Pullerits: Kes päästab Eesti suusatamise?
Tegin eile õhtul Tähtvere omanimelisel ovaalil pimedas rullsuusatrenni, kui parklast ilmus tumedas riides mees ja hüüdis: "Tere, ma olen Jüri Järv!" Ja lisas: "Ma tahan ülestunnistuse teha."Viimased päevad, hoolimata mõnede isetarkade kommenteerijate vastupidistest väidetest, on toonud sündmustele ootamatuid arenguid. Mõni aeg tagasi kirjutasin siin, miks Kristina Šmigun-Vähi saavutused on igal juhul kõvemad kui Kaia Kanepi omad, mis paljud tagajalgadele ajas. Nende hulgas noore kolleegi Märt Roosna Õhtulehest, kelle minukriitilist kirjutist mõned kohe kiitma kukkusid. Aga teisipäeva õhtul, kae üllatust, kuulasin raadiost saadet "Mehed ei nuta", kus kolm vett ja vilet näinud spordiajakirjanikku võtsid just minu spordiblogi sissekandele viidates sama teema üles - tõestus sellele, et loete avalikku agendat kujundavat blogi - ning mis eriti rõõmustav: nii Jaan Martinson kui Peep Pahv jagasid kogenud spordiajakirjanikena minu seisukohta. Nende noorem kolleeg Tarmo Paju suvatses neile tuliselt vastu vaielda, aga eks see nooruse uljus olegi, mis vähem kogenud mehi vaidlema kihutab; saavad vanemaks, küllap hakkavad ka asju sügavamalt ja õiglasemalt nägema.
Kogu sellele minu algatatud vaidlusele paneb tänase Postimehe spordiküljel punkti Pahv, kes ütleb selgelt, mida iganes tema noored kolleegid Paju ja Roosna ning ka teised vastu ei ürita väita: pole sugugi nii, et jalgpallis ja tennises on tippu jõuda raskem kui suusatamises või kettaheites. Aitäh, Peep! Case closed, minu võit. (Aga ärge kurvastage: loete õiget blogi, kus tõstatuvad Eesti üldsuses kõlapinda leidvad küsimused.)
Aga see pole sugugi mu ainus panus üldisse hüvangusse. Üks kõnekas intsident juhtus nädalavahetusel. Mu isa sünnipäevale tulnud tundsid minult kui suusahuviliselt ajakirjanikult huvi, kas Eesti suusatamisega on viimaste kuude sündmuste tõttu tõepoolest lõpp. Jäin mõneks sekundiks mõttesse
, mida vastata, aga enne kui jõudsin suu avada, teatas mu abikaasa: "Ei. Priit sõidab edasi." Mis mul jäi sinna lisada... (Tõsi, on iseasi, mida naine nende sõnade varjus väljendas.)Aga õige see on: treeningtöö käib. Paljud on selle vastu huvi tundnud, et kuidas. Nüüd on saabunud nonde tähetund! Ülevaade oktoobrikuust:
L, 1. - ujumine Kuressaares 750 m
P, 2. - ujumine Kuressaares 1000 m
Nädala treeningumahud: 3:51; jooks 31 km, ratas 11 km, ujumine 1,75 km
E, 3. - puhkus
T, 4. - puhkus
K, 5. - rullidel 1:01 - 13,6 km; jooks 1+1 km
N, 6. - puhkus
R, 7. - rullidel 1:14 - 13,6 km (sh 5,1 km keppideta); jooks 1+1 km
L, 8. - puhkus
P, 9. - rullidel 1:30 - 17 km (sh 5,1 km keppideta); jooks 1+1 km
Nädala treeningumahud: 4:21; rullid 44,2 km, jooks 6 km
E, 10. - N, 13. - Oslos
R, 14. - rullidel 1:30 - 17 km (sh 5,1 km keppideta); jooks 1+1 km
L, 15. - rullidel 2:03.35 - 25,5 km (sh 2,55 km keppideta); jooks 1+1 km
P, 16. - rullidel 1:59.10 - 25,5 km (sh 5,1 km keppideta); jooks 1+1 km
Nädala treeningumahud: 6:08; rullid 68 km, jooks 6 km
E, 17. - puhkus
T, 18. - rullidel 2:07 - 25,5 km (sh 5,1 km keppideta); jooks 1+1 km
K, 19. - puhkus
N, 20. - jooks 10,5 km - 57.30
R, 21. - rullidel 1:17.40 - 17 km (sh 3/4 distantsist paaristõugetega); jooks 1+1 km
L, 22. - puhkus
P, 23. - rullidel 2:02.25 - 27,2 km (sh 5,1 km keppideta); jooks 1+1 km
Nädala treeningumahud: 7:03; rullid 69,7 km, jooks 16,5 km
E, 24. - puhkus
T, 25. - rullidel 1:48.05 - 22,1 km (sh 4,25 km keppideta ja 10x80 m [10-12 sek] kiirendused); jooks 1+1 km
K, 26. - rullidel 1:26.40 - 17 km (sh 2,55 km keppideta ja 10,2 km paaristõugetega); jooks 1+1 km
N, 27. - rullidel 2:19 - 30,6 km (sh 8x80 m [10-12 sek] kiirendused); jooks 1+1 km
Nagu näete, käib rahulik põhja ladumine rõhuasetusega tehnika lihvimisele, tasapisi on sekka tulemas ka erialaseid harjutusi, samuti püüan hoida treeningute ja puhkuste vahekorda tasakaalus, sest peamine areng pidi ju toimuma taastudes.
Aga see, et must kogu eile õhtul pimedusest teatas, et ta on Jüri Järv, oli üllatav. Muidugi mitte seetõttu, et ma oleks arvanud, et äkki ongi Järv. Üllatas see, et vaid mõni tund tagasi olin riputanud siia blogisse üleskutse Jär
vele, kui see oli saanud juba suusaringkondades märksõnaks ja kõneaineks.Tegelikult ootas mind Jüri Järve asemel palju kasulikum tegelane. Ta pidas mind kinni ja käskis kepid käest võtta. Ütles, et jälgigu ma nüüd tähelepanelikult, ta näitab mulle paari olulist asja. Aga ta ei lubanud oma nime avaldada, ütles, et nimetagu ma teda salaallikaks number kaks (olgu pealegi, mis siis, et koht nr 2 on juba ära võetud). Jah, pole kahtlust, et ma saanuks temalt ülihead komprat, kuid jäägu põhimõtteks, et kui tehakse treeningtööd, siis tehakse treeningtööd ning muid asju, kui huvitavad need ka pole, sinna vahele ei segata.
Ja siis ma sain teada - oi, kuidas ma sain teada! -, mis moodi tuleb tegelikult paaristõugetega sõita. Ja ma harjutasin seda. Sõitsin ringi ja sain kohe uusi juhiseid, siis järgmise ringi ja jälle uusi juhiseid jne (vaat siis, miks on kasulik ringil treenida!). Ja harjutan uut moodi paaristõukeid aga edasi. Sest just paaristõuked saavad Tartu maratoni viimasel neljandikul otsustavaks.
Mul võib siin blogis olla palju vaenlasi, aga tähtsam, palju-palju tähtsam on see, et mul on palju häid ja meeldivaid tuttavaid, kes omakasupüüdmatult mulle väärt abi osutanud. Olgu need vennad Jaak ja Vahur Teppan või salaallikas number kaks või kes iganes. Suur-suur aitäh neile kõigile!
******
Puerto Blanco Drive, Organ Pipe Cactus National Monument, Arizona. 4. aprill 2011. Pildistanud Priit Pullerits. (Suuremalt vaatamiseks klikkida pildile.)Foto 1: Auhinda väärt foto - Aivar Rehemaa suusakoondise hooajaeelsel teisipäevasel pressiüritusel Tallinnas. Foto autor: Mihkel Maripuu, Postimees/Scanpix
Foto 2: Priit Pulleritsu nimeline Tähtvere spordipark. Foto autor: Margus Ansu, Postimees/Scanpix
Foto 3: Suusatreener Juri Borodavko, kas Priit Pulleritsu üks salanõustajaid? Foto autor: Margus Ansu, Postimees/Scanpix
Postitas: Priit Pullerits @ 09:12
kommentaare: 100
100 Kommentaarid:
Priit, ei ole siin midagi case closed ja sinu võit. Lihtsalt kaks sama toimetuse isehakanud tarkpead on otsustanud ühte väidet püstitama hakata ja tõestuseks tsiteerivad üksteise kirjutisi. Kas see on mingi argumentatsioon või? Võrdluseks, kui peaminister Andrus Ansip hakkaks pressikonverentsil väitma, et Eesti majandusel läheb väga hästi ja selle tõestuseks tsiteerib majandusministri isiklikku arvamust, kas see on siis mingi tõestus? Sittagi.
Ilma keppideta, ilma keppideta...
Loodad vist (naiivselt!), et see Sind konkurentide eest päästab.
Ei ilmus tume mees põõsastest ja õpetas kuidas paaristõukeid õigesti sõita - tule taevas appi. Saan aru, et Tiidrek Nurme, kes on usklik, kirjutab, et Jumal juhib, Jumal juhib kuidas tuleb treenida.
Kas oled hakanud ilmutusi nägema?
Pea meeles, et sel talvel suusaradadel armu ei anta. Mehed harjutavad rullidega juba metsaradadel, mitte asfaldil nagu Sina.
Loe kulla Priit ka Pahvi artikli kommentaare, ehk näed veidi kaugemale. Ilmselt siiski asjatu lootus.
Priit Pulleritsu nimeline Tähtvere spordipark
Ärand nii meheks ka mine. Lisaks soovitan enne treenimist tualetti külastada. Saan aru, et värske õhk, aga häälega peeretamine ei ole vanemas keskeas kohane.
17:11 - ma ei loe põhimõtteliselt kommentaare (v.a oma blogis - need loen alati kõik hoolega läbi, sest äkki on neis mõni iva, lisaks loen lugupidamisest oma lugejate vastu), sest mis ma loen ärplemisi mingitelt anonüümikutelt, kes enne, kui midagi kirjutavad, ei tee reporteritööd ega sageli ka mõtle, vaid tulistavad puusalt, erinevalt ajakirjanikust, kes peab enne kõik ikka põhjalikult läbi vaagima, kui ta midagi avaldab, sest tema, erinevalt anonüümikuist, ikka vastutab ka millegi eest. Nii et need Pahvi artikli kommentaarid ei lähe mulle korda karvavõrdki.
17:06 - ei olnud see mingi jumalik ilmutus, kes nõu andis, vaid luust ja lihast inimene; kui te suudaks sama kiiresti sõita nagu too ilmunu oma tippvormis, oleksite olümpiasportlane. Vaat nii! Aga ega see teid tema identiteedi tabamisele lähemale aita, ärge üritagegi, selleni te (anonüümikuna!) ei küüni.
Ja ma ei karda teisi mehi, treenigu nad metsas või põllul. Sest õige spordimehe moto peab olema nagu Jaan Taltsil: kui ma kedagi kardan, siis ainult iseennast - sest nii tugev olen!
Aga aitab mulle siin praegu teiega vaidlemisest. Nüüd lähen ja teen Tähtvere spordipargis pika rullitrenni - kui julgete, tulge kaasa, ja te näete, kui hästi ma sel sügisel sõidan.
Mul midagi asjalikku öelda pole, aga tore on ikka vaadata, et PP pole jooksutrenni unarusse jätnud. 1 km trenni ja 1 km tagasi koju jooksmine on ikka oluline üles märkida...
Priit, ära demagoogitse siin mingist vaagimisest ja vastutamisest. Te võite koos sm. Pahviga vaagida ka ükskõik kui kaua kvantfüüsika ja molekulaarbioloogia teemal, aga vaevalt te niipea Nobeli preemiale kandideerite. Ehk siis "pikalt vaagimine" ei tee veel inimest eksprediks sellel alal.
Väga õigesti tõid välja, et antud küsimuses on ühele poolele joondunud nö ajakirjanduse vanad kalad (Pullerits, Pahv, Martinson) ja teisele poole noored reporterid-toimetajad (Paju, Roosna, Järvela). Miks on see nii? Analüüsime natuke.
Vanem seltskond kasvas üles ja omandas hariduse nõukogude ajal. Nooremad aga taasiseseisvunud Eesti ajal. Ja siin on väga konkreetsed erinevused. Nimelt, nõukogude ajal ei õppinud inimesed matemaatilist statistikat ja tõenäosusteooriat. Nooremad inimesed on seda aga õppinud. Ja selle pärast kujutavadki Pullerits, Pahv ja Martinson endale ette, et pole vahet kui suur või väike on inimeste valim ja kas nad on kuidagi geograafiliselt piiratud, kui tehakse kõvasti tööd on tipp ikka sama terav. Samas kui nooremad saavad aru, et mida suurem ja mitmekesisem on valim, seda rohkem esineb antud valimis selleks alaks sobilikke geneetilisi omadusi. Ja suureneb tõenäosus ka pea perfektsete füüsiliste ja vaimsete omadustega (nö supertalent) isendite esinemiseks, mis teeb selles valimis parimaks olemise palju väärtuslikumaks.
Lennart Mägile vastuseks. Kusjuures ei ole nii. Mida suurem on valim, seda suurema tõenäosusega satub sinna sisse ala jaoks täiesti sobimatute või vähe sobivate geneetiliste eeldustega sportlasi. Valim on küll suur, aga see-eest kirju nagu issanda loomaaed.
Vaadake või jooksjaid. Kõik ju jooksevad tänapäeval, kõik pargid ja kraaviperved on neid täis. Kas rahvaspordiürituste 10km distantsil on konkurents tihenenud? Jah, muidugi on! Aegadega 55minta+ jooksjaid on kõvasti juurde tulnud. Kas 40minta jooksjaid on rohkem? Mitte oluliselt, sest harrastajate mass ei anna tipu lähistele midagi olulist juurde. Harrastajate massis pole lihtsalt jooksuks sobivate geneetiliste eeldustega inimesi just üleliia palju. Päris tipus on ikka nö 5 meest, keda tuleb reaalselt võita, et esimeseks tulla. Ala kandepind, ehk tuhanded harrastajad oma geenidega jõuab finishisse niikuinii pool tundi hiljem.
Valimi suurus ei "paranda" lineaarselt populatsiooni geneetilisi eeldusi. Tippspordiks sobivaid geenikomplekte on igas populatsioonis vähe, trikk on selles, et "õiged" geenid teeks "õiget" ala.
Autoril on äärmiselt tugev argument oma väidete kinnitamiseks - "Pahv ütles sedasama". Ja nähtavasti on edaspidi Pahvi põhiline argument oma jutule kaalu andmiseks -"Pullerits ütles ka niimoodi". Midagi ei ole öelda, sellised raudkindlad ja ümberlükkamatud argumendid võtavad põlvist nõrgaks ja sõnad suust. Aga no püüan ikka vastu vaielda selle tennise ja suusatamise vastandamise teemal. Esiteks praeguseid tulemusi hinnates arvan samuti nagu Pullerits, et Kristina saavutused on siiani kõvemad kui Kaial. Ja võiks öelda, et isegi kõvasti kõvemad. Eks näis, kuidas Kaial läheb, igatahes edu talle.
Aga mis puudutab Pulleritsu ja Pahvi väidet, et ei ole mitte mingit vahet, kui palju inimesi mingit ala harrastavad ja et sõltumata harrastajate arvust on tippu jõuda täpselt sama raske, siis vaidlen kategooriliselt vastu. Püüan tuua lihtsa näite ja et isiklik sümpaatia suusatamise või tennise vastu kedagi ei eksitaks, siis toon hoopis selle näite teisest valdkonnast. Näiteks üritan kõva tööga saada Eesti esiadvokaadiks. Seda sama püüavad peale minu samaaegselt kogu hingest veel 300 inimest, andekad ja tublid. Nüüd mu sõber läheb õppima näiteks geograafiat ja tahab saada Eesti esigeograafiks. Temal on konkurente selle eesmärgi saavutamisele 30, ka tublid ja väga andekad inimesed. Aga toome eelduse, et neid esimese kohti on mõlemal alal täpselt üks. Kummal alal on siis keerulisem esimeseks tõusta, eeldades, et nii 300 advokaadiks ihkajat ja 30 geograafi teevad kõik tublisti ja enam-vähem võrdselt tööd. Mina ütleks lihtsa loogika abil, et konkureerides 300 inimesega peaks olema eesmärgi saavutamine keerulisem ja raskem kui konkureerides 30 inimesega. Pulleritsu ja Pahvi loogika ütleb, et ei ole mitte mingit vahet. Mulle tundub nende loogika pehmelt öeldes äärmiselt ebaloogiline. Või kuidas tundub?
lugupeetud 19:25
Loomulikult mida suurem on valim, seda rohkem on seal kõikidel tasemetel tegijad. Rohkem tippe, rohkem keskpäraseid ja loomulikult rohkem kehvi. Teie räägite justkui oleks suurema valimi tulemus ainult rohkem keskpäraseid ja kehvi jooksjaid. Ei, ka absoluutseid tippe tuleb suuremast valimist rohkem. Ning suurema valimi all pean ma silmas just rohkem professionaalsel tasemel tegijaid, mitte harrastajaid.
Ja mida rohkem ühel alaä professionaalsel tasemel tegijaid on, seda rohkem satub sinna ka "õigete geenidega" inimesi. See on puhas tõenäosusteooria. Teie jutu järgi võiks arvata, et pole vahet kas professionaalsel tasemel jooksjateks üritavad saada ainult 5 inimest või 5 miljonit, et ikka oleksid parimad 5 meest samal tasemel. Aga see on ju totrus.
"Teie jutu järgi võiks arvata, et pole vahet kas professionaalsel tasemel jooksjateks üritavad saada ainult 5 inimest või 5 miljonit, et ikka oleksid parimad 5 meest samal tasemel. Aga see on ju totrus."
See ongi totrus. Sest te vaatate sihilikult minu argumentidest mööda ja kasutate demagoogia esimest võtet - lihtsusta ja naeruväärista. Mõistliku suurusega valimi puhul ongi nii, et tipus olevad 5 meest on üsna võrdsed, sest liigi geneetilised eeldused lihtsalt determineerivad teatud võimete piiri (või omaduste komplekti). Ja 500 või 500 000 harrastajat ei riiva mitte kuidagi seda piiri. Ehk tagasi tulles algusesse - Kristiinal ja Kaial on konkurentideks oma alaks liigi kõige sobivamate geneetiliste eeldustega inimesed. Kristiinal on olnud hetki, kus ta on neid kõiki võitnud. Fakt.
Muide, veidi teisest valdkonnast üks näide - inglastel on ütlus, et kaks tshepionit ei anna tshempoinit. Ehk, liites kokku kaks täiuslikku vanemat, ei saa supertäiuslikku järeltulijat. (Lihtsalt mõtlemisaineks... geneetika ja valim ei ole 1+1)
19.25
5 ja 5 miljoni vahel võib tõesti vahe olla, aga kas sama suur vahe on nt 5 miljoni ja 500 miljoni vahel?
Kui nt uuringute puhul Eestis tavaliselt valimi suuruseks 1000 inimese ümber, mis peaks 90-95% tõenäosusega seletama 1 300 000 inimese käitumist. Miks ei peaks samad proportsioonid kehtima spordi puhul? 5miljoni puhul võiks siis selleks olla umbes 5 tuhat.
Ehk teisisõnu, kui me paneks KÕIK Eesti lapsed tennist mängima, siis kas me saaksime garanteeritult suure slämmi võitja ja mitu esikümne mängijat? Valim on ju suurem...
Aga ei saaks, sest vajalike eeldustega lapsi on ikka täpselt nii palju kui neid "loodus on andnud", sõltumatult sllest, kas kõik teised lapsed mängivad ka tennist või hoopis suusatavad. Ja need, kellel on eeldused, konkureerivad maailmas samasuguste eeldustega mängijatega. Ja päeva lõpuks on ikka vastas need 5 kõige tugevamat..
19.25
20:33
Kuulge geniaalsed geenikud Lennart ja 19:25, teie teooria järgi peaks siis geeni igal alal paika panema kes millisel positsioonil on. Kurjategijad vanglas - sest neil on kriminaalsed geenid. Savisaar Riigikogus, sest tal on juhigeeni jne. Kust te võtate, et Kristinal on mingi (murdmaa)suusageen? Olete ühest mastist AV kaitsvate Tartu teadlastega, kes Alma Materi nimele häbi teevad. 19:40 on õnneks üks mees siin, kes aru saab (ja teile selgeks püüab teha), et tegu on TÕENÄOSUSteooriaga. Üritus on vist aga suht lootusetu..
"Mõistliku suurusega valimi puhul ongi nii, et tipus olevad 5 meest on üsna võrdsed, sest liigi geneetilised eeldused lihtsalt determineerivad teatud võimete piiri (või omaduste komplekti)."
No selge. Võtame siis ühe vägagi suure valimi, näiteks terve Euroopa. Üle 500 miljoni inimese. Ja spordialaks 100m jooksu. 2011. aasta Euroopa edetabelis on 5. koha mees Churandy Martina ajaga 10,10. Kui vaadata suuremat valimit ehk kogu maailma, siis on edetabeli 5. kohal Yohan Blake ajaga 9,82. Yohan Blake kaotab maailma parimale 0,06 sekundit, Churandy Martina 0,34 sekundit. Sinu loogika kohaselt peaks aga Churandy Martina olema põhimõttelist sama kõva mees kui Yohan Blake. No ei ole!
>> Ehk teisisõnu, kui me paneks KÕIK Eesti lapsed tennist mängima, siis kas me saaksime garanteeritult suure slämmi võitja
19:25, jah, saaksime küll. Piisavalt pika aja jooksul. Tõenäosusteooria garanteerib isegi enamat: kui panna kümme sinusugust ahvi kirjutusmasina taha suvaliselt klahve plõksima, siis piisavalt pika aja peale toksivad nad kindla peale ühe Pulleritsu tasemega kirjatüki valmis. Voh!
Ei pruugi sugugi olla päeva lõpuks just need 5 kõige tugevamad samal ajal kui päeva alguses alustavad konkureerimist 5 parema hulka jõudmise nimel 50 või 500 inimest. Ikka 500 puhul on tõenäosus suurem, et seal hulgas on rohkem nn potentsiaalseid talente kui 50 hulgas. Väidan, et kui suusatamisega tegeleks maailmas 3 korda rohkem inimesi kui praegu(seda just tasemel, kus eesmärgiks jõuda absoluutsesse tippu), siis on ka palju suurem tõenäosus, et võiks olla mitu Northugi tasemel tegijat ja Northug ei pruugiks sugugi olla ala valitseja. Või vastuvaidlejate arvates on maailmas alati kindel arv lapsi, kes saavad tipuks ja need on alati jõudnud selle ala juurde, mis on tema jaoks parimalt näidustatud. Ja ei olegi vahet, mitu last alaga tegelemist alustab ja tippu jõuda püüab. Tundub jabur, kas pole?
Muidugi jabur. Kristina puhul on ka ülimalt küsitav kas ja kuipalju määrasid geenid või hoopis vanemate suunamine ja hoolitsus.
21:13(16)
Antud juhul on Lennarti loogika Pahvi omast oluliselt loogilisem.
Mehed ei nuta on tore huumorisaade, aga sealne analüüsi tase on tihti väga nukker. Tarmo Paju on selgelt neist kõige helgem kuju.
Olles samuti nõus, et Kristina saavutused on Kaia omast suuremad, ei saa ma kuidagi aru, miks Priit peab Kanepist alati halvustavalt kirjutama?
Erki
Kuulge, geneetikud, teoreetikud ja matemaatikud. Teie jahumine on pehmelt öeldes mõttetu. On ju selge, et ükskõik mis alal tippu jõudmiseks on vaja teatud eeldusi ning kui need puuduvad, on eesmärgi saavutamine võimatu.
Sellest loogikast lähtuvalt on iga tipp n.ö tavainimese jaoks püüdmatu, sinna jõudmiseks on vaja paljude asjade kokkulangevust (andekus, töökus, visadus jms). Järelikult pole mingit vahet, kas pürgitakse maailma esitennisistiks või -suusatajaks.
Kes soovib vastupidist tõestada, tehku seda tegudega. Püüdke vallutada kas või kiikingu Eesti tipp ja vaadake, kui lihtne see on.
Lugupidamisega
Anti
>> miks Priit peab Kanepist alati halvustavalt kirjutama?
Sest nii saab teistest eristuda, nii jääb nimi meelde. Ajakirjaniku jaoks ei ole hullemat asja, kui tema nimi ei jää lugejatele meelde. Kes see noor kirjutaja Õhtulehest oligi - Märt Roosma? Mäks Rooste? näete, ei jäänud meelde.
Pullerits harrastab - mitte alati, kuid siis küllalt sageli - nn contrarian journalism' (vt nt http://en.wikipedia.org/wiki/Contrarian). Selle ideeks on välja käia nn tavamõtlemisele (näiliselt) vastupidiseid ideid. Näiteks kirjutada, et windstopper pesu asemel on hoopis parem kasutada vanu ajalehti; et külma ilmaga on mõtekam sõita sallita; et pikkade treeningute asemel on hoopis efektiivsemad lühikesed sutsud.
Mees, kes ülikoolis õpetab kursust "Manipulatsioon", valdab neid ajakirjanduse võtteid ülihästi.
PP lööb Kanepi suhtes aegajalt välja hüsteerilise vanamehe geen.
Manipulatsioonis võib ju tubli olla, kuid Kikust jäi raamat kirjutamata, ja Kaiast jääb samuti. Sellest on kahju! Jääbki meiega siin mölisema, vaat nii!
Öhtust!
Tänase päeva lugude kommentaare nii siin kui PM-s lugedes julgeks töenäosusteooria pöhjal väita, et paljude "kövade" kommenteerijate side spordiga ja eriti tippspordiga, piirdub tugitooli, Saku ölle ja televiisoriga. Minge parem realiseerige oma teooriad lähikuudel terviseradadel treeningkilomeetriteks. Äkki önnestub siiski köige hädade ja halade kiuste PP-le talvel vähemasti suusatamises kott pähe tirida.
Maamees
Priit, kujutage endale ette, et Teile antakse ülesanne, teha ühest, avalikusele tundmatust, eestlasest (isiku võid ise valida)maailmameister. Ebaõnnestumise korral peaksite tasuma kohutavalt suure trahvi, ütleme 25eurot.
Kas Te püüaksite leida andekat ratturit või hoopis saapaviskajat?
Lugupidamisega
Tanel
Üks teema võiks ajakirjanduse suunal veel arutusel olla - tundub et üha suuremat osa meie spordiuudistest täidab võõramaiste klubide tulemustest informeerimine.
Kus mängib mõni eestlane. Ja kui ei mängi, siis omab mängijaõigusi (täna Kukus? uudis K. Kanguri koduklubi kohta)
R.
Küsimus pole ju selles, kes on tugevam seal tipus. seda niikuinii keegi ei suuda eristada. Küsimus on väärtustamises. Tennise võitu peetakse üleilmselt väärtuslikumaks. Just ala kandepinna tõttu. Muud siin polegi.
Märt
Tartu Postimehes Priit Pulleritsult järjekordne andekas kirjutis. Uusi fakte ei märganud, seni teadaolevatest lugu kokku tõstetud. Copy & Paste on kõvasti vatti saanud. Artikkel on ilmunud, linnuke kirjas.
Okei! Kuna see Kanepi - Vähi teema ei anna ikka rahu siis analüüsime asja, mitte ei lahmi nagu PP või PP
Kas tennises jõuab tippu sportlane, kes ei ole lapsest saadik tennist mänginud?
Suusatamises jõuab kõige teravamasse tippu - Justina, Dario etc.
Hetkel olen nõus et Kristiina saavutused on absoluutselt üle Kaia omadest, kuid väita et Kaia ei saa kunagi nii tituleerituks, kui Kristiina on väiklik!
PP ja PP peaksid uhkuse asemel häbeneda nagu "maokale limukale" kohane.
Postitiivse poole pealt on hea näha Priidu treeningpäevikut!
Ja lõpetuseks hakkame nüüd kõik muu Euroopa kohaselt laskesuusatamisele kaasa elama. Isiklikult olen eelistanud laskesuusatamist murdmaale juba hea mitu aastat ning tulevik tundub laskesuusatamise päralt olema! ELSF on oma jamadest loodetavasti lahti saanud (erinevalt Suusaliidust)ning Kaia viib meid sinna kuhu me kunagi kuulunud oleme - absoluutsesse maailma tippu.
Üleskutse - seame fookuse laskesuusatamisele ning laseme murdmaal oma jamadest vaikselt taamal lahti saada!
Sel ajal, kui teie siin auru mõttetule vaidlusele raiskasite, tegin mina trenni - ja ei märganud, et keegi oleks kaasa tulnud, nagu eile kutsusin:
N, 27. - rullidel 2:19 - 30,6 km (sh 8x80 m [10-12 sek] kiirendused); jooks 1+1 km
Priit, eile olid ikka päris mitmed sinu blogi lugejad Tähtvere ringil tiirutamas, ära üldista midagi nii lõdvalt.
mp.
See vaidlus ei taha kuidagi lõppeda siin ega PM-s. Tundub tõesti, et enamus kommenteerijad on parimatel päevadel olnud klassi parima sportlase tasemel. Pahvi artiklis oli selgelt toodud välja võitjate ja medalistide ring, aga enamus kommntaarid räägivad mingist 30-ndats kohast. Keegi ei vaidlegi vastu, et maailma 30-s kettamees on lahjem mees kui maailma kolmekümnes jalgpallur, korvpallur, rattur vms. Samas me ei saa kuidagi väita, et näiteks Djokovic on kõvem mees kui Gerd Kanter, parimatel päevadel heitis ka Eestis 71m ja rohkem. See tase on ju absoluutne lagi. Me ei saa tõesti võrrelda ketast, sõudmist ja ratast. Aga sellised edetabelid on kindlasti pädevad, kus valitakse aasta kergejõustiklane, nii euroopas kui ka maailmas. Kanter on olnud ka seal päris eesotsas. Selge on see, et teatud aladel on halvemaid ja paremaid aegu. Näiteks Noole aegsed kümnevõistlused. Medalite hinnad on totaalselt erinevad.
Sellise tasemega sportlased, nagu Veerpalu, Nool, Šmigun, Kanter on kindlasti esimese suurusjärgu staarid võrdle neid mis alaga tahes. On meil ju ka teisi maailmameistreid, Nabi, Novosjolov, sise EM-i võitjad Pahapill, Balta....vot nemad lähevad sinna teise Kategooriasse...miks...? Väga lihtsal põhjusel, nendel on olnud Sportlikku õnne ja nende tase ei ole olnud maailmaeliit....aga eelnimetatud sportlased on end kordi, isegi kümneid kordi tõestanud, et nad sinna kuuluvad.
Taaramäe ja Kanepi on väga toredad sportlased, aga tänasel hetkel kuuluvad nad siiski sinna teise seltskonda, kuhu Pahapill ja Novosjolov näiteks. Samas ma olen päris kindel, et vähemasti Taaramäe tõuseb varsti sinna esimesse seltskonda. Aga selleks peab ühel Touril tulema kindlasti kolme parema sisse ja TOP 10-s olema touridel aastaid. Kanepil on vaja võita Suur slämm, kuuluda maailma TOP 10-sse vähemalt aasta jagu, siis on ka tema esimeste staaride seltskonnas.
Enamus kommentaatorite viga on see, et igaüks kommenteerib enda lemmikala vaatenurgast...olgem objektiivsed
> jooks 1+1 km
Iga suusad peos rajale lippamist ei tasu veel trenniks lugeda.
Või tahad jätta muljet nagu oleksid kusagil 3:30 tempoga lõike teinud?
...ohh teiad rumalukesi, kohe näha, et teil pole pädevaid nõuandjaid olnud. Kas ta soojendusjooksust ei ole tõesti mitte midagi kuulnud? Kas te tõesti ei tea sedagi, et pärast suusatrenni on soovitav kilomeeter joosta? Need olid elementaarsed asjad, millest Kalmer Tramm mulle juba aastaid tagasi rääkis. Aga ikka tulevad isetargad siin oma lolli tarkust panema.
Tõenäosusteooria meestele.
Hiinas ja Indias on rahvast üle 2 miljardi. Lund on 12 kuud aastas. Aga suusatajaid põle. Otepääl on rahvast 2 kilo ja kopkaid peale. Olümpiakuldasid 4 + kamaluga muud kõlisevat. Põle nigu loogiline või mis? Olen teiega nõus, et näide on jabur. Aga mitte nirum, kui eelnevad. Ühesõnaga, puhas teooria spordis ei toimi kuna muutujaid on kümneid, lisaks geneetikale. Ja sport ilma emotsioonideta on ju täiesti mõtetu värk. Niiet vaielda ju võib, kas rohkem meeldib punane või sinine värv, aga mis mõte sel on?
kas jooksed ringile suusasaabastes või tossudes?
Priit, Delfis - ESL ja Tehvandi panid Otepää MK osas allkirjad paberile alla.
Suusaliidu lehel on näha 2012 Estoloppeti kava.
Vaatan, et paned kõvasti rulli. Endal on nagu varasematel aastatelgi 0 rullikilomeetrit koos ja ega vist neid juurde ei tule ka.
Emeri
Vahet pole kas rulli, ratast, jooksu, ujumist või midagi muud. Oluline on, et vana mees liigutaks. Vana mees, kes jookseb, on eriti kõva tegija, sest see näitab, et tema tugi-liikumisaparaat on korras. Selles eas on see oluliselt kõvem saavutus kui suvaline koht suusamaratonil.
T
Vaidlust "kas suurem harrastajate koguarv suurendab konkurentsi tipus?" oli väga huvitav lugeda. Aga kuidas siis tegelikult on? Väga huvitav oleks teada saada.
Votame näiteks Eesti oma rahvaspordiüritused, kus viimase 10 aastaga on osalejate arv tublisti kasvanud. Kuna valim on suurenenud peaks ka tippude arv suurenenud olema. Kas on?
Hea näide on Viljandi järvejooks (see jooks on hea näida, sest distants on aasta-aastalt olnud peaaegu sama ja ka ilm mojutab tulemust jooksus oluliselt vähem kui nt suusatamisel - järelikult aastad on omavahel päris hästi vorreldavad). Votsin viimase 10 aasta tulemused ja uurisin kuidas on muutunud (A) osalejate koguarv, (B) jooksjate arv, kes suudavad joosta alla 40 min ja (C) jooksjate arv, kes suudavad joosta alla 1 h. Minu analüüsi graafik on nähtav siit:
https://docs.google.com/spreadsheet/ccc?key=0Ap5LY0fgoLl3dG9Hejc2Z2JObndwRTYwWERSRlZSR3c
(NB! alla 40 min jooksjate koguarv on graafikul 10-ga läbi korrutatud, et seda paremini näha oleks)
Graafikule otsa vaadates on näha, et viimase 10 aastaga on osalejate (jooksu lopetajate) koguarv suurenenud peaaegu 3 korda. Alla 1 h jooksjate arv on samas suurenenud vähem kui 2 korda, aga koige olulisem: meeste arv, kes jooksevad alla 40 min POLE PRAKTILISELT MUUTUNUD! Igasugune seos jooksjate koguarvu ja tippkonkurentsi tiheduse vahel puudub.
Näib, et Pulleritsul on oigus. Harrastajate koguarvu suurenemisest ei järeldu automaatselt, et tippkonkurents tiheneks.
Jooksen tossudes (loll sõna tegelikult - toss...).
Emeri, sind ma vaevalt et suusatamises enam võidan, sul on hea üldpõhi ja vanus mängib iga aastaga üha rohkem minu kahjuks - olen juba 46, sina alles 35.
T - eks ma slleks jooksengi, et tõestada endale, et suudan, järelikult elan :)
13:25 - braaaavo! Suurepärane töö! Nüüd on küll kõigil vastupidise võitjail ühe korraliku analüüsi põhjal suu kinni löödud! Kui nad tahavad teie ja minu ja Pahviga vaielda, tehku samasugune analüüs, mis tõestab vastupidist. Seni on puhas võit meite päralt!
Äkki saate veel eraldi välja tuua alla 39 või 38 minuti jooksjate arvu? Seal pole ehk muutumist absoluutselt ega üldse?
Soojendusest olen loomulikult kuulnud. Jutt on aga trennist. Keda see kotib palju Sa soojendust teed. Huvitab ikka trenn.
13:25,
kas sa sellisest asjast nagu statistiline viga oled kuulnud. Graafikult on hästi näha, et osalejate arv (SININE joon) ja alla 1 h jooksnute arv (PUNANE joon) on heas korrelatsioonis. Alla 40 minuti jooksjaid on lihtsalt nii vähe, et statistilise kõikumise (mis esineb igas statistilises nähtuses!) mõju on lihtsalt suurem. Usaldusbvahemike ja hi-ruut parameetrite arvutamiseta ei saa sa "igasugune seos puudub" järeldust mingil juhul teha!
Midagi ei ole suu kinni löödud!
Kaupo analüüs on tehtud rahvaspordiürituse baasil, kus osavõtjate arvu suurenemine on toimunud reeglina tavaharrastajate arvel, kellest suurema osa jaoks on eesmärk mitte ülikõva aeg, vaid osavõtt ja lõpetamine. Diskussioon on aga käinud MAAILMA TIPPU jõudmise erinevast raskusest võrreldes sellega, kui seda eesmärki püüavad näiteks 50 või 500inimest. Nii et see Viljandi näide ei tõesta küll midagi. Vastuseks võiks öelda, et kui iga aasta alustaks seda jooksu järjest rohkem tippjooksjaid, siis paraneksid ka keskmised ajad ning iga aastaga oleks raskem esimeseks tulla. Aga Priit on nagu laps - ainult omas kinni ja rõõmustab, kui keegi tema ebaloogilist juttu tagant kiidab.
Pahv mõtleb tipptegija alla maailma tippu, 13:25 mõtleb tipptegija alla Viljandi järve jooksu paremaid. Need on lootusetult erinevates mastaapides.
Pullerits oma "braaaavo"-ga astus järjekordselt ämbrisse. Põhimõte - zdes nitševo dumat, zdes prõgat nado - võib valusalt punastama panna.
lugupeetud 13:25
Kahju, et sellelt graafikult ei selgu kas viimase 10 aastaga on suurenenud ka nende arv, kes on endale eesmärgiks võtnud võimalikult hea tulemuse jooksmine ja just selle nimel pidevat tööd teinud (tippkonkurents). Ma pole kordagi väitnud, et harrastustasemel tegijate ehk nö tervisesportlaste arvu suurenemine tõstaks tippkonkurentsi.
Mida ma aga kindlasti väidan on see, et mida rohkem inimesi treenib eesmärgiga absoluutsesse tippu jõuda, seda keerulisem on ühel nende seast olla parim või jõuda näiteks 5 parima hulka.
Ja heaks näiteks on seesama meeste 100m jooks, millele ma eespool viitasin. Kas te tõesti tahate väita, et Euroopas ei tegeleta sellel alaga professionaalsel tasemel? Tegeletakse küll. Sajad mehed üle mandri töötavad pidevalt selle nimel, et nende füüsiline vorm, tehnika, vaimne ettevalmistus oleks maksimaalne. Sel aastal on nende seast parima tulemuse saavutanud Christophe Lemaitre ajaga 9,92. Viies on Churandy Martina 10,10. Kui Peep Pahvi eilses artiklis kirjutatud loogika peaks paika, siis peaks ka suurema valimi puhul olema täpselt niisamuti, et parim on umbes 9,92 ja viies mees 10,10. Aga mis on tegelikult? Kogu maailma arvestuses on parim Usain Bolt 9,76 ja viies mees Yohan Blake 9,82. Hoopis teine tase.
Peep Pahv väitis, et pole vahet kui suur on ala kandepind, niikuinii tuleb ikkagi alistada ülejäänud tipud. Eelneva näite puhul peaks aga igaüks aru saama, et kui 100m jooksu kandepind oleks ainult Euroopa, siis oleks nende tippude alistamine tunduvalt hõlpsam kui praeguse ülemaailmse kandepinna puhul.
Juhin tähelepanu, et diskussioon on kaugenenud algsest tuumast: kummal on kõvemad tulemused, kas Kaia Kanepil või Kristina Šmigun-Vähil?
Lihtne: kui alad on nii erinevad ja võistlussüsteemid ka, siis tulemuse tugevust saab mõõta tulemuse enda järgi. Mis on suusatamises ülim saavutus? Olümpiavõit, ka maailmameistri tiitel. Kui mitu neid Šmigun-Vähil on? Kolm. Mis on tennises ülim saavutus? Grand Slami turniiri võit. Kui mitu neid Kanepil on? Null! Ja ongi küsimus lahendatud. Seni kui Kanepi ei ole Grand Slami turniiri võitnud, ei ole meil midagi võrrelda, sest tema tulemused ei kannata Šmigun-Vähi omadega lihtsalt võrdlust. Elagu Šmigun-Vähi ja minu loogika, hurraa!
Oleme ikka sobrad edasi, eks:-) Minu eesmärgiks ei ole kellelegi ära teha.
Tegin selle graafiku peamiselt enda uudishimu rahuldamiseks (ja miks mitte seda tulemust siis ka teistega jagada). Loomulikult igal uurimusel on skoop ja järeldused ei ole mitte kunagi absoluutsed. Ja muidugi alla 40 min jooksjate arv lainetab, sest neid mehi ongi vähe (järelikult on ka suhtelised koikumised suuremad), aga mingit selget lineaarset kasvutrendi sealt küll näha ei ole.
Päris lopliku toe teadasaamiseks peaksime laskma mitmel doktoril aastate viisi tööd teha, aga kas see on seda väärt?
Seda vast see väike graafik ikka näitab, et suurest harrasjatate koguarvust ei järeldu iga spordiala korral automaatselt, et tipp oleks tihedam kui väiksema harrastajate koguarvu korral.
Joudu ja edu!
Harrastajate arv on oluline. Oluline on selles mõttes, et kui on palju harrastajaid siis on palju inimesi kellele see ala tegelikult ka korda läheb.
Kui ala harrastajaid on vähe, siis ükskõik, kui kõva pingutust selle ala tippu jõudmine nõuab, vaadatakse selle harrastajaid ikka nagu mingeid kiiksuga mehi või naisi.
Olgem ausad, pesapalli või ameerika jalgpalli harrastajad on meie eesti kontekstis erilised kiiksuga vennad, sest suuski alla panna ju ei saa :)
mp
Härra Pullerits, juhin tähelepanu, et diskussiooni algne tuum oli 2010. aasta parima naissportlase valimine. 2010 aastal ei võitnud Šmigun-Vähi midagi. Mitte ühtegi võistlust.
Vaatasin postituses olevat Tähtvere spordipargi pilti, aga olen sellele asjale ka varem mõelnud. Tartusse on vaja umbes viiekilomeetrist tõusude ja langustega rulliringi. Umbes sellise raskusega nagu Vana-Mustamäe viiene ring Tallinnas Nõmmel. Või nagu kergtee Otepää ja Kääriku vahel. Kuigi taolist maastikku on Tartus vist raske leida tuleks ikkagi linnapea pintsakunööpi keerama hakata.
KŠV ei ole olnud kõige kõvem suusasportlane (naistest).
Kaija Parve oli.
Muidu üldse ilmselt oli kõige kõvem sportlane Erika Salumäe. (kui lugeda kokku kõik tema OM, MM tulemused ning maailmarekordid
mp
vabandust, eelmine postitus läks aastast 2010 väga kauge kaarega mööda
mp
“ Pullerits harrastab - mitte alati, kuid siis küllalt sageli - nn contrarian journalism' (vt nt http://en.wikipedia.org/wiki/Contrarian). Selle ideeks on välja käia nn tavamõtlemisele (näiliselt) vastupidiseid ideid. Näiteks kirjutada, et windstopper pesu asemel on hoopis parem kasutada vanu ajalehti; et külma ilmaga on mõtekam sõita sallita; et pikkade treeningute asemel on hoopis efektiivsemad lühikesed sutsud.”
Ah et contrarian journalism - ma mõtlesin, et lihtlabane masohhism…
Igal hommikul kirjutatakse mingi rumalus valmis ja siis jäädakse hoope ootama (või olid need klikid või kommentaarid, misiganes need tänapäeva eduka ajakirjanduse mõõdupuud on)...
Õhtuks ongi tagumik ilus triibuline : )
To Priit Pullerits
Laskesuustaja Lars Berger - ta ise tituleerib ennast ikka laskesuustajaks. On 3 korda võitnud murdmasuustamises maailmameistritiitli, laskesuusatamises 1 maailmameistrittiitel. Teen siit järelduse, et laskesuusatamine on kõvem ala, sest sealt nii lihtsalt tiitleid ei jagata!
viljandi jooksu näide on hea uudishimu rahuldamiseks,aga antud diskussioonis tarbetu.miks? väga lihtne,järelikult andekatest jooksjatest eesti inimeste valim on nii väike,mis vöimaldab n arvul joosta alla 40 min. aga, pange nüüd tähele,nagu ütleb PP, kui oletame,et ätist osaleb proportsionaalselt samapalju inimesi, siis on alla 40 jooksaid xn tükki ja vbl on kedagi ka alla 30 min:)...
Lp Lennart Mägi, 2010. võitis Šmigun-Vähi olümpial hõbemedali. Mida võitis Kanepi? (Ehk millisel Grand Slami turniiril jõudis ta finaali?) Ei kuule vastust, ei kuule... sest seda ei ole.
Lp Priit Pullerits
Ma pole kusagil väitnud, et Kanepi oleks 2010. aastal Grand Slami turniiri finaali jõudnud. Samuti ei ole ma kunagi appeleerinud sellele, et Kanepi oleks pidanud ilmtingimata valitama 2010. aasta Eesti parimaks naissportlaseks.
Nagu ma juba tolle blogipostituse kommentaarides kirjutasin, on tegu puhtalt populaarsusvõistlusega, kus eri sportlaste fännid üritavad leida igasugu lollakaid põhjendusi oma lemmiku valimise "õigeks" kuulutamiseks. Ja mul on kahju, et teie jätkuvalt selle lollusega tegelete. Ning seda täiesti plikaliku alatooni ja sõnavaraga.
Loodan, et otsustate kunagi suureks ksavada.
lugupidamisega,
Lennart Mägi
Lp Lennart Mägi, oskate küll pealtnäha intelligentselt argumenteerida, aga ometi lasete sisse sellist sõnakasutust - "Ja mul on kahju, et teie jätkuvalt selle lollusega tegelete. Ning seda täiesti plikaliku alatooni ja sõnavaraga" -, mis isikliku rünnaku väljendusena ei ole küll selles diskussioonis põrmugi viisakas. Kas mina ka tõesti ründasin teid nimeliselt ja nii isiklikult ja halvustavalt?
to: 15.01
Ma ei ole nous väitega, et Viljandi järvejooksu näide antud mottevahetuses täiesti kasutu on. See on hea kontranäide loogikale, et "kuna spordialaga tegeleb palju harrastajaid on konkurents esiotsas tihedam kui oleks väikse harrastajate koguarvuga".
Samas ei saa ka väita, et Viljandi järvejooksu näide absoluutset tode näitaks. Tode, nagu ikka, on kuskil vahepeal. Praeguse näite pohjal tundub, et tode on rohkem minu poolel. Tahan tugevat vastunäidet näha, mis näitaks, et suurem hulk spordialaga tegelejaid toob kaasa konkurentsi tihenemise eesotsas. Olgu siis näide kovema konkurentsiga voistluste pohjal, kui Viljandi järvejooks tippspordist liiga kaugel on. Lihtsalt siin kommentaarides oma kohutunde järgi väitmine ei veena.
Lisaks voiks kirjutada oma nime alt (ma ei pane ka siia oma perekonnanime ja elulugu, aga täiesti anonüümselt lahmida on ka labane) ja ilma suuremata kirjavigadeta, palun.
Tänan, Kaupo, Viljandi järve jooksu näitega tegite graafiliseks ja puust ja punaseks selle, mida ma eelnevalt siin proovisin selgitada .
Point on selles, et mõistliku suurusega valimis on 40 mintaga jooksjate osakaal enamvähem sama sõltumatult sellest, kui suureks me valimi ajame. Isegi lätlaste lisamine (15:01) aita:). Selle määrab ära mitte jooksjate tahe harjutada, vaid liigi geneetilised eeldused. (Ma saan küll aru, et seda tunnistada tundub siin paljudele raske, aga püüdke harjuda.)
Omaduste komplekti, millega jõuda spordi absoluutsesse tippu, on väga vähestel ja selle komplekti olemasolu ja realiseerimine kuldmedalina ei ripu mitte kuidagi ära faktist, et maailmas on toodetud rohkem reketeid kui suuski.
19.25
20:33
20:45
to 15:52
"Point on selles, et mõistliku suurusega valimis on 40 mintaga jooksjate osakaal enamvähem sama sõltumatult sellest, kui suureks me valimi ajame. Isegi lätlaste lisamine (15:01) aita:). Selle määrab ära mitte jooksjate tahe harjutada, vaid liigi geneetilised eeldused. (Ma saan küll aru, et seda tunnistada tundub siin paljudele raske, aga püüdke harjuda.)"
Kuule, selles ongi ju point, et OSAKAAL on suurema valimi puhul praktiliselt sama kui väiksema valimi puhul. Ehk siis kui näiteks 500-se valimi puhul on alla 40 minuti jooksjate osakaal 1% ehk 5 jooksjat, siis 5000-se valimi puhul on osakaal samuti umbes 1% ehk 50 jooksjat.
Kontranäide? Palun:
Võtame ühe kooli kaks paralleelklassi, tähistame neid A ja B poisid. Paneme klassi A poisid staadionil 1000 m jooksma. Klassi peale võib-olla 3 poissi jooksevad alla 3:30.
Nüüd jätkame eksperimenti. Paneme jooksma mõlema klassi poisid. Kas on tõenäoline, et nüüd jooksevad rohkem kui 3 poissi alla 3:30? Jah, on küll. Miks? Vastused andid vennad Jacob ja Danile Bernoulli ja Carl Friedrich Gauss juba mitu sajandit tagasi.
P.S. Tegu on stohhastilise protsessiga, mida kõige lihtsamini saad modelleerida kulli ja kirja visates. Mida rohkem viskad, seda suurem tõenäosus, et viskad välja nt 7 kulli järjest.
Loomulikult Gaussi kelluke kehtib ja häid jooksjaid, kes jooksevad 10 km ajaga alla 30 min on väga vähe. Ütleme, et kogu valimist umbes 1% (toenäoliselt veel vähem), siis 1 000 inimese korral on neid 10 ja 10 000 inimese korral on neid 100. Miks siis minu Viljandi järvejooksu graafik seda ei näita? Aga selle pärast, et inimesed käituvad ratsionaalselt! Nad ei tegele alaga, milles nad kehvad on. Kui Eestis osaleb ala X spordivoistlusel 100 inimest, siis on väga suur toenäosus, et Eesti parimad (parimate geneetiliste eeldustega mingi y %) on juba selle osalejate grupi sees. Osalejate arvu kasvades tuleb tippe juurde suhteliselt vähem kui keskmikuid.
to Kaupo
Aga kui spordiala kandepind on väike, ehk suhtelist väike osa inimestest üldse proovivad enda sobivust sellel alal, siis on ju selge, et väga paljud, kellele see ala võiks väga hästi sobida, ei saa seda mitte kunagi teada. Näiteks Saksamaal läheb aastas sadu tuhandeid poisse jalgpallitrenni ja üritavad kuni hilisteismeiga kätte jõuab sellel alal läbilööki. Kui palju potentsiaalseid murdmaasuusatamise tippe seal võis aga olla? Jalgpall aga leiab enamus on potentsiaalseid tippe üles.
to: 16:24
Nous! Need ongi need 2 protsessi, mis tipu tugevuse määravad. Sinu loogika on ka oige, aga see ei ole absoluutne (nagu ka minu oma).
16:06 autorile:
Miks siis Hiina korvpallikoondis oli näiteks Pekingi olümpial Leedust kehvem? Statistika järgi peaks neil olema häid mängijaid oluliselt rohkem.
Lauri
>> Kui Eestis osaleb ala X spordivoistlusel 100 inimest, siis on väga suur toenäosus, et Eesti parimad (parimate geneetiliste eeldustega mingi y %) on juba selle osalejate grupi sees.
Kust Sa selle võtad? Eesti Spordiregistri andmetel (http://www.spordiregister.ee/index.php?ac=spordialad) viljeldakse meil vähemalt 100-t spordiala. Kuidas need "parimate geneetiliste eeldustega" tüübid oma alad üles leiavad?
Lauri, Sinu küsimus on sarnane küsimusele "Miks naaber võitis Jack-Poti, miks mina ei võitnud?"
Tõenäosusteooria ei anna vastust üksikjuhtudele nagu miks Leedu oli Hiinast parem.
Djokovic ON parem kui Kanter. Olgu Kanter heitnud või 78m. Sest Djokoviciks saada on raskem kuna tennist harrastatakse kordades rohkem. Olümpial 10000m võita on raskem kui Wimbledoni võita, sest jooksu harrastatakse Uus-Meremaast Norrani nii vaestes kui rikastes maades. Tennis on aga rikaste riikide siseasi, Hiinast või Indiast eriti mängijaid ei ole ju.
Pullerits jt tõmbavad Kanteri näitega endalt ise vaiba alt ära.
Kui Kanteril on head geenid, suur nagu härg - Keenia savannis sellist inimtüüpi ei kohta, ja geenid määravad kõik (tuleb ainult veidi harjutada, et heide, tõuge või vise tehniliselt korda saada) - milles siis avaldub Kanteri suurus?
Narmont ja Nirk on teinud Kanterist värskelt müüki tulnud "Jooksjas" artikli (kaanel veel reklaam ka). Mis krdit seda geenimeest jooksjate ajakirjas tutvustatakse? Mida see harrastusjooksjale annab?
Ise küsin, ise vastan. Kanteri suurus seisneb mittemillegitegemises. Tuleb ainult heite tehnika paika saada ja sööki sisse uhada. Võtaks Kanter pähe saada balletiartistiks, kunstnikuks, poeediks - ta teeks endale ainult halba. Sest tema geenid on kettaheites.
Nii, mina tulin just maailmameistriks. Panime keset põrandat tassi ja hakkasime sinna tassis sisse 3,123 m kauguselt kinni silmi selleks spetsiaalselt tehtud nätsukuulikesi sülitama. Võistles 3 inimest. Mina panin selle kinni, sest et sain kõige lähemale oma kuulikese. Mitu Maailmameistrit meil sellel aastal Eestis on? Kanter oli vaid hõbedal ning tippu jõudmiseks pidime me ju sama vaeva nägema, seega MINA olen parem, Taarakas on oma 12 kohaga TDFil vabšee koba! Kas on veel küsimusi, keda parimaks meessportlaseks valida?
Kohe teeme meeskonnavõistluse ka ning kuna meeskond peab olema 3 liikmeline, siis on 1 tiim osalemas ning meeskondlik MM tiitel ka juba sisuliselt taskus - aasta parima tiitlit näevad jalgpallurid nüüd nagu oma kõrvu.
P1
meeskondlik võistlus kulges sama edukalt kui individuaalne.
Kuna ala harrastajate hulk ei mängi tippu jõudmise keerukuses mingit rolli, siis oleme vist ainsad MM tiitli võitjad Eestis mingil meeskondlikul alal sellel aastal. Ja seega parimad.
P1
Väga vaimukas, P1, kohe tõega! Naersin südamest. Lahe (vahe)kokkuvõte selle väitluse absurdsusele, kus jäärapead ei ole valmis tunnistama siiamaani tõsiasja, et meie Kiku saavutused on palju kõvemad kui Kanepil ja ajavad oma arutlustes asja nonsensiks. (Miks ta on parem, seda ütlesin 14:25.)
Kõige kummalisem on see, et asjast, trennist, ei räägi peaaegu keegi. Siin paljud tahtsid teada, kuidas harjutan, ja palusid, et riputaksin trennide ülevaated üles, aga asjata töö - ei see huvita kedagi. Nojah, kui need andmed kedagi ei kõneta, siis jääb ainult nentida, et siin käivad koos kõvad jutupaunikud, kel jätkub aega ainult verbaalselt heitlemiseks, kuid kes selle blogiga kaasnevas teises pooles, ise reaalselt sportimises, ei ole ilmselt mingid tegijad. Damn it, ma mõtlesin, et siin on ikka tõsiseid spordimehi ka platsis, aga suurem jagu on vist niisama targutajaid (ja kohustuslikus korras vabandan kõigi nende ees, kes tegelikult ikkagi sporti teevad ja üritavad mulle konkurentsi pakkuda, teistele aga, kes trenni ei tee, ütlen, et targutama olete kõvad, aga kui jala joonele paneme, siis, nagu ütleb Art Soonest, kaote üle õla taha vaadates nagu soe s**t lehma ihust).
Ahjaa, Pahv on muidugi veel karmim ja karusem vend kui Soonets, nii et ma ei tea...
Kuule Pullerits, kust kohast see Kanepi vs Kiku äkitselt välja tuli? Diskussioon käis ju ainult selle ümber, kas suurema kandepinnaga alal on tippu jõuda raskem kui väiksema kandepinnaga alal. Räägiti nii Viljandi järvejooksust, meeste 100m jooksust ja paralleelklasside poiste 1000m jooksust. Ning kes ka tennist või murdmasuusatamist puutus, siis rääkis sellest üldises võtmes, mitte konkreetsete sportlaste võrdluses. Lugedes eelnevaid 76 kommentaari antud postituse juures, siis ei leia ma mitte ühtegi kus väidetaks, et Šmigun-Vähi karjääri saavutused oleksid väiksemad kui Kanepil. Mingi isiklik luul sul jälle?
No mina lähen homme kindlasti Tähtvere parki harjutama, plaan oli küll jälle Vooremäele minna (soovitan), kuid seal on raske mõttes Priiduga jalga joonele panna. Tegelikult sisimas ma tean, et olen temast kehvemas vormis, kuna alustasin treenimist alles kaks aastat tagasi, sellesama blogi õhutusel. Olen hetkel 30 ning minu eesmärgiks (kui jumal annab aastaid) oleks ületada 15 aasta pärast Priidu praegusi saavutusi kohalikel võistlustel. Ärge nüüd arvake, et ma olen mingi maniakk, kuid siiani mulle tundub, et eesmärgipärane treenimine viib paremini edasi kui niisama liigutamine. Ja kuna ma näiteks iialgi ei küüni Smiguni või Noole tulemusteni enam, siis võiks olla eesmärgiks Hr. Pulleritsu tulemused. Seega Priit kutsun sind endiselt üles oma kavasid ja plaane siin avalikustama, kuigi sa oled nende väga heade soovituste andmisel mega kitsi. Ma mõtlen neid mehi pimeduses, kes sulle head nõu annavad tehnika osas.
Propelleri geen ütles...
Tennis on aga rikaste riikide siseasi, Hiinast või Indiast eriti mängijaid ei ole ju.
Hiinas on miljon miljonäri ja ega neid ka Indias palju vähem ei ole!!!
Ämblikmees või Kanter: kumb on kangem?
Kas Baruto teeks Darth Vaderile tuule alla?
Räägi Toimetajaga, äkki eesti rahvas vajaks selleteemalist analüütilist persoonilugu nt järgmisest "Arteris".
Aga ma nüüd Jooksuportaali, kus arutatakse, kas Keenias laagris käimine on heade tulemuste saamiseks hädavajalik või mitte.
Ühest asjast vaatate aga siin minu arust natuke mööda. See, et mingil Tartu maratonil ja Viljandi järve jooksul on palju osavõtjaid, et näita, et Eestis kandepind suur oleks. Kandepinda näitavad pigem Eesti Juunioride MV ja EMV. Sealt näeb, et kas pärast noorusaja sportimist (kõik Eesti lapsed tegelevad mingil määral noorena suusatamisega) jääb keegi ka tõsisemalt tegelema. See, et kandepind neil rahvaspordiüritustel suureneb on pigem seotud võimaluste kasvuga. Inimesed on suutnud palga kõrval suusad ja ketsid osta. Naabrimehega saab kütte raha klapitud ja võistlustele ka sõidetud. Ja ongi osavõtjaid rohkem.
Olen ka samuti poolt, et kandepind ei määra ära seda, kas inimene jõuab tippu või mitte. Selle jaoks on vaja head talenti, kõva töötahe ja taustajõud. Viimane hea näide Eestist on Kaarel Nurmsalu. Mis on eesti mägihüppajate kandepind sakslaste, austerlaste, soomlaste, poolakate, norrakate-ga võrreldes? Midagi. Samas võitis ta Otepääl kolm kolmandat kohta. Kusjuures erinevatel distsipliinidel - suusahüpped ja kahevõistlus. Sama on ka kaia kanepil. Eestist pmst pole mingit kandepind aga kõva töö, ande ja tahtmisega on ta tipus. Ja ta ei ole teinud vähem ega rohkem tööd, kui teised maailma tipud.
Ehk minu väide oleks - kui suure kandepinnaga riigist ja väga väikese kandepinnaga riigist on mingi ime läbi sündinud sama talendikad sportlased, siis nad jõuavad mõlemad tippu, kui neile pakkuda häid sportlikke tingimusi ja neil mõlemal on tahe tippu jõuda. Kui seda pole, siis kõrbevad mõlemad läbi. Ühes juhtub see lihtgaslt kiiremini aga küll see ka tuleb. Sest maailma tipuga võrdlema minnes saadakse aru, et pole nad nii "isad" miskit
white
Õige, kandepind on see kui suur on põhiklassis tegijate (mitte niisama startijate, nagu PP eelmisel aastal eestikatel)arv. See palju on rahvasportlasi või veterane, pole kandepind kust tippe tuleb.
T
Miljonil miljonäril igaühel on miljon jüääni. Mitu jüääni on neil kokku?
3 hüääni?
Andrus,
muidugi mine Tähtverre. Tähtvere spordipark on Eestis ainus koht, kus saad treenida koos Eesti pühendunuimate kestvusalade harrastussportlastega.
Tähtvere on koht, kus treenib Priit Pullerits, klubi Tartu Maraton üritustel tuhandetele ärapanija ja Postimehe ajakirjanik.
Tähtvere "Ovaal" on koht, kus laotakse saabuvaks hooajaks aeroobset põhja, kus manalast astuvad välja müstilised endiste olümpiataseme spordikuulsuste varjud ja jagavad meestele paaristõuke tehnika nõuandeid.
Tiidrek Nurme, miilijooksu Eesti rekordiomanik, kes praegu Keenias treenib, kirjutab Jooksuportaalis: "Mind ümbritsevad Euroopa ja Aafrika parimad kesk-pikamaa jooksjad. Ka poolproffid. Meil kõigil on üks eesmärk - saada tugevamaks!"
Kui sinu ala on jooks ja tahad tugevaks saada, siis võta suund Nairobi ja Eldoreti poole. Suusatajana on suund üks - Tähtverre! Sest Tähtvere on Eesti kestvusalade Keenia.
Krt., pea pool tundi pidin raiskama nüüd siis selle mötetu vaidluse lugemiseks. Tippsport on hoopis midagi muud kui niisama susserdamine. Alade kandepinna suhtes , et mismoodi need numbrid ikka saadakse, on ka palju küsitavusi ja kas see paljukiidetud rikaste ja ilusate tennis ikka on nii laia kandepinnaga kui möni väidab. Kui Mart Laar korra aastas lumelabidaga tennisemängu imiteerib, kas tema ka siis harrastajana kirjas? Vahet pole...
Kuna see teema on ammu hapuks käärinud, siis vaatasin hoopis Priidu treeningutel tehtut.
Ma ise pole küll suusataja taustaga minevikust, aga nii nagu alati on kaksipidi arvamus, siis egas minagi rullisöitu päris öigeks pöhitreeninguks pea, liiatigi veel tehnika harjutamiseks. Rullide veeremisel ja suuskade libisemisel on suur vahe.Kui rulle, siis vabatehnika, mis arendab paljuski ülakeha vöimekust. Kui vähegi oleks vöimalik, siis sokutaks nädalas korra "mägedes" jooksu sekka. Just töusumeetrid-rahuliku jooksuga mäkke üles, lonkides alla ja niimoodi kordi kuis jaksu vöi viitsimist. Tartu ümbruses sobib selleks Vooremägi, Vapramägi. Kuna alles oktoober läbi saamas, siis aega harjutada on ja liig üle pingutada ei maksa. Kuna Priit arvab, et taastumise-puhkusega toimub areng, siis vöttes sönasabast kinni Maamees treeningul ei käi, vaid puhkab(areneb). Nali naljaks, aga sügisesed tööd veel ripakl, maagi kündmata ja lihtsalt pole aega. Aga eks siis tuleb taas dets-jaan körgemal pulsil forsseeritud kujul mingi vorm sisse ajada.
Lustakaid treeninguid ja kena sügist, Maamees
Mees on oma eelmistel aastatel väljasõidetud aegade vang. Nendest ei tohi ju mingi hinna eest kehvem olla. Sisuliselt aga arengut pole.
Harjutab rutiinselt nagu mõni koondise teise esheloni mees.
Andrus, 20:32 - ma panin ju oma tehtud kavad üles! Ja alati saab õhtul luuret teha, mida ja mis moodi ma sõidan. Usun, et sel sügisel treenin kvaliteetsemalt kui eales varem. Siit ka vastus 11:15-le.
Aga kandepinnast ja tippu murdmise raskusest eri aladel. Väidan, ja Jaan Martinson toetab mind, et rahvusvahelise kandepinna suurus ei mängi mingit rolli! Ja kui siin on toodud näiteks 100 m ja 10 000 m jooksu, siis vaatame just neid.
Mis vahet selles on, kui palju on neil aladel harrastajaid? Minu pärast võib kogu Euroopa või Aasia või Aafrika harrastada 100 m jooksu, aga see ei muuda mitte midagi - maailm tipus on ikka USA ja Jamaika sprinterid (mida siin on korduvalt näidatud maailma edetabeleile viidates). Maailma mastaabis on neil kahel riigil kokku kandepind väike, aga kui suurendame harrastajate hulka sada korda, siis ei muutu sellest veel mitte midagi - tipus läbi löömiseks tuleb ikka jagu saada vaid neist USA ja Jamaika välejalgadest. Täpselt sama lugu on 10 000 m jooksuga: kandepind ehk harrastajate hulk maailmas võib olla kui suur tahes (ütleme, et nagu tennises), aga sellest ei muutu midagi, sest maailma tipus läbi löömiseks on vaja jagu saada ikka ja üksnes vaid Keenia ja Etioopia jooksjatest (ütleme et võrdlus siis murdmaasuusatamise kitsa kandepinnaga). Järeldus on üks: pole vahet, kas maailmas harrastab ala pool miljonit või sada miljonit, tippu jõudmiseks tuleb ühtemoodi rängalt tööd teha ja talenti omada ja sihikindel olla ja oma ala parimatest jagu saada.
Loogiline? Muidugi loogiline. See on, muide, Martinsoni argumentatsioon, ja ma toetan seda täiega. Mis on teil vastu väita? Ei ole midagi ju.
No ongi ju, et kui üle maailma harrastatakse seda ala, siis on teada peaaegu kõik parimad, kellest on tarvis jagu saada ning ongi kogu lugu, Marsilt ju uusi konkurente ei tule.
Kui kujutada ette, et 100m jooks oleks sama kandepinnaga, nagu murdmaasuusatamine ja pakub pinget vaid meie P-Euroopas, kas siis oleks sama raske selles tippu jõuda (tipp oleks ju tunduvalt madalam sest suur hulk suurepäraste eeldustega inimesi ei ole ju võistlemas).
Kui teha olümpiamängud, kus neegrid ei osaleks, siis oleks ju 100m medali võitmine tunduvalt kergem kui normaalsetel olümpiamängudel.
Kui murdmaasuusatamine oleks vaid Eesti ala, kas siis oleks murdmaasuusatamise maailma tippu jõudmine (Eesti meistriks tulek) sama raske, kui siis kui liita näiteks soomlased - norrkad võistlusse? Enne norrakate tulekut mõtleb Eesti meister, et on kõva tegija, aga siis saab realt norrakatelt 10 mintiga tappa ning polegi enam ju nii kõva mees ning peab uude tippu jõudmiseks kõvasti treenima = vaeva nägema.
P1
Kas tuleks akadeemilist testi keerulisemaks muuta?
See palju keegi rajal pingutab on tõesti selline asi, mille üle pole mõtet vaielda.
Kõik pingutavad ühe palju. Tagumiste võistlejate jaoks on sama võistlus ju isegi raskem kui ees pool lõpetajatele ja siin pole vahet mis alaga tegu on ning kui palju konkurente on. Võistlejad annavad endast kõik, võitjad nii palju kui on vaja.
P1
Mul tekkis üks huvitav mõte. Kui palju on neid sportlaseid, kes on valinud vale ala? Mõnel muul alal oleks ta ehk olümpiavõitja. Võib-olla oleks Rein Taaramäe suusatamises olümpiavõitja, triatlonis ironman. Gerd Kanter oleks raskekaalu maadluses kindlasti võimsam kuju kui Heiki Nabi.
Neid vastuseid ei saa me kunagi teada, samas ma olen päris kindel, et selliseid mehi on maailmas päris palju, kes mõnel muul alal oleks tegijam kui ta seda praegu on. Suuresti määrab alavaliku kodukoha sportimisvõimalused ning rahalised võimalused.
Tennis ei ole kindlatsi nii kõva ala nagu kirjeldatakse. Eestis käivad tennise trennis pigem need kel raha on, mitte need, kes selle ala suurimad talendid on. Võib-olla oleks ka meil Roger Federeri ja Martina Hingise suguseid mängijaid, kui Eesti oleks sama rikas riik nagu Šveits. Enamus pallimänge saavad lapsed proovida kehalise kasvatuse tundides, kuid ma pakun, et vähemalt 95% lastest ei ole tennisereketit käes hoidnud. Kui kõva see tennis siis ikkagi on? Ala on ainult valitutele nagu ka motosport.
"maailm tipus on ikka USA ja Jamaika sprinterid [..] Maailma mastaabis on neil kahel riigil kokku kandepind väike [..]"
Mõtetu on selle mehega vaielda. Pulleritsu järgi on maailma parimaks sprinteriks (suusatajaks, jne..) saamiseks üks ja väga lihtne retsept: võita maailma parimat. Yohan Blake'i ja toda teist, kõige-kõigemat sprinterit kahtlustatakse dopingu panemises. (Mille kõrvad paistavad muide ka Otepää suusakoolkonna fenomeni tagant). Jamaikal on koolides staadioniüritused tohutu populaarsed. Keenias teame hästi kuidas seal joostes koolis käiakse. See ongi kandepind.
Rahvuskoondise treeneri (Kalmer Tramm) juhendamise ja nõuandega on treeningud kindlasti kvaliteetsed. Suure tõenäosusega võrreldamatult tõhusamad nendest, kes nädalavahetusel Vooremäele pongestama sõidavad. Süsteemsuse, tasakaalustatuse, eesmärgistatuse poolest.
Aga siin on see kergesti tähelepandamatuks jääv nõks, et Pullrits kasutab enda kui ajakirjaniku mõjuvõimu, et tipptasemel juhendamist saada. Rahvuskoondise treener on ju oma alal Eestis tipp? Tavalisel harrastajal ei tohiks ka raha eest shanssi olla koondise treeneri jutule saada. Koondise tasemega treenereid on meil lihtsalt liiga vähe, et nende aega harrastajatele jagada.
Aga siin tuleb ajakirjanik, ühtlasi ka harrastaja, ja küsib tee mulle treeningplaan, anna mulle nõu, paranda mu tehnikat. Mida koondise treener peab tegema? Olukord on sarnane Ladina-Ameerika riikides tavalisega, kus paks politseinik astub baari ja nõuab drinki. Baaripidaja peaks küll iseenda vaenlane olema, kui ta dringi eest politseinikult raha peaks küsima. Ajakirjanikuga sama asi - ajakirjanik on ju neljas võim; ajakirjanik on võimu esindaja. Eetilisest küljest see on sama laadne kui suuskade äritsemine koondislaste poolt - koondise treener saab ju riigilt palka, aga mitte selleks, et suvalisi harrastajaid treenida!
Härra Pullerits, kas siis 10 000m jooksus on alati võitnud Keenia ja Etioopia jooksjad? Ei ole. Lihtsalt aja jooksul on selgunud, et tegu on tugevaima koolkonnaga sellel alal. Kunagi domineerisid pikamaajooksus soomlased, siis üks tšehh, seejärel venelased ning jälle soomlane. Meenutab ju täitsa murdmaasuusatamist. Aga kuna 10 000m jooksu kandepind laienes suuremaks kui suusatamisel, siis lõpuks selgus, et selle ala jaoks parimaid eeldusi leiab kõige rohkem kesk-Aafrikast. Aga kuidas saame meie kindlad olla, et murdmaasuusatamise jaoks parimaid eeldusi leiab ainult Skandinaaviast ja kesk-Euroopast? Ega ei saagi. Suurema kandepinna korral võib näiteks selguda, et tipus oleksid ka hiinlased, korealased või mongolid.
Täitsa õige, 17:52, suusatamise tipus võiksid olla hoopis hiinlased ja mongolid. Lasse Vireni jooksud on Pulleritsul argumenteerimise tuhinas muidugi meelest läinud. Aga Vireni jooksudeni ei ole palju aega tagasi. Pulleritsu eas mees peaks neid mäletama. Mis tõmbab vaiba alt ära võida-keenlasi-siis-oled-parim teoorialt. Ja üldse kõigilt geneetilise eelise teooriatelt. Kui Soome heaolu- ja infoühiskond peaks mingil põhjusel lõppema, ja soome mehed pikamaajooksu uuesti tõsiselt käsile võtaksid, siis ei takistaks neid miski keenlasi esikohtadelt välja tõrjumast. Selleks võib aga kuluda aega, isegi mitu jooksjapõlvkonda.
PP on ka varem paistnud silma suhtumisega, et ajakirjanik ei tohi kingitusi vastu võtta aga tema võib (siinkohal on hea küsida, et kust on pärit PP kasutatavad suusarollerid? paar aastat tagasi kutsus siinsamas blogis endale spordiklubi kaarti välja tegema jmt). Ja tema poolest pole see korruptsioon. Parbus võiks ju ka kohtus öelda, et raha ja kinkekaardid sai ta lihtsalt hea inimene olemise eest.
Miks peaksime usaldama sellise korruptsioonihõngulise tegelase arvamusi ja väljaütlemisi?
Suusarolleritega ma oletan oli nii, et Pullerits astus mõnele без-пяти-минут koondislasele mõnel üritusel ligi, tutvustas end ja hakkas rollerite kohta küsima. Too nägi, et PM ajakirjanikule rollerid hirmsasti meeldivad.. Aga need olid hoopis teised ajad, kus Suusaliit ja press veel hästi läbi said.
Ega PM numbrid, mis Tartu Maratonil 2011 tuuletõkkeks pükste vahele rändasid, poest ostetud polnud... :))
Priit,
kas tahad väita, et eile Haanja jala 100 km võitmine on samaväärne kui täna Frankfurdis 42,215 km võitmine? Mõlemal üritusel on ju kohal vastavate alade tipud?
sa oled ikka üks hüsteeriline ahv
Postita kommentaar
<< Esileht