käitub, ja Rahnu samuti. Sain teada palju huvitavat, mis kõik lehte ei mahtunud, nõnda et osa panen siia peagi blogisse - et teil oleks põhjust siin taas lugemas käima harjuda. Täna pidin uurima, mida Eesti spordialade võistkondade juhid loodavad Eesti sportlastelt Pekingis - seda lugege laupäevasest Postimehest.

Ja lõpetuseks intrigeeriv küsimus suurele ringile: kas Kristjan Rahnu ikka tegi tõsiselt trenni või harjutas niisama moepärast ja võttis vaid toetussummasid välja? Kes teab?
Foto 1: Hotell-kasiino New York-New York Las Vegases Nevadas. Selle ees ameerika raudtee, millel sõit maksab 14 dollarit. Foto autor: Priit Pullerits
Foto 2: Las Vegase hotell-kasiino MGM Grand üks kuulsatest lõvidest laskmas leiba luusse. Foto autor: Priit Pullerits, Lõvi tähtkujust
Foto 3: Ei, see ei ole Pariis. See on hotell-kasiino Paris Las Vegases Las Vegase bulvaril ehk nn Stripil. Foto autor: Priit Pullerits