Pullerits: Kas lihashädade vastu leidub võlurohtu?

Kirjutab lugeja Anonymlandist: "Tuletaks meelde, et Tiidrek Nurme oli mõned päeva enne tiitlivõistlust end jälle vigaseks treeninud - tegi Tiksoja metsade vahel trenni, mitu meetrit teipi ümber reie ja põlve. Tema tasemel mees peaks aga millegi saavutamiseks rohkem kui 100 protsenti terve/valmis olema."

Niisiis konkreetne küsimus: kas Nurme oli korralikuks esituseks Barcelona EMil tervislikult võimetu? Ja laiem küsimus: kas lihashädad on sellised, et nende vastu kohe miski ei aita?

Vastab Priit Pullerits, kes siin kirjutajatest ainsana ulatuslikku reporteritööd vaevub tegema:

Kui Eesti parim kesk-ja pikamaajooksja Tiidrek Nurme naasis kevadel Ameerikast treeninglaagrist, tundis ta, et parem põlv on saanud ülekoormust. See valutas. Ta pani elastse kinesioteibi peale – ja valu jäigi vähemaks.

Suvel tekkis aga ühtäkki valu vasakusse põlve. Diagnoos: põlvekedra kinnituse ülekoormus. Taas läks haigele kohale tume kinesioteip peale. Paraku sedapuhku abi polnud. Võrreldes parema põlvega oli vasakusse põlve löönud häda tõsisem.

Rohkem kui kolm kümnendit tagasi jaapanlase Kenzo Kase leiutatud veniv kinesioteip aitabki ennekõike valu ja pingeid leevendada ning treeningust tursunud liigeseid-lihaseid lõõgastada, nendib Lauri Rannama, Eesti suusakoondise füsioterapeut. Oma hoolealustele on ta seda peale pannud juba aastat viis ning kõigile on see tema kinnitusel hästi mõjunud.

Ka triatleedist füsioterapeut Priit Ailt, kes on kinesioteipi kasutanud nii enda kui oma patsientide peal neli aastat, on täheldanud, et valu vähendajana on sellest tavaliselt kasu tõusnud. Aga tõsisemate murede kõrvaldamiseks, nagu näiteks Nurmel oli vasaku põlvega, jääb ainuüksi teibist väheks.

«Kui probleem ei ole väga suur, toimib kinesioteip hästi,» jagab Nurme oma kogemusi. «Aga kui porbleem on suurem, siis ega teip terveks ravi. Mingi imeasi see ei ole, pigem kerge abivahend.»

Ailt, kes on kinesioteibiga toetanud ja ravinud oma alaselga, ütleb koguni, et põhimõtteliselt on tegemist aju lollitamisega. Liiati arvestades, teaduslikult tõestatud põhjendatust teibi toimemehhanismile ei ole.

Olgu tegemist aju lollitamise, valu leevendamise või lihaste lõõgastamisega, kuid kinesioteibi efekt põhineb Ailti sõnutsi järgneval.

Ületöötanud lihased, kõõlused ja liigesed lähevad põletikuliseks ja tursuvad. Selle tagajärjel aeglustub lümfiringe: lümfivedelik kuhjub ja valuretseptorid aktiveeruvad. Kui nahka venitada – näiteks jalga põlvest kõverdades – ning sellele siis iseliimuv teip kinnitada, lähevad nahk ja teip algasendisse naastes kergelt kortsuliseks. Nende kortsude alla tekib naha ja nahaaluse koe vahele vaba ruum, mis parandab nii vere kui lümfivedeliku ringlust ja võtab sedasi survet valuretseptoritele vähemaks. Kokkuvõttes aitab see kaasa traumeeritud piirkonna tervenemisele.

«Kui varem lonkasid jalga, siis enam ei lonka, sest valu on ära võetud,» resümeerib Ailt teibi neuromuskulaarse toimejõu. Kuna selles ei sisaldu toimeaineid, ei maksa peljata ka vastunäidustusi, v.a ärritus juhul, kui nahk on üleliia tundlik. Plusspoolele võib kanda selle, lisab Ailt, et kinesioteip ei sega vähimalgi määral sportimist. Ta on seda kandes läbinud isegi poolpika triatloni.

Selleks, et teip ikka õigesti nahale saaks kinnitatud, soovitab Ailt pöörduda füsioterapeudi poole. Juhul, kui esimene paigaldus loodetud efekti ei anna, tasub proovida vähemalt teinegi kord – küllap siis leiab parema ja täpsema mooduse, mis moodi see nahale tõmmata, nii et valu väheneks.

Teibi toime kestab kuni nädala. Siis tasub see vaikselt maha koorida. «Kui hooga tõmbad, võid tulemuse ära nullida,» hoiatab Ailt. Enne kui uus teip peale panna, tasub teha vähemalt nädalane paus, lisab ta, sest vastasel korral harjub organism sellega liiga ära ning kaotab pikapeale iseseisvalt hakkama saamise võime.

Nii mõnigi Ailti patsient on kõigest paar minutit pärast teibi pealepanekut öelnud, et tunneb end juba palju paremini. Ent on ka neid, olgugi vähe, kes erilist tolku pole asjast leidnud. «Poolenisti on tegu platseebo efektiga,» pakub Ailt. «Inimesel peab endal ka asjasse usku olema.»

Täpselt sama väidab Nurme: «Usku on vaja – siis ehk aitab rohkem.»

Aga mingil juhul ei tasu üksnes kinesioteibi abile lootma jääda, manitseb Ailt. Selleks, et vaevusest tõepoolest lahti saada – eriti, kui tegu on tõsise probleemiga –, tuleb haiget kohta ka aktiivselt ravida.
*
Ja lõpuks lisaküsimus Maris Mägile, Eesti parimale 400 meetri jooksjale, kes sai Barcelona EMi 11. koha: kas kinesioteibist on kasu olnud?

«Olen kinesioteibist mitmel korral abi saanud. Viimati just suvise pöiaprobleemiga. Usun, et teip oli kindlasti üks abistavaid vahendeid probleemi taandumisel. Kuna seda saab kasutada nii lihaspingete vähendamiseks kui ka toetava teibina, oli sellest seekord mulle mõlemas osas abi. Treenimist ja võistlemist teip kindlasti ei sega, kuna tal on ju abistav eesmärk, eriti kui teip on õigesti paigaldatud ja kvaliteetne. Igal juhul usun, et teibist on abi olnud.»
******Rovinj jahtsadam, Istria poolsaar, Horvaatia. 23. juuni 2010. Pildistanud Priit Pullerits.

Foto 1: Tiidrek Nurme võistlemas juuni algul kinesioteibitud jalaga. Foto autor: Sille Annuk, Postimees/Scanpix
Foto 2: Priit Ailt näitab kinesioteipi. Foto autor: Sille Annuk, Postimees/Scanpix
Foto 3: Ka see on osake tänapäeva tippspordist - Tampa Bay Buccaneersi jalgpallimeeskonna tantsutüdruk. Nemadki peavad kõvasti vehklema, ent pole kuulda, et mõni neist oleks lihase ära tõmmanud. Või ei ületa see uudiskünnist? Foto autor: AFP/Scanpix
Foto 4: Katy Perry esinemas Londonis. Selle pildi seos lihasprobleemidega on veel tuvastamisel. Aga taamal toimuv tasub vaatlemist - äkki leidub seal midagi kõnekat? Foto autor: PA Wire / Scanpix
Foto 5: Maris Mägi võistlemas suvel Rakveres. Foto autor: Joosep Martinson, Õhtuleht/Scanpix