Pullerits: Kellel on spordis kõige kaunimad naised?

Sõitsin nädal tagasi Tartust Tallinna, roolis Scanpixi fotoagentuuri Baltimaade juht Art Soonets ja tema kõrval Võrumaa mees Olavi Mõts, mõlemad Haanja Rattaklubi liikmed. Mõts liiati tubli eraldistardist sõitja. Soovitas, et peaksin samuti seda ala proovima – see olevat puhas kannatamine. Seltskond oli küll väike, aga see-eest paslik, et tõstatada hoopis teine küsimus.

Ma ei ole küll kuigi palju rattavõistlustel käinud, aga selleks, et üht-teist täheldada, et peagi iga võistlust külastama. Nii ma siis küsisingi, et rohkem rattaelu näinud meeste arvamust kuulda: «Mehed, kas teile ei tundu, et kui vaadata Eesti vastupidavusalade harrastajaid, siis jalgratturitel on kõige ilusamad naised?»

Enne, kui jalgratturid tunnevad sellest küsimusest end kõrvust tõstetuna, peaks siiski ausalt tõsiasju vaatama. Let’s analyze this.

Tõepoolest, kui vaadata näiteks Tartu GP ja Tartu rattaralli aegset kutsutud külaliste tsooni, siis seal on alati palju kaunitare. Aga viimastel aastatel on nimetatud võistluste ajal olnud ilus suvine ilm, mis annabki enda sättimiseks ja väljanäitamiseks rohkem mänguruumi. Näiteks suusavõistlustel on kõik sageli paksult sisse pakitud, nii et ainult ninaots paistab välja.

Teiseks, eelnimetatud rattavõistlused soosivad naiste kohale tulekut, ja võimaldavad sedasi end üldse näidata. Start (v.a GP) ja finiš on ju Tartus. Kui suusavõistlused toimuvad kusagil metsa vahel, siis kes see ikka viitsib end sinna nii väga kohale vedada, eriti kui ennast veel näidata ka ei saa, mis on naistele tegelikult nii oluline. (Ja selles ei ole mitte midagi taunimisväärset.)

Aga siis ütles Mõts, et mingu ma õige motovõistlustele ja vaat, kus seal...

Ma ei ole tõesti motovõistlustel käinud. Ei tõmba ka. Nagu ei tõmba jalgpall, isegi mitte EM. Poolteist nädalat tagasi panin Postimehe Arteris kirja koguni kümme põhjust, miks jalgpallihullusega mitte kaasa minna. Neid põhjusi Postimehe veebist ei leia, seetõttu tutvustan neid siin.

1. Meil pole EM-turniiril mitte midagi kaalul – Eesti ju ei osale.
2. See on täiesti võõras mure, kas Portugal võidab Hollandit või Kreeka Poolat – või vastupidi.
3. Ei ole end mõtet närvi ajada, elades võõrastele kaasa – närvirakud ju ei taastu.
4. Ärge võtke endale südameasjaks midagi sellist, mida te ei suuda muuta ega mõjutada – ja ei suuda isegi siis, kui sõbrad teleri ette kampa kutsute.
5. Sellest ei sõltu absoluutselt mitte midagi, kelle poolt või vastu olete – võite end kodus hääletuks karjuda, ega Iirimaa või Rootsi sellest paremini mängima hakka.
6. Kas teil ajast, maailma ainsast täiesti taastumatust ressursist, tõesti kahju pole? Turniiril peetakse 31 kohtumist, millest igaühe vaatamiseks kulub koos vaheaja, eel- ja järelkommentaaridega vähemalt kaks tundi. See teeb 64 tundi. See teeb omakorda rohkem kui poolteist töönädalat.
7. Ärge vahtige juunikuu kaunitel õhtutel telekat. Siis te ei märkagi, kui sume võib olla öö.
8. Pikk istumine teleri ees, lisaks söögid-joogid, ja veel õhtusel ajal, enne magama minekut – see on ebatervisliku eluviisi musternäidis.
9. Et saate emotsiooni? Kaks-kolm väravat ligi kahetunnise teleülekande jooksul on tühine preemia tohutu ajakulu eest. Ja mõelge, kui need kaks-kolm väravat lüüakse võistkonnale, kellele pöialt hoidsite – kas sellist emotsiooni tahtsitegi?
10. Arvestage, et šansid on alati teie vastu. Tõenäosus, et meeskond, kelle võitu soovite, kohtumise tõepoolest võidab, on kõigest 33,3 protsenti (ärge unustage: viik ei ole võit).

Ega ma vist öelnud, et pole EM-turniiril vaadanud ühtegi kohtumist? Jah, ei ole. Ja olen selle üle uhke.

Ameerika fotograafi Alfred Eisenstaedti kõige kuulsama pildi, 1945. aasta 14.augustil New Yorgis Times Square'il noort naist suudleva sõduri foto järgi tehtud üleelusuuruses skulptuur San Diego kaldapealsel Californias. Taamal lennukikandja USS Midway, mille pardal nüüd asub muuseum. 8. aprill 2011. Pildistanud Priit Pullerits.

Foto 1: Rein Taaramäe oma pruudiga (kui ma nüüd ei eksi?) enne Tartu rattaralli starti. Foto autor: Kristjan Teedema, Scanpix Baltics
Foto 2. Austraalia jalgratturi Cadel Evansi naine Chiara Passerini poetab 2009. aastal rõõmupisaraid, kui mees saab kaela maanteesõidu maailmameistri kuldmedali. Foto autor: AFP/Scanpix
Foto 3: Aga äkki on hoopis jalgpalluritel kõige ilusamad naised? Tantsija Eleonora Abbagnato, Itaalia koondise kaitsja Federico Balzaretti naine. Foto autor: AFP/Scanpix