Pullerits: Miks grupiviisiline pingutamine on kahtlane?
Nädala keskel tegin üle pika aja jooksutrenni. Mul oli selleks oma kalkulatsioon. Mul oli enda valitud marsruut ja enda valitud distantsi pikkus. Mul oli parajasti sobiv tempo. Kõik oli enda järgi. Kui vastu tuli grupis vähemalt tosin jooksjat.Ei olnud mul aega märgata, kes oli seal kes, aga mõned ilmutasid tervitades minu äratundmist ja nii vastasin kõigile: «Tervist-tervist-tervist!» Keegi imestas veel, et mul nii kõva tempo. Ei olnud kõva: 850-meetrine saepururing keskmiselt mõni sekund üle nelja minuti. Kokku läbisin umbes 10,7 km 51.40ga.
Ja siis tekkis üks küsimus, millele pole siiamaani vastust leidnud.
Kui mulle tuli vastu vähemalt tosin jooksjat – tosin, see on 12 –, siis on ju väheusutav, et nad on enam-vähem ühesuguse taseme, ühesuguse ettevalmistuse, ühesuguste eesmärkidega. See pole ju tõenäoline, olete päri? Järelikult tegi keegi täiesti ebavajalikku või vale trenni. Enamgi veel. Kuna jooksjaid oli nii palju, siis võib
arvata, et enamik tegigi vale ja neile parajasti sobimatut trenni – olgu distantsi pikkuse, jooksutempo, raja reljeefi, treeningu iseloomu jms poolest.Siit jõuamegi ühe olulise järelduseni: vastupidavusaladel karjas treenimine ei ole mõttekas ega otstarbekas, ammugi ei ole see tõhus.
Minu küsimus: miks nad siis ikkagi niiviisi tegid?
Saan aru, miks paljud hulgi treenivad. Nad ei viitsi üksi välja minna; paljud ihkavad seltskonda, sest seltsis on segasem; mõned tunnevad, et kambas on lihtsam. Aga see, tunnistagem, ei ole ju kuigi sportlik lähenemine. See on raskustele allavandumine, see on järeleandmine. Kui ma ütlen, et see on mugavussport, siis paljud vihastavad – aga mugavussport see ju suuresti on.
Iga inimene on individuaalne – alates võimetest ja lõpetades eesmärkidega – ja järelikult ei saa see trenn, mida teen mina, sobida samal ajal enamikule teistele. Seetõttu teavad õiged spordimehed, et näiteks igasugused näidistreeningplaanid jms ei ole midagi rohkemat kui ainult näidisplaanid – nende pimesi järgimine viib
sportlikus mõttes hukatusse. Ükski plaan ei sobi ühteviisi kõigile. Kas või seepärast, et kui mul ei olnud eile näiteks tunnet, et tahan ja jaksan joosta tempos 4.30/km, nagu kujuteldav plaan ette võis näha, siis teen endale ainult karuteene, kui lähen seda tempot ponnitades hoidma. Pigem teen aeglasemalt või teen vähem või teen üldse midagi muud – või jätan sootuks trenni vahele. Ennast tuleb ju kuulata.Sedasi, väidan, ei ole mõtet võtta täht-tähelt kõiki treeningute täpset ülesehitust puudutavaid soovitusi, mida avalikus ruumis asjatundjad jagavad, sest ükski asjatundja ei tea, mis on minu/teie eesmärgid, minu/teie tase, minu/teie üldine baas, ja ükski asjatundja ei tea, mida mina konkreetselt trennilt ootan või mida ootate teie: kes tahab taastuda, kes tahab parajasti enda lõbuks «täiega panna», kes tahab enda võimekust korraks kontrollida – valik on teie (ja minu ka).
Ja samamoodi, nagu aru saate, on järelikult suuresti mõttetu ka ühiselt grupis treenida. Muidugi, kui soov pole peaasjalikult vaid üheskoos aega veeta. Aga kui jooksmas on korraga vähemalt tosin inimest, siis kui suur on tõenäosus, et nad on kõik üksnes meeldiva ajaveetimise peal väljas?
******
Ajo Mountain Drive, Organ Pipe Cactus National Monument, Arizona. (Looduslik kaar ülal aheliku serval!) 4. aprill 2011. Pildistanud Priit Pullerits. (Suuremalt vaatamiseks klikkida pildile.)Foto 1: Kristina Šmigun-Vähi (vasakul) ja Andrus Veerpalu (keskel) 2004. aasta augustis Tehvandil ühistreeningul tollase peaministri Juhan Partsiga (paremal). Foto autor: Lauri Kulpsoo, Postimees/Scanpix
Foto 2: Eesti jalgpallikoondise ühistreening 2005. aasta märtsis. Foto autor: Mati Hiis, Õhtuleht/Scanpix
Foto 3: Mulluse Tartu maratoni esimesed ühised kilomeetrid. Foto autor: Kaimo Puniste / Klubi Tartu Maraton (foto saatis KTM oma pressiteatega)
Postitas: Priit Pullerits @ 10:15
kommentaare: 42
42 Kommentaarid:
Kui niimoodi teha üks või kaks trenni nädalas siis ei tohiks sellest midagi hullu olla. Mõne jaoks grupist on see ühistrenn nädala kõige raskem teise jaoks nädala kõige kergem jne. Kui ülejäänud trennid teha oma kava järgi siis saab grupitreeningut kasutada küll.
Oled sa kindel, et nad tegid trenni? Vahest tegelesid terviseliikumisega. Ega kõik, kes jooksevad, suusatavad jne. ei treeni, et tugevamaks saada. Ma arvan, et enamus inimesi treenibki tervise ja fani pärast. Mina küll liigutan ennast tervislikel eesmärkidel, no kuhu ma 50 aastasena ikka jõudma peaks?
Äkki oli tegemist mingisuguse ühistrenniga kus põhirõhk on ÜKE ja jooksutehnika harjutustel ning joosti lihtsalt soojendust või lõdvestust ühiselt. Muul juhul kõlab väga totralt, et selline hulk inimesi lihtsalt koos jookseb.
See arutlus meenutab küsimust kas harrastussportlane vajab treenerit või saab väga hästi hakkama ka üksi harjutades. Meelis Minni treeningrühma liikmetelt on viimasel ajal ilmunud mitu kirjutist, mida läbib joon, et ilma treenerita häid tulemusi ei saa. Samas on tõenäoliselt 99,9% harrastussportlastest omal käel tegutsejad. Kas 99,9% harrastussportlasi on lollid.
Priidu argumendid tunduvad veenvatena, kuid puuduvad faktilised tõendused. Alles siis, kui statistliselt oleks näidatud, et üksinda treenidest saab keskmiselt mingi protsendi parema tulemuse, saaks esitatud väiteid tõekindlaks lugeda.
Kui koos jooksjatele oli eelnevalt see ühistreening ja selle raskus teada siis oli neil võimalik oma plaane sättida. Nõrgem kavandas selleks korraks tempo- ja tugev lõdvestusjooksu. Samuti sai nõrk iga kell maha jääda ja tugev eest joosta. Mõni inimene spordibki meeldiva seltskonna pärast.
Tanel
Küsimus nr.1 oleks hoopis,et kus nad ikka vastu tulid.. Saepururingil tehakse tavaliselt sooja aga kes siis valele poole jooksis?
Jaa, küsimusi nii palju nii palju, et kisub vägisi kahtlaseks ja keerlusekski kätte, aga kus on Sherlock?!
Huvitavad küsimused tekivad viimasel ajal! Inimene on karjaloom ning talle meeldib kuuluda gruppi. Mahu puhul ei ole olulist vahet kas jooksed 5.30 või 6.30 min/km
Pseudo
Rühmiti treenivatel sportlastel on palju nippe ja võimalusi erineva tasemega (aga samuti - erinevate eesmärkidega) sportlaste treeningu ühitamiseks. Tundub, et autor ei ole nendega kursis. Treenerid või erineva tasemega liikmeid kooondavates treeningrühmades treenivad sportlased kindlasti oleksid nõus neid võtteid tutvustama.
"Enda valitud marsruut" viis Priidu seekord siis saepururingile tiirlema.
Huvitav oleks teada, milliseid teisi marsruute Priidu valik sisaldab.
Võistlustel millegipärast võetakse küll gruppi. Näiteks kasvõi suusasprinterid - mõni mees kurdab, et jäi grupist maha ja ei saanud seetõttu korralikult sõita. Jne.
Autori suhtumisena kumab läbi, et teised harrastajad on pehmikud ja jobud, eriti kui nad grupikaupa sporti teevad. Ainult temal on tõeline draiv ja tahtejõud tõelist harrastussporti teha - isegi siis kui ta aeglaselt liigub või trenni hoopis vahele jätab! Kadestamisväärne enesekindlus. Aga ameerikalik ellusuhtumine sellel püsti seisabki. Eks iga sporditegija mõtleb enam või vähem samamoodi. Mina käin jõusaalis, seal on ikka haruldaselt palju jobusid. Longivad ringi, räägivad üksteisega või mobiilidega igasugustest asjadest, pungitavad lihaseid, imetlevad ennast peeglitest. Mina olen praktiliselt ainus, kes tõsiselt trenni teeb. Kuigi minu raskused kangil on mitu korda väiksemad kui teistel.
Ohh ülla-ülla...kust nüüd selline professionaalne jutt välja ilmus. ..oleks vöinud meestelt küsida- kust tulek, kuhu minek, mis mehed on...
Mönda kommentaari lugedes tundub, et ega see side spordiga möttest kaugemale pole jöudnud. Nii nagu igal asjal on kaks otsa, siis siin ka. Esmalt tuleb endale selgeks teha eesmärgid. Kui selleks on vaid tervislik eluviis, siis seltskond on vahelduseks alati teretulnud. Kuna lihtne tervislik liikumine ei sisalda kunagi suunatud lähenemist, siis on oht rutiinseks tegevuseks muutumisel. Aga see vöib tähendada, et ühel päeval saab villand. Kaaslane ja koos kaaslasega siginev vastastikune kohustus sunnib vahel ka vastumeelselt öue ronima.
Teisel juhul kui löppeesmärgiks on siiski sportlik tulemus, siis on soovitav ikkagi teadlikum lähenemine ja mötestatud tee otsimine selle löppeesmärgi saavutamiseks. Kui tahta, et kestvusalades su tulemused ajaga paraneksid, taandub ettevalmistus ikkagi puhtalt individuaalseks tegevuseks. Kambas pidev passimine vöib löppeda arengu pidurdusega vöi isegi taandarenguga. Grupitreeningus saavad tugevamaks ainult nörgemad. Kaaslane kiirustreeningutel on hea ja soovitav, lisab varjatud konkurentsi, aga ka sel juhul vaid 1 vöi max 2 . Enama puhul muutub treening laadaks.
Soovitusi kuidas treeningut üles ehitada, leiab siit ja sealt, aga söna-sönalt neid vötta ei tohiks. iga inimene on isemoodi tegelane ju. Katseeksitusmeetodil aastatega leiab ise omale sobiva. Kindlasti märkmeid teha, mida nimetatakse treeningpäevikuks. Seda aeg-ajalt sirvides, andmeid vörreldes joonistub enam-vähem välja mis puudu, mis üle. Treeningpäeviku pöhjal proffi abi otsides saab soovitusi kindlasti.
Maamees
Jättes kõrvale seltskondliku aspekti (mida ei tohiks alavääristada!), on ühistreeningud hea võimalus mugavustsoonist väljuda - treenida kas madalama või kõrgema intensiivsusega kui oled omaette toimetades harjunud. Ülejäänud nädala võid ju jälle oma kombel ja tempos kulgeda. Ma ei hakkagi rääkima sellest, et treenerilt õpib kogu aeg midagi uut, sest seda Sa paistad isegi olevat märganud.
Kui vaadata, Priit, Sinu enda treeninguid, siis tekib just küsimus, et kas Sa pole liigselt oma vanas rutiinis kinni. Kirjutad küll, et ei unistagi parematest tulemustest, vaid tahad lihtsalt oma senist Estoloppeti taset hoida, aga järjest tuleb ju noori ja kõvasti treenivaid harrastajaid peale ning sama koha saavutamiseks on tegelikult vaja paremaks saada. Mida oled sel aastal teinud kvalitatiivselt teisiti, et võiks
mingitki arengut loota?
Priit, jälle see küpsuse tunnus - järjekindlus. Tegid kaua koos ratturitega trenni, kes kõik ühes grupis sõitsid, nüüd järsku enam ei kõlba. Ära ole nagu kellapendel, kord ühes, siis teises ääres.
Priit on valesti aru saanud. Heade sõprade seltsis trenni tegemist nautida on ju hoopis olulisem kui kusagil võistlusel tuhat korda suurema "inimkarja" sees anonüümsetele harrastajatele "ära panna".
Pärtel:
1) tähelepanu tehnikale (Vahur Teppan: "Sa sõidad jummala ilusti!"),
2) võimsus - tundub, et juba praegu on seda teatud kohtades nabast kõrgemal rohkem kui mullu.
Aga olge head ja lisage veel siia ühistreeningu ja individuaaltreeningu plusse ja miinuseid, sest sedapuhku on teie panus kuidagi vaimuvaene, kordate laias laastus seda, mida ma olen juba sissekandes märkinud. Aga veel mis?
Kindlasti ei saa olla mõttetu ühine treenimine, mõttetu tegevus on kodus passimine ja teleka vaaatamine. Igasugune liigutamine, kasvõi poes jala käimine on hea. Veel parem on jooksmine. Suurt vahet ei ole, kas seda teha üksi või sõpradega, mõttetuks seda tegevust ma ei peaks. Kuid kui me räägime treenimisest mingisuguse kindla tulemuse nimel, siis pole Priidu kirjeldatud grupis loksumise kasutegur kuigi suur tõepoolest. Siinkohal meenub millegipärast eesti sprindikoondise üks suvine video, kus üheskoos joosti mööda maanteed ja lobiseti ja naerdi.
Koostreenimine sobib just eriti hästi algajale harrastajale või inimesle, kes pole pikka aega ennast liigutanud. Asi on nimelt motivatsioonis. Paljudel on raske ennast ise sundida näiteks peale tööd kusagile pimedasse ja märga keskkonda jooksma minema. Kui aga keegi keelitab või pinda käib, siis on asi palju lõbusam. Pealegi võib see anda hea edasitõuke nendele, kes soovivad edaspidi mingeid sportlikke eesmärke saavutada. Priit on enesesunni ja kannatlikkuse musternäide muidugi. Peale karjääri Postimehes saaks temast kindlasti hea treener või oleks abiks näiteks kellegil halbadest elukommetest loobujatel(suitsetamine,narkots,joomine, aja surnuks löömine jne).
oh issand..trenni ei või ka sõpradega teha? Tööl ei ole koos, kodus ka mitte, õllekas ei käi..saame kokku ja lähme jooksma. Kõik inimesed ei treeni Tartu Maratoni 200 koha nimel iga päev. Luba elada
Priit teeb ühest lühikest aega kestnud episoodist liiga laiaulatuslikke järeldusi, mis teooriana ehk on õigedki, praktilises elus aga enamasti paika ei pea.
Grupiviisiliseks jooksuks võib olla mitmeid põhjusi - treeninggrupp teeb sooja, lõdvestatakse peale erialaharjutusi, ongi käsil minimaalse koormusega pikem ots jne jne. Mõnel treeningul on eesmärke, mida üksi joostes ei ole võimalik täita(paaris ja mitmikutes harjutused jne).
Kuigi võib teoreetiliselt väita, et igale organismile sobib ainult individuaalnme treening, on praktikas treenimine siiski jagatud individuaalseks ja grupiviisiliseks. Paljusid asju lihtsalt pole mõtet üksi teha, koos on hulga lõbusam ja tihti on ka kasutegur suurem.
Mõni treener viitsib ehk rohkem.
Veel seda, et peale tulemuse tagaajamise on treenivatel inimestel tihti ka palju muid eesmärke. Heast seltskonnast osasaamine on neist üks tähtsamaid. Ja küll oleks sport igav, kui ühest otsast paned sisse tunnid, kilogrammid ja kilomeetrid ja teisest otsast väljub standardtulemus.
kaks sõpra jõid pubis õlut. kas võib nii olla, et ühe jaoks oli see ületreening?
Vaimuvaesus võtab maad. Eks iga asja juures saab leida poolt ja vastu argumente. Anname sõna ekspertidele. Kutsume eksperdid stuudiosse. Viskame teema õhku ja täidame topeltlehekülje ekspertide poolt ja vastu argumentidega. Küsime arvamusi inimestelt tänavalt ja lisame need ka lehele või saatesse. Nii see igapäevane, tüütu ajakirjandusäri käib. ETVs oli diskussioon "Tiisler versus Kuuse: Kas jalgpall või võrkpall?" Tobe ja mõttetu diskussioon. Kaldun arvame, et idee oli siit blogist varastatud. Kuuse ei ole varem üldse nii laial teemal sõna võtnud.
Koos treenides saad oma arengust parema pildi!
Kas see blogi on tõesti saamas ainult postituste kogumiseks?
enamus kommenteerijaid unustavad taaskord 2ra kindla reegli - kui ei ole tegemist soojenduse voi lodvestusjooksuga peab jooksma rangelt pulssi j2lgides. Seega grupisjooks toob enamikule kahju kuna tugevam voi tugevamad jooksjad hakkavad tempot dikteerima.
Pulleritsule vist eriti ei meeldi male bonding, meeskonnamängudes nagu võrk-, korv- ja jalgpall enne ja pärast mängu, aga samuti õnnestunud soorituste järel moodustuvad meestekobarad, kus üksteist patsutatakse, emmatakse ja muul viisil kehalisi kontakte harrastatakse. Nt
http://sport.err.ee/korvpall/7b9710fc-4f8d-47db-91b2-a13df8719718
Pulleritsule vist eriti ei meeldi male bonding, meeskonnamängudes nagu võrk-, korv- ja jalgpall enne ja pärast mängu, aga samuti õnnestunud soorituste järel moodustuvad meestekobarad, kus üksteist patsutatakse, emmatakse ja muul viisil kehalisi kontakte harrastatakse. Nt
http://sport.err.ee/korvpall/7b9710fc-4f8d-47db-91b2-a13df8719718
Nõustun teie arvamusega täielikult.
Ühtegi plaani ei ole võimalik 100% täita, tuleb jälgida enesetunnet ning pulse. Tuleb rõhku panna endale sobivatele treeningutele, näiteks kui laktaatsed treeningud annavad ebaefektiivse mõju siis need asendada aeroobsest lävest maksimaalselt 10 lööki kõrgemata "tempotreeningutega"
Mootor on ju kõigil erinev. Minu kommetaari mõtte on see, et igaüks peaks leidma just endale parima- ökonoomsema tehnika ning samuti ka parimad treeningud nii lihastele kui ka südame tööle.
peab jooksma rangelt pulssi j2lgides.
11:20
MIKS?
Kui äärmuslikud, lõhkuvad ja eesmärgist erineva suunitlusega trennid välja jätta, siis enamusele harrastajatele (TM 500-st taha poole) on puhas maht olulisem kui väga kavalate trikkide, pulsside jms jälgimine. Enamus treenib nagunii lõbu ja hea enesetunde pärast.
aga sellepäras 15.48 et treenida õieti. Iga võime ( aeroobne, segareziim, anaeroobne ) arendamiseks tuleb jälgida pulsisageduse vahemikke. Aeg ei ole objektiivne faktor, kuna jooksukiirus sõltub väga palju ilmast.
Miks suusatajad igal hommikul laktaaditesti teevad -ikka selleks et teada taastumist ja vastavalt sellele uut treeningut kavandada. Siin blogist kommenteerijate sõnavõttudest ilmneb, et treeningmetoodikatega väga kursis ei olda. Ikka püütakse mingeid imenippe ja lausa lollusi välja mõelda. Lugege Harry Lembergi või prof. Ants Nurmekivi õpikuid, seal on lihtsas keeles ja väga arusaadavalt kõik lahti kirjutatud. Jooks on imelihtne, kui järgida metoodikat, samas ka kõige ausam spordiala - oma keha tuleb ilma abivahenditeta ikka ise edasi lükata. Kui vaatate viimase Tallinna maratoni 10 km lõpp-protokolli, siis näete, et neid kes eestis suudavad 10 km 4 min/km joosta on ca 150. Milles asi ?
Laktaadi ehk piimhappe, mis tekib finisipingutuses või üliintensiivses pingutuses, eemaldab organism ju ikka minutite, võib-olla poole tunni jooksul. Hommikul mis mõtet seda oleks mõõta? Ajad vist segamini hommikuse pulsi mõõtmisega. Paistab, et sa siiski ei valda treeningu metoodikat kuigi hästi.
Koos joostes on mehed üksteisele ka treeneriks. Muidugi aseainena, kuid nõu antakse ja nõu saab ka küsida. Või vähemalt reaalseid kogemusi vahetada. Üksi treenival jooksjal seda võimalust ei ole. Kirjutise autor jätab mulje, et tema kavandab oma treeningud üksi. Nii see siiski ei ole. Kasutab kahe väga kompetentse treeneri (Jaak ja Vahur Teppanid) nõuandeid. Ma saan aru, et Teppanitel on Tähtveres oma noorte treeninggrupp ja PM ajakirjanik käib sisuliselt koos seal harjutamas. See ongi üks olulisemaid vahesid PM ajakirjaniku ja nende teiste harrastajate vahel. Unikaalne positsioon (spordiajakirjanik) annab ligipääsu treeningualasele tipposkusteabele ja juhendamisele. Seda trikki on raske järgi teha.
Oma kogemusest (täna näiteks jooksin 20 km) julgeks ütelda, et teistega koos jooksmise võimalusi tuleks kindlasti kasutada. Õpib hästi palju.
Unikaalne positsioon spordiajakirjanik) annab ligipääsu treeningualasele tipposkusteabele ja juhendamisele. Seda trikki on raske järgi teha. hm hm hmmm...
Pakun sulle ühe variandi:
Lähed Teppani juurde trenni. Vist oli 20.- EUR-i kuu. Pole just palju tippteabele ligipääsemise eest. Või mis ah?
Laktaati mõõdetakse näiteks nii, jooksed tehvandi tõusu otsa ja seal annad vereproovi.
Puhkepulss on ka jälle omaette teema. Ma käisin arsti juures ja seal mõõdeti mul 46 l/min. Õeldi, et süda lööb kuidagi aeglaselt. Tea kas tuleb stimulaatoriga sõitma hakata või?
Teet
Mul vangutati ka töötervishoiu kontrollis pead. Arstiks olnud daam soovitas mul spordiga tegelemine ette võtta, see olevat tervisele kasulik. Kolm korda nädalas, korraga nii pool tundi, palju ei ole vaja, ütles arst. 8)
Eksiarvamuste ärahoidmiseks (21.53) olgu öeldud, et oma treeningud kavandan ise ja Teppanite treeninggruppidega koos harjutamas ei käi. Kui Teppaneid trehvan ja neil mahti juhtub olema, siis üht-teist küsin - ongi kogu mu ligipääs oskusteabele.
Kahel viimasel kommenteerijal on uskumatult võhiklikud töötervishoiuarstid. Ma käisin ka umbes kaks aastat tagasi sama tüüpi arsti vastuvõtul ja vähemalt PMi töötervishoiuarstid olid tasemel, kiitsid, et süda lööb aeglaselt ja tugevalt.
Minul mõõtis töötervishhoiu arst SLS 33 lööki/min ja ei teinud teist nägugi.
Ameeriklased tegid uuringu, kus treeniti kahte gruppi. Üks grupp mängis jalgpalli ja teine jooksis. Treeningu kestvus oli sama. Pärast mõõdeti tulemusi (kehalist arengut), mis näitas, et pallimängijate näitajad töusid rohkem ja nende jooksuvõime oli rohkem arenenud. Samas küsiti nende hinnangut treeningu raskusele. Pallimängijad leidsid, et treening oli kerge, jooksjad, et treening oli raske. Sarnane fenomen toimub ka grupis joostes, versus üksi ponnestades. Priidule meeldib raskusi tekitada, et neid ületada, see annab rahulolu tundest , et oled kõvasti pingutanud, aga tulemus saaks olla parem ja kergema vaevaga saavutatav kui asja teisiti teha. Positiivne on, et ta sellise küsimuse püstitas, vastasel juhul usuks ta senini oma teooriat.
23.00 kommentaar meenutab üht vana head anektooti: arst soovitab postiljonile rohkem värskes öhus viibida, mille peale see küsib, et kas enne vöi pärast tööd.....
Ma ei julgeks küll süüdistada arste vöhiklikkuses, egas siis inimesele otsa ette kirjutatud ole kellega tegu. Kui me ise tegeleme, siis miskipärast tundub, et köik tegelevad tervise eest hoolimisega, kui üritustel osalejate arv tundub meeletult suur, siis kas ikka on kui hakata protsentuaalselt rahvaarvuga vördlema. TM üks suuremaid, kusagil 0,6%, Tallinna sügisjooks vöi mis iganes nimi, seal kisub 1 % kanti. Statistiliselt teismasti numbrid on palju könekamad. Eelmisel aastal tarbis keskmine eestlane ca 250euri eest alkot ja 170euri eest apteegist ravimeid. Kuidagi kurvavöitu numbrid....
Egas eriti usugi, et keegi nimekas tegelane tr.plaanid koostab. Priit tundub selleks liiga iseseisvalt jäärapäine olevat. Pigem otsitakse "pöörastele" ideedele kogenenuma kinnitust...Kui pöhitöed selged, siis aastatega läbitehtu korrigeerimine siit-sealt ja nii lihtne see ongi....
9.41 Söjarditel on ütelus: raske öppustel, kerge lahingus!
Maamees
"Söjarditel on ütelus: raske öppustel, kerge lahingus!"
Antud kontekstis see ütlus ei toimi:
1. Eeltoodud teadusuuring tõestas vastupidist.
2. Kui sportlasel on võistlustel kerge, siis on midagi valesti, siis ta ei pinguta piisavalt.
Kui ei ole vaja piisavalt pingutada (konkurents nõrk), siis on treeningul liigselt end kulutatud.
Mis selles grupis jooksmises siis nii halba on?
Kui on vaja kerget taastavat trenni, siis grupis on seda alati kergem teha kui üksinda (enesedistsipliin on selles suhtes kõigil rahvasportlastel nõrk!).
Mina näiteks jooksen praegu 2 korda nädalas koos kaaslastega - üks kord aeglase 120kg sõbraga kerget jooksu (tema poolt valitud tempos ja pulsiga ~110) ja üks kord nädalas (minu jaoks) kiire sõbraga, kelle aeglane trenn annab mulle võimaluse just arenda vastupidavust(pulss ~145-150). ülejäänud korrad teen tavalist mahutrenni.
Kas pean minema PP arvates nurka häbenema?
Mart
zzzzz2018.8.6
supreme clothing
michael kors outlet
moncler jackets
ray ban sunglasses
polo lacoste
coach outlet online
nike shoes
cheap jordan shoes
pandora jewelry
canada goose jackets
www0912
hugo boss
jordan shoes
true religion jeans outlet
golden goose
ugg outlet
supreme clothing
ferragamo shoes
canada goose outlet
pandora charms
coach outlet
jinyi921
moncler outlet
coach outlet
coach outlet
canada goose outlet
ferragamo belt
ralph lauren polo
true religion
nike shoes
off white jordan
adidas outlet
Postita kommentaar
<< Esileht