esmaspäev, juuli 04, 2011

Pullerits: Miks küll enamik mind võita ei suuda?

Ühest asjast aru ma ei saa. Selle arusaamatuse tõdemiseni juhatas mind taaskordne Jooksja sirvimine, kus jäi üle-eelmises numbris silma, et parempoolse reklaamikülje kõrval oli alatasa vasakul küljel reklaamiga haakuv tekst, mis sundelemendina oli enamasti võrdlemisi sisutühi. Arusaamatu, miks reklaamijad on nii lollid, et tahavad, et nende kuulutus oleks nendega haakuva sisukülje kõrval. Puhas rumalus ju! Vähegi intelligentne lugeja näeb selle läbi ja keerab külje. Palju kasulikum oleks oma reklaamikülg paigutada mujale, kus ta mõjuks iseseisvamana, ja sel juhul paistaks ka vasakpoolne sisukülg temaatiliselt sõltumatum, mis kokkuvõttes aitaks peita traagelniite ja suurendada sedasi nii väljaande tõsisemaltvõetavust kui ühtlasi reklaami tõhusust.

Aga see ei olnud peamine arusaamatus.

Suurimat arusaamatust tekitas see, kui lugesin, mis moodi paljud-paljud inimesed sporti hirmtõsiselt võtavad. Lugesin Jooksjast, kuidas võetakse appi toitumisspetsialiste, kes grammipealt (ja ma ei liialda siin!) menüü koostavad; kuidas mõõdetakse igasuguste vidinatega igasuguseid treeningnäitajaid ja püütakse neid üksipulgi analüüsida; kuidas kasutatakse üha rohkemate funktsioonidega käekelli; kuidas võetakse appi treenereid, kes üksikasjalisi treeningplaane koostavad, kuidas harjutatakse kuni kümme tundi nädalas; kuidas käiakse laagrites; jne, jne.

Vaatasin, et kui nii tõsiselt sporti tehakse, siis peaksid ju iga aasta sajad ja sajad minust paremad olema, minust ette jõudma. Aga pole seda juhtunud.

Jah, Tartu suusamaratonil langesin teisest sajast 328. kohale, aga see oli varakult kulunud pidamismäärde süü, sest Estoloppeti maratonidel olin stabiilselt 80.-90. koha kandis nagu mullugi. Tartu nn jooksumaratonil tõusin üle kümne koha eelmise kevadega võrreldes isegi ettepoole (142.). Tartu rattarallil tegin aga enda arust hoopis korraliku sõidu, lõpetasin teises grupis, suutsin sõidu ajal olukordi kontrollida, isegi mõningast aktiivsust ilmutada. Koht 277., stardinumber oli aga 393. Seda kõike pärast napilt kolme nädala pikkust rattasõidu harjutamist. Nelikürituse arvestuses olen kolme ala järel 26. kohal.

Kuhu jäävad need kõvad harjutajad, kellest Jooksja on lehekülgede kaupa kirjutanud, kelle pühendunud ja põhjalikest tegemistest võib blogides ja foorumites tonnide kaupa lugeda, kelle tegemisi kajastab isegi televisioon? Mida mõtlevad endast need mehed, kes nöögivad, et harjutan suusatamist Tähtveres dendropargis ega käi Otepääl või isegi Vooremäel, põhjalaagritest rääkimata - aga jäävad minust ikkagi tahapoole? Või need sajad, kes harjutavad maratonijooksuks ja on maratoni isegi läbinud ning kellest paljud naeravad pihku, et harjutan jooksu liiga kiiresti - ent ometi ei suuda mind pisut enam kui poole maratoni pikkusel distantsil edestada? Ja siis veel eriti need, kes kulutavad korraga tunde ratta seljas, käivad isegi lõunalaagris, aga jäävad rattarallil ikkagi minust tahapoole, kuigi mu tavalised rattatrennid jäävad 30 km kanti, küündides vaid heal juhul 40 km-ni ja kolmel-neljal korral enne võistlust koos Tartu Velo klubi liikmetega 60 km-ni?

Ma tean, mis need mehed enda õigustuseks ütlevad: et ma olen andekas. Aga see on asjatundmatu jutt, mida võivad ajada vaid need, kes mind ei tunne. Vähem kui kuu aja pärast 46-aastaseks saava inimese puhul andekusest rääkida on naeruväärne. Mis andekusest saab juttu olla, kui mu VO2max ei küüni 60-nigi, kui mu jõunäitajad on allapoole igasugust arvestust, kui mu vastupidavus parimatel päevadel lõppes seal, kui 800 meetri jooksust sai 1000 meetri jooks (3000 meetri hädine tippmark 9.21 või 9.17, täpselt ei mäleta, räägib iseenda eest), kui mul noorpõlves puudub igasugune akumuleeritud maht. Olgu lisatud, et mul pole juba aastaid mingeid plaane, pole mingeid abividinaidki (kell on ainult selleks, et mõõta ringiaegu, et mida kõvemini, seda parem), toitumine on täiesti kaootiline ja harjutamine käib nii, kuidas parajasti õigeks pean - mis tavaliselt, nagu siinsed kriitikud on väitnud, tähendab seda, et teen asju alati täiesti valesti.

Ma ei taha eelneva aruteluga vähimalgi määral väita, et oi, küll ma olen kõva tegija. Ei ole, absoluutselt ei ole. Täiesti tavaline inimene. Aga vaat sellest ma küll aru ei saa, et need, kes hirmsat moodi teaduslikult ja läbimõeldult ja pühendunumalt trenni lõhuvad teha - miks nad siis minust jagu ei saa? Ausõna, aru ma ei saa. Kes oskab ära seletada?
******
General Hitchcock Highway, Santa Catalina Mountains, Arizona. 2. aprill 2011. Pildistanud Priit Pullerits. (Foto paremaks vaatamiseks klikkida pildile.)

Foto 1: Jalgratturid Bloomingtonis Indiana osariigis. Foto autor: AP/Scanpix
Foto 2: Jalgrattur San Franciscos Twitteri tulevase peakorteri ees. Foto autor: NYT/Scanpix
Foto 3: Jalgrattur New Yorgis Coney Islandi laudteel. Foto autor: NYT/Scanpix

106 Kommentaarid:

At 11:23, Anonymous Anonüümne said...

Ma usun, et seal on kolm väga lihtsat põhjendust. 1. Nende, kes sind võita ei suuda, üldine treeningmaht jääb sinust oluliselt väiksemaks. 2. Nad on võrreldes sinuga alustanud oma treeningutega suhteliselt hiljuti. 3. Kui sina ei ole andekas, siis nemad on absoluutselt andetud :)
Vähemalt üks nendest põhjustest on arvatavasti kehtiv iga kaotaja puhul.

 
At 11:36, Anonymous Anonüümne said...

ja mis veel siis saaks, kui sa trenni tegema hakkaksid?!

 
At 12:07, Anonymous Anonüümne said...

Mitmekülgsus võib siinkohal olla märksõnaks. Teen samuti trenni enesetunde järgi, siis kui aega, ilm hea, tunne hea. Siis teen.
Aga veel üks väga oluline põhjus on. Kui palju on neid mehi kes sinu vanuses ja pikkuse juures kaaluvad sama palju?
Õlut on vaja rohkem juua Priit, Õlut. Küll siis kaob ka arusaamatus.

 
At 12:13, Anonymous Anonüümne said...

Tuuni mosset palju tahad, aga ferrari on ikka kiirem. Isegi siis, kui mosse on tuttuus ja ferrari on vana ront. Seega väga palju sõltub ikkagi sellest, mida loodus inimesele kaasa on andnud. See, et Sa sellises vanuses niimoodi treenides selliseid tulemusi saavutad, näitabki, et Sulle on looduse poolt rohkem antud, kui nendele teistele.

 
At 12:26, Anonymous Anonüümne said...

See teema on tõeline hapukurgihooaja jutt. Ei millestki räägitakse ei midagi. Ja ärgu rääkigu PP enam, et ta ei tee Jooksjale reklaami. Ma küsin pigem, et palju Jooksja Priidule honorari siin nn kriitikuna esinemise eest maksab?

 
At 12:28, Blogger Priit Pullerits said...

11:36 küsib, et mis veel siis saaks, kui ma trenni tegema hakkaksin. Siis läheks küll kogu elu metsa, ütlen ma. Aga kui tippsportlane ei ole, siis ei tasu mõelda, et elus ei ole muud peale spordi.

12:07 - ma jõin pärast reedest üritust Ansipi pool terve pudeli õlut - kas ma olen nüüd joodik? Mingisugust suurt tõde mulle sealt pudeli põhjast küll vastu ei vaadanud...

 
At 12:31, Blogger Priit Pullerits said...

12:26 - te kiirustate järeldustega! Just selles sissekandes on väga oluline teema, mis paljudele peavalu valmistab: miks ühed on süsteemitult ja enesetunde järgi harjutades paremad kui teised, kes teevad kõike nii targasti ja teaduslikult? See, arvan, on harrastajate üks võtmeküsimusi, millele kõik vastust teada tahaks. Aga raske on seda anda. Seepärast selle küsimuse siin püsti paningi. Ma väidan, et see on üks tummisemaid teemasid, mis siin arutluse alla tulnud - mõelge järele, on ju nii?

 
At 12:36, Anonymous Anonüümne said...

vaadake peeglisse - kehakaal ja kehaehitus annavad suure eelise.

ent samamoodi võib küsida - miks ma teenin vähem raha, kui ma teen rohkem ja mõtestatult tööd?

sellised teemad ei vii kuhugi ja ühest vastust ei eksisteeri.

 
At 12:51, Anonymous Anonüümne said...

Väga õigeaegne kirjutis meie harrastussporditööstuse kobrutaval maastikul! (Selver kaubamajakett on uudisena väljatoonud kohe spetsiaalse spordiajakirjade - Jooksja, Jalka, jt müügileti). Vaadake ERR-is toodetud "Täär valmistub triatloniks" videoklippe, kus Margus Pirksaar, Täär ja Noorkuu laulja Rein Kahro kõrvuti sörgivad. Pange sinna kõrvale Eesti sprindikoondise suvist harjutamist dokumenteerivad klipid (Peeter Kümmel jt). Kas märkate erinevusi proffide, poolproffide - Tääri võib vist selleks liigitada - ja harrastajate - Rein Kahro, 2 km jooksu päevas - vahel? Pirksaar räägib seal sellest, kuidas ikka organismi hüdreerida. Mis on kahtlemata ka oluline. Kõige suurem erinevus paistab videopildist aga kohe välja. TALENT! Kohe on näha, et looduse poolt on Pirksaarele jooksmise jaoks palju antud. Täärile tunduvalt vähem. Kahrole hoopis vähe. (Mis tähendab seda, et Kahro talent on mitte jooksus, vaid mujal - muusikas.) Tagasihoidliku mehena Pirksaar talendist mõistagi juttu ei tee. Kuid talent on ülioluline. See on ka nende harrastusspordi õpetuste nõrgaks kohaks. Kui ikka juba 6, 7, kuni 10 tundi nädalas ühele harrastusele paned, siis tekib küsimus, kas see aeg ei võiks paremini mõnel teisel alal rakendatud saada.

 
At 13:43, Anonymous Anonüümne said...

Oota vaid Rattamaratoni (aasta tähtsaim võistlus).

 
At 14:08, Anonymous Anonüümne said...

Ma arvaks, et Priit paneb mingeid aineid. Muud seletust ei oska leida.
Pealegi, miks Priit just oluliste võistluste ajal tippvormi jõuab?

 
At 14:33, Blogger Priit Pullerits said...

14:08 - ei, aineid ei pane. Ainult Dexali geeli võitluste ajal ja Science in Sport taastusjooki mõnikord pärast trenni, aga Ain-Alar Juhanson ütles, et ma teen selle tavaliselt liiga lahja, nii et kasu nagunii pole.

Ja tippvormi jõuan seepärast, et ma ei raiska end igasuguste külavõistluste ja ebaolulise peale. Milleks Elion Cup? Milleks järvejooksud? Milleks Xdream või Rogaine? Milleks rullituur? Neil saadavail kohtadel pole mitte mingit tähtsust, nagu ka minu Estoloppeti kohtadel, sest loevad vaid Tartu neliküritusse kuuluvate võistluste tulemused. Pigem teha need maksimaalselt head, ülejäänule ei ole mõtet end kulutada. No kellele te lähete ütlema, et olite mingil X Xdreamil 23.? Who cares?!

Ja mis puudutab väidet, et ma teen ajakirjale Jooksja reklaami, siis see ei ole õige ühestki kandist. Aga võin veel teha kriitikat, nimelt sellest aspektist, et Tartu nelikürituse võistlused kui Eesti vaieldamatult kõige kaalukamad võistlused on seal absoluutselt alakajastatud. Selle asemel on külgede kaupa materjale mingist Tallinna sügisjooksust... Proportsioonid on paigast ära!

13:43 ja teised ka - lubage endale õpetada eesti keele grammatikat. Igasuguste rattamaratonide ja rattarallide jne jne nimetuste laiendid ehk sõnad rattaramaton, rattaralli jne kirjutatakse väikese algustähega. Ei ole õige Tartu Rattamaraton, vaid õige on Tartu rattamaraton. Ja kui kirjutate lihtsalt rattamaraton, siis see on kohe raudselt ja üksnes ja ainult väikse algustähega!

 
At 14:57, Anonymous Anonüümne said...

12:07 rihib oma õlle-küsimusega õiges suunas, aga ei lähe piisavalt sügavale. "Igapäevane alkoholi tarbimine on töövõime alus," ütleb menukirjanik Kerttu Rakke, ja üks Eesti suurimaid päevalehti ei pea paljuks seda sõnumit esikülje ülauudisena müüa.
Küsimus ei ole ju pelgalt selles, miks Pullerits vastupidavusaladel teistele ära teeb. Miks võidavad Pulleritsu artiklid järjepidevalt auhindu PM nädala parima loo konkurssidel ja kaugemalgi (spordiajakirjanike aastavõitlustel)? Miks langeb just Pulleritsule, kes tegelikult pole professionaalne õppejõud ja peab loenguid täispika põhitöö ja sporditegemise kõrvalt - tudengite poolt antav, paljujälgitav ja -kadestatav parima õppejõu tiitel? Mingi crack või tõenäoliselt pigem mitmete mõjuainete kombinatsioon peab siin mängus olema. Priit ise väidab, et ta aineid ei tarvita. (Kuigi paljud ajakirjanikud - kes on ju veel hullemad, kui päriskirjanikud - üldteadaolevalt on päris suured patustajad. Meenutagem või seda New York Times'i kokaiinisõltlasest neegerajakirjanikku, kes väljamõeldud tõsiolukirjeldustega vahele jäi. Ei ole alust Priidu sõnades kahelda. Lahendamata küsimused!

 
At 14:57, Anonymous Anonüümne said...

Minu jaoks on jällegi Tartu neliküritusse ükskõik. Who cares?! Harrastaja puhul on kõik defineerimise küsimus.

 
At 15:08, Anonymous Anonüümne said...

Hr. Pullerits, mis elukas on Teie arvates "Rogaine"?

 
At 15:20, Anonymous Anonüümne said...

Aga millegipärast ma usun, et selle hädise 9:17 tulemusega ei olnud sa koolis, või kus iganes sa tol ajal olid, mitte viimaste hulgas.
Aga rogain on veel parem ala, seal tuleb lisaks jooksmisele kasutada kõvasti ka seda ollust, mis pea sees on. Reklaami ei tahaks teha, sest ainus arvestatav üritus Eestis (minu teada suurim maailmas) on osavõtjate arvuga niigi lõhki minemas.
TA

 
At 15:40, Anonymous Anonüümne said...

Rogain-rogaine? Kas jälle üks ala, milles eestlased on suurimad, aga millest keegi maailmas kuulnud pole?

 
At 15:48, Anonymous Anonüümne said...

Kas Eesti Ajakirjanike Liit dopingukontrolli ka rakendab? Mõni artikkel tundub küll laksu all kirjutatud olevat.

 
At 15:51, Anonymous Anonüümne said...

Kui jälgida blogi, siis minu meelest on Priit Pullerits üks kõvemaid harjutajaid harrastajate hulgas keda ma tean. Seda küll suusahooajal ja selleks ettevalmistumisel. Kuid oluline on õigel ajal ja õiges mahus puhata.

 
At 16:02, Anonymous Anonüümne said...

Mida on söönud mees, kes väidab, et Tartu nelikürituse võistlused on Eesti vaieldamatult kõige kaalukamad võistlused ?

 
At 16:09, Anonymous Anonüümne said...

See on Tartu mõtlemine - et üks ja ainus on Eestile parim (kui see on Tartust). Seejuures üritatakse asjale rahvus- silt külge panna, et konkurente künast kaugel hoida. Üks ja ainus rahvusülikool, rahvusspordiala, rahvusmaraton,... mida iganes. Priidu tunnustuseks peab siiski ütlema, et tema sellist kitsarinnalisust ei harrasta. Aga tal on õigus oma arvamusele üht või teist üritust tõesti tähtsaimaks pidada.

 
At 16:24, Anonymous Anonüümne said...

Priit, kui pead end nii kõvaks meheks, siis märgi kalendris ära 6-7.08.2011 Laulasmaa Ultra. Võimalus joosta 26 h jooksul neli täispikka maratoni, see teeb 168,8 km. NB! Vahepeal võib ka käia. [Full disclosure: korraldaja Peeter Vennikas on minu tuttav.]

 
At 16:51, Anonymous Anonüümne said...

Aga võin veel teha kriitikat, nimelt sellest aspektist, et Tartu nelikürituse võistlused kui Eesti vaieldamatult kõige kaalukamad võistlused on seal absoluutselt alakajastatud.

Millise kriteeriumi alusel on Tartu nelikürituse võistlused kõige kaalukmad? Jooks ja rattamaraton ei ole seda kindlasti, vaid suusamaraton on tõesti kaalukaim harrastajate suusavõistlus.

Aga võin veel teha kriitikat, nimelt sellest aspektist, et Tartu nelikürituse võistlused kui Eesti vaieldamatult kõige kaalukamad võistlused on seal absoluutselt alakajastatud.

Priit, milleks alavääristada ja maha teha üritusi, kus sa pole kunagi osalenudki. Ja see ei ole mitte esimene kord, kus sa sellega hakkama saad. Enne kui sõna võtad, osale korragi kas x-dreami A-rajal (see B-rajal osalemine ja 10 õllekasti kartmine oli ju täiesti naeruväärne), sügisesel TAOK rogainil või kasvõi sellel nädalavahetusel XT 24 tunni võistlusel. Meil muuseas just üks mees võistkonnast puudu, ole mees ja näita, milleks oled suuteline.

ain

P.S. Analüüsimaks kahte põhiteemat- miks PP on just nii kõva nagu ta on ja Jooksja (ning ka Maratoni) puudused, siis selle jaoks jääb paraku kommentaariruum natuke väikeseks.

 
At 16:57, Blogger Priit Pullerits said...

16:24 - ütlen sõbralikult, tõesõna - sõbralikult: minge puu taha oma ultraüritustega! Muidugi, vaba maa, las igaüks teeb, mida tahab, aga kordan veel kord, kuigi juba leidus vastuväitjaid ja kahtlejaid: Eestimaa massispordiüritustest on vaieldamatult kõige olulisemad Klubi Tartu Maraton nelikürituse raamesse kuuluvad võistlused. No mis veel saab neile vastu? Ja full disclosure, nagu siin on nüüd ingliskeelne sõnapaar moeväljendiks muutumas: mind ei seo KTMiga (ei pea silmas tsiklitehast ega -tiimi) miski, pigem tundub, et Indrek Kelk on siiamaani pahane, et enne Tartu suusamaratoni teda külmateemal pitsitasin ja enne Tartu rattarallit PMis pika loo kirjutasin, kuidas asfalt ootab rattarallil oma ohvreid (aga ootas ju!). Lihtsalt vaatan tõsiasjadele näkku ja sedastan, et KTMi üritused on olulisimad, kaalukamad, prestiižseimad, mõjukaimad, hinnatuimad - punkt. Mis asi on mingi Laulasmaa ultrajooks nende kõrval? Auuu - mis, ah??

 
At 17:07, Blogger Priit Pullerits said...

Vaat nüüd on tegelased platsis, nagu Ain. Et klassikutel vastu ei saa, siis hakatakse mulle ette lükkama mingeid minu arust (sic!) mõttetuid võistlusi, milles isegi olümpiamedaleid ei jagata, et tulgu ja tõestagu ma end mingil 26 tunni jooksul või 24 tunni kõnnil ja mingil A-rajal jne, jne. Kuulge, ütleks neile, enne kui mind oma minu arust (sic!) absurdumüritustele kutsute, et mind seal mõnuga pea jagu lühemaks teha, näidake ikka enne, mida te nn klassikutel (KTM üritused) suudate. Ma ei näe vähimatki tarvidust ööpäev läbi ennast kurnata. Milleks? Sama hästi võite mind kutsuda välja, et vaadata, kes suudab ööpäevaga rohkem õlut sisse kaanida - annan juba ette alla: teie võit, teie võit!

Minu ettepanek on jääda ikka nende alade juurde, mis laias seltskonnas kõlapinda omavad, mitte rääkida aladest, mille kirjapiltigi enamik ei valda (TAOK rogain?? - rogain!! - kas see tuleb juuksekasvatusvedelikust Rogaine? ja kas seda jagatakse seal üritusel tasuta?), rääkimata teadmisest, mis need alad endast üldse kujutavad - ehk nagu 15:40 tabavalt märkis: ärme pajata siin aladest, "milles eestlased on suurimad, aga millest keegi maailmas kuulnud pole", eks!

 
At 17:29, Blogger Tauno said...

Huvitav. Siin blogis on palju kasutatud sõna mugavussport. AGA kas mitte mugavussport pole ka klammerdumine ainult ühtede ja samad võistluste külge? Jah, tõepoolest, teada-tuttavate võistluste korral on juba võimalik ette arvata, mis tuleb, enamvähem prognoosida oma lõpu aega, enamvähem ette arvata, kes eespool ja kes tagapool, enamvähem prognoosida, kui uhke või lontis näoga tuleb pärast kodu pooel sõita. Turvaline, eks ole?
Ainult et turvaline ongi mugav ja vastupidi.
Et siis ikkag mugavussport ja seda iseendale väljakutsete esitamise mõttes?

 
At 17:48, Anonymous Ökomees said...

Rogaini eestikeelne nimetus on 'Metsas sebimine'. Vt http://www.rogain.ee/eng/. "The good news is that there is no shortage of parking space," reklaamivad maailma suurima metsassebimise ürituse 2011 (Rutjal) korraldajad. Miks krdi pärast neid maailma suurimaid üritusi alati looduslikult kauneimatesse ja puutumatutesse kohtadesse peab viima? Lahemaa Rahvuspark ja "no shortage of parking space" - tulge mõistusele!

 
At 19:29, Anonymous Pasovs tervitab said...

PP: "mitte rääkida aladest, mille kirjapiltigi enamik ei valda (TAOK rogain?? - rogain!! - kas see tuleb juuksekasvatusvedelikust Rogaine? ja kas seda jagatakse seal üritusel tasuta?)"

Sina oled see tobujuss, kes kirjutas (suure tähega!!!) Rogaine. Kõva grammatikamehe järjekordne fopaa.

 
At 19:51, Anonymous Anonüümne said...

Priit Pulleritsule on lihtsalt jumalast rohkem antud kui teistele. Ja nüüd ta hõõrub teistele nina alla, et nendele nii palju antud ei ole.

 
At 20:48, Blogger Silver said...

Rogain ei ole päris "metsas sebimine". Rogain on võistkondlik kestvusorienteerumisvõistlus. 8 tunnise Teaduste Akadeemia Orienteerumisklubi (TAOK) korraldatud 8 tunnise rogaini võitmiseks peab läbima 8 tunni jooksul teedel, radadel, metsas, soos ja rabas ca 65 km. Euroopa ja Maailmameistrivõistlusi peetakse 24 tunnise kontrollajaga rogainis ja seal peab parimatele kohtadele pretendeerimiseks läbima maastikul 120-150 km, olenevalt maastiku eripärast. Ja rada tuleb kaardile kantud kontrollpunktide läbimiseks ise kaardi järgi leida ja planeerida. Seega, päris tõsine väljakutse. Kandepind maailma mastaabis on muidugi väike (oleneb millega võrrelda), kuid kiiresti kasvav. Tänavuaastasel EMil Lätis on kirjas 20 riigi 318 enamasti 2-3 liikmelist võistkonda.
Orienteerumine on meie põhjamaises kultuuriruumis täiesti arvestatav ala. Viimaste aastate jooksul on orienteeruja valitud riigi parimaks sportlaseks nii Soomes kui Sveitsis. See ei ole olümpiaala, kuid Eesti Olümpiakomitee tunnustab tulemuste eest võrdsetel alustel olümpiaaladega. Kandepinda meie lähedal iseloomustab paar nädalat tagasi Soomes toimunud igaaastane Jukola orienteerumis teatevõistlus, kus osales kokku ca 1500 seitsme liikmelist võistkonda. Otseülekanne öö läbi riigitelevisioonis ja tegu suurima spordiüritusega Soomes. http://www.youtube.com/watch?v=KDaB0ClbBFQ&feature=player_embedded#at=65
Ma ei näe küll põhjust, miks intelligentne inimene peaks maha tegevalt kirjutama mõnest teisest alast. Igaühele oma. Mulle klubi Tartu Maratoni üritused meeldivad ja osalen jõudumööda isegi. Kui protokolle analüüsida tahta, leiab Tartu Maratoni esisajast piisavalt rogainidel ja xdreamidel osalejaid. PP võiks proovida oma spordimehe maailmapilti veidi avardada ja mõista, et läbi Tartu Maratoni tulemuse enda defineerimine on reeglina ainult üks lühike faas spordimehe elus.
Miks PP on suhteliselt heal tasemel - sest meeletult treenivate rahvasportlaste suur hulk on illusioon. Tase on üsna sarnane aastast aastasse. PP suhtelise edu aluseks on nüüd juba aastatepikkune baas, sobilik kehaehitus ja enne võistlust intensiivsed treeningud/võistlused, mis vormi parandavad. Paljud harrastajad võivad küll tundides palju treenida, kuid nad ei oska ennast vormi ajada lõigu ja tempotreeningutega. Arvan ma.

 
At 20:53, Anonymous Anonüümne said...

P..sse ei viitsi enam korrata:
Trenn on nõrkadele, võitjaks sünnitakse!

Kui sa Priit hakkaksid ka 10x vähem trenni tegema(või vastupidi) ei mõjutaks see sinu tulemusi peaaegu üldse! On tuldud ju Tartu maratonil esikümnesse 50 trennikilomeetriga ja finisheeritud viimaste hulgas 1000-ndega. Nii et targutused õige või vale trenni osas võib unustada-inimesed ON erinevad ja trenniga saab võimekust vaid marginaalselt mõjutada.

 
At 22:18, Anonymous Anonüümne said...

Miks tiitlivõistlustel võidab Northug ja kaotab Cologna? Tahaks teada! Kas tõesti vaid Petteri halvad elukombed ja rumalus on kaalukeeleks?

 
At 22:31, Anonymous Anonüümne said...

Petter "Petja" Northug võidab ehk seepärast, et on ka pokkeris arvestatav mängija?

 
At 22:34, Anonymous Anonüümne said...

"12:07 - ma jõin pärast reedest üritust Ansipi pool terve pudeli õlut - kas ma olen nüüd joodik? Mingisugust suurt tõde mulle sealt pudeli põhjast küll vastu ei vaadanud..."

Kas sellest sõidust, saunast ja õllest tuleb ka pikem olukirjeldus?

 
At 22:36, Anonymous Anonüümne said...

"Ja tippvormi jõuan seepärast, et ma ei raiska end igasuguste külavõistluste ja ebaolulise peale.
Miks siis ikka Estoloppetil osaled?

 
At 23:02, Anonymous Anonüümne said...

Päeva lõpus on vist aeg kokkuvõtteid teha. Mida diskussioon näitas? Väga hea ja ajakohane artikkel, mis toob teistele meediatele märkamatuks jääva olulise teema välja. Muide, Pulleritsu apordiblogi on teadaolevalt ainus harrastusspordile pühendunud väljaanne, kus artiklid tulevad Full disclosure garantiiga. Seda ei paku ükski teine spetsialiseeritud väljaanne ega blogi Eestis. "Jooksjas" on editorial comment, tellitud tekstid ja reklaam täiesti segi, neil ei ole mingit vahet. See on Jooksja teadlik poliitika. Alustavad sporditeemal blogijad nagu Andres Keba (õigemini on see Gea Toomemäe & Andres Keba blogi) avaldab kiitva loo Footbalance sisetaldadest. Too firma nimelt andis Kebale sooduskupongi. Ja ongi blogija õnge võetud. Vaadake, sellist võtet kasutatakse ka luures. Läheb riigisaladust teadev ametnik hommikul tööle, leiab tänavalt mälupulga. Loomulikult paneb mälupulga tööl arvutisse, vaatab mis pulgal on. Pulgal on aga spioon-viirus, mis riigisaladused vaenlasele saadab. Professionaalses ajakirjanduses sedasorti nõksud nii lihtsalt läbi ei lähe. Ei ole nii, et keegi tuleb, näe, võta pudel õlut, kirjuta minust positiivne lugu! Aastal 1993 võis sellisel moel meie ajakirjanduses meediakajastust osta, praegu mitte. Siin on juhtivates väljaannetes reeglid korporatiivsete poliitikate läbi väga täpselt paika pandud.

 
At 23:18, Blogger Andres said...

Minule ka meeldib see artikkel, isegi väga. Sama küsimus on aktuaalne igas eluvaldkonnas - näiteks, miks teenivad mõned inimesed, kes teevad näiliselt väga vähe tööd, kordades rohkem kui need, kes iga päev hommikust õhutni rasket tööd teevad ?

Aga muuseas, 23:02 - meie blogis ei ole ega ka saa olema ühtegi nö. makstud artiklit ega reklaami - meie sissetulekuallikas on hoopis midagi muud - ja blogi peame pigem selleks, et põhitöö päris hulluks ei ajaks:)

 
At 23:19, Blogger AinK said...

Vaat nüüd on tegelased platsis, nagu Ain. Et klassikutel vastu ei saa, siis hakatakse mulle ette lükkama mingeid minu arust (sic!) mõttetuid võistlusi, milles isegi olümpiamedaleid ei jagata, et tulgu ja tõestagu ma end mingil 26 tunni jooksul või 24 tunni kõnnil ja mingil A-rajal jne, jne. Kuulge, ütleks neile, enne kui mind oma minu arust (sic!) absurdumüritustele kutsute, et mind seal mõnuga pea jagu lühemaks teha, näidake ikka enne, mida te nn klassikutel (KTM üritused) suudate.

1. Priit, palun ära ärple
2. Ma arvan, et ma ei eksi kui ma väidan, et minu läbi aegade parim koht KTM pikkadel distantsidel on sinu parimast kohast parem. Aeg, ala ja koht- näita oma uuriva ajakitjaniku tööoskusi
3. Ära halvusta endast erinevaid, paraku teed sa seda liiga tihti
4. Tartu jooksumaraton ei ole Eestis jooksuüritus nr 1. Näiteks Viljandi järvejooks lõi Tartu oma (arvestame ikka ainult põhidistantsi) nii osalejate arvult, 1732 versus 2673 kui ka taseme poolest. Mõned näited- Rait Pallo Tartus 24, Viljandis 65, Liina Luik vastavalt 54 ja 110, Ain-Alar Juhanson 49-124. Nr 1 jooksuürituseks on aga saamas Tallinna jooksumaraton.
5. TAOK rogain?? - rogain!! - kas see tuleb juuksekasvatusvedelikust Rogaine? ja kas seda jagatakse seal üritusel tasuta? Kui see oli nali, siis väga halb nali. Kui sa mõtlesid seda tõsiselt, siis näitab see sinu tõsist piiratust.
6. Ei näe mingit mõtet sinuga KTM üritustel pulss punases ponnestada. Mida mulle annab teadmine, et võitsin PP-d. Paraku Priit, pole sa minu jaoks mingi etalon, kellega end võrrelda. Ja spordiüritustel ei käi juba ammu enam kellelegi ära panemas, vaid teistsuguseid elamusi saamas, seepärast ka teistsugused üritused. Vaatamata sellele, et ma ei osale enamusel KTM üritustel, ei nimeta ma neid mõttetuteks.

ain

 
At 23:20, Anonymous Anonüümne said...

Kestvusorienteerumine on kahtlemata tõsine spordiala. Eriti kui paarkümmend inimest üritab üheaegselt sama punkti võtta, nagu näitab Liina veebilogi:
http://kepphobune.files.wordpress.com/2011/06/venla-punkt.jpg

 
At 23:26, Blogger AinK said...

Ja veel Priit, kui sa nüüd veelkord loed, siis ma ei kutsunud sind XT 24 tunni võistlusel endaga võistlema, vaid ÜHES võistkonnas KOOS võistlema. Need on täiesti erinevad asjad.

Ain

 
At 23:53, Anonymous Anonüümne said...

>>Rait Pallo Tartus 24, Viljandis 65, Liina Luik vastavalt 54 ja 110,

Võiks võtta igaühe kohta kaks punkti:

2010. a Rait Pallo Tartus 29, Viljandis 54; Liina Luik Tartus 259, Viljandis 314.

Tõesti, Viljandis on konkurents oma kaks korda kõvem.

 
At 23:59, Blogger Madis said...

Priit, enamik ei tahagi SIND võita. Punkt.

 
At 00:02, Anonymous Anonüümne said...

kui muidu tähelepanu ei pälvi siis hakame teisi halvustama. hale. taas omast võttest selili. buuuuuuuuuuuuuuuuuuuuu

 
At 00:12, Anonymous Maamees said...

Tervitused suvesoojal öhtul kaugest külakolkast...Omal ajal sai küll lubatud, et siin aeg-ajalt ilmneva jura peale aega ei raiska, aga nagu ikka kombeks - mees annab söna, mees vötab söna....Sattusin hommikul puht juhuslikult lugema siinset viimast üllitist, kuigi kergelt muigele ajava alatooniga, lootsin siiski tekkivat päeva peale mingi asjalik kogemuste-arvamuste arutelu....aga ei miskit, Priit ise suutis köik pea peale keerata, hea idee parajaks jamaks muuta...ja seepärast algselt avaldamisele mitte kuulunud möttevälgatus saab siin siiski kirja pandud. Nimelt huvitav mis sportlike saavutuste verstapost see Priit Pulleritsu tulemused on siis. Minu arvates mittemidagiütlevad. Selliste aastate löikes mahukate treeningute pealt peaks ikka natuke edevam tulemus kukkuma, peita end siin mingite aastate taha on pigem vabandav memmeka jutt. Reaalselt kas ikka kedagi tösiselt huvitab ka, kas ta siis oli PP-st ees vöi tagapool.
Miks selline alavääristavalt mönitav suhtumine teiste alade, ürituste korraldajate-osalejate suhtes, kus ise osaleda ei soovi, ei taha vöi ei pea öigeks seal osalemist. Kas rahvasporti tehakse maine pärast? Vast ikka oma tervisliku ajaveetmise eesmärgil. Aga noh mis siin ikka plöksida, egas vanale koerale uusi kombeid ei õpeta. Head suve jätku....

 
At 00:25, Anonymous Anonüümne said...

Blogi administraator eemaldas selle kommentaari.

 
At 00:44, Anonymous Anonüümne said...

Pullerits paneb 14:33 "13:43 ja teisi" õpetades tõesti mööda, ajades segi üldmõiste ja (päris)nime. Pulleritsu soovituse järgi Rattamaratonist "kohe raudselt ja üksnes ja ainult väikse algustähega" kirjutades tuleks välja ju

Oota rattamaratoni

- millest keegi aru ei saaks, et mõeldud on Tartu rattamaratoni. Nimetust "Tartu rattamaraton" "Rattamaratoniks" lühendades (väljendite suupäraseks tegemine on ju iga eestlase sünnipärane õigus?) nihkub suur algustäht lihtsalt teisele sõnale. Reinart võiks ja "Tartu maraton" kasutada, ja keelehoolde inimesed Keele ja Kirjanduse Instituudist oleksid selle üle õnnelikud, sest nii näeb tõesti ette eesti kirjakeele norm. MTÜ Tartu Maratoni Klubi ise kasutab aga "Tartu Maraton", mis on ka kaubamärk, ja toimetaja on eelistanud reaalses käibes levinud varianti, ilmselt kartes, et muidu võib lugejates segadust tekkida.

 
At 02:45, Anonymous Anonüümne said...

Ain,

Siiras lugupidamine! Ütlesite oma postitustega minu eest kõik ära, mida oleksin tahtnud lugupeetud blogiomanikule lausuda. Kurb, et intelligentne ja tubli spordimees on samaaegselt nii piiratud silmaringiga...

Tom
P.S. Olen osalenud regulaarselt nii KTM üritustel, Xdreami A-rajal, Worldloppeti maratonidel, TAOK rogainil, SEB Tallinna ja ka mujal maailma suurlinnades toimuvatel maratonidel, Viljandi järvejooksul ja paljudel teistel erinevatel toredaid emotsioone pakkuvatel spordiüritustel

 
At 03:38, Anonymous Anonüümne said...

P.P.S.
mu parim koht KTM jooksumaratonidelt on oluliselt parem PP viimase kahe aasta (tema aktiivsem harrastusspordifaas) jooksul saavutatud tulemustest...

Tom

 
At 03:59, Anonymous Anonüümne said...

Paistab, et see viimane lõvikonserv oli kuidagi eriti mõjus.

a Maamees (00:12) ütles päris hästi ära, et mõnikord peidad sa ennast aastate taha, nüüd räägid, et oled ülivõimas. Otsusta ära!

Krt küll Priit, vahel sa räägid siin nii head juttu, samas tuleb selliseid kirjutisi sisse. Milleks?!?

 
At 08:25, Anonymous Anonüümne said...

Äge läbu on siia tekkinud. Priit viskas konksu ja kohe neelati see alla. Tubli Priit. Priit kas Sa tahtsidki näha, kui kõrvale sellise küsimuse korral suudetakse kalduda? Järjest rohkem tundub mulle see blogi aegajalt Priidu testväljak, selleks et enda ajakirjaniku võimeid proovile panna ja publikut tundma õppida.
Ja mulle see meeldib.
Kas on nii või ?

 
At 09:16, Anonymous Anonüümne said...

Lugesin ühelt ja teiselt poolt antud löögid kokku ja tulemus on 105:117 lugejate kasuks. Pullerits suutis alguses küll üllatada, kuid Päev 1 teisel poolel ja eriti õhtul sai ridamisi lööke sisse. Nagu alati, päästis Pulleritsu hea jalgade töö.

 
At 09:22, Anonymous Anonüümne said...

Priit, krossijooksus olümpiamedaleid ei jagata. Miks sa seal osaled? Mine staadionile ja jookse seal, et oleks nagu olümpial.
Mudmaasuusatamine on ju ka selles kategoorias "milles eestlased on suurimad, aga millest keegi maailmas kuulnud pole." Ja veel sellised veidra pikkusega distantsid, mida olümpiamängudel ei sõideta.
Kui sa ei tea, kes on need mehed, kelle nimede esitähtedest on tulnud sõna rogain, võiks selle enne välja uurida, kui hakata teistele pähe määrima mingit juuksevedelikku.
Kurb on, et sinusugusel haritud inimesel ei ole tolerantsust teiste suhtes.
TA

 
At 09:31, Anonymous Anonüümne said...

Ainuke üleeestiline õllesõprade seas tuntud pikatraditsiooniline sariüritus on KTM sari. Kui sind pole seal, siis pole sind õllesõprade silmis olemas. Seda üritust teatakse. See üritus on tuntud. Osalejate arvud ei maksa kahjuks tuntuse juures midagi. Teisisõnu - kui soovid õllesõprade positiivset tähelepanu, osale KTM-l!

Teine küsimus on, et milleks on vaja õllesõprade tähelepanu, mida sellega peale hakata? Ajakirjanikust saan aru - amet nõuab, aga ülejäänud? Ainult siis kaotab KTM oma liidripositsiooni, kui rahvas neil üritustel enam ei käi. Teised üritused võivad ennast KTM koomani oimetuks pingutada aga sellist tuntust nad ei saavuta.

 
At 10:59, Anonymous Anonüümne said...

9:31 tahab öelda, et edukad saavad olla ainult need spordiüritused (ja alaliidud), kes oma brandingut ja marketingi õllemüüjatele (Saku, A LeCoq) üles ehitavad. Tegelikkust vaadates nii ongi.

 
At 11:20, Blogger Priit Pullerits said...

Alustame 00:25st - kustutasin teie kommentaari personaalselt halvustava sõnakasutuse pärast. Ootan vabandust, nimelist, muide. Mis teised arvavad, kas selle saan?

Et 00:25 on asjatundmatu, näitab tema järgmine küsimus:

"Tartu Postimees kirjutab Tartu Maraton nii, et teine sõna on suure tähega. Näiteks siin: http://maraton.postimees.ee/389187/tartu-maratonil-voistlevad-maailma-parimad-pikamaasuusatajad/

Keda ma pean uskuma - kas Priit Pulleritsu või Tiit Reinartit? Mina usun Tiit Reinartit."

Tore, et usute Reinartit. Sest Reinart tunnistas just mulle, et antud juhul ta eksis. Õige on Tartu maraton - maraton väikse tähega. Vaadake viiteid teistele artiklitele teie viidatu juures, seal näete, et Tartu maraton on väikse m-ga.

Ökomehega 17:48 nõus: miks peab tõesti massivõistlusi looduskaunites kohtades korraldama? Olen ka selle vastu. Eestimaal on kaitsevälist loodusmaastikku küll ja küll, minge sinna. Ma ei ole roheline, aga mulle meeldib puutumatu looduse üksildus ja mind tõsiselt häirib, kui keegi sinna tsivilisatsiooni kõigi oma pahede ja halbade tagajärgedega kohale veab.

22:34 - jah, reedesest üritusest saab ka varsti lugeda, aga pärast seda, kui tööandja on sellest teemast oma jao matti võtnud. Kuid siin kirjutan sellest eraldi rohkem sportliku poole pealt. Kannatust pisut!

22:36 - hea küsimus, aitäh! Sest Estoloppet on ainus naudinguüritus, ja seal tulevad tulemused, millega rahul olen. Jooks ei ole nauding, see on kannatus juba paari kilomeetri järel. Maanteerattasõit võiks ka olla nauding, aga liiga ohtlik. Maastikurattasõit - vaat see sakib täiega.

Aitäh, 23:02, väärt tähelepaneku eest. Olen tõesti alati ausalt avaldanud kõik seosed, kust miskit saanud olen, ja teen seda ka edaspidi. See on ju elementaarne!

Ain, 23:19 - ärme nüüd lugejaid eksita, eks! Me teame ju mõelmad väga hästi, et see, mis me siin kahepeale teeme, on puhas show teistele, mille peale, kui Tähtveres trennis või koeri jalutades kokku saame, ise naeru laseme. Aga siin inimesed arvavad, et oleme tõesti üksteise peale kurjad ja vihased, which couldn't be further from the truth. Näiteks Tom öisel ajal 02:45 lendab täiega orki - ja see pole ju ilus vist, et inimesed niiviisi tõsiuskselt reha peale astuvad.

Jah, 2001 olid sa, Ain, tõesti jooksumaratonil 56., mu parim on 63., aga Ain, see oli ju 10 aastat tagasi ja kui palju siis osalejaid oli? 6. punkti all ütled: "Ei näe mingit mõtet sinuga KTM üritustel pulss punases ponnestada." No mees, mis jutt see on?! Kas on juba meelest läinud 2006 rattamaraton, kui sa mulle kaotasid kohaga ja ühe-kahe sekundiga ja pärast olid öelnud, et oleks sa teadnud, et Pullerits vahetult sinu ees on, oleks sa ikka palju rohkem mängu pannud? Mälu lühike? Näe, värskendan!

 
At 11:20, Blogger Priit Pullerits said...

...järgneb:

Madis ja Maamees väidavad, et kedagi ei huvita, kas nad on minust ees- või tagapool. Võib-olla sealkandis, kus teie võistlete, tõesti ei huvita - ja see ei ole mõeldud halvustamisena, sest võib-olla olete mõnel alal nii kõvad, et ma ei küüni sinna tasemeni, kus teie teiste tippudega oma taset võrdlete! -, aga Indrek Kelk on avalikult öelnud, et KTM üritusel on igal tõsiharrastajal kaks eesmärki: esiteks, võita parimat naist, ja teiseks, edestada Pulleritsu. Ja vaadake siinset blogi läbi aegade - näete, kui paljud minu tulemustega enda oma võrdlevad!

Maamehel on lahe stiil, ta mängib oma osa täitsa usutavalt välja, aga ei saa nõustuda, et mina olen keeranud arutelu valedele radadele. Siin on teil kommentaarium must valgel ees ja te näete, et mõni viskab üles asjasse mittepuutuva küsimuse, mida ei saa vastamata jätta, sest siis tuleb süüdistus, et ma ei kommunikeeru teistega, või teeb keegi alusetu avalduse, millele ei saa ka reageerimata jätta, sest muidu hakkab valeteave omaette elu elama - ja nii just kommentaatorite tõttu teema laiali valgubki. Paluks rohkem kainet mõistust Maamehelt olukorra analüüsimisel ja hindamisel. Aga muidu, aitäh stiilse kaasalöömise eest!

00:44 - palun, ärge etendage rolli kits kärneriks. Teie seletusel suure ja väikse algustähe kasutamise kohta ei ole eesti keele reeglitega mitte mingit seost. Mõtele ka ikka, mida te kirjutate? Lugege oma seda lauset: "Nimetust "Tartu rattamaraton" "Rattamaratoniks" lühendades (väljendite suupäraseks tegemine on ju iga eestlase sünnipärane õigus?) nihkub suur algustäht lihtsalt teisele sõnale." Te ehitate siin meelevaldse konstruktsiooni, mida mõned võivad hakata oma teadmastusest tõe pähe võtma, ja nii need lollused levivadki. Iga aasta ei jõu tudengite töid lugedes ära imestada, kuidas küll nii viletsa keeleoskusega inimesed on ülikooli pääsenud, ja veel alale, kus keel on peamine tööriist. Kust nad selle halva keelekasutuse ja keeleoskuse küll saavad? Laialt levitatud eksitavatest näidetest. Vaadake, 00:44, asutused võivad oma nime kirjutada kuidas tahavad, ka Kuperjanovi üksik jalaväepataljon võib end kirjutada läbivalt suure algustähega, aga see ei tähenda, et see on õige. Keeleinimesed annavad sellele üksmeelselt tauniva hinnangu - nii on vale. Niisiis, palun, ärge tegelge teemat valdamata müütide levitamisega tõe pähe!

08:25 - pagana pihta, neetult läbinägelik olete. Üks väheseid, kes asja tegelikku olemust tabab (lisaks Ainile, kes fantastiliselt kaasa mängib ja sekundeerib!), mitte ei arva, et selle blogi alapealkiri võiks olla "Molecular Transactions During Anaerobic Exercise of Middle-Aged Males of Caucasian Complexion in a Post-Communist Country in the First Decade of the 21st Century".

09:22 - seda küsimust ma ootasin. Jah, krossijooksus olümpiamedaleid ei jagata, aga jooks on jooks, seda esiteks, ja teiseks, olen ju teinud ettepaneku, et ei joostaks migit suva distantsi 23,4 või mis iganes selle pikkus on, ega keegi seda täpselt tea, vaid tehtaks konkreetne 10 km jooks

 
At 11:59, Anonymous Anonüümne said...

Blogi administraator eemaldas selle kommentaari.

 
At 12:06, Blogger Priit Pullerits said...

11:59, jätsin alles ja postitasin siia selle osa teie kommentaarist, mis ei ole isiklikult solvav:

"See suur ja väike täht vajaks siiski selgitust. Tartu Maraton on registreeritud kaubamärk. Samamoodi on registreeritud kaubamärk ka näiteks Pärnu Postimees. Kui Pulleritsu keelereeglite järgi tuleks kirjutada Tartu maraton, siis samamoodi peaks kirjutama ka Pärnu postimees."

No on teil ikka küsimus - tundub efektne, ometi puudub selles igasugune teadmine eesti keele reeglite kohta. Pärnu Postimees on seepärast suurte algustähtedega, et ajalehtede nimed kirjutatakse eesti keeles niiviisi, aga Tartu maraton on väikse tähega, sest spordivõistlused ja üritused kirjutatakse väikse tähega. Näiteks: Vancouveri olümpiamängud, Londoni suveolümpia, Eesti üldlaulupidu.

Ma ei ole rahul sellega, et pean nii elementaarsete küsimuste peale oma aega raiskama. Palun tehke endale eesti keele reeglid selgeks, mitte ärge tõstke siin oma teadmatusest tühjast tülinat, eks!

 
At 12:09, Blogger AinK said...

Jah, 2001 olid sa, Ain, tõesti jooksumaratonil 56., mu parim on 63., aga Ain, see oli ju 10 aastat tagasi ja kui palju siis osalejaid oli?

Vilets töö Priit. Internet ei ole kõikvõimas. Õige vastus on 21,1 km jooks 1995 aastal, koht 37. Osalejate arvu ei tea, sest alles on Postimehest väljalõigatud protokoll, seal vaid mõnisada esimest ära toodud.

Kas on juba meelest läinud 2006 rattamaraton, kui sa mulle kaotasid kohaga ja ühe-kahe sekundiga ja pärast olid öelnud, et oleks sa teadnud, et Pullerits vahetult sinu ees on, oleks sa ikka palju rohkem mängu pannud? Mälu lühike?

See oli 2006, hommikul vaatas kalendrist vastu 2011.

ain

 
At 12:16, Blogger Madis said...

Priit, ma pole kirjutanud, et kedagi ei huvita. Kirjutasin, et ENAMIK.
Ja kui palju see on?

Vähemalt 50%+1

Seega, olgem siiski täpsed, ning mitte võõraid väiteid mulle külge määrida.

 
At 12:34, Anonymous Anonüümne said...

Miks BIGBANK kirjutatakse suurte tähtedega, aga mitte Bigbank. Pean silmas BIGBANK Kuldliigat. Miks pankade puhul arvestatakse kaubamärki, aga spordivõistluste puhul mitte?

 
At 12:53, Blogger Priit Pullerits said...

Minu vabandused, Madis! Kahtlemata, enamikku minu koht ei huvita, aga neid, kellest mina huvitun, enamasti huvitab küll. Veel kord, vabandust, Madis!

12:34 - palun pöörduge oma küsimusega Eesti Keele Instituuti (6177500), see siin pole keelenõuandla, sealt saate pädevama vastuse, ja saate ka, muide, teada, miks ma kirjutasin EKI suurte tähtedega ja miks see on õige, juhul kui teil peaks ka selle kohta küsimus tekkima, sest eesti keel ju kirjutatakse väikeste tähtedega.

 
At 13:02, Anonymous Anonüümne said...

Las keele kallal norimine jääb Priidu lõbuks. Eesti keele omapära on see, et inimesed ise kujundavad oma üleilmastumise protsessi käigus emakeelt dominantkeelte sarnaseks. Keelereegleid reeglitesse raiuvad teadlased on paratamatult ajast palju maas. Mis täna on väär on homme õige, kui enamik nii asjast aru saab. Keel ei saa olla reeglite paabel, kus tavaline inimene orienteeruda ei suuda vaid peab lähtuma demokraatlikest printsiipidest kus enamus määrab kujuneva tava.

Mind sügavalt hämmastavad keele puritaanid oma kooliõpetajaliku torkimisega ning peateema arutelu hajutamisega.

Iidamast aadamast on tuvastatud, et puudub puhas eesti keel vaid on kombinatsioon laensõnu vanematest ja uuematest keeltest. Eriliseks teevad keele veel grammatika reeglid mis on ajas samuti väga muutuvad. Kogu selle muutumise protsess ikäigus on seetõttu oluline, et mõte kohale jõuaks. Kahjuks ei taga kirjakeel kuidagi ka seda ülesannet, sest puudu jääb emotsionaalne pool ning rõhuasetused mida kantakse üle hääletooni ja juurdekäiva miimikaga. Järeldus. Keelepuritaanidel ei ole kohta asjalikus arutelus, sest nad oma ilkumisega puterdavad ära seda emotsiooni mida tahlike ja tahtamatute erisustega kirjakeelenormidest nende mõtete autorid püüavad edastada.

 
At 13:23, Anonymous Anonüümne said...

Pullerits "sukeldub" 12:34 löögi alt välja. Hea jalgade töö!
Aga üritaks sisuliselt vastata.
Kaubamärkidena on Eesti Vabariigis registreeritud kolm (3) sõna "maraton" sisaldavat fraasi. Nendeks on:
1) TARTU MARATON
2) TALLINNA MARATON
3) Alutaguse Maraton.
Allikas: Patendiameti Kaubamärgiregister.
Hit the road, Priit, oma keeleinstituudiga! 8)

 
At 13:37, Blogger Priit Pullerits said...

13:23, kuulge, tulge maa peale! Me ei räägi ju kaubamärkidest - vähemalt ükski normaalne inimene ei räägi -, me räägime spordiüritustest. Või teie ütlete pärast Tartu maratoni, et tarbisite kaubamärki Tartu Maraton? No hea küll, tarbige siis. Mina osalen Tartu maratonil, nagu osalevad ka tuhended teised. Ma pole veel kedagi kuulnud - teie olete esimene -, kes võtab Tartu maratonil osalemist kui kaubamärgi tarbimist. Hit the road yourself on patendiametiga! Ja nuputage nüüd, miks on patendiamet antud juhul õige just väikse, mitte suure tähega!

 
At 13:56, Anonymous Anonüümne said...

Lähen põhiteemast mööda, aga Priidule appi kõigi siinsete keelekümblejate taltsutamisel.

12:34 ja teised keelekümblejad, palun ärge vaielge Priiduga grammatika osas, kui just teie eesmärk pole oma võttest selili lennata. Ma ei tea, kuidas teil on lood Priidu edestamisega lõpujoonel, kuid suur ja väike algustäht ning kokku-lahku kirjutamine nõuab paraku vaidlejatelt veel palju treeningkilomeetreid.

12:34 kirjutab: Miks BIGBANK kirjutatakse suurte tähtedega, aga mitte Bigbank." Kahjuks on nii, et pank ise kirjutab end läbiva suurtähega, mis on lihtsalt labane ja halb stiil, lisaks eesti keele reeglite vastane. Õige on loomulikult Bigbank.

Üks asi veel, millest ma juba aastaid aru ei saa. Eesti keele 'puhtuse' ja 'õigsuse' nimel vihaselt võitlejaid on oi kui palju, aga ise õigesti kirjutada mõistavad neist vähesed. Miks küll nii, kui keegi vaid teaks ja seletaks.

 
At 14:02, Anonymous Anonüümne said...

mis ajast kaubamärki tarbitakse, ikka kaupu tarbitakse. kaubamärk on tähis, millega on võimalik eristada ühte kaupa või teenust. spordivõistluse korraldamine on teenuse pakkumine.

postimehest saab täna lugeda sellistest vahvatest üritustest nagu Anne Veski Juubelikontsert, Austria Ironman jne. Lootusetu sel teemal haukuda.

 
At 14:08, Anonymous Anonüümne said...

to 13:56
Miks Postimees eirab Klubi Tartu Maraton soovi kirjutada Tartu Maraton ja võtab kasutusele Tartu maraton?
Miks Postimees ei eira Bigbanki soovi ja kasutab BIGBANK Kuldliiga, aga mitte korrektselt Bigbank Kuldliiga?
Selles ongi ju kogu küsimus - kui üks tüüp mängib pedanti, siis olgu valmis ära seletama, miks ei järgita ühesuguseid põhimõtteid. Mille poolest on Bigbank parem ettevõtmine kui Tartu Maraton?

 
At 14:30, Blogger Priit Pullerits said...

Aitäh, 13:56, toetuse eest. Tõepoolest, ärge tulge vaidlema, sest mul on siin kohe kõrval abiks Postimehe kaks vilunud ja täpset keeletoimetajat, nii et ma ei ole siin üksi. See "keelekümblejad" on, muide, vahva irooniline sõna nende kohta, kelle vaateid esindab 13:02.

Jah, on ka Postimehes vigu ja järjepidevusetust, nagu on ka paljudes muudes kohtades, aga kasutada seda agumendina, et vääriti kirjutamine on lubatav ja õigustatud, on pehmelt öeldes nõrk, otse öeldes debiilne. Ja ebaloogiline igal juhul.

See, mis on reklaamides, on reklaamitegijate viga - need failid tulevad agentuuridest ja seal on juba raske toimetusel korda hoida. Lisaks täiesti väärale "Anne Veski Juubelikontserdid" on samal küljel näide reklaamteksti järjepidevusetusest Pärnu kontsertide reklaam, kus Pärnu kontserdimaja on ühes kohas suure ja teises väikse algustähega. Õige on, muidugi, väikse algustähega.

 
At 15:05, Anonymous Anonüümne said...

Üritustes kirjutatakse liiginimi väikese algustähega: Priit Pulleritsu loeng, Tartu maraton, jne.
Asutuste nimed seevastu kirjutatakse suure algustähega: Tartu Ülikool, Presidendi Kantselei.
Ilus!
Aga ärgem unustagem, et tegu on keelekorraldajate tehtud reegliga, mitte eesti keele enda, immanentse reegliga. Keelekümblus on meil muide täiesti positiivne sõna ja Pullerits võiks veidi poliitilist korrektsust ka harrastada. Keelekümblust ei tohi võtta ühesuunalisena - venelastele suunatuna. Eestlased ise kümblevad ise ka aktiivselt teiste keelte, eelkõige inglise keele, keskkonnis.
Vanity Fair'i lugejana teab Priit muidugi ülihästi, et Chicago Marathon kribitakse ikka läbivalt kapitaliseerides..

 
At 15:32, Anonymous Anonüümne said...

Tobe vaidlus siin käimas. Spordist ei ole enam mingit juttu. Kahjuks on selle blogi tase (signaali-müra suhe) varasemaga võrreldes märgatavalt langenud, nii ühelt kui ka teiselt poolt.

 
At 15:55, Anonymous Anonüümne said...

>>ka Kuperjanovi üksik jalaväepataljon võib end kirjutada läbivalt suure algustähega

Kuperjanov pole enam üksik :) Nüüd on lihtsalt Kuperjanovi jalaväepataljon.

 
At 16:18, Anonymous Anonüümne said...

Ennustan. Kohe - kohe on Priidult ühte väga huvitavat ja head sissekannet(lugu) oodata. Tavaliselt saab ta enne seda natuke "lõbu" lubada.

 
At 16:21, Blogger Priit Pullerits said...

Aitäh, 15:55, täpsustuse eest - ent väikse tähega on see jalaväepataljon sellegipoolest, nagu te õigesti kirjutate.

15:05 kirjutab ilusasti kuni viimase lauseni: et Chicago Marathon on läbivalt suurte tähtedega. No mõelge nüüd ka, mida te kirjutate! Te tulete eesti keele vaidlusse ingliskeelsete sõnadega! Absurd ju! USA ingliskeelsetes lehtedes kirjutatakse kõik nimi- ja tegusõnad suure tähega (vt www.nytimes.com), aga see ju ei tähenda, et sama peaks tegema ka eesti keeles ja Eesti lehtedes! Tule, taevas, appi sellise loogika vastu! (Sõna taevas on komade vahel kui üte.)

Ja mis puudutab poliitilist korrektsust, siis selle kohta avaldasin kunagi kirjutise, mille üle olen uhke siiani, ja mille pealkiri kõlab: "Tapkem poliitiline korrektsus juba eos!" (Teoste pealkirjad on eesti keeles jutumärkides.) Olen pealkirjas väljendatud seisukohal siiamaani.

 
At 16:30, Anonymous Anonüümne said...

Kaks uudist! Üks kurb, teine parem.

Mika Myllylä on surnud. Puhaku rahus, sest pärast 2001. aasta jamasid, ei saanudki mees enam "ree" peale.

Teine uudis on see, et ROK paneb hääletusele rulluisutamise, et seda 2020 mängude kavva võtta. Varsti see ka siis olümpiaala :) Vot

 
At 16:44, Anonymous Anonüümne said...

Tore, et minu Rattamaratonist nii pikk vaidlus sai.

Suurtäht-väiketäht on vahel siiki väga oluline, kui sellest sõltub asjast arusaamine. Praegu saadi õnneks täielikult aru ,et Rattamaratoni all mõtlesin ma TRM-i, kui ma oleks kirjutanud rattamaratoni, väikese tähega, siis oleks see võinud olla jumal teab mis rattamaraton, kas või nädalavahetusel toimunud Tahko rattamaraton.

Keelereeglite mõte ongi ju selles, et oleks tagatud mingi standard, mille alusel saab üksteisest aru saada. Üldiselt ei ole normaalsete inimestega läbi käies pea kunagi selliste väikese nüansside tõttu probleeme, probleemid tekivad filoloogidega, kes suudavad kõige elementaarsemas väljendis enda jaoks täieliku arusaamatuse kokku mõelda.

Ah jaa, ja kui keeleteemal siin ollakse, siis näis mis järgnevast mõtteavaldusest/arvamusest saab.
Nimelt ei pea ma õigeks osade inimeste kalduvust kasutada Eesti keele sünonüümina jäigalt sõna emakeel. See probleem kerkis hiljuti esile, kui üks kolleeg, kelle emakeel ei ole eesti keel, aga räägib minu kõrva jaoks pea perfektset eesti keele kõnekeelt, sai mingi keelehaige käest pragada, et ta miks ta ei räägi korrektses emakeeles. Kui oleks rääkinud, siis ei oleks keelehull midagi vist aru saanud.

13:43

 
At 17:08, Blogger Priit Pullerits said...

...et kui kirjutada suure tähega Rattamaraton, siis kohe kindlasti oleks kõigil selge olnud, et te ei ole mõelnud mitte Tahko vms rattamaratoni, vaid just nimelt Tartu rattamaratoni?? Et Tartu rattamaraton on suure R-ga, aga näiteks mõne muu Eesti koha rattamaraton ei ole?? Oh loogika, oh loogika...

Lihtne: kui tahate öelda, et räägite Tartu rattamaratonist, siis öelgegi, et räägite Tartu rattamaratonist. Kui kasutatae lihtsalt sõna rattamaraton, peab olema eelnevast kontekstist selgelt arusaadav, et räägite Tartu rattamaratonist, kui te ikka räägite Tartu rattamaratonist.

Ma ei saa aru, mis subjektiivset segast enamik teist siin peksab. Ma olen nõus, et ma ei tea enamikku asju spordist ja treeningutest, aga kuulge, eesti keele asju tean ma ikka väga hästi, liiati kui mul on Postimehe kaks kogenud keeletoimetajat koos eesti keele andmebaasidega kogu aeg nõuandjana võtta.

Ehk olete nii kenad ja lõpetate selle totraks tõmmatud vaidluse, sest seda te seekord küll ei võida, mitte mingi nipiga - kui see nipp ei ole muidugi selles, et hakata rääkima sellest, et eesti keele reeglid ei loe. Loevad küll. Katsuge neid teadmata ja tundmata keskkoolist edukalt välja saada. Ja kui te halvas ja lohakas keeles kirjutate, siis igal normaalsel inimesel tekib kahtlus, et kui juba keel on logisev ja vigadega, mis siis veel sisust rääkida.

Priit Pullerits, kelle emakeel on eesti keel - ja selle üle uhke

 
At 17:59, Anonymous Anonüümne said...

Jah, Myllylä läks... tegijaid kooritakse karmilt. Kõigepealt, miks tulemust pole, siis miks paremat pole, siis ülistatakse taevani, siis jälle paremat tahetakse, siis mutta tambitakse ja siis...
R.I.P

 
At 19:13, Anonymous Anonüümne said...

13:43(16:44) Õige - emakeel ei ole eesti keele sünonüüm. Oluline on seejuures tabada, et emakeel ei ole eriti eesti KIRJAkeele sünonüüm. Ja eesti kirjakeel (eriti kirjakeele norm) ei ole eesti keele sünonüüm.

Mis siis emakeel on? Emakeel on eelkõige kõnekeel. Laps õpib emakeelt mitte ÕSi lugedes, vaid vanemaid inimesi kõnes imiteerides, algul lalisedes, siis rääkides!

Jaan Kaplinski on sellel teemal palju kirjutanud, viimati pikalt Keeles & Kirjanduse viimases numbris (seda numbrit on veel R-kioskites müügil, soovitan osta). Kaplinski ütleb ka, et keel areneb keelekorraldajate seatud normidest sõltumata: "Keelt kirjeldav metakeel on üpris hiline nähtus, keel on tekkinud ja arenenud ning areneb valdavalt nüüdki sellest metakeelest" - mis keeletoimetajatel muidugi harja punaseks ajab. Aga üldiselt on toimetamine hädavajalik tegevus ja kiita tulev väljaannet kes kohe mitut, sh keele-toimetajat staff'is hoida suudab.

 
At 22:26, Anonymous Anonüümne said...

Õige, keel arenebki ise, st selle rääkijate poolt aretatuna. Filoloogid/reeglite sõnastajad on lihtsalt administraatorid, kes tegelikkuses arengute üle kontrolli ei oma ja üritavad vooluga kaasa minnes ennast kuidagi asjadega kursis hoida, aga olles siiski tegelikust elust mõnevõrra maas, ehk nad on lihtsalt vaatlejad, kes sõnastavad mingi aeg tagasi täheldatud, sarnaselt nagu kõik me näeme maailma ju teatud, võiks öelda lausa mõttelise nihkega, sest et selle ajaga kui valgusega info meie meelteni jõuab on aeg ja tegevus ju edasi läinud (väga vähe aga arutledes sellega seotud teemal üle võib seda ju näitena ikka arvesse võtta, sest et kõik on ju kuulnud valguse kiirusest).

Nii ongi, et täna saab filoloogi kalduvusega inimene aru, et Rattamaraton = rattamaraton. Mingi aja möödudes võib ta selle võrdusmärgi kõnekeele survel lbi kriipsutada. Nii nagu maailmas räägitakse Le Tour'ist, ja saadakse aru, et jutt käib juulikusest Prantsusmaal toimuvast Tour de France nimelisest võistlusest, mitte näiteks Tour de Picardie vms võistlusest, on minu kogemuse järgi juba ka eesti kõnekeeles küsimuse korral " Kas Rattamaratonile lähed?" üheselt aru saadav, et mõeldakse septembrikuist TRM-i, mitte mingit suvalist rattamaratoni. Kes sellest veel aru ei saa on lihtsalt tähenärijad, kes lõpuks ikka kaotavad.

Ma olen 99% kindel, et aastaid tagasi ei olnud veel sõna jagama võetav sama tähendusega kui aru saama, tänapäeval saavad sellest kõik vastavalt kontekstile aru.

Seega, PP, minu nägemuse järgi ei võida me tõesti lahingut, aga pikemas perspektiivis on lõppvõidu saamine täiesti tõenäoline, sest et, meie, keele rääkijad otsustame lõpuks, mida reguleerijatel on reeglitesse kirjutada.

Eesti keele grammatikat mitte jagav ja tunde järgi kirjutaja ja igapäevase rääkijana keele kujundaja.

13:43
16:44

 
At 23:10, Anonymous Anonüümne said...

Ei saa muidu, kui pean ka sõna sekka ütlema, sest sport on tähtis, kuid kaunis eesti keel veel tähtsam.
Mulle tundub kummaline, kui inimesed õigustavad enda rumalust keele muutumisega ajas ja kasutuses. Keel muutub esmalt ikka kõnekeeles ja alles äärmisel vajadusel viiakse muudatused sisse kirjakeeles. Kui võtta vaevaks kirjutada, oleks viisakas nii enda kui teiste suhtes lähtuda ikka kirjakeele reeglitest.
Kui viimati vaatasin, olid suure ja väikese algustähe reeglid suhteliselt lihtsad: nimed läbiva suurtähega, nimetused väikesega, pealkirjad esisuurtähega ja jutumärkides. Kõik! Ürituse korraldaja võib oma ettevõtmisele anda nii nime, nimetuse kui pealkirja, nagu ise soovib. Parandatagu mind, kui eksin.
Tartu Maraton võib ju olla kaubamärk, kuid selle all korraldatakse üritust Tartu maraton (usun, et ka hr Kelk isiklikult nõustub sellega). Vaidlemine on mõttetu ja näitab vaidleja enda küündimatust. Või tegelikul peaks süüdistama kooliaegset eesti keele õpetajat...
Vaielge PP-ga parem sportlikel teemadel.
Lugupidamisega
A.K. Tartust

 
At 23:13, Anonymous Anonüümne said...

22:26 Õige jutt!

Ja pealegi pole PP jutt TÕDE!

Võtame lahti EKI.

Tsiteerin:
"Kokkuvõte

Läbiva suurtähega ja jutumärkideta kirjutatakse:

isiku- ja olendinimed,

koha- ja ehitisenimed,

asutuste, ettevõtete, organisatsioonide, ühenduste nimed ja nimetused (viimased üksnes ametlikkuse näitamisel),

riigi- ja osariiginimed,

perioodikaväljaannete nimed,

ajaloosündmuste nimed,

autasunimed,

üritusenimed,

kaubanimed,

sõidukinimed jm nimed.

Liigisõna algustähe kohta vt iga nimerühma juures.

...

Üritusenimed kirjutatakse läbiva suurtähega, v.a liigisõna (festival, turniir, võistlus, konverents, sümpoosion, näitus jm), pealkirjalaadsed jutumärkides esi­suurtähega.

Nt Floriaad, Eurovision, Lumefestival, Suhkruturniir, Rahumaraton, Piimatuur, Sõpruse velotuur..."

EKI EESTI KEELE KÄSIRAAMAT ütleb siin mustvalgel, et üritusenimed kirjutatakse läbiva suurtähega - Rahumaraton ja Piimatuur toodud näites on võrdväärsed 22.24 poolt kirjeldatud Rattamaratoniga. Sama käib Rattaralli ja Jooksumaratoni (~23,4 km sic!)kohta. Põhjus on väga lihtne, sest need olid Eestis esimesed selle ala üritused ja nende ürituste nimede järgi tekkisid need sõnad eesti keelde. Seega oli tegemist sünnist saati ürituse nimedega. Ja see väide on kohtukulli kindel. Isegi Kaasik nõustub sellega, rääkimata Pilvest.

 
At 23:30, Blogger Madis said...

Nüüd on Priidu "geiger-counter" täis saanud ja ootame huviga uut sissekannet.

:-D

 
At 00:41, Anonymous Anonüümne said...

1) A.K. Tartust: "Tartu Maraton võib ju olla kaubamärk, kuid selle all korraldatakse üritust Tartu maraton".

Huvitav lähenemine! Seni on kaubamärgi Tartu Maraton all korraldatud suusamaratoni. Kas Te pole kuulnud, et maraton väikese tähega on jooksuvõistlus pikkusega 42195 meetrit? See on nüüd küll Teiepoolne mitteadekvaatne interpretatsioon, et Kelk & Co viib veebruaris tegelikult läbi jooksuüritust.

2) PP: "mul on Postimehe kaks kogenud keeletoimetajat koos eesti keele andmebaasidega kogu aeg nõuandjana võtta".

Esitan Priidule ja andmebaaside all ägavatele PM keelenäitsikutele väljakutse - palun avaldage Postimehe ühe päeva spordiuudised ilma reeglite rikkumisteta. Näiteks järgmise esmaspäeva omad.

Ette tänades.

 
At 04:17, Anonymous Anonüümne said...

Tuline õigus on 13:43, 16:44 ja 22:26 autoril - keelt kasutades me ühtlasi ka muudame ja arendame keelt, ka siinsamas blogis. Lõpuks otsustavad ikkagi keelekasutajad ise, mismoodi kõneldakse ja kirjutatakse. Siiski tuleb öelda, et Jõelähtme kihelkonnas saadakse küsimusest "Lähed R(r)attamaratonile?" küll teisiti aru.

Keelevaidluse algatas muide Pullerits ise.

Päeva kokkuvõte: Priidu napp ülekaal, (2 keeletoimetajat appi võttes).

 
At 08:22, Anonymous Maamees said...

Terekest taas! Küll see ilmaelu on imeliselt kummaline...1.päev algas sissejuhatava humoorika tekstiga, päeva löppedes aga üleüldine materdamine...2.päeva varavalges rahuneti ja sujuvalt kalduti vaidlusse suur ja väike algustäht....mjah, huvitav mis 3-s päev toob?....arvatavasti rahu öuele saabunud ning köik toimetavad üksmeeles edasi. Aga teada ei saanudki, siiani küll vähemasti, miks siis ikkagi enamik Priitu vöita ei suuda.

 
At 09:06, Blogger Priit Pullerits said...

No hurraa, 23:13 ei oska ka EKI reegleid lugeda. Tema interpretatsiooni järgi tuleb mul kirjutada 30. juuli üritus niimoodi: Priit Pulleritsu Sünnipäevapidu!!! Või kui mitte nii isiklik olla, siis andkem 23:13-le nimeks Juhan Niit ja siis peame kirjutama: Juhan Niidu Suguvõsa Kokkutulek. Ei noh, palju õnne! Muud ei oska selle jamainterpretatsiooni peale küll kosta.

Juhin teie arendatud diskussioonis tähelepanu, et me siin räägime kirjakeelest - sest siinne suhtlus käib ju ainult kirjalikult, selle alusel, mis on must valgel kirjas -, milles kehtivad selged normid, aga teie olete vastu eilset õhtut argumenteerinud end kõnekeelega! (Kõnekeel ei tee tõesti vahet Rattamaratonil ja rattamaratonil.) Kas te ise ka tõesti ei näe, millist demagoogiat, vildakat loogikat ja absurdi te siin kasutate? Tulge, inimesed, mõistusele!

Õnneks pole kogupilt lootusetu. 23:10 ehk AK Tartust saab asjust õigesti aru - suur aitäh talle. Muidu arvaks, et kõik on peast soojad ja kõigi loogika on omadega rabas.

 
At 09:38, Anonymous Anonüümne said...

Huvitav, Soonets kaalub 90 kg, aga kui palju need kaks keeletoimetajat ka kaaluvad?

 
At 10:00, Anonymous Anonüümne said...

Priit on kahjuks väga spordivõhik ja ei taipa tämnaseni, et ei ole olemas sellist spordiala liiki nagu rattamaratoni või 23,4 km pikkust jooksumaratoni või rattaralli.

Need sõnad puuudvad isegi ÕS2006-st.
Et Priidu jura pelae mitte isiklikuks minna, siis luba Priit, et ma selgitan seda asja spordivõhiklikule ajakirjandusele.
Spordiala liigina on maraton kasutusel ainult jooksmisel 2501 aastat tagasi toimunud Marathoni lahingu tähistamise auks.

Mis asi on rattamaraton? Kas võistleja jookseb ratas käekõrval või nagu Birkebeinerrittet puhul seljakoti asemel ratas seljas? Irw. Ajakirjanikud, see on maamehe moodi öelduna pullikaka. Vaadates selle sündmuse nime etümoloogiat selgub, et taheti panna üritusele nime mis nimena selgitaks võimalikult tabavalt ka võistluse iseloomu. Selleks mõeldi välja nimi! Keegi ei leiutanud uut spordiala liiki.

Täpselt sama jutt käib ka rattaralli alla. Ralli tähendab ÕS2006 järgi siiani ainult automotovõistlust. Liigina rattaralli tähendab seega üherattaliste mootorsõidukite mitmepäeva võistlust. Siin ei saa normaalse keeletunnetusega inimene eksida. Küll aga on Rattaralli konkreetse üritus nimi ja kõigile üheselt arusaadav. See ürituse nimi on pandud KTM toonase eelkäija poolt.

Seega ajakirjanikud, tehke oma spordivõhikutest keeletoimetajatele selgeks, et millal on tegemist alaliigiga mida võib kirjutada väikse tähega nt velotuur ja millal on tegemist ürituse nimega mida peab kirjutama suure tähega nagu Rattamaraton. Iga enesest lugupidav maratoni jooksja lõpetab päevapealt selliste ajalehtede lugemise ära kus rattasõitu maratoniks nimetatakse. Seda teemat võime vaielda kohtus ja kahjuks on kaotus ajakirjanike poolel.

Tõsi eestis on palju üritusi mille nimes kohtab sõna Rattamaraton. See tähendab ainult seda, et nimetatud nimi on popp. Nagu nt nimi Priit. Seda nime kasutatakse palju, kuid täiendavad nimeosad määravad ära konkreetse ürituse oma konkreetsete tingimustega.


Võtame kasvõi nimekasutuse puhul selle aasta Jaanijooksu võitja Keio Kitse nime. Nii kui kirjutad ta nime väikese tähega, muutub nime ja jutu sisu paremal juhul kardinaalselt, halvemal juhul tegeled aga sa tubli sportlase mõnitamisega. Sellest näitest peaks piisama, et selgitada ajakirjanikele ürituse nimes suurtähe olulisust. Pealegi kui muuta ära Kitse eesnimi Eeroks, siis on tegu hoopis teise inimesega, kes on tuntud hoopis teisel alal (bioloogiadoktor) jne. Jooksu kontekstis mõistame aga Kitse nime ikka jooksja aga mitte põlevkivikarjääride taaskasutajana. See suur täht ongi selleks, et keegi ei saaks asjast valepidi aru ning ei mõtleks ürituse nime asemel mingit olematut spordiala liiki.

Kas nüüd on seletus piisavalt puust ja punaseks ajakirjaniku kõrge IQ jaoks tehtud? Kahju kui kõrgid kõrge IQ valdajad ei mõista, et igal erialal on kasutusel rida spetsiifilisi termineid, mille kõige täpsemat kasutust teavad ainult selle eriala asjatundjad. Eesti ajakirjandust iseloomustab aga just kõrge IQ-ga ajakirjanike poolt tekitatud kaootiline mõistete virvarr, mis valdavalt ei ühti käsitletaval erialal kasutatavate terminite tegeliku tähendusega. Ajakirjanik aga leiab alati endlae õiguse keelereeglitest, mida ta isegi ei tunne korralikult :D

 
At 10:14, Anonymous Anonüümne said...

10:00, kullake, sa ikka veel viitsid? hämmastav.

ja neile, kes tahtsid järgmisel esmaspäeval PM-ist keelevigadeta spordiuudiseid lugeda, siis palun, paberlehest võite neid lugeda igal nädalapäeval, välja arvatud pühapäev (leht ei limu). Online'i ei keeletoimetata süstemaatiliselt.

teie, keelekümblejate, naiivsus on ikka lõputu. ise tõestasite. rääkige nüüd parem spordist, loodan, et seda teemat te valdate, erinevalt keelest, millest valdav enamik siinkirjutajaist ei jaga tõesti munagi.

 
At 10:45, Blogger Priit Pullerits said...

Kuulge, 10:00, kas te olete täisidioot või siiski ainult mängite seda? Loodan, et viimast, aga kindel pole. Nii absurdset ja loogikavaba kommentaari pole siia juba tükk aega jäetud. Juba teie oopuse alguses lendab kõik uppi. Te süüdistate spordiüritustele antud nimedes ajakirjanikke?!? Ausõna, te olete peast ikka väga soe, kuidagi teisiti ei saa seda diagnoosida. Mis on ajakirjanikel sellega pistmist, et keegi on oma üritusele andnud sellised nimed, nagu neil on?! Jummal jessake, te lollus ja elust arusaamatus on ikka piiritu.

Aitäh, 10:14, et te 10:00 sugustele ja teistele "keelekümblejatele" samuti vastu nina andsite. Mina nende lollidega - antud juhul teisiti neid nimetada pole võimalik - siin enam vaielda ei kavatse. Piiritu lolluse vastu aitab ainult selle ignoreerimine.

 
At 10:52, Anonymous Anonüümne said...

10:00 sarnaneb, kui poksi terminoloogiat kasutada, "klintši" läinud võistlejaga. See on siis, kui klammerdutakse vastase kehasse, näiliselt küll teist ribidesse klobides (pseudo-löögid, millel mingit mõju pole), tegelikult aga ainult oma jõuetust ja väsimust varjata püüdes.

Kl 9 jagati Viru Keskuse sissepääsu ees tasuta EPLi. Kas asjad on juba nii belly up? Kaastunne Päevalehe kollektiivile.

 
At 10:59, Anonymous Anonüümne said...

Priit kas sa tänaseni ei saa aru, et jooksumaraton väikese tähega tähendab ainult 42 km pikkust jooksudistantsi? Suure tähega Jooksumaraton on aga 23,4 km pikkuse ürituse nimi. Oluline vahe. Ajakirjanikel on argumendid totaalselt otsa saanud ja nüüd otsitakse abi tsunfti ringkaitsest ning jutu umbluu peale suunamisest. Tüüpiline postimehelik käitumine!

 
At 11:37, Blogger Priit Pullerits said...

10:59 - tule, taevas, appi, milline umbluu jutt!

Esiteks, ajate segamini maratonijooksu ja jooksumaratoni. Kui räägite 42,195 km pikkusest distantsist, siis see on maratonijooks. See ei ole jooksumaraton.

Teiseks, teie väide, et "suure tähega Jooksumaraton on aga 23,4 km pikkuse ürituse nimi". Minge selle jutuga EKIsse, näiteks, ma andsin siin varem nende telefoninumbri, ja kuulake, mis nad teile selle lolli väite peale ütlevad. Ürituse nimi ei ole Jooksumaraton ega ka jooksumaraton, vaid teie viidatud ürituse nimi on Tartu jooksumaraton. Ja üksiku eraldiseisva üldnimena kirjutatakse see igal juhul väikse tähega kas või juba seepärast, et see pole täisnimi ega ametlik nimi. Saate nüüd aru või ajate ikka oma haiget möla edasi?

Lõpetage see lollide väidete ja oma debiilsete konstruktsioonidega vehklemine juba ära.

 
At 11:47, Anonymous Anonüümne said...

Priit sa ajad segi ürituse täisnime ja nime. Täisnimi on SEB 29. Tartu Jooksumaraton. Punkt. Tartu Jookumaraton ei ole täisnimi vaid nimi. Samamoodi nagu Jooksumaraton. Sa ei võida seda oma idiootlike põhjendustega. Sa oled nokaudis ja sonid mingit kokkujooksnud plaati. Ava silmad!

 
At 12:01, Anonymous Anonüümne said...

Pullerits: " Esiteks, ajate segamini maratonijooksu ja jooksumaratoni. Kui räägite 42,195 km pikkusest distantsist, siis see on maratonijooks. See ei ole jooksumaraton."

Kas toodud tsitaati arvesse võttes ei nori te edaspidi maikuise Tartu jooksumaratoni nime ja distansti üle?

ja jäävad olemata pealkirjad umbes nagu 11.05.2011 postituse pealkiri:

Pullerits: Miks Tartu nn jooksumaraton tuleb likvideerida?

Ja jääb arusaam, et tegu on vaid ürituse nimega, millel ei ole seost kindla distantsiga?

13:43
16:44
22:26

 
At 12:12, Anonymous KKK said...

No, no, säilitagem ikka viisakus. Maratonijooksu ja jooksumaratoni teema on juba läbi vaieldud Sportinfo foorumis http://www.sportinfo.ee/newsid/func/comments/id/901/sort/desc/limitstart/30/

(4 lehekülge kommentaare)

Tsiteeriksin sealt Jaan Vehlmanni, JK Hermes asutajaliiget, Eesti harrastusjooksuliikumise üht alusepanijat ning tuntud vanema põlve võistlejat: "Loomulikult on sarja nimetus eksitav - lugesin kalendrist, et ohoo - Eestis juba terve maratonide sari! Alles juhend selgitas, mis alaga tegemist. On kirjutamata selge, et eesti keeles mõeldakse maratoni all jooksu pikkusega 42,195km. Muud alad peaksid täpsustama: SUUSAMARATON, RATTAMARATON, RULLUISUMARATON jne."

Tänu KTM missioonitundetule tegevusele kasvab meil Lõuna-Eestis peale noor, kehaliselt ludri põlvkond, kes arvabki, et 23,4 km läbijooksmine on maratoni jooksmine!

P.S. Lugege Ruudi Toomsalu meenutusi videvik.ee veebilehelt: Jüri Lossmanni nädala pikk ots oli 42 km!

 
At 12:14, Anonymous KKK said...

Sportinfo viit on:

http://www.sportinfo.ee/newsid/func/comments/id/901

"Algab Eesti Maratonide Sari" 09.03.2011

 
At 13:06, Anonymous Anonüümne said...

Pullerits - el candidato del instituto mental?

Või seletage mulle ära maratonijooksu ja jooksumaratoni vahe.

 
At 13:17, Anonymous Anonüümne said...

" Kui räägite 42,195 km pikkusest distantsist, siis see on maratonijooks. See ei ole jooksumaraton"

Eesti keele omapära tõttu on täpselt vice versa. Maratonijooks on jooks, mille puhul läbitakse 42,195 km,
jooksumaraton on jooksudistants 42,195 km mida läbitakse joostes. Loogiline?! KTM poolt oma üritus jooksumaratonina esitlemine on eksitav. Rääkima peab alati Jooksumaratonist kui mõeldakse KTM ürituse lühemat ja väga alale väga iseloomulikku nime. Loodetavasti ei räägi Priit selle peale jälle "idioodi" juttu.

 
At 13:46, Anonymous KKK said...

Eelkõnelega peab nõustuma. Kahtlane on ainult "mida läbitakse joostes" vajalikkus. See peaks olema juba eeldusena selge. Kas poolmaratoni pooljoostes (ülejäänud käies) läbinu saab öelda, et tegi maratonijooksu? Mingem tagasi algallika juurde: teade võidust tuli Ateenasse viia joostes. Käigu peale üleminejad tuleks minu arvates maratonirajalt maha võtta.

 
At 14:49, Anonymous Anonüümne said...

Kuigi see juba natukene vana teema, siis ikkagi otsustasin kirjutada.
Minu arvamus on see, et treenereid koolitatakse ülikoolis selliselt, et neist saaks tippude treenerid. Olen ise kehakultuuri õppinud ja tean täpselt. Õpitakse kuidas miski toimub, kõik jumala õige, aga need reeglid ei kehti nende peal, kes ei treeni regulaarselt vaid, kellel tuleb vahele trennivabu päevi, ei toitu nii nagu peab. Kui vastupidavus alade mehed räägivad kui ühest suust, et hoia pulss selline ja selline, siis treenib hästi. Aga kui Juhan käib 50 korda jooksmas sörgi tempos ja Jaan 50 korda pingutava panevas tempos, siis areneb paremini Jaan. Teoorial pole alust, aga tehke katsetus. Võtke kaks pange nad trenni, mitte väga regulaarselt ja oodake tulemusi. Seda põhja nn loivavas tempos tuleb teha tunde ja päevi ja nädalaid, isegi kuid, et sellest tolku oleks, kui nii palju ei viitsi, siis kima rohkem:)

 
At 15:04, Anonymous Anonüümne said...

Ultramaraton ei ole olümpiaala ja sellepärast ei kõlba. Krossijooks kõlbab sest jooks on jooks, kuigi pole olümpiaala. Mida ultramaratonidel tehakse, kas seal ei joostagi?

Tartu suusamaraton pole ka olümpiaala, distants on liiga pikk.

 
At 15:39, Anonymous Anonüümne said...

Ühest asjast ma ei aru ei saa. Miks tahavad reklaamijad, et nende toodangut reklaamitakse otse eriala ajakirjades? Pealegi kui ajakiri sisaldab selle eriala seinast seina nüansse, siis miks just trügitakse selle artikli külje alla, kus haakuvast teemast räägitakse? Ja sellest ma ka ei saa aru, et kui lugejat huvitab erialaajakirjas ainult väga kitsas valdkond, siis miks see lugeja loeb tervest ajakirjast ainult ühte artiklit ja ülejäänute puhul vaatab heal juhul pilte ning võib-olla ka pealkirju ja nende lugude autorite pilte. Kas pole see ilm mitte imelik, ja ka see, et mul on väga sarnased mõtted oma kõrget IQ-d reklaaminud ajakirjanikuga?

Need mõtted ütlevad mulle seda, et see on kõik verbaalne diarröa ehk mõttetus, räigemalt ööeldes on tegu desinformatsiooni teadliku levitamisega. Miski tobe eksperiment, mis lähevad samasse kategooriasse olümpiaalade ja mugavusaladega sildistamisega.

Eks igas õukonnas peab oma tola olema, kes rahva meelt lahutab. Tavaliselt tola püüab esineda nii, et enamus inimesi tema naljadest aru saab. Siin aga kaitstakse igat blogiautori seisukohta päevi või kuid ja siis öeldakse ahhaaa see oli nali, tsiteerin: "ärme nüüd lugejaid eksita, eks! Me teame ju mõelmad väga hästi, et see, mis me siin kahepeale teeme, on puhas show teistele, mille peale, kui Tähtveres trennis või koeri jalutades kokku saame, ise naeru laseme."

Enamik nalju jääbki siin inimestele märkimata, et see oli nali. Nagu ka ürituse nime valesti kirjutamise promo PP poolt.

 
At 15:57, Anonymous Anonüümne said...

"Miks tahavad reklaamijad, et nende toodangut reklaamitakse otse eriala ajakirjades?"

Sest meil on palju idioote? Kitsastele huvigruppidele (harrastused, elustiilid)suunatud spetsialiseeritud ajakirjad on viimastel aastatel olnud AINUS trükiajakirjanduse suure kasvuga (ja kasumlik) segment. Eesti trükitööstusele, kes klantspaberil ajakirju nagu "Paat" muide ka Venemaale trükib, vägagi kasumlik. On päris palju inimesi, kes ei osta PMst, aga oleksid nõus ostma "Maratoni".

 
At 18:59, Anonymous Anonüümne said...

Tundub, et asi on teemast väheke kõrvale läinud.
Ma ise olen ka mõelnud, kuidas mõnel ikka nii hea vorm või siis tulemused on. Aga tundub, et ühest vastust ei ole.
Aga mida arvate kas peaks pingutama, et parandada selle ala tulemust mis meeldib, või otsida ala milles oleks kõige rohkem potensiaali areneda?

 

Postita kommentaar

<< Esileht