Pullerits: Kas Otepää MK-etappi ohustab surmaunne vajumine?

Midagi ei ole parata, aga kui Peep Pahvi kirjutis tänases Postimehes välja arvata, siis ei ole Eestis teisi infokanaleid peale selle blogi, kus te Eesti suusatamise järjekordse suurskandaali uute arengute kohta lugeda saate. Ja ega ma teile siin kärbseid aja. Rääkisin Vahur Leemetsaga, mehega, kel ühena vähestest Eestis on rahvusvahelise suusaliidu rahvusvahelise tehnilise delegaadi litsents, mehega, kelle kandidatuur Otepää MK-etapi peakohtuniku kohale on seni ainsana üleval, ja ta kinnitas mulle, et minu eelmine sissekanne vastab täielikult ka tema teadmistele asjade seisust. See peaks lahmijaile mõjuma vaigistavalt, et siin blogis ma tühja juttu ei aja, nagu ei ajanud ka enne aprilli alguse dramaatilisi sündmusi, mida aga väga paljud mitte uskuda ei tahtnud. (Aga mis sinna parata, eks see ole igaühe õigus uskuda seda, mida tahab, aga siis ei maksa ka tõeste asjaolude edastaja peale oma kibestumust välja elama tulla.)

Aga et püsida Otepää MK-etapi saatuse kajastamisel Eestis liidripositsioonil, sest kolleegid Päevalehest ja Õhtulehest ei raatsinud vist pühade eel, erinevalt Pahvist, lahingusse minna (kuigi Deivil Tserpi usutlus Eesti Suusaliidu presidendi Sandor Liivega oli nauditavalt terav ja terane, nagu oli ka Veiko Visnapuu jõuline kommentaar Eesti Suusaliidu valede ja vassimiste kohta), siis uurisin Otepää MK-etapi peakohtuniku kandidaadiks kerkinud Vahur Leemetsalt (Reformierakond) endalt, mis ikkagi edasi saab. (Ja arvestades, et nüüd tulevad pühad peale, siis vaevalt te kusagilt mujalt kui siit blogist värskemat teavet saate.)

Küsisin Leemetsalt, kas ta võtab Otepää MK-etapi peakohtuniku koha pakkumise vastu. Ta vastas, et ei julge veel selget vastust anda, kuid kinnitas, et lähipäevadel tuleb otsus ära teha. Ta tunnistas, et on mõned agad, mis on seni otsustamist takistanud.

Kui küsisin, millised agad, vastas Leemets, et ennekõike on need seotud MK-etapi korraldusega. Ta ütles, et on suhelnud võistluskomiteega seotud inimestega ning sealt poolt pole midagi karta. Küll aga lisas Leemets, et ta soovib saada selgema ülevaate korraldusstruktuurist. Kui palusin täpsustada, millest ikkagi, tõi ta näite, et lahtine on küsimus, kes teeb ära selle töö, mida seni on teinud SA Tehvandi Spordikeskus.

Tuletasin Leemetsale meelde, et paljud ootavad tema otsust, millest sõltub, kas nad jätkavad ka edaspidi oma panuse andmist MK-etapi läbiviimisse. Leemets tunnistas, et tõepoolest on mõned öelnud, et teevad oma otsuse alles seejärel, kui tema on teinud enda oma. Ta lubas neljapäeval, võidupühal, minna Otepääle, et olukorrast selgem pilt saada, sest seni on ta rääkinud peakorraldajaks saanud Jaak Maega üksnes telefonitsi. Ühtlasi avaldas Leemets, et eesootav otsus on üks raskemaid, mis tal elus on tulnud langetada.

Küsisin, millised on need tegurid, mis kallutaks otsust jah-sõna suunas. Ta sõnas seepeale, et ega palju alternatiive [temale] ju ole, sest neid, kes on rahvusvahelise tehnilise delegaadi litsentsiga, Eestis liiga palju ei ole, ja lisas - mida mul oli hea kuulda, mis siin salata -, et enamiku nende nimed on minu blogist ka läbi käinud. Leemets rääkis, et Otepää MK-etapp on talle emotsionaalselt oluline üritus, ja avaldas muret selle üle, kui peaks selguma, et suusatamise MK-etappi enam Eestile ei anta, lisades, et selline variant ei ole üldse välistatud. "On mingi oht, et me kaome sealt kalendrist ära - see hirm on mul kergelt," lausus ta. "Eesti pole nii suur suusamaa, et siin kummi lõpmatuseni venitada."

Küsisin, millised on need tegurid, mis kallutaks otsust ei-sõna suunas. Leemets tunnistas, et ka need tegurid on olemas. "Ma ei saa väga hästi aru, miks see teema üldse üles kerkis," ütles ta. Rahateemast saab ta iseenesest aru, täpsustas Leemets, ent lisas, et olles rääkinud teiste MK-etappide korraldajatega, on ta saanud teada, et MK-etappide läbiviimise pealt vahendite (loe: raha) saamine on olnud kas väga väike või lausa olematu. (Tuletan omalt poolt meelde, et minu allikate kinnitusel on Eesti Suusaliit teeninud seni iga Otepää MK-etapi pealt viimasel kolmel-neljal aastal iga kord ümmarguselt miljon krooni.)

Uurisin Leemetsalt, kui palju ta pelgab, et peakohtuniku rolli vastu võttes teeb ta vale otsuse. Ta ütles, et mis puutub võistluskomiteesse, siis selles osas ei karda ta midagi, vaid on veendunud, et see õnnestub väga korralikult komplekteerida. Samas möönis ta, et oluliste inimeste seas on neid, kes on talle ei öelnud, lisades, et aktsepteerib nende vastust. Kui palusin, kas ta võiks öelda ka mõne nime, kes on talle ära öelnud, tõi ta näiteks Peip Reedi (kes on minu teada vastutanud Otepää MK-etapil turvaküsimuste eest, aga eks ta ise parandab, kui siin tema vastutusala kirjeldamisega bambusesse panin), keda Leemetsa sõnul kohe kindlasti "samal tasemel otseselt asendada ei õnnestu", mistõttu tema valdkond tuleb põhjalikult üle vaadata. Leemets lisas, et osa inimesi on talle öelnud diplomaatiliselt, et vaatavad, mis edasi saab.

Leemets kinnitas, et tema huvi peakohtuniku ameti vastuvõtmist kaaludes peitub selles, et MK-etapp Eestis toimuks hästi korraldatuna. Aga samas lisas ta, et pole korralduskomitee asjadega kursis ega ole saanud ka mahti neile aspektidele mõelda, ent avaldas lootust, et ehk on neile mõelnud Eesti Suusaliit. Siiski kinnitas Leemets mulle kõige lõpuks, et on Jaak Maele andnud põhimõttelise nõusoleku, aga enne lõplikku sõna tahaks ta rohkem infot saada.

Head lugejad, kas oskate öelda, mida Vahur Leemets peaks veel enne silmas pidama, kui ta Maega käed peaks lööma, et ta hiljem ei peaks oma otsust kahetsema?
******Santa Catalina Mountains, Arizona. 2. aprill 2011. Pildistanud Priit Pullerits.

Foto 1: Vahur Leemets ajavõtuaparaadiga 2007. aasta jaanuaris. Foto autor: Tairo Lutter, Virumaa Teataja / Scanpix
Fotod 2 ja 4: Tehvandi spordikeskus. Fotode autor: Ülle Kübarsepp, Valgamaalane/Scanpix Foto 3: Vahur Leemets 2006. aasta veebruaris. Foto autor: Raivo Tasso, Maaleht/Scanpix