Pullerits: Ansipist ja Nietzschest, Moabist ja imikast
"Kõik, mis ei tapa, teeb tugevaks," armastab kaasblogija Art Soonets rasketes olukordades nentida. Ega ma teda eriti usu. Üks vabavõitleja ütles mulle hiljuti: "Kõik, mis ei tapa, teeb sandiks."Soonetsi öeldu pidavat kuuluma saksa filosoofile Friedrich Nietzschele (kes tõenäoliselt võis selle laenata Goethelt), kes avaldas tolle sententsi 1889. aasta teoses "Götzen-Dämmerung", mille alapealkiri kõlab eesti keeles "Kuidas filosofeerida haamriga". Nietzsche pidi ilmselt ise aru saama, kui alusetu too maksiim on, nagu kirjutab söögitoru vähki põdenud ning poolteist nädalat tagasi sellega kaasnenud kopsupõletikku surnud kolumnist Christopher Hitchens ajakirja Vanity Fair uue aasta esimeses numbris. Nimelt oli Nietzsche saanud oma esimesest seksuaalvahekorrast süüfilise, mis põhjustas talle hilisemas elus kohutavaid migreene ning viis lõpuks dementsuseni. "See ei tapnud teda kohe, aga aitas kindlasti kaasa tema surma saabumisele ega võinud teda kuidagi tugevamaks teha," kirjutab Hitchens.
See kõik meenus eluliselt, kui läksin pärast nohu- ehk hingamisteede haigusest tingitud kuuepäevast pausi esimest korda trenni. Kõige targem tundus teha suusaimitatsiooni: olemuselt lähedane suusatamisele, ei koorma üleliia hingamisteid. Tegin Tähtvere dendropargi kuue tõusu-laskumisega umbes kilomeetrisel imikaringil kaheksa tiiru. Ikka joostes, tõusud kergete hüpetega, mitte loivates. Algul imestasin: ohoo, ainult käte jõul lähengi üles! Kas tõesti on jõusaalitrennidest nii palju abi olnud? Ilmselt küll, õlad, kere j
a käsivarred olid rammu ja sitkust täis. Siis üritasin ka jalgade tööle rohkem tähelepanu pöörata. Veidi rohkem kui tunni järel muutusid need pisut pehmeks, aga ikkagi kestsid poolteist tundi ilusasti lõpuni.Järgmise päeva hommikul olid reielihased kanged ja valusad.
Kõik mis ei tapa, teeb tugevaks? Mitte ei näe, kuidas haigus, mis mind maha ei murdnud, vaid millest kuue päevaga enam-vähem jagu sain, mind tugevamaks oleks teinud.
Järgmine päev tegin samas kuus imikaringi. Kuigi mõtlesin, et hoian väsinud jalgadega ja libedal pinnasel ettevaatuse mõttes aeglasemat tempot, läbisin ringe 15-30 sekundit kiiremini kui eelmisel päeval.
Pärast olid jalad veelgi kangemad ja valusamad, nii et eile tuli leppida 9 km jooksuga, kusjuures tempo jäi tagasihoidliku 5.20-5.30/km kanti. Mitte ei näe, kuidas haigus, mis mind ei tapnud, mind tugevamaks tegi.
Aga need on kõik mööduvad pisiprobleemid. Suured asjad on need, millest mul on Arteri kahes viimases kaaneintervjuus olnud võimalik rääkida Eesti Jalgpalli Liidu presidendi Aivar Pohlaku ja Eesti Vabariigi peaministri Andrus Ansipiga. Jalgpall, muide, oli meile Pohlakuga vaid ettekääne, mis andis alust rääkida asjust, mis on tõeliselt kandva tähendusega ja mis mõjutavad me elu tulevikus. Kokkuvõttes kujunes sellest minu arvates väärt vestlus, mis peaks mõtlema panema igaühte, kes üritab vähegi me elu mõistuspäraselt ja perspektiivitundega võtta.
Intervjuu Ansipiga on ilmselt pikim, mis temaga Eesti ajakirjanduses üldse kunagi ilmunud. Käisin reede õhtul tal kodus külas ning me vestlus kestis kolm tundi. Jäin rahule, sest esiteks õnnestus mul saavutada see, mida olen usutlejana alati taotlenud: et intervjuus oleks nii inimliku palge kajastust kui kandvate ja oluliste asjade arusaadavat lahtiseletamist (paljud tähtsatel kohtadel mehed ei söanda oma töövälise elu kohta sõnagi poetada - vt näiteks usutlus õiguskantsler Indrek Tederiga); teiseks ei jäänud küsimata ka terve rida teravaid ja valusaid küsimusi (bravuuritsejaile olgu öeldud, et neidki tuleb osata küsida; see pole nii, et lähed teisele inimesele koju ja hakkad seal verbaalselt "laamendama
" või tüli norima; aga kuidas võõrustajale ka ebameeldivaid küsimusi esitada ilma, et ta vihastaks - selles ongi kunst); ja kolmandaks...Kolmandaks jõudsin mitme olulise järelduseni. Esiteks, liiga palju kohtab me elus eelarvamusi ja eelhoiakuid, nii ajakirjanduses kui ka rahva hulgas. Aga palju targem on inimene esmalt ära kuulata, püüda temaga kaasa mõelda, püüda temast aru saada. Kuid ei - enamik seda ei tee ega püüagi teha; paljudel on otsus kohe varnast võtta: see-ja-too on loll, ei saa millestki aru, teeb kõik valesti, ja mis ma temast üldse kuulan. Ehk teisisõnu: puudu on elementaarsest kuulamise ja mõistmise oskusest. Ent alles siis, kui oled selle inimese, kellele sul on küsimusi esitada, ära kuulanud - alles siis tule oma küsimustega lagedale.
Teiseks, kes on ajakirjanik või ükskõik kes rahva seast, et ta võiks öelda, et näiteks valitsuses on peaaegu kõik lollid, nad ei saa millestki aru, nad ei jaga kõige elementaarsemaidki asju? Sedasi mõeldes mõtlevad need ajakirjanikud ja inimesed rahva hulgast ju, et nemad on palju targemad. Kas tõesti? Ma küll ei näe ühelgi ajakirjanikul Eestis kompetentsi, et nad võiks näiteks peaministriga valitsusasjus väidelda kui võrdne võrdsega. Miks peaministril on seda kompetentsi palju rohkem, see on kirjas minu usutluses temaga - lugege sealt (ärge niisam
a, ilma usutlust läbi lugemata - ehk teist poolt eelnevalt kuulamata - tulge siin vastu lahmima, palun)!Kas see tähendab, et ajakirjandus ei peaks esitama ega tohikski esitada kriitilisi küsimusi ja väidelda? Ei, see ei tähenda seda. Aga esmalt tuleb teema endale üksipulgi selgeks teha ja teiseks loobuda põhjendamatutest eelarvamustest ja vildakatest eelhoiakutest. Aga kui paljud ajakirjanikud lähevad intervjuud tegema elementaarse ettevalmistuseta - selle kohta olen viimasel ajal kuulnud usutletavate suust palju kriitikat -, kui paljudel on lugu juba peas valmis enne, kui nad intervjuud üldse alustavad, ja kui paljud asjadest absoluutselt aru ei saa, kui paljud asju moonutavad ja pea peale keeravad - ka selle kohta lugege Ansipi usutlusest, seal toob ta mitu värvikat näidet.
Aga jõuluvana tõi mulle paksu 380-leheküljelise raamatu "Mountain Biking Moab". Moab on 5000 elanikuga linnake Utah' idaservas, kus on imekauni looduse tõttu käidud vänta
mas nii mitmeidki menufilme, nagu "Indiana Jones and the Last Crusade", "Thelma and Louise", "Austin Powers in Goldmember", "Mission: Impossible II" jne. Moab on ühtlasi Mountain Biking Capital of the World, kus asub maailmakuulus Slickrock Trail, kust kaasaegne mägirattasõit üldse alguse sai. Hakkasin huvi ja põnevusega raamatut lugema ja tudeerima. Peab tunnistama, et kohati ajas hirmu nahka. Mis nimelt?Aga vaadake ise! Vaadake, mis tunne oleks teil laskuda piki Porcupine Rim Traili - kui teile tundub, et pooleteise minuti järel hakkab asi hulluks minema, siis vaadake edasi, mis juhtub alates neljandast minutist! Olge hoiatatud, et pea võib hakata ringi käima ja süda kergelt pahaks minna. Või vaadake, mis tunne on laskuda Poison Spider Mesa otsast pikki The Portal Traili. Üks silt hoiatab seal, et tulge nüüd ratta seljast küll maha, sest järgneval kohal on kolm meest surnuks kukkunud.
Mis teid seal ei tapa, teeb teid tugevamaks?
******
Ajo Mountain Drive, Organ Pipe Cactus National Monument, Arizona. 4. aprill 2011. Pildistanud Priit Pullerits. (Suuremalt vaatamiseks klikkida pildile.)Foto 1: Suusatajad Tehvandi kunstlumest suusarajal 6. detsembril. Foto autor: Aldo Luud, Õhtuleht/Scanpix
Foto 2: Suusaimitatsioonitrennid Nõmme spordikeskuse lähistel. Priit Pulleritsu imikatrennid on olnud tempo ja rajareljeefi poolest hoopis midagi muud... Foto autor: Mati Hiis, Õhtuleht/Scanpix
Foto 3: Eesti Jalgpalli Liidu president Aivar Pohlak lasi Arteri intervjuu pildistamise tarbeks Priit Pulleritsu palvel endale poest spetsiaalselt ülikonna tuua. Foto autor: Andres Haabu, Postimees/Scanpix
Foto 4: Eesti Vabariigi peaminister Andrus Ansip lõikab oma Tartu-kodu köögis lahti Priit Pulleritsu toodud pitsa. Foto autor: Sille Annuk, Postimees/Scanpix
Foto 5: Eesti Vabariigi peaminister Andrus Ansip annab oma Tartu-kodu elutoas Priit Pulleritsule intervjuud. Foto autor: Sille Annuk, Postimees/Scanpix
Foto 6: Jalgrattur eelmise aasta oktoobris Moabis sealse 24 tunni pikkuse maastikurattavõistluse lõpu eel. Kokku osales tol üritusel üle tuhande ratturi. Foto autor: AFP/Scanpix
Postitas: Priit Pullerits @ 10:28
kommentaare: 48
48 Kommentaarid:
Christopher Hitchens kahjuks juba lahkus, alles nädal tagasi. See kurb sündmus leidis maailma nn kvaliteetajakirjanduses (New York Times jt) päris laia kajastamist. See vähiliik jätab väga vähe aega.
P.S. Nüüd oled siis imitatsioonijooksu kõvasti käsile võtnud. Kas kavatsed ka Tartu maratoni imika tehnikas läbida? Või kuidas üldse kavatsed Tartu maratoni läbida kui lund praeguste prognooside kohaselt sellel talvel ei ole ega tule?
Vaimselt teeb kindlasti tugevamaks.
See ei omagi enam tähtsust, kes seda esimesena ütles, aga ütelus "Köik mis ei tapa, teeb tugevamaks" käibki pigem vaimujöu kui füüsise kohta. Köik kes sattunud kas isikliku elu sasipuntrasse, majanduslikesse raskustesse, tervislike pöhjuste küüsi jne ning on suutnud piisavalt motiveeritult sellest välja tulla, üle olla, kaasa vöttes saadud elutarkused, -kogemused, siis saabki nii kosta.
Kui nüüd artiklit edasi lahata, siis rahumeelsuses, eriti veel aastalöpu pühademeeleolus jätaks "käsikähmluse" varasemate ja praeguste seisukohtade üle korraldamata. Eriti veel olukorras, kus varasematele vastuseta jäänud järelepärimiste osas on vastused saadud...
Edu ja tervist, Maamees
Kui Sul Porcupine Rim Traili videot vaadates halb hakkas, on see arusaadav. Nii kehva kvaliteeti pole ammu juba näinud. Jubeda želee-efektiga (yello) video. Se Portal tundus pildi järgi oluliselt hullem kui okassea rada. Paraku on paljud sellised videod vägagi kõverpeeglis, kuna objektiiv moonutab kõvasti. Aga okasssea rada võiks isegi proovida, päris lõbus tundus.
Ei saa ma aru sest imikast
hoopis parem on De Imitatione Christi
Sõidaks minagi alla Vanakast
kuid suusad mul lähevad risti..
Mägirattasõit sai alguse Põhja-Kalifornias, Marini maakonnas. Utah ei ole algusega seotud.
Miks imitatsioonist jalalihased valusaks jäävad?
Miks peaks Pohlakuga üldse rääkima. Kas pole siis sirgeseljalisust naisepeksjatele mitte reklaami teha?
Natuke tempokalt ehk alustasid peale haigust, aga kui tunned hästi siis miks mitte. Vaata, et järgnevat videot vaatad nii, et istud vähemalt tooli peal, see võib lisaks pea ringi ajamisele ka põhja alt ära lüüa :)
http://www.youtube.com/watch?feature=player_embedded&v=TaNBuqSuNqk
Emeri
Priit kui räägid siin ettevalmistusest enne peaministriga rääkimist, siis miks ei kusinud talt jurade kohta, mida too suust välja ajab? Näiteks väitis too, et kui gümnaasiumid põhikoolist lahutada, siis saab niipalju kokkuhoidu et õpetajatel saab 50% palka tõsta. Lihtne arvutus näitab, et see protsent on max 1 - 2. Tegelikult tuleb sellele tegevusele hoopis peale maksta. Selliseid näiteid on palju kui ainult viitsid ettevalmistava kodutöö ära teha.
Kas TM maksab osalustasu maratoni ärajäämise korral tagasi? Seda blogi loevad kindlasti TM korraldajad - andke palun teada! Hetke seisuga tuleb mõnd kaugemat maratoni sihtima hakata - Vaasa (Finlandiaga vist sama lugu mis TM-iga)
Hea küsimus, 09:52, ja hea meelega seletan. Intervjuud on ka eri tüüpi ja laadi ja eri eesmärkidega. See, millele teie viitate, on väga spetsiifiline küsimus ning selle lahkamine eeldaks lausa omaette eraldi intervjuud. Minu intervjuu eesmärk ei olnud süüvida erinevate valdkondade erinevatesse detailidesse, mis jäävad spetsialistide pärusmaale ja on sedasi ka arusaadavad vaid väiksele inimeste hulgale, vaid eesmärk oli saada laiem, üldvaade sellele, mis Eestis on toimunud ja mis toimuma peaks (kes teine kui mitte peaminister peaks rahvale aru andma, mis ta on teinud ja mis on tegemisel ja kuidas ta erinevaid protsesse näeb) ning mis oleks nädalavahetusel võimalikult lihtsalt loetav ja arusaadav hästi paljudele.
"eesmärk ei olnud süüvida erinevate valdkondade erinevatesse detailidesse, mis jäävad spetsialistide pärusmaale ja on sedasi ka arusaadavad vaid väiksele inimeste hulgale"
"ning mis oleks nädalavahetusel võimalikult lihtsalt loetav ja arusaadav hästi paljudele."
Aitäh mehise ülestunnistuse eest! 8)))
...Asjatu iroonia. Siin pole midagi mehist ega selle pretensioonigi. Nii need asjad lihtsalt meedias käivad. Mul on alati olnud eesmärk teha lugusid, mis oleksid loetavad võimalikult paljudele, mitte minna mingitesse pisidetailidesse, millest vaid 15 inimest hoolivad ja aru saavad. Sama ka spordilugude puhul - miks muidu loevad mu spordikolumne Tartu PMis innuga ka inimesed, kes muidu üldse spordist ei hooli ega sporti ei jälgi? Sest neile on asjad huvitavalt ja lihtsalt selgeks tehtud, on nad põhjendanud.
Eks ta ole, kui peaminister valetab rahvale, siis ei tasu seda rahvale öelda, sest ainult 15 inimest teavad, mis asi see vale on ja nemadki ainult tööpäevadel.
Eesti Vabariigi peaminister Andrus Ansip lõikab oma Tartu-kodu köögis lahti Priit Pulleritsu toodud pitsa.
Kes pitsa eest maksis?
Mina. Ja mis siis?
Ma ei usu küll, et kooliprobleemid ja õpetajate palgad on teema, millest vaid 15 inimest hoolib ja aru saab. Või kuidas?
A.
Austatud hr Pullerits, ei saa teist PR-meest. Ükski riigipea, kellele selline küsimus nagu siin kommentaarides gümnaasiumite kohta esitati, ei saa vastata, et ma ei tea, ei huvita, liiga keeruline, küsige spetsialistide käest, jne. Sellise valitseja võim ei püsi kaua. Ja veel, lugejatele ei meeldi kui neid lihtsameelseteks peetakse. See paistab ka siinsetest kommentaaridest silma.
Ei kavatsegi teiega siin postituse teema välist dialoogi arendama hakata. Jäägu teile enda arvates õigus.
Ai-ai-ai - kui pressikonverentsil mõne organisatsiooni juht ütleb, et teate, ma ei kavatse sellisel teemavälisel teemal teiega dialoogi pidama hakata, siis see ässitab ju ajakirjanikud veel enam kallale. See ei ole hea vastus. Sisuliselt on see käppade püsti ajamine ju. President Putin olevat Venemaal hiljuti tervelt 4 h 30 m otse-tele-eetris küsimustele vastanud. Ma ei usu, et ta seal eriti passis või vastuseid võlgu jäi. Miks aga meie Riigikogus juhtub päris sageli, et küsimustele vastav minister vms on sunnitud ütlema, et ta ei ole asjaga kursis? Ometi on ministritele suunatud küsimused oluliselt kitsamatest valdkondadest.
Mnjah. Lugesin pool lugu läbi ja jäin mõttesse, et mõned kirjutised tagasi räägiti kohtumisest tundmatuga. Nojah.
Imelik, et mõni intervjuu võib nii võimas olla ja paneb meenutama lausa muldvanu sündmusi.
Ja veel huvitavam on, et see lugu mõjub kommenteerimise soovile paralüseerivalt ning momendil tundub, et seda väga, väga pikaajaliselt, kuigi jutt jookseb sissekandes ju väga hästi ning pinge kruvitakse ilusti kõrgeks jutu lõpuosas aga vot midagi mõistlikku ei tule enam isegi keelele. Vägev elamus, 12 points, midagi võrreldavat on vast veel kapten Tenkeši igihaljad seiklused.
Ja see ei jutt siin ole iroonia, tõsiselt!
Nii, üks prognoos on et külmaks ei lähe enne kui 20. jaanuaril. Kas Otepää MK etapil on B-plaan olemas?
kas Pohlaku artikli paberversioonist väljajäänud lõigul ja viimases Arteris Ats Jooritsast rääkival lool ka mingi seos on?
Arvan, et ajakirjaniku kodustamisel(mitte segi ajada Väikse Printsi ja rebasega) on AA head tööd teinud. Ajakirjanik on selles intervjuus lihtsalt nõrk.
Tere!
Lugesin intervjuud peaministriga. 10p! Intelligentne küsija, intelligentne vastaja => väga hää lugemine! Tänud selle intervjuu eest!
ps. krt, võiks hommikutelevisiooni tegijad Pulleritsu poole Kiire kombel "praktikale" saata, oleksid ehk nendegi küsimused edaspidi asjalikud:)
Rivo
Ma ei saa jätta kuidagi ülsepanemata Priidu viidatud raamatu arvustust. Lühidalt - lugege raamatut aga ärge järgi tehke ja kohale minge:
"5.0 out of 5 stars Excellent book, July 19, 2001 By Peter (Lake Oswego, OR., USA) - This review is from: Mountain Bike America Moab (Paperback)
After visiting Moab 11 times in the last decade I became tired of the oft-repeated scene of totally unprepared people heading out on rides like Slickrock or Porcupine Rim. I came to the conclusion that these people come to Moab because they either read about it as a great family experience in "Sunset" magazine or they read a "Men's Journal" article touting Moab as a cool place to test your manly bike skills. Either way, people like me end up fixing their flats, giving directions, or patching up their wounds. These are the same people who head out at noon in 105 degree weather with a single 16 oz. water bottle.."Dude we're outa water..." Later you hear that someone in that group broke an ankle. That's the reality. Just check out the clinics in Moab in the afternoon..ten broken appendages a day is par. The earlier reviewer who complained that this book "cried wolf" is out of touch. Sure you can take the family on Kane Creek Road and up to Hurrah Pass or Gemini Bridges, etc.(totally safe) but the classic rides are best left to intermediate-advanced riders. Books that have glossed over this in the past are doing the average traveller a disservice. Lee Bridgers' book is the first honest assessment of what it takes to ride in Moab. Being prepared doesn't mean the experience isn't fun, in fact it probably ensures that it WILL be fun. I would also like to compliment the author for the many anecdotes and discussions of the environment. They breathed new life and insight into my last trip. Overall, its a great resource and fun to read! "
"Tühikargaja" (Vanity Fair) ja "Jooksja" - Priidu lemmikajakirjad.
Praegu sa peksad VF-i küll ainult nime pärast.
mp
Tänan, Rivo, heade sõnade eest. Mõnikord õnnestub tõesti saavutada selline tulemus, nagu loodad - pean silmas intervjuud Ansipiga. Teie konkreetsete põhjendustega kommentaar on rohkem väärt kui näiteks 23:28 üldine lahmimine, kust ei kuma läbi midagi muud, kui et saaks vaid halvasti öelda. Aga on meie keskel kahjuks ka selliseid inimesi...
23:20 - hea küsimus. Paberversioonist jäid välja need osad, mis intervjuu peateljega nõrgemalt haakusid. Aga veebis on need olemas, ja veebis jäävad need rohkemgi ajalukku kui paberversioonis. Rääkisin eilegi teie püstitatud teemal Pohlakuga päris pikalt.
19:55 - no küll ma nuputasin, aga olete mu üle mänginud. Võib-olla on asi minu küündimatuses, aga teie kommentaari tuum ei jõudnud mulle kohale. Liiga palju lahtisi otsi ja ambivalentsust, ütleks...
Jah, 09:40, "Mountain Biking Moab" ehmatas ka mind. Ma saan aru, et on kogenematuid, kes lähevad suvel Slickrock Trailile, kus pole kübetki varju ja väljas on 40 kraadi, veerandliitrise joogipudeliga, ja siis janusse nõrkevad, aga seal on midagi enamat, miks nood Moabi rajad inimestele õnnetusi tekitavad, kuigi slickrock pidi olema hea haakuvusega. Autor räägib päris kõhedust tekitavatest juhtumitest ja ei väsi hoiatamast, et inimesed surevad siin ja seal...
Ilmuks meil Eesti ajakirjanduses aasta jooksul ka ükski selline lugu, mis Vanity Fairi keskmise tasemeni küüniks... Kui palju te, 09:57, olete üldse VFi lugenud?
Ei ole tegemist siin Priidu küündimatusega. Lihtsalt Ansipi intervjuu tekitas dejavu tunde ajast 20 a tagasi. see ongi kõik. 19.55
Küll Priit on selle puzle uperpallitamisega seekord viitsinud alles jännata. Tekst lausa kubiseb intriigipoegadest. Kasvõi kõige esimene lause juba.
Kõik, mis ei tapa, teeb tugevamaks.
(“Puuslikehämarus”, 1888) http://www.tsitaat.com/
The phrase, "that which does not kill us makes us stronger", is sometimes attributed to Alexander the Great. It was actually spoken and written by Friedrich Nietzsche (October 15, 1844 – August 25, 1900), a German philosopher, and not in the English language. http://www.untwistedvortex.com/
Seega Goethe liin on täiesti vale ja saidi sponsist on tehtud klassik.
Mida oligi tarvis tõestada.
Priit, sõida Moskvasse ja võta intervjuu Anton Vainolt. Seda inimesed loeksid
Ehh, vaadake mis pagana VF promo siit tapajutust välja saame lugeda!
In fact, I now sometimes wonder why I ever thought it profound. It is usually attributed to Friedrich Nietzsche: Was mich nicht umbringt macht mich stärker. In German it reads and sounds more like poetry, which is why it seems probable to me that Nietzsche borrowed it from Goethe, who was writing a century earlier. But does the rhyme suggest a reason? Perhaps it does, or can, in matters of the emotions. I can remember thinking, of testing moments involving love and hate, that I had, so to speak, come out of them ahead, with some strength accrued from the experience that I couldn’t have acquired any other way. And then once or twice, walking away from a car wreck or a close encounter with mayhem while doing foreign reporting, I experienced a rather fatuous feeling of having been toughened by the encounter. But really, that’s to say no more than “There but for the grace of god go I,” which in turn is to say no more than “The grace of god has happily embraced me and skipped that unfortunate other man.”
AUTHOR: Christopher Hitchens
SOURCE: Vanity Fair
PUBLISHED: Dec. 7, 2011
Johann Wolfgang von Goethe (1749-1832) vs Friedrich Nietzsche (1844–1900).
Priidu teooria järgi, mis loomulikult tugineb VF ajupesul, kopikättis Nietzche Goethet kuulates viimast läbi hauataguse elu. On muidugi teine võimalus. Nietzche ja Goethe kohtusid tundmatuga kes seda maksiimi siis nende suurtegelaste vahel läbi ajasilla vahendas. Võimalik aga uskumatu võimalus.
PRIIT, KAS TAHAD ÖELDA, ET AJAKIRJANIKUD OSTAVAD INTERVEERITAVATELE OMA RAHA EEST SÖÖGI?
Ja minister võttis selle vastu. Kuna te mõlemad olite tööl, kuidas sellist asja siis nimetatakse?
Minul küll ei oleks kahju Ansipile üks pitsa teha, kui temaga 3 tundi juttu puhuda saaks!
Kas ajakirjanikud ka riigikogu saadikute kombel kuluhüvitisi saavad?
Priit aitäh toredate videode linkide eest, lisan omaltpoolt ka ühe :)
http://wimp.com/bikingaustria/h toredate videode linkide eest, lisan omaltpoolt ka
"Tühikargajast" üleskorjatud tsitaatidega õnnestub provitslikus Eestis laua puhtakslöömine edukalt. 8) Ja ei tule ka kallilt kätte - kioskimüügis on Vanity Fair 7-8 eurot.
Aga Pohlaku intervjuul on PM veebis ainult 14 kommentaari. Vähevõitu. Need mõtted, mis intervjuus Pohlakult saadud, ei ole ei-tea-mis originaalselt. Paljud võivad samamoodi mõelda, ja tõenäoliselt mõtlevadki. Selles mõttes ei täida intervjuud edukate-tuntud inimestega oma eesmärki. Väga paljud ongi edukad just oma primitiivse ja piiratud mõttemaailma tõttu.
Kommentaarid muutuvad järjest tagasihoidlikumaks.
Lugejad ootavad uut lugu!
Kas Pohlakuga kohtumisel ärijuttu ka aeti? Ega Pohlak ettepanekut teinud Suusablogi maha müüa? Alla kuuekohalise summa (vanas rahas) ei tasu müüa.
Nimelt oli Nietzsche saanud oma esimesest seksuaalvahekorrast süüfilise, mis põhjustas talle hilisemas elus kohutavaid migreene ning viis lõpuks dementsuseni.
Miks selliseid fakte esile tõstetakse...
23:11
"See ei tapnud teda kohe, aga aitas kindlasti kaasa tema surma saabumisele ega võinud teda kuidagi tugevamaks teha," kirjutab Hitchens.
Miks VF sihukest jura laseb avaldada? Ilmselgelt on Hitchensile ja Lobamokale kõrvu jäänud maksiim käibele läinud Nietzsche haiguse järelmõjude lõpufaasis ning võib öelda, et tänu sellel murele arenes välja ka too maksiim, mis toob mehele kuulsust ka veel 111 aastat pärast tema lahkumist siinsetelt radadelt. Loen välja siit seetõttu VF vihje, et kui tahate kuulsust siis pole kummi vaja.
Nii aga vaatame, et kes veel siin toda maksiimi on kasutatnud:
1.Neljapäev, Juuli 21, 2011
Pullerits: Kuidas tõestada, et rulluisutamine on naiste ala? -
"Sest ka Kaareste ei teinud verisest äpardusest mingit numbrit. «Kõik, mis ei tapa, teeb tugevaks,» sõnab ta".
2. Esmaspäev, September 28, 2009
Pullerits: Kuidas rattaga õigesti treenida? - Indrek Rannama: "Samas on mitmekesi sõites treeningu sees natuke intensiivsemaid lõike, mis ei tapa, aga arendavad."
23.11
See on tähendusrikas lause. Kusagil on keegi, kes ka ise nüüd ja praegu samasuguses olukorras.
10.20
Teades, et ajakirjanduses juhuseid ei eksisteeri, siis kaugeltseisjana ja inside infot omamata tuleb kasutada kaudseid meetodeid tõe tuvastamiseks, mis kuuluvad pigem küll kremloloogide valdkonda. Selle loo pealkirja järgi on meil siin ja praegu valida 2 kandidaadi vahel, artiklit läbilugedes lisandub veel 3 nimega meest ja 1 anonüümne tundmatu punases kuues, kes vabalt võib olla kingisaaja perest.
Kas teeme oma panused?
Pohlaku lool on nii vähe kommentaare, sest nii küsimused kui ka vastused on juba kordi meedias olnud.
Minu jaoks oli igav, sest midagi uut enda jaoks ei leidnud, kuid kui keegi pole tema mõtteid varem lugenud, siis käras küll.
Kui siiruviirulisemad teemad kõrvale jätta, võinuks kasvõi puurida, et miks pidi jalgpall üldse muutuma venelaste alast eestlaste alaks ja kas me pole täna niigi seal, et tegemist on venelaste alaga, kus eestlased mängivad kõrvalosi jms.
0815jejechaussures foot nike soldes Envie de marcher Nike Roshe Run Motif Baskets dans la lune? »C'est sans aucun doute l'évaluation la plus flatteuse de Lunar: les consommateurs sont persuadés que asics gel lyte 5 bordeaux les baskets de sport ultimes doivent offrir une excellente absorption des chocs, baskets nike air max plus tn une stabilité supérieure et une légèreté suffisante. C'est souvent un air jordan 1 mid blanche briquet fascinant et étrange dans la mesure où il y a vraiment un coupe-cigare asics gel glorify homme avis guillotine intégré! À propos de l'avant de votre Blazer Optimus air jordan 11 low citrus price est généralement un cutter tenu magnétiquement qui glisse et s'éteint. Une paire pull nike air jordan qui ne sortira pas à chaque fois que vous créez une courte tranche dans la asics gel lyte 3 rouge homme pas cher zone dure.
Postita kommentaar
<< Esileht