Pullerits: Veerpalu ilmunud raamatust ja jalgpalliažiotaaži arulagedusest
Mõni aeg tagasi juhtusin vestlema ühe särava olümpiamedali võitjaga, kes avaldas arvamust, et juhul, kui Eesti peaks jalgpalli EM-finaalturniirile pääsu otsustavates kohtumistes alistama Iirimaa, võib ta oma autasu avalikult väljapanekult teatud muuseumist ära tuua ja selle siis Läänemerre uputada. Sest ilmselgelt ei maksa pärast jalgpallurite kordaminekut, avaliku arvamuse silmis Eesti spordi ajaloo suurimat saavutust, teised spordisaavutused üldsuse silmis enam tuhkagi.Huvitav, kas ei maksa ka Andrus Veerpalu kaks olümpiakulda ja üks -hõbe? Veerpalu karjäär oli kuni viimase ajani raamatukaante vahele talletamata. Küllap on mõtet see töö ära teha heietanud nii mitmedki. Minu idee, mida mõne kolleegiga olen arutanud, oli, et teeks raamatu kamba peale. Viie-kuue mehega võiks ju saada kokku arvestatava teose. Sellest variandist oli mul juttu ka ühe Eesti suure kirjastusega, kes antud teemaga hiljuti minu poole pöördus. Aga üksi ei käiks teemast üle, seda enam, et ega ma ole enamikul võistlustel ninapidi juures viibinud. Kuid nüüd on Veerpalu raamatu tegemine mõneks ajaks ilmselt päevakorrast maas.
Eile õhtupoolikul tuli ühelt allikalt järgmine teade: "Ei mõista, miks ühestki infokanalist ei leia uudist selle kohta, mille ise leidsin tänu raamatupoe letilt. Nimelt teose "Vaikne kangelane" ehk Andrus Veerpalu biograafia."
Tunnistan, et selline teade tuli nagu välk selgest taevast. Ilmselt tuleb siit ka teile. Igatahes lihtlabane guugeldamine ei anna sõnade vaikne+kangelane+veerpalu peale mitte kui midagi. Siiski andis Apollo raamatupoe veebileht üht-teist teada: 192 lehekülje paksune raamat, mille on kokku pannud Saaremaa lehes Meie Maa töötav Aldo Maksimov, omaaegses Spordilehes minu sagedaseks praktikajuhendajaks olnud Valeri Maksimovi poeg, maksab 15 ja pool eurot ega pretendeeri annotatsiooni põhjal elulooraamatuks. Kirjastus on vähetuntud: Cum Laude.
Aga kellel on aega märgata jalgpalliažiotaaži harjal mingit raamatut? Eestis kujunenud situatsioon on minu hinnangul arulage ja mõõdutundetu. Tean, et Tartus on tekkinud koguni küsimus, miks ei näida
ta Eesti ja Iirimaa mängu siin kuskil linnas suurel ekraanil nii, nagu näidatakse Tallinnas.Olukord on haiglane. (See pole liialdus: üks ažiotaaži eestvedajaid on ju ühendus Jalgpallihaigla.) Eile näitas ETV sport üksipulgi isegi seda, millised on meeskondade ja kohtunike riietusruumid. Mul ei tule küll meelde, et rahvusringhääling oleks kunagi pidanud vajalikuks teavitada, millised on olnud Veerpalu, Kristina Šmigun-Vähi või Erki Noole rõivistud. Ja sellisele mõttetusele raisatakse silmagi pilgutamata maksumaksja raha, mida niigi napib. Minu meelest vääriks ERR, et talle riigikontroll (mis ei ole mõjutatud riigikogus tekkinud jalgpalli toetusrühma liikmeist) kaela saata.
Eesti rahval oleks aeg ükskord ometi küpseks saada, aga praegu käib ilmselge areng infantiilsuse suunas. Täiskasvanud inimesed käituvad nagu poolearulised tatikad - ja siis õigustavad seda väitega, justkui näitaks jalgpallihullusega kaasaminek eurooplaseks saamist. See on demagoogia ruudus! (Tahate vastudemagoogiat? Aga palun: Kreeka tuli hiljuti jalgpall
is ootamatult Euroopa meistriks, ja mis oli selle suure rõõmu ja õnne tagajärg - riik on sisuliselt pankrotis ja veab põhja kogu Euroopat.)Usun, et siin blogis on enamik mõistlikke lugejaid, kes suudavad tekkinud olukorda kainelt ja mõistusega hinnata ning paigutada ühe väikse spordisündmuse suurele pildile. Kindlasti märkavad need lugejad, millise aja- ja energiakuluga on ühele spordiüritusele kaasaelamine. Paljude normaalne elu ja töine tegevus on häiritud. Ent praeguses raskes olukorras on Eesti iga inimese iga töötund meie vee peal püsimiseks kulla hinnaga. Ja seda, kui palju on vaja pingutada, et teistele, keda paljud kadestavad, järele tõmmata, näitasin piisavalt veenvalt laupäevases Arteri kirjutises.
Aga ärge nähke minus mingit paadunud kitsarinnalist jalgpallivastast. Väidan enamat: igasugune spordivõistlustele kaasaelamine on totter ja tarbetu. Esiteks ei sõltu sellest, kui kiiresti kellegi süda põksub või kui kõvasti keegi teleri ees karjub, absoluutselt mitte midagi. Ilmselt ei sõltu miskit ka staadionil, sest näiteks Jaak Mae on rääkinud, et kui tema rajal kihutab, siis on kõrvus vaid umbmäärane kohin - ja õige on, sest see näitab tema keskendatust. Kui mõni sportlane väidab, et tribüünilt kostvad hõiked on teda ergutanud, siis pole ta ilmselt olnud piisavalt võistlusele pühendunud, et jääb aega kõrvalisi asju märgata, või pigem - loodetavasti - on tegemist formaalse viisakusega, et fänne lihtsalt tänada. Ja isegi kui võistlejana ergutajaid kuulata, siis eks see ole kahe
otsaga: võid saada noilt hetkeks tõelised tiivad, aga kui siis end lühikese ajaga "kinni tõmbad", oli tegemist hoopis karuteenega.Kuid enim peaks igal arukal inimesel olema kahju spordi vahtimisele kulutatud ajast. Esiteks ei anna see mitte midagi: kuna võitjaid on alati rohkem kui kaotajaid (ja isegi kui vaadata kitsalt vaid kahe meeskonna heitlust, on kaotuse tõenäosus ikkagi väga suur, vähemalt 50 protsenti), on enamasti tagajärjeks pettumuse emotsioon. Teiseks ei aita spordi vahtimine kedagi paremaks teha, kellelgi areneda - aga just see võiks olla igaühe elus üks elementaarseid eesmärke. Kas minust saab setõttu parem ajakirjanik, parem intervjueerija, parem sõnaseadja, parem isa, parem abikaasa, parem aja planeerija, parem harrastussuusataja või -rattur, parem mis või kes iganes, kui ma vahin silmade põledes teiste meeste tegemisi? Kolmandaks, seda aega, mis kulub teiste heitlusele kaasaelamiseks - kusjuures, ärgem unustagem, pole mul kuidagi võimalik heitluse tulemust mõjutada ning kokkuvõttes ei muuda see heitlus meist kellegi jaoks mitte midagi -, saab kasutada palju otstarbekamalt: enese harimiseks, perega tegelemiseks, enda sportliku võimekuse parandamiseks - you name it.
Eile sõitsin klassikarullidel 1:59.45ga 25,5 km, sekka tegin 11.-20. 850-meetrisel ringil 80-90-meetrised paaristõugetega kiirendused. Tundsin, kuidas olen saanud sügise jooksul rullitades paremaks, ja tundsin, kuidas eilsed kiirendused organismis jälle vajalikud protsessid tööle panid. Oleks ma kulutanud selle aja teleris spordi vahtimisele, olnuks igasugune tulemus ümmargune ja mõttetu null.
Ja muide, ei usu, et särava olümpiamedali omanik peaks tunnistama oma saavutatu tühisust ning oma autasu merre uputama minema.
******
Mõista, mõista, mis on pildil! Organ Pipe Cactus National Monument, Arizona. 4. aprill 2011. Pildistanud Priit Pullerits. (Suuremalt vaatamiseks klikkida pildile.)Foto 1: Andrus Veerpalu Torino olümpia kuldmedaliga. Foto autor: Raigo Pajula, Postimees/Scanpix
Foto 2: Jalgpallihaigla liikmed tänavu suvel tähistamas Lilleküla staadioni lähistel oma tegevuse 10. aastapäeva. Foto autor: Toomas Huik, Postimees/Scanpix
Foto 3: Jalgpallihaigla Tartu osakonna liikmed jälgimas pubis 2004. aasta MM-valikmängu Eesti ja Venemaa vahel. Eesti kaotas 0:4. Foto autor: Margus Ansu, Postimees/Scanpix
Foto 4: Jalgpallihaigla kompositsioon Eesti spordimuuseumi näitusel 2002. aastal. Foto autor: Aldo Luud, Õhtuleht/Scanpix
Postitas: Priit Pullerits @ 08:26
kommentaare: 65
65 Kommentaarid:
Üks võimalik vaatenurk:
Mulle on teisigi. Neid puhuvad poliitikud (kliima, …), töösturid-ärimehed (vaktsiinid, toidulisandid, kosmeetika, …), vähemused – või kes iganes (rassism, homondus, …). Kõigi puhul toimib võimendajana meedia. Mõned mullid lähevad pauguga lõhki, teised vajuvad kokku vaikse visinaga.
Sport on muu hulgas osa meelelahutusärist. Praegusel momendil on Eestis soodne purjetada jalgpalli lainel. Eks näe, kuidas homne mäng läheb ja mis edasi saab.
ERR Sporditoimetus publitseerib tohutul hulgal crap'i. Kõikne need Vassiljevid ja Žukovid, kes kusagil Mukatševo Karpatõ ridades platsile ei pääsenud (uudis missugune!). ERR Sport - 95%infoporno, mis orienteeritud spordiinfosõltlasele. Enamgi veel, ERR näib oma missiooniks võtnud rämpsinfosõltlaste kasvatamise. Kõik see toimub, ärgem unustagem - maksumaksja raha eest, nagu Pullerits õigesti märgib. Huvitav on see, et olulise osa ERR Spordi uudistest moodustavad Jooksuportaalist, Rattaproffide blogist jt allikatest kopipeistitud alade uudised. Kui Jooksuportaal jt sellised omaalgatuslikud infokanalid juba olemas on, miks peab neid siis ERR-is kopeerima? Ärimudel vajaks hädasti valgustamist. ERR Spordi meeskonnas võib-olla mõned jõud on tõesti sellised, et rämpsinfo sisse, sama rämpinfo suust välja. Samas on aga tehtud ka väga kvaliteetseid ja Eesti mõttes unikaalseid programme (Veikko Tääri esimene sari). Tehakse ka kvaliteetseid ja vajalikke uudised Eesti spordist (nt jooksualal treenerite konverentsist). Kahjuks kipub see kõik infoporno sisse ära uppuma. ERR kontseptsioon ja strateegia vajaks hädasti kriitilist ülevaatamist.
P.S.
Näidiseid maksumaksja raha eest toodetud ERR uudistest:
"Carlos Tevez ei ilmunud Manchester City treeningule", "Lindpere kaotas Red Bullsi kõige väärtuslikuma mängija tiitli Henry'le", "Chelsea kaitsja ei kavatse Portugali koondises Paulo Bento käe all mängida" jne jne
Päevast!
Teisipäevases Vabariigi kodanike saates ETV-s härrased Kilk, Nool, Tiisler ja Raag arutlesid Rannamäe taktikepi juhendausel Eesti spordi teemade üle. Omamoodi humoorika alatooniga ja huvitav saade oli, kust selgus, et sport reaalsuses on ühele väikerahvusele midagi enamat kui lihtsalt sport. Soovitaks hr.Pulleritsulegi vaadata, leiab äkki mönele oma arusaamatusele vastuse.
Maamees
10:25 on nii spordikauge inimene, et ei tee vahet ERR spordiportaalil ja ERR sporditoimetusel. ilmselt tegemist ajakirjanikuga, sest need inimesed tavaliselt varjavad om ebapädevust kõrgelennulise sõnamuline taha.
Esimene hetk tundus, et blogipidaja teeb lihtsalt nalja - aga vist mitte. Muidu täiesti arukas sissekanne, aga praeguse jalgpallihaiguse mittemõistmine ja soovimatus sellele vähemalt selgitusi leida (inimeste rumalaks pidamine ei ole veenev seletus) jätab mulje, et blogipidaja on poolele teele seisma jäänud.
Kui kagueestlane küsib, et mitmes Tartu Maratonil olid ja saad raporteerimisest, et "157.(?)" korraliku annuse enesehinnangutõusu, siis miks jalgpallis peaks see teistmoodi olema, näiteks? Grupi eneseteadvust peaks praegu toimuv ju tõstma küll.
Aga mis siis ERR spordiportaali ja ERR sporditoimetuse vahe on? Kas toimetus ei vastutagi oma väljaande eest? Ajaleht võrdub selle toimetusega. Vastutav toimetaja vastutab väljaande näo ja sisu eest kogu naha ja karvadega - viimase komani. Ajakirjanduses on see aksioomiks. Kui ERR spordiportaalis on keegi väärtusetut infot purskava toru lahti unustanud, siis palun pange see kinni. 8)
ERR spordiportaalis ja ERR sporditoimetuses töötavad täiesti erinevad inimesed. Sporditoimetus ei sekku spordiportaali töösse.
Ilmselt üritab Priit jälle vastandamisega kõmu tekitada. Aga üldiselt on siiski nii, et ükski uus spordisaavutus ei tee eelnevat olematuks, seega võiks ka see medaliomanik asja vähe rahulikumalt võtta.
Priit saab ilmselt isegi aru, et kaasaegset tippsporti ilma publikuta ei eksisteeriks. Tippsort on sisuliselt meelelahutusäri, mille kliendid (publik) kinni maksab.
Jalgpalli hulluse taga on ilmselt see, et aastakümneid on olnud kindel veendumus, et meil finaalturniiridele asja ei ole. Nüüd on tekkinud väike lootus...
Aga elu läheb siiski edasi :)
Härra Pullerits, eelmisel nädalal kirjutasite ETV võimalikest Tour de France'i ülekannetest järgmisel aastal seoses Rein Taaramäe esiletõusuga. Helistasite Marko Kaljuveerile, aga ei küsinud talt mitte kordagi, et miks ta üritab panna eestlasi keset juulikuud kolm nädalat jutti mitu tundi päevas oma aega mõttetult raiskama. Lõpetasite oma postituse hoopis selliste sõnadega: "[Indrek] Kelk toetaks enda sõnul kahe käega, kui riik kulutaks rahva raha Tour de France'i ülekannetele. Tema nägemuses võiks vastava summa võtta kas või haigekassa või sotsiaalministeeriumi eelarvest ning märkida see tervisehädade ennetamise kulutusena. "Igal juhul oleks see efektiivne investeering.""
Kas nüüd on Indrek Kelk infantiilne poolearuline tatikas või on Pullerits ülimalt silmakirjalik provokaator?
Vastust teame me tegelikult ju kõik...
Priit, ära vaata spordiülekandeid põlevate silmadega, nagu kirjutad. Vaata lahtiste silmadega ja püüa aru saada, mis toimub. Toimub see, et inimene on emotsionaalne olevus ja vajab emotsioone. Iga uus saavutus ja uus tase spordis on seda. Kui Eesti oleks jalkas MM5. siis praegune saavutus ei tekitaks erilisi emotsioone. Praegune saavutus on nende jaoks tuntav edasiminek ja seetõttu põhjus positiivseks emotsiooniks. Rahvas vajab kangelasi ja ajakirjandus pakub neid. Mida sina pakud? tahad kangelased põrmustada ja pakkuda asemele negatiivseid emotsioone. Ütle nüüd ise, kas see on tark tegu? Püüad siin, omaarust, arendada loogikat, aga takerdud detailidesse, suuremat pilti ei suuda millegipärast näha. Muide, sinu blogi ei loeta mitte loogika ja faktide pärast, neid siin eriti ei olegi, vaid just emotsiooni pärast ja on kurb, et pakud enamasti seda negatiivset. Kas tõesti arvad, et sinu misioon on läbi negatiivse emotsiooni tekitamise maailma parandada? Kui natuke inimesi tundma õpiksid ja psühholoogiaga tutvuksid, siis saaksid aru, kuidas seda parem teha on ja miks inimesed käituvad nii nagu nad käituvad.
Kui üks inimene üritab pidevalt tähelepanu saavutada läbi vastandumise ja provotseerimise, siis reeglina tähendab see seda, et muud võimed on kasinad, aga tähelepanuvajadus tohutu.
Aga Eestis käibki kõik aplombi korras. Niikaua kui sporditoimetust juhivad Kaljuveeri tiim ja nüüd veel sekka "jalgpallihaige" Tiisler ei juhtu midagi.
Natuke kehvasti informeeritud siis, selle "raamatu" ilmumine oli juba suve lõpus üsna laialt teada
t
Väga nõus Priidu tekstiga jalgpallihaiguse osas. Pööbli mäng ja kus käib nüüd võimendamine.
vaadake piinlikkusetippu, ei leiagi viidata, see oli tänanes POstimehes kus keegi noormees lasi nõretavat pateetikat.
THI ronib ka kohale. On see hädine plei-off siis Sajandi sündmus Eestile?
Ei maksa arvata et sellest "kogu Euroopa" leilis on.
Inimesed, kus on teie väärikus!
Huvitav palju sellest kõigest laupäeva hommikuks järel on?
Keegi kommentaarides kirjutas hästi Läti jalgpalli 2004 aasta buumist (mängisid EM-il) Kes täna Läti jalgpallist teab?
Tõstame ennast hoolega kõrvust aga Läti saavutust üle ei löö.
See et täna plei-ohvis oleme ei ole mitte meie kõigi tublidus vaid lahe vedamine kus Sloveenia Serbia kotti pani.
Veerpalu raamatut nägemata võib öelda, et väljaandjad on ühes asjas kindlalt täielikud amatöörid - ajastuses. See raamat oleks pidanud ilmuma aprillis, mai alguses oleks juba natuke hilja olnud. Siis oleks ilusti oma 70 000 ära müünud. (Ok, tegelikult ei oleks, aga oma 10 000 ikka). Praegu on lootusetult hiljaks jäädud ja ostjale on seda vaja sama palju kui surnule suuski.
Priit P:
Eesti rahval oleks aeg ükskord ometi küpseks saada, aga praegu käib ilmselge areng infantiilsuse suunas. Täiskasvanud inimesed käituvad nagu poolearulised tatikad - ja siis õigustavad seda väitega, justkui näitaks jalgpallihullusega kaasaminek eurooplaseks saamist. See on demagoogia ruudus! ""
Priit P kirjutab suurepärast teksti ja täpseid mõtteid. Kunagi panin talle vaid pahaks "kenyalased" kasutamist. Aga igatahes jõudu edaspidiseks, jalgpall (kui ilge kommerts) haiglasse saata ja dopingulised õiglase karistuse kätte!
Siin see on. Lugege ja ärge istuli kukkuge
http://www.postimees.ee/629038/lennart-komp-homme-on-euroopa-eestiga/
Perti Vokkile vastuseks - võrdlus Läti jalgpalliga ei ole paraku kohane. Läti jõudis samuti EMile läbi hullupööraste vedamiste, kuid mitte see pole oluline. Lätis jalgpall oli siis spordina Lätis üsna marginaalne, võistkond koosnes venelastest, Läti jalgpalli"kultuur" oli venekeelne ja -meelne. Lätlased, kes toona siiski oma meeskonnale kaasa elama sõitsid, kandsid koondise hokisärke(!), sest need olid Läti spordisõbral olemas, aga jalgpalli fännisärke ei olnud (ja neid ei suudetud isegi toota).
Eesti jalgpallikultuur on tänaseks ikka hoopis teises kvaliteedis, samuti meeskond, kes homme ja teisipäeval platsile jookseb.
Ning jah, pole vähimatki vajadust Euroopa huvi play-offide vastu suuremaks kujutleda - see ongi nii suur.
14.57
Taaramäega seoses käis hiljuti jutt karmist hapnikutarbimise võimest. Kui suur see näitaja Veerpalul oli ? Kes teab?
Küsiks Mae kohta sellist et tema jäi kuivaks, aga kui elasid V-ga nagu sukk ja saabas, siis eks temagi sai süsti, oli ju mees samuti 2002 olümpial medalil.
Piinlikud küsimused tuleks kord ära küsida.
Huvitav on see et "kuningas" jalgpall muudab "sportlasteks" ka kõik suitsu- ja viinamehed. Juhtusin praegu vaatama artiklile lisatud pilte.
Anonüümsele vastuseks.
Olgugi Läti jalgpallikultuur venekeelne, (ka mõned läti nimed olid ju sees) siis KOGU MAAILM vaatas ikka et tubli Läti, kanged poisid
Nii et suures plaanis on võrdlus Lätiga täitsa kohane, ah?
Tõesti, harukordne verbaalne okse.
Loodan, et noor toimetaja ei solvu.
"Eesti jalgpallikultuur on tänaseks ikka hoopis teises kvaliteedis,..."
Ei usu. Pealegi ei ole EM-ile veel jõutud. Lätlased said vist toona 1 viigi ja 1 võidu? Seda siis juba EM-il.
"Tõesti, harukordne verbaalne okse.
Loodan, et noor toimetaja ei solvu."
Järsku seletad täpsemalt MIS on okse ja kes on see noor toimetaja? Seisad mees oma sõnade taga ka?
Kes on Perti Vokk?
Tahad mu ID tunnust teada? Kas oled asjaosaline ametnik?
Juhtusin nädalavahetusel ühelt Soome telekanalilt spordiuudiseid vaatama, ja oh üllatust, isegi neid oli tabanud (Eesti)jalgpallipalavik. Olid isegi oma reporteri saatnud Tallinnasse lugu tegema, jalutati hr Pohlakuga Lilleküla staadioni murul jne. Vot selline tase siis! Väheusutav, et vastupidises olukorras näiteks Kuuse või Säärits Helsingisse oleks lähetatud.
Kaasaelamisest - äärmine võiklikkus on väita, et kaasaelamine(sündmuskohal) ei määra, näiteks suusaspordis, tulemust! Olen ise üle 10 aasta võistlussporti teinud ja võin 100%-lise kindlusega väita, et see aitab rohkem pingutada. Loomulikult on keskendumine selline,et ma ei erista sõnu ega isikuid, aga see ühtlane müra on ikkagi alateadvuses ja alateadvuses on ka see, et nendele inimesetele ei saa pettumust valmistada. Ammuteada tõde on ka see, et kontrolltreeningul on ennast tunduvalt raskem tühjaks sõita, kui publiku ees, rääkimata sellest, et keegi arsti turgutust vajaks(mida suurvõistlustel ikka vahel ette tuleb!)
-jarmo-
Priit sa väidad, et kergejõustiklased ei suuda keskenduda?
Nad lausa nõuavad oma sooritusele kaasa elamist! Mina küll tunnen kuidas adrenaliin mind justkui tagant tõukab, kui triatloni rajal oma nime kuuled! See et inimesed plaksutavad ja kannustavad ongi müra, kuid mõnele sportlasele on see just see 12nes mees platsil!
Artiklist jääb mulje, et Priit on endale abilise leidnud, kes tal blogi pidada aitab, sest see jutt ei saa tulla spordimehe sulest!!! Või siis ei ole ta hingega asja juures ja ei suuda keskenduda piisavalt, et rajakõrvalt kuulduv teda kannustada ei suuda!
???
Lugupeetud Perti,
15:20
15:51 - ma ei tea ühtegi uuringut, kus oleks tõestatud, näiteks, rütmilise plaksutamise mõju kõrgushüppaja või odaviskaja sooritusele. Seni kui selliseid tulemusi ei ole, ei maksa jutt ergutamise mõjust tuhkagi. Kui sel kisal nii palju mõju oleks, siis ju vilistamine peaks näiteks korvpallis soodustama vabavisete mööda viskamist - ma küll ei ole märganud, et vile tugevus kuidagi tabavusprotsenti mõjutaks. Head tegijad viskavad ikka sisse, kas vilistatakse või plaksutatakse, vahet pole.
Head tegijad viskavad jah. Aga seda seetõttu, et nad on õppinud segavaid asjaolusid tajsut välja lülitama. Aga kui sellist keskendumist ei ole sisse harjutatud, siis ikka segab küll! Olen isegi kogenud. Piisab ainult sellest, et hakata mõtlema, et ma pean nüüd selle vilistamise ja verbaalse mõjutamise igal juhul välja lülitama ja võibki juba vise mööda minna. Nii lihtne ongi.
Jama jutt, tegu on samasuguse jutuga nagu mingi kibestunud vanamutike räägiks, mitte spordisõber.
Kellel rahvuslikku uhkust on, see ei ole viimased päevad enam suutnud tööle keskenduda, eriti kui ta ise ka on sportlane olnud või niisama sporti armastab. Jalgpall on tänapäeval nagu sõda, sa kas oled keegi või sa oled mittekeegi. Esimest korda ajaloos oleme me peaaegu juba "keegi", mõnes mõttes võrdleks seda olukorda Vabadussõjaga, kus esmest korda suured saavad aimu, et ka meie oleme olemas ja meil on elujanu.
Samas on ka pseudofänne, kes siis kui hästi ei lähe kohe selja pööravad ning taplusväljalt ära põgenevad, aga kui jälle hästi hakkab minema, jälle platsis on ning on justkui kõige suuremad fännid - need on niisama töllid, kes sõjakorral oleks kindaslti kohe kuskil rannal või lilledega vaenlasel vastas.
Tulgu homme mis tuleb, mina hoian omadele pöialt ning loodan saada põhjust järgmisel aastal pikem peatus Poolas-Ukrainas teha. Kui ei tule seda põhjust, siis olen ikka rahul - ikkagi 20 aastat ning nii kaugele on jõutud,seda enam, et ILMA erilise õnneta, pigem on olnud ebaõnne näiteks kodune mäng Itaaliaga, Serbiaga (Piiroja loll eksimus) ning Sloveeniaga (Sidorenkovi õnnetu omavärav).
Kui keegi veel õnne taha poleb, siis võrrelgu meie 2010 MM kvalifikatsioonigrupi tegelaste saavutusi sellel EM kvalifikatsiooniturniiril, vaid Andorra ei olnud oma alagrupis edasipääsu nõudmas.
Läheb kuidas läheb, põhjust on loota võitu, kui ei tule võitu, siis loodame, et antakse kõva lahing. Kindel on see ,et tegu on 100000000000000000000000000000000x huvitavama sündmusega, kui ükskõik mis jooksu või suusa võistluse ülekanne.
P1
Olgu selle Maega kuidas on, aga miks ikkagi ootamatult lahkus suusaspordist Karpar Kokk? Miks oli Koka nime taga samasugune tekst nagu Veerpalu nime taga?
Usun Veerpalut või mitte, aga raamatut loen ikka.
Ahaaaa!
Priidul oli õigus. Asi on ületanud igasugused mõistlikkuse piirid.
http://sport.delfi.ee/news/jalgpall/eesti/evelin-ilves-on-mures-jalgpallurite-narvide-parast.d?id=61399802
Veerpalu ja suusaliidu iga sammu jälgimine ning vuti vaatamine on lihtsalt ühe ja sama haiguse kaks erinevat avaldumisvormi. Väita, et suusatamine on jumala poolt loodud ning väärib rohkem vaatamist kui saatana poolt loodud jalgpall, see on pehmelt öeldes tobe.
Koka nime taga ei ole täpselt sama märge kui Veerpalu nime taga. Vähemalt mitte hetkel. Koka nime taga on "Not allowed - return to competition rule". Veerpalu nime taga on "Not allowed"
Muide sama märge nagu Kokal, on ka Kiku, Jacki, mujalt näiteks Vincent Vittozi Rene Sommerfeldt nime taga. Polegi niiväga haruldane märge.
P1, tänan, ometi ka üks selge mõistuse hääl (jah, mõned teised ka). Ma ei saa üldse aru, mis jalgpalli põlgamine see nüüd on vallandunud, blogipidajagi räägib "azhiotaazhist". C'mon, siis kui Veerpalu sõitis ja mehed teleka ees istumiseks haiguslehti võtsid ja terve Eesti keset tööpäeva kui üks mees lusika lauale viskas ja teleka ette kadus, siis oli kõik hea ja korrapärane ja "azhiotaazhi" polnud kuskil. Aga nüüd, kus üks spordiala, ja mitte lihtsalt "üks spordiala paljudest", vaid see "üks ja ainus, mis tõeliselt loeb", on jõudnud kontinendi finaalturniiri ukseni (mis on olnud meie jalgpalli kättesaamatu unistus siiani), siis nüüd äkki on nii, et mida rohkem jalgpalli põlastab, seda kõvem mees.
Mina panen igatahes homme välja minnes jalgpallisalli kaela, ja mitte sellepärast, et on selline üleskutse, vaid sellepärast, et olen juba kaheksa aastat Eesti koondise tähtsatel mängupäevadel nii teinud.
14.57
15:05
Mitte keegi ei põlga jalgpalli ega koondise salli, küll aga azhiotaazi selle väikese plei-ohvi ümber. Üks kirjutas Postimehes et kogu maailma väikeriigid Armeeniast Luksemburgini on koondunud Eesti selja taha. Teine et Iirimaa kardab Eesti kiireid ja osavaid ründajaid. Katsuks ikka endale vähem valetada, aitäh.
Kui vaatame millest jalgpall on välja kasvanud ja arenenud, siis inimkonna sugukondlikul ajal oli mitmel pool tavaks võidetud vaenlaste või võimult tõugatud valitseja peaga jalgpallisarnast mängu mängida. Ei ole imestada, et need ürgsed instinktid mahasurutud staatusest välja ei pääse.
Priit, millal saame lugeda Taaramäe raamatut? Või maratonijooksjate õdede Luikede raamatut? Keegi peaks juba Keenias pildimaterjali koguma (See, et üks õdedest ei ole veel maratonidistantsi läbinud, ju ei sega). Või siis teha hoopis raamat Eesti jooksjatest Keenias.
http://sport.err.ee/sprindikoondis/df91f687-c0ed-4b6d-9b8c-7372d24b8088
"Priit, millal saame lugeda Taaramäe raamatut?"
Miks sa seda Priidult küsid? Kirjuta Edda Pauksonile, saad teada.
Kommentaarides öeldakse et raamatu ilmutamiseks vale aeg, tuleks oodata. Järelikult kirjastus Cum Laude ei usu meie jaoks positiivsesse lahendusse. Kui oodata kevadet ja lõplikku teadet pos.dopingust, siis ei ole seda raamatut ammugi enam mõtet välja anda. Seega kirjastus haaras õlekõrrest, et ehk müüb veel
Ridade vahelt võis välja lugeda, et selle blogi lugemine täiesti mõttetu ajaraisk.
Samuti koos sõprade ja perega spordivõistlustele kaasaelamine on üks tühi vaimu närimine.
Palju parem on üksi, täiesti üksi, ilma sõpradeta, kilomeetreid rullidega künda ja unistada Tartu Maratoni 201 kohast.
Oh ajad, oh kombed!
Kas te siis aru ei saa, et praegu jalgpalli täielikult ignoreerides sillutab Priit teed uue nädala blogipostitusele.
Kui läheb sitasti, siis tuleb pealkiri a la " Oli sel hullustusel mõtet?", kui aga tuleb võit (edasipääs), siis tuleb pealkiri "Kuidas ma suudan oma mittepöidlahoidmisega jalgpallitulemusi Eesti kasuks veeretada?"
Simpel ju?
Õu targadäää :)
Teie kindlasti teate mida tähendab Fischeri uisusuuskadel tähis 192/N16.
192 on pikkus, aga midda tähendab N16? Kas suusk sobib 80 kg suusatajale?
Maksimov, rsk, jõudis ette! Ja veel vana kolleegi poeg. Arvatavasti Pullerits surub täna trennis kõvemini keppidele.
Mis häda selle jalgpalli "hullusega", tekitab see kuidagi kellelegi ohtu? Kahe rahva vaheline lahing positiivses mõttes, miks ei või see inimestele korda minna, kus see arulagedus on? Arulagedus on see kui üksteist maha lastakse, narkotsi pannakse jne. Sama hästi võiks ju arulagedaks pidada üksiku suusamehe kirglikke pingutusi 100-200 vahel, kes hullumoodi selle ümber analüüse lajatab jne. Aga mina ei nimetaks ka seda arulagedaks. Rohkem rõõmu positiivsetest asjadest.
Priit, kas Sul on Utah-haigus?
Mis moodi seda ravida?
Kõigil on mingi haigus. Ja paraku kõigele ravi puudub, patsienti tapmata.
"Õu targadäää :)
Teie kindlasti teate mida tähendab Fischeri uisusuuskadel tähis 192/N16.
192 on pikkus, aga midda tähendab N16? Kas suusk sobib 80 kg suusatajale?
19:54"
Külma ilma suusad aga kaalu see indeks paraku ei näita!
Jalgpallivaimustus on atavism ja
Pullerits kuseb pähe kõigile neile,
kes oma eluga paremat peale hakata
ei oska.
Muide, miks on Mari-Liis Sepper nii sarnane Katja Zatuliveteriga?
Jalgpall on osa kultuurist ja jalgpallil on oma kultuur. Seda kultuuri tundmata, seda halvustama hakkamine ei näita inimese kultuursust ja haritust. Miks Priit seda teeb, on arusaadav. Priidule meeldib inimestega manipuleerida ja ise seeläbi tähelepanu saada. Labaseim võte selleks on peavooluga vastupidise seisukoha väljakäimine.
Nagu siinne komentaarium näitab, see toimib. Lugejad lähevad nagu kärpsed liimipaberile. See, et sellest midagi ei muutu, peale sooja õhu väljalaskmise, on ka ette teada.
M
Jalgpallihaigus?
Ja kõiki puudutab?
Kamoon. Ei puuduta, vabalt oleks võinud emotsionaalset laskemoona vähem käiku lasta. Tundub, et Iiriga mängima hakatasse, aga parem kui seks see ikka olla ei saa.
P.S paar korda olen vaadatagi püüdnud, tuttavad õhutasid: aga VAATA, mis nad jalgadega teevad! (mingid MM-mängud olid). No vaatasin ikka täitsa tükk aega - sorry, no mitte midagi huvitavat ei olnud.
Sorry.
Ajalugu näitab elus eneses kes, kuna ja mismoodi on suutnud teha öigeid valikuid. Kui vaadates ajas tagasi, siis olid tulised ja verised 90-ndate algused. Tegelasi kolm. Üks pikk, sihvakas tösine mees, otsustanud saada tunnustatud ajakirjanikuks, asus omale teele. Teine, mitte nii sihvakas mees, nühkis kuuri all suuskadele törva alla ning siirdus omale teele. Kolmas, kamp poolearuseid entusiaste, veeretasid murule ümmarguse kera. Elu edenedes oli vöimalus korduvalt nende kolme tee riistumiseks. Ristusidki, aga seejuures tuli teha ka valikuid, kellega koos edasi astuda....Nüüdseks hetkeks teise mehe tee on löpuni käidud, löppenud on see suure pauguga, süsteemgi öhiti kisa ja käraga, kaevati sügavale auku, poolenisti muldagi aeti peale, loomulikult esimese mehe töhusal toetusel. Olgugi, et see süsteem oli olnud piltlikult öeldes üheks leivaisaks. Kolmas punt aga jäärapäise kannatlikkuse järel, mida saatnud önn, enamjaolt ebaönn, sajatused, kannatused jne, on löpuks jöudmas oma tähelennu stardijoonele. Edu neile ja et see lend kestaks pikalt-pikalt. Eluliselt kurb tösiasi on aga see, et esimene mees on möistnud vale otsust panna karjääri üks oluline osa vaid ühele kaardile. Teadmatus ja möistmine, et see kolmas vöib-olla enam esimest oma kampa ei soovi nüüd ja mida see esimene kolmanda tegemistest teabki....teeb meele mörudaks küll, aga kas seepärast niimoodi avalik sajatamine ja mötetuks tegevuseks nimetamine ühele endast, oma lugejatest lugupidavale ajakirjanikule kohane on....
Jalgpalli kui maailma populaarseima sportmängu, roll ühiskonnas on väga suur, eriti oluline roll on sel mängul just väikeriikide ühiskonnas, Eestis aga köigest muust rääkimata, on jalgpall olnud palju töhusamaks vähemusrahvuste integratsiooni teostamise vahendiks kui mistahes poliitilise jöu soovunelm käskude-keeldudega...
Maamees
Aga teine mees on kahekordne olümpiavõitja ja maailmameister, kolmas kari entusiaste mängib täna Iirimaaga, ei enamat. Ei enamat... Teine mees alistas omad "iirlased" juba tükk aega tagasi, nood polnud talle juba aastaid enam mingisugused vastased...
Maamehelt lõbus jutt, aga lõpp vajub päris ära.
Jalgpallurid ise (asjas sees olijad) seda integratsiooni juttu eriti ei usu. Toovad näiteid vastupidisest, kuidas ühe Eesti (vene nimega)jalgpallitreeneri poeg, kes ise mängib Eesti noorte mansas, Eesti-Vene mängu ajal tribüünil nagu pöörane karjus vene mansa poolt.
Pigem nad väidavad, et integratsiooni jutt on kellegi soovunelm.
Kui eesti või vene pallurid lähevad välisklubisse mängima, siis nad õpivad ära kohaliku keele ja võitlevad kohaliku klubi eest, aga ega see nende meelsust ei muuda või keegi tahab, et muudaks? Kas see ikka on integratsioon ja selle parim näide?
M
Priit püüab end õigustada, kinnitades sellega Maamehe konstruktsiooni. Seni arvasin, et see on rahvaluule, aga nüüd saan aru, et tõsi taga.
Kas me ikka saame aru, kuhu me oleme sattunud? Inimene arvab, et "kari entusiaste mängib täna Iirimaaga, ei enamat". Tõeline tase!
Maamees esiteks kirjutab jama nagu oleks jalgpall mingi eriline väikeriikide päästeingel,
teiseks on ta argpüks - kirjutab ilma nimedeta mõistujutu mida keegi lugedagi ei viitsi.
Mees kui midagi ütelda on siis kirjuta normaalselt nimedega, antud juhul me küll teame kellele viidati
nike huarache
nike blazer pas cher
michael kors bags
michael kors purses
oklahoma city thunder jerseys
cheap nfl jerseys
coach outlet
nike trainers
polo ralph lauren
nike tn
2017.7.19
nike polo
asics running shoes
balenciaga shoes
jordan 13
jordan retro
fitflops sale clearance
basketball shoes
golden goose
jordan retro
adidas tubular UK
Postita kommentaar
<< Esileht