Pullerits: Kuidas ma leidsin endale uue tippjuhendaja?
Olge juba aegsasti hoiatatud talvistel suusavõistlustel uue konkurendi eest. Tema nimi on Peip Reedi. Vanad suusamehed teavad teda küllap väga hästi, rattamehed teavad ilmselt ka, sest näiteks minusugust keskmikku võitis ta Tartu rattamaratonil tervelt 18 minutit. Eelmisel nädalal jäi ta mulle Tähtvere spordipargi (kuri)kuulsal Pulleritsu-nimelisel ringil vahele. Kui ma hooaja esimesse rullitrenni ilmusin – sest parema põlve kummalise valu tõttu joosta enam ei saanud –, oli Reedil juba 18 ringi tehtud. (Üks ring on 850 meetrit pikk.) Ta ütles – mitte küll sõna-sõnalt (mul ei olnud märkmikku kaasas, et kõike üles tähendada), aga mõte oli igal juhul selles –, et rattasõidust on baas niivõrd hea, et patt oleks seda suusatamises mitte ära kasutada.Ta läbis minuga koos veel kaheksa ringi, mis tähendab, et ta tegi pärast mitme aasta pikkust vaheaega esimeses rullitrennis kohe 22 km. Võimas algus, kas pole? Küsisin tema kõrval sõites, kas tempo liiga kõrge pole. Läbisime ringe umbes 3.50ga. Tema aga süüdistas, et hoopis mina olla see, kes kiirust üles tõmbab. Ent mõni sekund hiljem tunnistas, et tegelikult on ta üks sellistest, kes alati tunneb, et peab kas või nina jagu teistest ees olema, ja nii need kiirused kasvama tikuv
adki. (Aga loomulikult, esmalt süüdistame ikka Pulleritsu...)Kui Reedi lõpuks rajalt lahkus – pimedaks hakkas ka juba kiskuma –, pälvisin kohe ühe teise mehe tähelepanu. See oli Vahur Teppan, mees, kelle pronksmedalivõidust 2008. aasta jaanuaris USA meistrivõistlustel sprindis Andrew Newelli ja Torin Koosi järel kirjutasin Eesti ajakirjanduses mina esimesena; mees, kes on MK-etappidel jõudnud mitmel korral sprindis punktikohale, kuid kes tänavu suvel teatas ootamatult tippspordist loobumisest, sest motivatsioon sai otsa.
Teppan pidas mind kinni ja näitas, et hoian paaristõugete ajal keppe liiga laialt. Hakkasin kohe jälgima, et hoiaksin kitsamalt. Paar ringi hiljem tegi ta mulle uue peatuse. Siis sättis mu käte, küünarvarre ja õlgade asendit. Tõepoolest, eks suvega lähe nii mõndagi meelest. Ei ole mul seda lihasmälu, mida o
n ilmselt Reedil.Tegin 16 ringi ehk 13,6 km 1:01ga. Algatuseks aitas küll.
Kaks päeva hiljem, reede õhtupoolikul, ei olnud Reedist Tähtvere spordipargis mingit märki. Nagu ka kümnetest teistest, kes eelmisel korral tikkusid lausa rada ummistama. Parem oligi, et kedagi polnud. See-eest peaasi, et kohal oli taas Teppan. Palusin, kas ta annaks mulle veel mõne õppetunni. Ega mul vastu muud pakkuda olnud, kui et lubasin... siin võite esitada oma pakkumise, mida lubasin – näis, kas te suudate mu mõtteid lugeda, nagu nii mitmedki mehed on kommentaariumis püüdnud väita ja näidata, et suudavad, jättes sinna arvamusavaldusi, mis pretendeerivad minu suhtes hirmsuurele ja lõplikule tarkusele.
Kuigi Teppanil oli parajasti kõrval perspektiivikas noorõpilane, kes areneb lähiaastail minust kindlasti palju kolossaalsema kiirusega, leidis ta mõne hetke mullegi. Nii näitas ta ette harjutuse, mida kutsun tõukerattaga sõiduks – see aitab klassikasõiduks tasakaalu lihvida. Küllap taipate isegi, kuidas seda harjutust teha, eks? Algul tundus päris võimatu, aga tasapisi hakkasin juba sekund-kaks liuglema. Tegin seda kummalgi jalal 300-400 meetrit. Seejärel sõitsin neli
ringi keppideta ning proovisin jälgida just libisemisfaasi – et see oleks võimalikult pikk. Eelmine sügis õpetas sama asja mulle Vahur Teppani vend Jaak, aga siis jäin jänni: ei suutnud libisemisasendit kuigi kaua säilitada, rääkimata tugijala sirgena hoidmisest. Nüüd tundsin, et hakkas tasapisi juba tulema.Samas, ega ma ole mõni selline, kes iga asja tuimalt teeb, mida öeldakse, vaid üritan asjade mõttest aru ka saada. Niisiis küsisingi Vahur Teppanilt, kui talle rajal taas kõrvale jõudsin: «Aga mis on selle vahelduvtõukelise sõiduviisi libisemisfaasi harjutamise mõte, kui Estoloppeti maratonidel sõidetakse 85 protsenti distantsist paaristõugetega ja ülejäänud 15 protsenti kas libisetakse mäest alla või joostakse mäest üles? Kas see pole nii, et vahelduvtõukelist sõiduviisi on mõtet harjutada üksnes neil, kes löövad kaasa tiitlivõistlustel, kus tõepoolest läheb vaja igasuguse sõiduviisi valdamist?»
Mulle tundus, et hetkeks jäi Teppan kimbatusse. Sest ta päris vastu, kas ma sõidan tõepoolest ainult Estoloppetit. «Aga muidugi, mida siis veel?» vastasin. «Ega ma ole mingi tippsp
ortlane.» Ta seedis mu öeldut mõne sekundi. Ja seejärel andis seletuse. Pika ja põhjaliku. Kas selle blogi targad julgevad nüüd ka oma tarkust näidata ja öelda teistelegi, mida Teppan mulle vastas?Kui keppideta sai üle 4 km sõidetud, võtsin kepid kätte ning sõitsin edasi hästi rahulikult, pika libiseva sammuga, jälgides tähelepanelikult tehnikat: käte tööd, kehaasendit, tugijala hoiakut. Oma arust liikusin hoopis teistsuguse tunnetusega kui kunagi varemalt. Minu arust oli see juba sõitmise moodi. Ja ega ma vist eksinud. Sest kui Teppan oma hoolealusega rajalt lahkus, hüüdis ta mulle, ja minu arust täiesti siiralt: «Sa sõidad jumala ilusasti!»
Nii et tegelikult võiks selle sissekande pealkiri olla «Kuidas ma lõpuks klassikatehnikale pihta hakkasin saama?». Nüüd üritan paar päeva Norras luurata, mis uued tuuled seal puhuvad ja kas seal leidub mõni nipp, mida kõrva taha panna. Ega ühes kohas ning ühe ja sama juhendaja käe all – või hoopis ilma juhendajata! – ikka arene.
Üks asi veel. Teppan lisas soovituse, kui oli mu sõidustiili kiitnud. Ta ütles, et jälgiksin ka edaspidi tehnikat ega kiirustaks. Tõepoolest, reedel läbisin 16 ringi ehk 13,6 km 1:14ga ja pühapäeval 20 ringi ehk 17 km 1:30ga. Mõlemas trennis läbisin kuus ringi keppideta sõites. Pole ju kiire, ega ju?
Ja ikka veel üks asi. Mul on eelkokkulepe veel ühe endise sprinteriga, kes on samuti lubanud mu suusatehnikat parandada. Aga nagu kombeks, siis ega asjust enne nimedega räägita, kui kaup klaar.
******
Scenic Bajada Loop Drive, Tucson Mountain District, Saguaro National Park, Arizona. 3. aprill 2011. Pildistanud Priit Pullerits. (Suuremalt vaatamiseks klikkida pildile.)Foto 1: Peip Reedi, innukas rattur, Tartus Tähtvere pargis 2008. aasta aprilli lõpus. Foto autor: Sille Annuk, Postimees/Scanpix
Fotod 2-5: Vahur Teppan näitab Priit Pulleritsule mõningaid suusataja koduseid harjutusi. Fotode autor: Kristjan Teedema, Postimees/Scanpix
Postitas: Priit Pullerits @ 20:45
kommentaare: 47
47 Kommentaarid:
Ilusad pildid. Kui sinna juurde ka juttu saaks monteerida, mis õpetaks mis on harjutuste sisu.
Kohe näha, et tegu on tippsportlasega (Teppan), kellel paljut, väga paljut edasi anda. Teeb kadedaks vaadata kuidas suurima PM ajakirjanik naudib privilegeeritud seisundit, kuulates neid profi õpetusi. Hea, Priit, et vähemalt pildid blogisse üles panid!
Käte asend! "Tõukeratas" jt harjutused! Tavaharrastaja võib sellisest juhendamisest ainult und näha. Ja siis nöögitakse blogis lihtsameelseid iseharrastajaid, kes tabelis taha jäävad!
Minu, kui suusatamisega vaid läbi üldettevalmistus treeningute kokkupuutuva inimese arvamus on, et kuna Te kaalute suhteliselt vähe, siis Te võiksite oma parimad kohad välja sõita suhteliselt rasketes tingimustes, kus enam kaaluvad mehed, näiteks pehmel rajal, läbivajuvad ja seetõttu eriti hästi edasi ei liigu ning samas ka paaristõukeid maksimaalselt rakendada ei ole võimalik.
Teiseks pakun välja variandi, et vahelduvtõukeline kahesammuline sõiduviis on klassika tehnika aluseks ja seda omandamata ei saa ka teisi sõiduviise hästi osata, näiteks paaristõukelist ühesammulist sõiduviisi korrektselt sooritada.
Sõudja.
Vahelduvtõukelise treenimisest on paaristõukelise jaoks sama palju kasu kui vettehüpetest.
Vahelduvtõukeline on klassika alus - ajaloolises mõttes. Paaristõukelist ei saa ilma vahelduvtõukeliseta omandada? Miks ei saa?
P.S. Harrastajal tasub pildilt tähele panna ka seda, et Vahur Teppan treenib õigesti - ta kasutab pulsikella. (Ka harrastajatele väga sobivat ja suhteliselt taskukohast Polari 100 mudelit).
Ma ei tea mis Teppani-poiss arvas Estoloppeti suusasöitudest, aga ise olen täheldanud, et egas seal eriti viimse täiuslikkuseni viimistletud graatsilise vahelduvtöukelise sammuga suurt peale pole hakata. Igal vöimalikul ja vöimatul hetkel tekib mingi segav asjaolu, kas keegi jääb jalgu, keegi vahetab ootamatult nina ette rada, keegi koperdab keppidel, suusakandadel jne, jne. Estoloppetil on vaja head sprinterlikku starti ja üldfüüsilist ettevalmistust. Lahti seletatuna ca 5km max kiirusel heale positsioonile nügida end ning siis löpuni loksuda rivis. Lihtsameelsed iseharrastajad, kellede hulka kuulun ise ka, treeningutel tuleb tempot tösta, lähevad tulemused ka paremaks. Möödunud talvest tean konkreetset näidet et kuidas ei tohiks oma nappi aega raisata töö körvalt sportimiseks eesmärgiga tulemust saada. Nimelt suuskur X oli Alutaguse maratoni hetkeks soigunud suusaradadel juba ca 1700km. EL maratonidel jagus jaksu vaid 3-4km-s.Edasine oli kukkumine läbi rivi vaid tahapoole....Probleem oli selles, et ca 90% km-dest oli suht madalal pulsil treenitud. Ma nimetaks seda pigem jalutuskäiguks tüdrukuga talvisel metsateel. Stardist pannakse kohe tempo peale, pulss lakke ning teatud ajaga tömbab organismi enesealalhoiuinstinkt sellise piduri peale, et sellest enam ei taastugi. Mootor lihtsalt nii körgetel pööretel pole harjunud töötama. Üldfüüsis tuleb enne lume langemist ära teha, kui lumi maas, siis on aeg suusatada. Mismoodi siis aga suusatada? Selle kiivas nägemuse jätan parem targu kirja panemata, sest see on tösises vastuolus teaduspöhise treeningteooriaga.
Kui aeg-ajalt ikka jutuks tuleb, et keda need Priidu tegemised nii väga ikka kotivad. Arvatavasti vaimusilmas hinges ikka natuke igaühel, kas just elu-surma tasandil, aga ikka...Oli see 2009 a Viru maraton kui ca 5km ette löppu hoogsalt lähenedes 5-6 mehelisele pundile, tundes ära staarsuusataja, oli see kui emotsionaalne dopingusüst pidurdamatuks mööda liuglemiseks ja tunnistan kohe ausalt, et rahulolu sellest suusasöidust pole siiani vaibunud.....
Köike paremat ja treeninglusti, lugupidamisega Maamees
22:12 - ei ole õige, et tavaharrastaja ei saa professionaalset nõu. Vendadel Teppanitel ja ilmselt nii mõnelgi teisel ka on treeningurühmad, kuhu igaüks võib end kirja panna. Aga jah, seda tuleb möönda küll, et mu nimi ja nägu aitavad ja võimaldavad ilmselt nõu küsida ka n-ö individuaalsel juhul. Kuid - ega ma tea, võib-olla saaks ka teised eraviisilist nõu - kas keegi on üldse küsinud?
Sõudja 22:21 - küllap on mu 71-kilosel kehakaalul tõesti eeliseid, eriti tõusudel, kuid laskumistel määrab kiiruse ikkagi mass. Vahelduvtõukelise sõiduviisi kasulikkusest paaristõukelisele soostun pigem 23:15ga.
Maamees 00:50 - olen ka seni olnud sama meelt, et niisama aeglasel pulsil loksumine on kahtlane. Kuidas sa suudad 2:20 täiega pingutada, pulss punases või selle piiril, kui seni oled valdavalt sõitnud rahulikult-rahulikult? See küsimus on mind ka aastaid kummitanud. See ei ole tundunud mulle eriti loogiline. Aga olgu, see aasta proovin siis teistsugust lähenemist - oktoobris ja novembris ei mingit tempot. Näis siis, kui hakkan ka alguse järel läbi pundi vajuma, siis on sellele aeglasele treenimisele küll täiega vesi peale tõmmatud. Las tõe kriteeriumiks saab praktika!
kas kõik ebaõnnestunud karjääriga suusatajad muutuvad supilinnas automaatselt tippjuhendajateks?
PP oli hiljuti kuri oma kolleegide peale et kaotatakse reaalsustaju. nüüd sama siin.
Priit, edasi viivaks teguriks on põhiliselt ikkagi eneseanalüüs ja selle tulemi rakendamine edaspidiseks ettevalmistuse parendamiseks. Tundub, et iseseisvalt Sa selleks võimeline pole. Vähemalt selle järgi, mida siin blogis kirjutad. Alati peab olema keegi, kes viitab Su tehnika/ettevalmistuse puudustele.
Ahjaa, tavakodanik saab küll "tipp"treenerite juhendamist proovida. Aga Sinust erinevalt, peavad nad selle eest europappi välja köhima :-)
Jah, pane nüüd 2 kuud ainult rahulikku suusatamist. Eriti tark tegu. Mees, lase omale treeningplaan uuesti teha, kui ise ei oska :)
Lp Madis, ega ennast kõrvalt näe. Kõigil sportlastel on treener. Mitte et ma sportlane oleks, aga tahaks ka, et keegi kõrvalt nõu annaks ja õpetaks. Mul ei ole põhjendamatult kõrget enesehinnangut, et olen igas asjas kõige targem ja tean ise kõike kõige paremini.
>> max kiirusel heale positsioonile nügida end ning siis löpuni loksuda rivis.
>> Igal vöimalikul ja vöimatul hetkel tekib mingi segav asjaolu, kas keegi jääb jalgu, keegi vahetab ootamatult nina ette rada, keegi koperdab keppidel, suusakandadel jne, jne.
Paradoksaalne, et autodega liiklev seltskond maksab õiguse eest rahvaspordiüritustel massis trügida. Nagu ühistranspordis või nõukogude ajal defitsiitse kauba järjekorras. Miks? Ju selleks on mingi psühholoogiline vajadus. Nõukogude aeg tuleb tagasi? Või õigemini - massis trügimise vajadus on inimestes alati sees istunud.
Midagi kindlat kah:
Kui midagi ekstreemset ei juhtu, määrimisega altminek või midagi sellist, siis võib kindel olla, et Priit on TM teises sajas.
Tahan sellega öelda seda, et ei ole vahet mis ta selleks teeb või mida oma treeningutest kirjutab, see on ainult vaht, tulemus on ikka sama.
Seetõttu ei tasu siin kiibittseda, ega PP juttu tõsiselt võtta. Ta on oma lae saavutanud ja mingi nipitamine ja trikitamine tulemust ei paranda. Võin selle peale kihla vedada.
Loomulikult on hea siin oma edevust rahuldada, aga huvitavam oleks lugeda nendest, kes on oma arengus edasi läinud ja mida nad on selleks teinud.
Kuidas see vanasõna nüüd oligi - vana grammafon tahab ka kaeru.
naljakas on lugeda, et on olemas aeglane ja kiire treening. Tgl ei eksisteeri kumbagi. Treenima peab rangelt pulssi jälgides. See välistab ilmast, varustusest jne segavad tegurid. Sõltuvalt treenitusest on sama pulsi sageduse korral kiirused erinevad. Tuletame meelde- 108 -120 taastav, 132 -146 arendav ( baasi loomine ), kuni 164 segareziim, üle 182 anaeroobne. Nagu ei minda lasteaiast ülikooli ei saa ühtegi etappi kõrvale jättes head tulemust loota. Ettevalmistaval perioodil 5 treeningut arendavat ja 1 segareziim, lisaks üldfüüsilised harjutused 2x nädalas peale jooksu või suusadistantsi läbimist kokku 6 nädalat, edasi lisandub 1 segareziimi kord e 3 pikka, 1 ülipikk ja 2 segareziimi ( pool tavadistantsist ) peale jooksumaa läbimist või viimane 300 m kiirendused. ja alles peale seda tehakse ühe segareziimi asemel anaeroobne treening, mis sisaldab erineva pikkusega lõikude läbimist. lisaks peaks vähendama 15% pikkade distantside kilometraazi. Selline võiks üldskeem olla. Kui PP väidab, et aeglane treening ei too kasu, siis on see märk organismi kohandumisest ja see vajab lihtsalt lisaärritajaid. Kui keegi väidab, et intensiivne on ainuõige, siis peab tal olema eelnevast elust väga tugev baas kogutud. Igal juhul lõppeb selline treenimine ületreeningu või haigusega.
to 12:19
Pmst pole vahet mida või kuipalju sa teed-natuke hea enesetundega liigutamist ja oma tulemuse teeb iga mees ära. Kui kõik oleks oma(ehk treeningu) teha poleks äsjalõppenud TRM-l kõige suurema mahuga mees(ca 35 000km) lõpetanud kõigest napilt teise saja lõpus või kõige intensiivsem mees(kõige enam võistlev) kuuendas sajas.
Täitsa õige jutt. Pulsiga 120 - taastav treening. Ja neid peab 5 arendava kõrvale ikka oma samapalju mahtuma. Mis tähendab, et reaalne on 1 intensiivne, 2 arendavat ja 2 taastavat nädalas.
>> Kui PP väidab, et aeglane treening ei too kasu
PP ei väida midagi, ainult manipuleerib ja segab vett. Kui lugege hoolikalt läbi mis ta kirjutab, siis tuleb see selgelt välja. Muidu ei tule.
Räägib, et aeglane trenn on jama, samas teeb oktoobris-novemberis ainult aeglasi trenne! Jne
>> Ega mul vastu muud pakkuda olnud, kui et lubasin... siin võite esitada oma pakkumise, mida lubasin
Lubasid, et kirjutad Teppanist vähemalt kolm lugu. Kaks on veel kirjutada.
>> Mul on eelkokkulepe veel ühe endise sprinteriga, kes on samuti lubanud mu suusatehnikat parandada.
Mistõttu peaksid võrdlema oma tulemusi koondislastega, mitte omavanuste ja vanemate harrastajatega. Peale Sinu ja koondislaste ju keegi mitmete spets-treenerite abi ei kasuta.
Sinu kirjutatu Priit ajab naerma " Mitte et ma sportlane oleks, aga tahaks ka, et keegi kõrvalt nõu annaks ja õpetaks. Mul ei ole põhjendamatult kõrget enesehinnangut, et olen igas asjas kõige targem ja tean ise kõike kõige paremini."
Kes sulle seda rattasõitu õpetas mida harrastasid, KIIRELT JA LÜHIKESELT?? Teiste ratturite jutt oli ju rumalus ja pahatahtlik konkurendi kiusamine
10:43
Ma loodan et keegi nüüd 12:19 juttu koormustest tõsiselt ei võtaks, ja samamoodi treenima ei hakka, seal toodi ikka profisportlaste mahud välja, tööl käivale inimesele lõpeb selle järgimine ületreeninguga. Kuid see et mingi hetk tuleb teha mahtu ja siis tõsta intensiivsust on ok. Samas ei ole maratonide jaoks eriti palju intensiivsust vaja teha, mitte kindlasti sellises mahus nagu soovitati, kui eesmärk on võistelda tihedalt 10-15 km distantsidel on teine lugu.
Täpsustan 9.24 oma mõtet. Ma ei toonud välja mitte tippsportlaste koormust, vaid õige treeningu vahekorrad. Kui tipp jookseb nädalas 90 km, siis rahvasportlasele sobib sama skeemi järgi kuni 40 km. Tähtis on jälgida pulssi ja intensiivsuse vahekorda, kui tahetakse väikest arengut saavutada.
just-just, aga siis ei ole tal vaja teha mitte 6 korda nädalas trenni vaid piisab 4st korrast.
Aga psühholoogiliselt on 4 korda raskem teha kui 6 korda.
Kui juba teha, siis tahaks iga päev teha.
Kui aga iga päev sama ala teha, siis ei pea kaua vastu.
Mistõttu kahe ala kombinatsioon paistab olevat ideaalne. Alad ei pea samas proportsioonis olema.
Näiteks PÕHIALA 4 korda, LISAALA - 2 korda. Ja üks päev puhkust.
Aga ma tahan täna hoopis oma prognoosimisvõimet testida. Pakun: Serbia ja Sloveenia mäng lõpeb Serbia võiduga. Et miks? Vastus, kuigi annan aru, et mõnele võib see tunduda absurdne: Eurovisioon. Mõistate? Eks-Jugoslaavia riigid võisid üksteist 15 aastat tagasi nottida, aga kui asi käib võistluse ja võidu peale, siis leitakse millegipärast ühine keel. Ma kulisside taha ei näe, aga sealt tuleb otsida vastust küsimusele, miks Serbia siiski võidab. Ja teine asi veel: täna õhtust saab Eestis alguse uus rahvast ühendav ja meelierutav debatt (lisaks äravajuvale Veerpalu-temaatikale): kas serblased ja sloveenid tegid meile kahepeale ära? Ilmuvad vandenõuteooriad, mis püüavad tõestada, mis moodi Serbia oma võiduvärava(d) tegelikult saavutas.
Millised on teie prognoosid?
Serbia ongi paberil tugevam meeskond ( rohkem mehi tippliigades/meeskondades) Ja peaks ka tugevam olema...
Samas see jalgpalli võlu ongi, alati ei võida favoriit, nii et ka Sloveenial on omad võimalused nagu Eestilgi, kui Serblastega mängisime.
Ütle ausalt, Hr Pullerits, kumma võistkonna poolt sa tegelikult oma südames oled?
Sloveenia. Aga kahjuks ei sõltu sellest, kelle poolt ma olen, absoluutselt mitte midagi.
Kuulsin poole körvaga juttu, mida rääkis endine jalgpallur-asjatundja: ei tea midagi - pall on ümmargune ja väravad ühe suurusega. Algselt arvasin kah, et noh löunaslaavlaste värk , teevad kokkuleppe, et serblastel vöimalus ja puha. Aga tuleb välja, et sloveenlaste ja serblaste suhted on nagu eestlaste-venelaste vöi siis nagu Kalev-Rock suhted, et kui oleks vaja, ega siis kaasa aitama hakata kuidagi. Et piiril kahurid paukuma ei hakkaks, on siiani enamus mänge söbalikult löpetatud viigiga.Loodaks seegi kord. Aga kui Serbia vöidabki, siis eks see ole nii mönelegi pallurile hinge kripeldama jääv olukord, kus valusa öppetunnina kogetakse, et turniiril tuleb tösiselt suhtuda igasse mängu. Miskipärast kipub motiveeritus vördsete ja nörgematega liiga väikseks jääma. Vöib-olla pole Eesti rahvuskoondis päris suureks jalgpalliks veel valmis....
Maamees
...ja vabal maal, nagu me veel ikka loodetavasti elame, on igaühe enda asi, kelle poolt ta on. See ei saa olla karistatav, taunitav, hukka mõistetav. Või tahate öelda, et ühed on õigemad ja paremad (sloveenid) kui teised (serblased), kelle poolt olla? Kui nii, siis tere tulemast totalitaarsesse ühiskonda...
PP: ...ja vabal maal, nagu me veel ikka loodetavasti elame, on igaühe enda asi, kelle poolt ta on. See ei saa olla karistatav, taunitav, hukka mõistetav.
No vot. Aga PP saboteerib oma pahasid vainlasi kommentaaride kustutamisega. Ettekäändeks tuuakse, et tema pole valetand ega midagi. Ja lisaks au ja väärikus ja kõik need advukaadid.
Jalkakommentaatoreid on Eestis juba küllalt. See turg on juba täidetud, Priit.
Pealegi Eesti ei vajata 130 IQ-ga jalkakommentaatorit; vajatakse 70-90 IQ-ga.
Kui oleks olukord, kus meie koondis mängib Venemaa või Soome koondisega, kellel on samasugune võimalus edasi pääseda, kui ta meid võidaks, siis ma ei usu iialgi, et meie mängijad hakkaksid näiteks Venemaa või Soome kasuks nimelt "eksima". Ma ei usu seda selle pärast, et nii kaugele spordis jõudnul on oma sportlik uhkus ja õiged spordimehed võistlevad alati peale stardipauku ja aja käimaminekut või skoori lugemisega mängus peale avavilet võidu peale. Nii ma usun, et ka Sloveenia serblased teevad nii Serbiaga mängides.
Kui keegi tuleb siin serblaste rahvuslikust uhkusest pajatama, siis on kohe varnast võtta nende Belgradi klubid: Partizan ja Crvena Zvezda, ning nende fännide suhtumine koondisesse. Kui juba Serbias elavad serblased ei suuda jalgpallis ühte hoida, siis ma ei usu eriti, et erinevate riikide eest võistlevad serblased seda rohkem suudavad. Aga eks kahtlused jäävad ning neid suudab eemaldada ainult meile sobilik lõpptulemus.
Kui täna toimub mingi eriti läbinähtav manööver, mis Eestile ära teeb (näiteks lisaminutitel Sloveenia omavärav või penalt), siis hakkan ma edaspidi kõigisse balkani rahvastesse väga umbusklikult suhtuma, praegu veel ei suhtu, sest et jalgpall on jalgpall ning Eurovisioon on rohkem selline pehmelt öeldes veidrike teema.
P1
Äravajuvale Veerpalu-temaatikale oleks jah hädasti uut skandaalset debatti vaja. Jalgpallist võiks neid tõenäoliselt leida, sest jalgpallis liikuvat suured rahad.
Võiks aga küsida ka nt kui suusatajatel on doping, doping, doping, kuidas siis Eesti kergejõustiklastel kõik nii puhas on? Ometi peaks HGH ka kergejõustikus kõvasti tulemustele kaasa aitama. EKJL president Erich Teigamägi igatahes läks nagu veidi närvi, kui suvel temalt dopingu kohta süütu küsimusekene küsiti.
Kust saaks järgmise skandaali?
Septembri alguses võitis Serbia Belfastis sellisest väravast: http://www.youtube.com/watch?v=kUxjKV-5e5o
Kui täna Mariboris peaks Serbia samasugusest väravast võitma, siis....
Õige, 14:24, aga ärge teised sellegipoolest olge sinisilmsed. Olen praegu Oslos, seega pealtnäha igati korralikus põhjalariigis, aga näete, siin tuleb meelde, kuidas mõned aastad tagasi (oli see mingi EM või MM?) tegid Rootsi ja Taani (olid vist nemad?) 2:2 viigi, just ja üksnes sellise tulemuse, mida vaja oli. Ja need olid ausad põhjalariigid, ma rõhutan. Kes selle tulemuse ausust usub? Aga nüüd on meil siin eks-Jugoslaavia... Get a reality check!
Hakkab vaikselt looma..
"Eesti jalgpallikoondise mängijad sattusid järsult dopinguküttide märklauaks" ERR 13:03
Ja kui EM-le jõudmine toob alaliidule 8 milj eurot, siis panused on kõrged
Priit, kas sa vaatasid seda Rootsi - Taani 2:2 viigiga lõppenud mängu? Loomulikult ei vaadanud. Mina mäletan täpselt kuidas Taanlased 2:1 eduseisus ründasid mõnuga ja mitut puhku pidi Rootsi väravavaht ülihead tõrjemängu näitama, et taanlased kolmandat väravat ei lööks. Polnud neil vaja seda viiki, kuna siis pidid nad veerandfinaalis kohtuma üliheas hoos Tšehhiga, kellele nad lõpuks 0:3 kaotasid.
Aga noh, edu sulle järjekordsete suurte vandenõude lahkamisel....
Priit jääme ikka faktide juurde.
Kuidas saab kunagi Eesti suusatamise B koondisesse kuulunud endisest sportlasest üleöö tipptreener (juhendaja). Mis katekooria tol nüüd oligi...
Tegelikult oli asi hoopis, et Pullerits sai Vahur Teppanilt infi ja sõitis kohe Oslosse seda üle andma. Juhendamine on ainult kattevari.
Samas tehakse ka ESL-le pressingut.
Aga miks V.Teppan ei võiks tipptreeneriks saada? Nendest, kes ise sportlasena end täielikult ei realiseeri, saavadki kõige paremad treenerid.
Schibstedi aastakonverentsil jagatakse kui mitte ordeneid, siis vähemalt aupreemiaid kindlasti. Arvata võib, et Pullerits Estlandist saab Andrus Veerpalu kaasuse kajastamise eest järjekordselt ohtralt kiitust ja palju õlalepatsutusi õhtuses pidusöögilauas!!
Aga nüüd sissekande küsimuste õiged vastused ka:
1) lubasin, et kirjutan Vahur Teppani suureks. (21:18 saab siit sisuliselt punkti - palju õnne!)
2) on vaks vahet, kas näiteks joosta ja tippida Harimäe tõusust üles või teha seda pika rahuliku libiseva sammuga.
3) see jääb veel paremaid aegu ootama, sest pole oma loodetavat tehnikatreenerit tükk aega näinud pärast seda, kui talle suurema summa andsin... :)
Selle võistluse võitis 21:18. Kahju, et ei saa nimeliselt kiita, vaid peab rääkima numbritega nagu Buchenwaldi vangidega...
T U L I Ä R A !!!
Mingi jama on jah, Postimehel on tuli ära võetud. Veebileht maas!
:-)
Priit lasi vist postimees.ee kinni keerata, et nii valus poleks vaadata :))
Mõnel mehel peaks praegu väga piinlik olema. Aga edu seal proletariaadi esindajate kõnekoosolekutel.
Jälle aitasin Eesti edule kaasa! Ma ju ütlesin juba varem, et kui ma midagi valju häälega ennustan, siis läheb igal juhul vastupidi. Seepärast kuulutasingi Serbia võitu. Ja nagu tavaks, siis jälle läks vastupidi.
Tegin ära!
Priit, mäletad kuidas Norra spordiajakirjanikud sind Veerpalu dopingujuhtumi järel tögasid? Ära unusta nüüd küsida kuidas Norral jalgpalli EM-i kvalifikatsioonis läks võrreldes Eestiga.
01:26, tegin ära, nagu soovitasite. Võtsin VG, kus oli tabeliseis kirjas, näitasin norrakaile, et Norge - the third; Estland - the second. Norrakad tegid suured silmad ja ütlesid: Vau! Lubasid Eestile pöialt hoida.
Postita kommentaar
<< Esileht