Pullerits: Milline tegemata töö hakkab kätte maksma?

Mäletan, milline õud ja piin see oli, kui aastaid tagasi suusahooajaks valmistudes elus esimest korda rullsuusad alla panin. Tasakaalu hoidmisega oli tõsiseid probleeme, rääkimata koordineeritud käte ja jalgade tööst. Rohkem kui edasiliikumisele kulus vaimu- ja lihasjõudu püsti püsimisele. Millega sellist ebalust seletada?

«Kindlasti on kergem kõndida jooksusussides kui kõrge kontsaga kingades,» veab paralleeli Tartu Suusaklubi treener Jaak Teppan, kes sellest sügisest juhendab juba viiendat aastat täiskasvanud harrastajate gruppe. Algajate ebakindlus on tingitud sellest, et rullsuusal seisab jalg maapinnast üksjagu kõrgemal, liiati nõuavad rullid sirgjoones liikumiseks oskuslikku valitsemist ja juhtimist.

Aga arvestades, et suusatalve saabumine on alati prognoosimatu ning korraliku lumekatte teke võib jääda tont teab mis aega, on neil, kes ihkavad Estoloppeti maratone valu ja kannatuseta läbida, sügisel paar korda nädalas rullsuuskadel harjutamine möödapääsmatu. «Nii nagu jooksjaks ei saa jooksmata, ei saa suusatajaks suusatamata,» tõdeb Teppan, kelle parim tulemus Tartu maratonil on viis talve tagasi saavutatud 16.

Elus esimest korda rullsuuskadele asudes ei maksa ehmatada, kui tunnete end nagu lehm libedal jääl. See, kui mõni kord käe või põlve maha panete, käib asja juurde, rahustab Teppan. (Pea kaitsmiseks on soovitav kasutada jalgrattakiivrit.) Aga juba kolmandast-neljandast harjutuskorrast, nagu Teppan on märganud oma hoolealuste järgi, hakkab kindlustunne ja julgus märgatavalt suurenema.

Ilmselt kehtib rullsuusatamise õppimise kohta sama mis rattasõidu kohta: kes selle kord omandanud, ei sel oskused niisama lihtsalt kao. Näiteks eelmise kuu algul rullsuusatreeningutega algust tehes ei kulunud mul taaskohanemiseks Tähtvere spordipargi 850-meetrisel ovaalil ringigi.

Igal algajal on kiiremaks edenemiseks aga mõistlik asjatundjailt nõu küsida. «Suusatamine on hästi tehniline ala,» lausub Teppan, Tartu Ülikooli diplomiga kolmanda kutsetaseme suusatreener. «Ilma korraliku tehnikata on maratoni ikkagi hirmus piin läbida.»

Mäletan, et kui aastate eest rullsuuskadel liikuma õppisin, soovitas Kalmer Tramm, Eesti naiste suusakoondise treener, tasakaalu arendamiseks sõita keppideta. Keppideta sõit on oluline ka vahelduva sammuga sõiduviisi õppimiseks. Käte jõu suurendamiseks kasutatakse nn roomamist: jalad on paigal ning käed töötavad vaheldumisi.

Erinevaid harjutusi nii uisu- kui klassikarullidele, mida juhendajalt küsida, leidub kümneid. Igas trennis soovitab Teppan pärast pooletunnist soojendussõitu vähemalt 30-40 minutit just harjutustele pühendada. «See on mugav ja rumal treener, kes ütleb õpilasele, et mine ja sõida lihtsalt poolteist tundi,» sõnab ta.

Need, kes on sügisel rullsuuskadel harjutanud, võivad olla muretumad ses osas, et ükskõik millal talv saabub, ei saabu see ootamatult. Te olete selleks valmis! «Kui lumi tuleb maha ja võtate alles siis kuurist suusad, olete teistest juba mõne peatüki jagu maha jäänud,» manitseb Teppan.

Kes seni veel rullsuusatanud pole - ai-ai-ai! Nüüd tulevad tormised, märjad ja libedad ilmad, mis rullidel sõitmisele vastupanu osutavad. Lõin oma näitajad kokku - seni on kirjas 387,5 km. Võrdlesin ka mulluste näitajatega - nägin, et sel sügisel olen harjutanud tunduvalt aeglasemalt. Teppan on raja äärest samuti alatasa rõhutanud, et ei ole vaja kiirustada, võtku ma veelgi aeglasemaks. Nagu ma juba ei oleks niigi aeglane!

Esmaspäeva õhtul sattusin koos harjutama onkoarsti dr Ain Kaarega. Enne, kui ma saabusin, näitas Kaare imekell talle 1 km keskmiseks ajaks 4.01. Ütlesin kohe, et see on liiga kiire, sest nii tuleb 850-meetrise ringi keskmine aeg 3.35-3.40 kanti. Tänu minu pidurdustööle õnnestus mul tema kilomeetri keskmist alla kiskuda, 4.03-4.05 peale. Tema lasi kergelt, mina pidin üksjagu vaeva nägema. Trenni teises pooles vedasin tempot veelgi alla, nii et lõpuks oli Kaare kilomeetri keskmine nihkunud 4.10 peale. Minu jaoks oli see korralik pingutus, Kaarele aga paistis walk in the woods ehk jalutuskäik metsas.

Arvan, et sel aastal võiksin pretendeerida Tähtvere spordipargi ringi aeglasema suusataja tiitlile. Ei tea, kuidas see talvel tulemustes võiks kajastuda?

Lõpuks kaks näidistreeningplaani Jaak Teppanilt.

1. Algaja harrastaja sügisene näidistreeningplaan

esmaspäev – rullsuusatamine, sh tehnikaharjutused 1:20-1:30
teisipäev – puhkus
kolmapäev – jooks 0:30 ja staatilised jõuharjutused 0:50
neljapäev – lõdvestav ujumine kuni 1:00
reede – rullsuusatamine, sh tehnikaharjutused 1:20-1:30
laupäev – puhkus
pühapäev – matk keppidega 2:00

2. Tugeva harrastaja sügisene näidistreeningplaan

esmaspäev – suusaimitatsioon maastikul 1:40
teisipäev – rullsuusatamine, sh tehnikaharjutused jalgadele 1:30
kolmapäev – puhkus või ujumine 1:00
neljapäev – jooks 0:40 ja staatilised jõuharjutused 0:40-1:00
reede – rullsuusatamine, sh harjutused kätele 1:30
laupäev – matk 2:30
pühapäev – puhkus
******Rovinj jahisadama lähedane väljak, Istria poolsaar, Horvaatia. 23. juuni 2010. Pildistanud Priit Pullerits.

Foto 1: Tartu Suusaklubi treener Jaak Teppan (taamal) jälgib Tähtvere spordipargis noore suusahullu treeningtööd ja sõidustiili. Foto autor: Margus Ansu, Postimees/Scanpix
Foto 2: Treener Jaak Teppan jagab Tähtvere spordipargis õpetussõnu algajate rühma kuuluvale Maris Toomasele. Foto autor: Margus Ansu, Postimees/Scanpix
Foto 3: Treener Jaak Teppan jagab Tähtvere spordipargis Liina Kangerile (vasakul) ja Kaia Koolmeistrile õpetussõnu, kuidas klassikatehnika nõkse paremini kätte saada. Foto autor: Margus Ansu, Postimees/Scanpix
Foto 4: Treener Jaak Teppan vaatab, kuidas kasvandikul uisusamm välja kukub. Foto autor: Margus Ansu, Postimees/Scanpix
Foto 5: Treener Jaak Teppan vaatab hoolealust, aga hoolealune piilub hoopis fotograafi. Foto autor: Margus Ansu, Postimees/Scanpix