Rain Lond: Mida suuskade sikeldamine tegelikult annab? (Väga kõva lugu!)
Olen rootsi suusafoorumis jälginud Kuzmini meetodi ja üleüldse sikeldamise arengut umbes neli aastat. Kui alguses olin skeptiline ja pigem jälgisin kasutajate arvamusi kõrvalt, siis nüüd enam mitte.
Olen Kuzmini siklit kasutanud kaks hooaega ega ole peale seda libisemisega enam jännanud. Ka viimase Tartu maratoni läbisin vaid sikeldatud suuskadega – ei kulutanud ühtegi krooni kallitele pulbritele. Ja mis kõige lahedam: tegin oma kiireima maratoni, kuigi olin treeninud palju-palju vähem kui varasematel aastatel. Aga ma ei saa loomulikult väita, et põhjus oli Kuzmini tehnooogias.
Mõned kasutamisest tekkinud kogemused:
1. Ideaalne klassikasuusale. Varem oli äärmiselt tüütu see, kui pidin peale treeningut suusad pidamisest puhastama, et uuesti libisemist määrida ja vältida suusapõhja halliks minemist ning siis uuesti otsast peale pidamist panema. Metsik ajakulu! Nüüd on lugu nii, et viimati sikeldasin enne 2012 Tartu maratoni, vahepeal olen vaid pidamist juurde määrinud vastavalt ilmale. Korra olen ka harjanud. Ilmselt keegi ei usu, aga suusapõhjad pole hallid ja suusk libiseb piisavalt hästi, et trenni teha. Ja kes üldse vajab trennis super lipet? Järgmine kord sikeldan jälle 16. veebruari õhtul.
3. Sikkel toimib väga hästi koostöös struktuurirauaga.
4. Sikeldatud suusa eelised tulevad välja pikkadel distantsidel.
5. Toetudes sisetundele tundub, et juhul kui jälg pole täitsa puhas ja selles leidub lumepuru, siis on määritud suusk lahtisem.
7. Jube mõnus oli eelmise aasta Tartu maratonil teadmine, et sõidan kiiremini kui varem, aga samas jäi kulutamata 50 eurot pulbrile ja suusad toimisid.
8. Arvan, et kui 100 hulka pole Tartu maratonil asja, siis võiks sikeldamine olla täiesti arvestatav alternatiiv. Arvan, et pulbriga jändamine neil, kes 300 hulka ei sõida, on ebamõistlik. Nende jaoks toimib sikeldatud suusk piisavalt hästi. (Eks see 300 sisse mahtumise piir on tinglik – seda võib siia-sinnapoole nihutada, aga isiklikult arvan, et kui 100 hulka ei mahu, siis see pole enam võidusõit, vaid tore hobi.)
9. Sikeldamine ei ole sellele, kes on valmis sõitma vaid siis, kui tal on alati kõikidest kõige parem lipe, ja kes on valmis sellesse aega ja raha panustama. Küll aga võiks sikeldamist proovida enamik harrastajaid.
10. Trennis ei näe tõesti määrimisel mõtet, isegi mitte tippharrastajal.
*
Lisaks Worldloppeti kahekordse meistri Guido Soodla, sikeldamise propageerija arvutused sikeldamiskulutuste kohta.
1. Siklite komplekt 165 eurot: nendega saab töödelda kuni 50 paari suuski, s.t 3,3 eurot paar (klassikasuuskade puhul lisanduvad siiski kulutused pidamismäärdele).
2. HSA ja HS hari kokku 220 eurot: nendega saab töödelda 1000 paari suuski, s.t 0,22 eurot paar (võib töödelda ka 1500-2000 paari suuski, aga keegi pole seni nii palju teinud).
3. FP fluori hari 165 eurot: nendega saab töödelda 300 paari suuski, s.t 0,55 eurot fluori kandmine suusapaarile (see kordade arv võib olla isegi 1000; olen kasutanud üle 200 korra, pole kulumist märganud).
4. Seega kokku kulub suusapaari ettevalmistamiseks 4,07 eurot. Iga sikeldatud-harjatud paariga võib sõita vabalt kuni 300 km (on sõidetud ka 900 km), mis teeb kilomeetri hinnaks 0,0135 eurot.
5. Aeg-ajalt värskendada suuski harjadega – 0,22 senti kord.
*
Kes tahab sikeldamise ehk Kuzmini meetodi kohta lähemalt lugeda, saab algallikaga tutvuda siin!
******
Foto 1: Rain Lond üheksa aastat tagasi, kui ta valmistus suusatama üle Gröönimaa. Foto autor: Tiina Kõrtsini, Õhtuleht/Scanpix
Foto 2: Suuskade sikeldamine. Foto autor: Sille Annuk, Postimees/Scanpix
Foto 3: Tartu maratoni suusarada Elvas detsembri keskel. Foto autor: Sille Annuk, Postimees/Scanpix
Foto 4: Huvitav, kui palju oli mullu Tartu maratoni stardis sikeldatud suuskadega sõitjaid? Foto autor: Aldo Luud, Õhtuleht/Scanpix
Postitas: Priit Pullerits @ 11:18
kommentaare: 92
92 Kommentaarid:
Olgu. Tundub siis olema arvestatav alternatiiv senistele määrdemeetoditele, kui sportlikult maksimaalne tulemus ei ole eesmärk. Samas on süsteemil ikkagi arvestatavad "sisenemiskulud" Inimestel, kes on juba oma invsteeringud traditsioonilisse määrmimisvarustusse ära teinud, oleks üleminekul siiski märkimisväärsed rahalised mõjud. Valikute koht.
Muide ratsi korras ei pea trenni jaoks tingimata alati pidamismääret ära kakkuma. Vähemalt jahedas keldris määrides. Sikeldamisest-harjamisest pidamismäärdele peale sattunud määrdepuru saab suuremalt jaolt kenasti ära puhuda või pühkida ja suusa pidamist see oluliselt ei häiri.
Priit, mis asi on floor? Sina kui toimetaja võiksid ju teksti enne avaldamist üle käia.
...aitäh tähelepanu juhtimise eest. Parandasin ära. Õige on fluor.
floor võiks vabalt olla mugand sõnast f(olk)loor. Aga antud juhul vast määrdesõna mugand.
See on ühe inimese isiklik arvamus ja ei midagi muud.
Keegi ei väidagi, et kuzmini sikeldamine ei aita, aga küsimus selles, et kas ta on parem.
Autori kirjeldusest saab välja lugeda, et keskmisele suusatajale on väga hea valik. Aga keskmine suusataja ei kasuta ka pulbreid ja isegi HF on pigem erand kui reegel. Ehk et osta kallid siklid, harjad jne on lõppkokkuvõttes kallim kui osta tavalist- või madalfluor parafiini ning ise määrida. Seda enam, et oskamatu võib kuzmini sikliga suusale liiga teha kergemini kui parafiiniga määrides.
Mul, kui varasemalt suusatamisega tõsisemalt tegelenud inimesel, on raske uskuda, et suusk võib ka ilma määrimata libiseda.
Nagu siin tekstis välja toodi, siis kui määre ära kulub, muutub suusapõhi halliks. Minu küsimus on see, et mida teeb see sikeldamine põhjaga, et see enam halliks ei muutu?
Ega ei peagi endale siklite ja harjade komplekti ostma. Näiteks Suusavendadel on need olemas. Minge nende juurde ja laske kord sikeldamine-harjamine ära teha ning otsustage ise. Ei mingeid sisenemiskulusid.
1)Kui trenni jaoks pole mõtet suuski määrida, siis pole neid mõtet ka sikeldada. Kord kahe kuu jooksul lased tavalise parakaga ära määrida kulu 5.- eurot.
2) Ostes 50.- eurise pulbripurgi, siis sellega saab ikka rohkem kui üks kord suuski määrida ehk kulu on mitu korda väiksem kui 50.- eurot.
3) Kõikvõimalikele rotoharjadele lisaks on vaja veel osta ka akutrell, mõistagi Handymanist või telepoest.
4) Koostöö struktuurirauaga versus keskmine harrastaja tähendab esiteks veel paarsada eurot väljaminekut pluss koostöö ei pruugi sujuda.
5) Kui mitu korda kannatab suusapõhja sikeldada enne kui kärg vastu tuleb?
Kogu see sikeldamine tundub olevat käsitsi kivilihvi teostamine suuskadele kui struktuurirauda ka kasutada. Pidamisala katmiseks parafiiniga määrimise ajal kasutan maalriteipi. Kulu 0,0001 eurot korra kohta.
Teet
Hall ei ole kulunud parafiini näitaja. Kas vabrikust tulnud suusad, mis pole parafiini veel näinudki on ka hallid?
Halli värvi tekitavad lahtised "plastikukarvad". Sikkel lõikab need ära või hari poleerib need ära. Proovige näiteks küünega halle kohti üle käia ja näete, et need on taas mustad.
Kes tahab kasvõi korra talve jooksul parimat libisemist kogeda (st hfi ja pulbrit suusa alla saada), sel ei ole otstarbekas lihvitud mustrit alt ära sikeldada. Sikeldatud suuska pulbriga määrides libisemine paraneb, aga mitte nii palju kui kivilihvitud struktuuri korral. Seega võistlussuusa sikeldamise eel võiks mitu korda järele mõelda.
Nonii, järgmine nädal tuleb vägev torm, koos sula ja vihmaga, loodetavasti saame lumest lõpuks lahti.
Milleks PP sellest kirjutab? Ta ei pane ju enda suusa alla isegi mitte pidamist, seda tööd ei hakka ta elu sees tegema oma suuskadega.
Teet, hankisin vastuse teie 5. küsimusele, kas sikeldamine kulutab suusapõhja.
Esimese sikeldamise ajal eemaldatakse umbes 15 minutiga 0,038415 mm suusapõhja pinna paksusest. Põhja värskendamise käigus eemaldatakse vähem kui 0,001 mm. Tehase kivilihv võtab maha 0,2-0,4 mm sõltuvalt mustrist.
13:32
Kas sellisele prognoosile link ka olemas on?
.....PP-> ..ja Suusavennad teevad selle sikeldamise ja harjamise tänutundest või????! Kui pelgalt käsitsi struktuuri pealelükkamise eest, mis pole teab-mis ettevõtmine võrreldes sikeldamise ja harjamisega, maksab 5( või oli koguni 10!) EUR, siis lootus midagi soodsalt saada on lihtsameelsetele. Suusad võid muidugi kihva keerata;))))
Lisaks sellele soovib see FP hari toimimiseks 12000rpm pöörlemiskiirust. Pole näinud, et mõnel hooldemehel need nurklihvijad laua all oleks. Kui ostma lähed..... jälle majanduslik mõttetus. Paraku.
Esimese sikeldamise ajal eemaldatakse umbes 15 minutiga 0,038415
Sikeldamine on huvitav teema, aga sellise täpsusklassiga väited panevad siiralt kulmu kergitama. Sõltub see ju sikeldaja "käe raskusest", osavusest ja kurat teab millest veel - selline 6 kohta peale koma ei ärata erilist usaldust.. ja pigem kõlab kui ussiõli, mida üritatakse võimalikult kõlava jutuga müüa..
Rain Lond - küllaltki pikalt praktiseerinuna - võiks alljärgnevale vastata.
Aga kui oskamatule (selline tavaline harrastussportlane, kes mõtleb, et võiks sikeldamist proovida ja läheb täna kohe ostma) sikkel ja paar suuski kätte anda ja ta, ütleme, 30 minutit nende kallal ära müttab ning sellest üleni higine, kuid tulemuse suhtes jätkuvalt ebakindel on, siis kui suur on oht, et ta selle ajaga ühelt ütleme 0,5 mm ja teiselt 1 mm maha kaabib?
Ehk siis, minu küsimuse mõte on, kas vale siklihoiu ja tehnikaga on võimalik kiirelt kaevuda ka suusapõhja sügavustesse või on suusapõhja materjal ikka niipalju kõva ja sikkel tehtud (nimelt) niipalju pehme, et fataalseid tagajärgi pigem ei teki ka juhmi sikeldaja käes?
Lihtsalt oskaja saab põhja ühtlasemalt siledaks ja suusk libiseb paremini, oskamatu aga ukerdab oma kunstteostega (nimetagem siis nii) rivi lõpus ja enam-vähem kogu traagika?
Kui Rain ei tea, siis võib-olla keegi teine, et kui paks on üldse suusa all see kasulik pind, mis võimaldab parimat libisemist?
Või on kogu suusapõhja plastik samast materjalist ja vahet pole kui õhukeseks on see kaabitud, samad omadused säilivad kuni lõpuni?
Sel juhul, kui paks kiht plastikut üldse all on?
Nipilt täpselt minu küsimus- kas tulemuse tagab sikkel või tegija (inimene)?? Ma arvan, et oskajad käed teevad konservikarbi servaga parema suusa, kui mõni nisanäpp hirmkalli sikliga. Seega mingit laiatarbe revolutsiooni siit ei koida. See, kes ei suuda ise oma suuska ka trenniks parafiinidega libisema ja sobivalt pidama panna, milline võiks olla tulemus selle sikli ja ülikiire harjaga toimetades??????
Kui kivilihv (mis teadupärast eemaldab vana mustri, siis teeb uue) võtab 0,2-0,4 mm, siis järelikult on ka esmase sikeldamise käigus vaja eemaldada samas suurusjärgus lihvitud mustrit. Pealegi kivilihv ei võta 0,4 mm põhjapaksust maha, sel juhul oleks kolme-nelja lihviga põhi kadunud, aga pole ju. Koondise omad lihvivad suuski juba igaks võistluseks. No mis jutt see siin on.
13:01, hall on ikkagi kulunud parafiini tunnus ses mõttes, et peale kaitsekihi ärakulumist on suusapõhi vastu lund käimisest karvaseks, ehk halliks läinud.
Seega sikkel "lihvib" suusapõhja sedavõrd siledaks, et varasemaid konarusi, mis määret kinni peavad ja mis määrde kuludes halliks lähevad, enam pole ning ühtlasi libiseb siledam pind paremini, va. siis märjad olud vms?
Lugupeetud suusasõbrad, kuna olen ka teemat uurinud ja tean sellest vähemalt teoreetilises plaanis rohkem kui enamik teist - ent kinnitan, et mul puudub asjas igasugune isiklik huvi ja samuti seisukoht, soovin siin vaid uut moodust tutvustades silmaringi avardada ja näidata huvilistele ka teisi suuskade ettevalmistamise variante -, siis lubage üht-teist lisada.
14:16 - nurklihvija on olemas näiteks Suusavendadel.
14:17 - ülitäpne arvutus on saadud nii (Kuzmini kodulehelt):
Tekkivate jäätmete kogus sikeldamisel:
Suusapõhja tihedus ρ = 1,0 mg/mm3
Jäätmete kaal w = 2812 mg
Jäätmete maht = 2,812 cm3 = 2812 mm3
Töödeldava pinna pikkus l = 1830 mm
Töödeldava pinna laius b = 40 mm
Kooritud materjali paksus x = = = 3,8415 10-2 mm = 0,038415 mm
Esimese sikeldamise ajal eemaldame me niipalju (0,038415 mm) pinda, mis võtab aega umbes 15 minutit. Põhja värskendamise käigus eemaldatakse vähem kui 0,001 mm.
(http://www.kuzmin.se/docs/presentationwhytowax_en-en.pdf)
Eelnev peaks suuresti vastama ka 14:22 ja 14:23-le, et nende mure on asjatult suureks puhutud.
Priit, selles mõttes ei vasta see arvutus üldse, et mu küsimus polnud, kui palju Kuzmin ja teised temasugused profid maha sikeldavad (see oli juba enne selge), vaid küsimus oli JUST NIMELT algaja sikeldaja kohta, et kui tema hakkab hooga müttama, siis kas ja kui palju kahju on ta võimaline nende siklitega tegema?
Vastust oodates,
14:22
Huvitav, mida arvavad sellest tehnoloogiast koondise (Eesti) määrdemehed? Priit, sa küsi seda kasvõi K. Trammilt, tema müttab samamoodi koondise suuskadega, küll naiste aga ikkagi.
Terv Ain.
Kusagil on kala....
Kui suusapõhja plastiku erikaal (tihedus) on 1g/cm3 ja sellest jäätmete kaalust ca 2,8g on automaatselt tuletatud maht ca 2,8cm3, siis vanal võib ju diplom olla, aga alghariduses on lüngad. Iga junga teab, et materjal puistes (lahtisikeldatud puru) pole sama mahukaaluga kui homogeenne kokkupressitud suusatald. Siit kumab vägisi anekdoot läbi sumbuti autol klapivahetuse teostamiseks. Arusaadavam ja täpsem on igasuguse kihi paksuse muutust mõõta mikromeetriga, mitte vildaka arvutusskeemiga. Möönan, et ega see paksuse teema libisemist ei mõjuta, aga jabur on ikkagi lugeda....
Konkreetne küsimus - palju maksab suusavendade täisteenus suusapaarile Kuzmini meetodil? Sikeldamine+ FP harjamine+ poleerimine? Paluks vastust!
no kolm viimast kohta peale koma on igaljuhul mõttetus. ja ilmselt ka ülejäänud. ammusest matemaatikast on meelde jäänud, et kui algandmed on kõik mm, siis isegi esimene, või vähemalt teine nr peale koma on jura. ainult asjatundmatu PP võib uskuda neid numbreid
Lp 14:53, sissekande lõpus on link originaalmaterjalidele, palun vaadake neid, loodetavasti saate sealt täpsemad ja usaldusväärsemad arvutused. See oli siia kommentaariumi n-ö populaarselt küljelt võetud.
14:22 ja 14:45 - ma ei oska vastata teie küsimusele, aga teil on ju unikaalne võimalus see ise järele proovides kindlaks teha.
Ain, 14:52 - asjatundjate hinnangud ilmuvad nädala pärast Postimehe vahel ilmuvas vastupidavusalade eriväljaandes Maraton.
Selline arvutus, nagu Priit Pullerits 14:35 ära toob, jätab mulje, et arvutuse esitaja pole midagi kuulnud mõõtmisvigadest ega ligikaudsest arvutamisest. Kuna tegemist on tehnilise valdkonna teadustööga, siis tekitab see tõsiseid kahtlusi ka autori ülejäänud väidete suhtes.
Palun, siin on vastus, 15:02 - helistage neile ise ja küsige järele, sest ega teie ju mind nagunii ei tahaks uskuda. Ja oma kõrv on ikka kuningas. Telefonid saate suusavennad.ee küljelt. Liiati, miks peaks mina teie eest nii lihtsat tööd tegema? See on allapoole minu kvalifikatsiooni ehk selle vastuse saamiseks kuluv ressurss kujuneb minu tööhinda arvestades liiga suureks. Seega, lihtsam ja odavam on see teil endal ära teha.
Priit, mu küsimus oligi suunatud eeskätt Rainile (nii sai see ka adresseeritud) või mõnele teisele paraktikule, kes on pikemalt praktiseerinud ja oma kogemuse pinnalt saab anda oma hinnangu ja seisukoha.
14:22, 14:45
Kui töö hinna sisse kuulub lakkamatu värin ja tõmblemine nende kommentaaride puhul, siis üks kõne ihuhooldemeestele ja AVALIK ja kõigile teada info töö maksumuse kohta haakub vägagi teie enda ülestõmmatud teemaga. Distantseerimine end mingi palgaastmestiku juraga on lapsik. Muidu on küll kõlvanud suusavendade hinnakirju üle postituse promomast...
15:02, kui oled Suusavendadelt hinna teada saanud, ole hea ja pane see ka siia üles, huvilisi oleks kindlasti rohkem.
See pimesi kodus katsetamine on nüüd muidugi riskantne. Esiteks on oht suusad ära rikkuda või vähemalt omandada hea võimalus kulutada kõvasti resurssi suuskade korda saamisele. Teiseks on risk selle, et katsetamise tulemus ei meeldi ning siis on majapidamises kalli raha eest ostetud tolmu koguma hakkav sikkel.
Mina veel katsetama ei hakkaks....
to 15:17 - kirjutate, et "AVALIK ja kõigile teada info töö maksumuse kohta" - no aga milleks siin mina, kui see info on avalik ja kõigile teada!? On ikka mõned mehed kuramuse mugavaks muutunud, sööda neid nagu imikuid lusikaga...
@14:34
nu ei ole hall põhi kulunud parafiini tunnus - mu suusad pole kunagi parafiini ega määret näinud, aga ikka hallid;)
Sai just see nn teadustöö läbi loetud. Silma jäi palju küsitava väärtusega üldistusi ja järeldusi, mille taga ei ole usaldusväärseid teste. On tehtud katseid, mille alusel ise ilmaski nii põhjapanevaid järeldusi teha ei julgeks. Netiavarustes leiab arutelusid selle töö teadusliku väärtuse kohta. Soovitan otsida ja lugeda. Veel imelikum on see, et oma tooteid reklaamitakse peamiselt teiste tooteid (määrdeid ja kivilihvimist) maha tehes.
Paneme propotsioonid paika. Eesti tasemel sõidab mees, mitte suusk. Okey - puusuuskadega poodiumile ei sõida, samas vahet ei ole kas Ficherid või Atomicud. Määre ka ei sõida, vahet pole kas paned HF või pulbrit või mõlemat.
Ei ole mõtet kosmosesse minna suuskade ja määretega, see protsent, mis sa libisemises võidad ei kajastu lõpptulemuses. Elementaarne on, et harrastajal on normaalne varustus ja ka suuski määritakse.
Veel vähem on vahet hästi määritud suusal ja Kuzmini tehnoloogigaga ettevalmistatud suusal.
Näen ette, et see Kuzmini tehnoloogia ei ole mingi tuleviku teema. See on rohkem nagu telepoe või võrkturunduse kaup.
PS: Siit käis läbi, et Norra koondis ostis 1000 Kuzmini tsiklit. Samas kuskilt (ei mäleta kust), et norrakat olid Kuzmini tehnoloogiat kõvasti testinud ja tulemus on see, et tänasel päeva seda tehnoloogiat ei kasutata. Norrakat on meie eest katsetused juba ära teinud, meil ei ole mõtet siin jalgratast leiutada.
Sõida ja ära mölise!
MM
Kas hiinlased teevad juba järgi? Varsti eBays müügil 5€ tk.
Sikeldamise teooria juurde võiks küsida, kas iga tipptasemel kõva põhjaga suusk hakkab pärast sikeldamist libisema ka nullilähedase temperatuuriga, kui oleks vaja just pehmemat määret?
Miks siis pehmemat määret vaja on? Rexi parafiinid on kõik kõvad.
Ei hakka see suusk ilma vastava mustrita iial 0 kraadiga lippama. Värske lumega ka mitte. Külm ilm ja kõva rada, soovitavalt kunstlumest, siis küll. HF parakaga määritud suusk libiseb ikka väga lahtiselt võrreldes tavalise trenniparakaga.
Teet
kujuneb minu tööhinda arvestades liiga suureks- ütle siis ära, mis su tunnihind on, teaks teinekord tellida, kui vaja on
Priit -
Sikliteema süvakäsitlus vaevalt on "Maratoni" laadse väljaande sihtrühmale huvipakkuv.
Lugejat huvitavad ikka reaalsete inimeste reaalsed probleemid. Parem kirjuta üks creepy lugu harrastussportlasest ajakirjanikust, kes Tartu treeneri poolt Eestisse toodud keenialasest jooksja Mambu käest kuulnud, et Keenias lihasöömisele vastupidavusvõime imepäraselt suurt efekti omistatavat. Eriti usutakse maailma juhtuval jooksumaal, et liha söömine tõstab kestvusaladel saavutusvõimet. Kuidas ajakirjanik seejärel otsustab lihadieeti proovida ja helistab kohe naisele, et hakkab tulema, ja vaadaku naine, et liha laual oleks. Jne
Lp MM, 16:20, isiklikest kogemustest tulenevalt võin kinnitada, et eksite. Mul on vabatehnikas sõitmiseks nii Atomicud kui Fischerid ja olen kogenud, et vahe on kolossaalne. Fischeri kasuks.
>> Atomicud kui Fischerid ja olen kogenud, et vahe on kolossaalne.
Kas oled proovinud Madshus-eid?
Lugesin uurimise läbi . Paar küsitavust torkas kohe silma -
1) Lk.53 p.2.5- libisemist testiti ~170-meetrilisel kallakul, kus mõõtealaks oli viimased 100 meetrit. Planeeritud oli saavutada libisemise kiiruseks 10m/s. Libisemisoludest sõltuvalt alustati hoo kogumist kõrgemalt või madalamalt. Siit küsimus - kui mõõdad kiirust 10 m/s ja iga kord 100 m lõigul, siis kuidas erineb libisemine? Polnud sõnagi selle kohta, et libisemisel mõjutab ka suusataja asend (oluliselt!). Variatsioone on palju ja sellest teine tähelepanek-
2) Lk.55 p.2.6 - teste tehti ainult 9, neist arvesse läks omakorda AINULT 4! Üheks "segavaks" asjaoluks loeti ka JÄINE RADA! Oleks vaja defineerida piir tavalise raja ja jäise raja vahel. Neli katset sellise "müüte purustava teooria" kohta on just nagu napilt.
Loodan, et mõni teaduslike uuringute spetsialist suudab mind ümber veenda, et 4 katset 9st tagab uue teooria tõestuse!
Mõistlum oleks vast aluseks võtta Kuzmini PhD teesid, mitte "poolpehme" litsensiaadi töö.
Nt siit: http://www.dissertations.se/about/Leonid+Kuzmin/
to 17:48 -
avasin Teie poolt viidatud PhD teesid.
.pdf -faili lk. 68 toodud tabel.4 näitab veel kord minu eelmise küsimuse (17:37) aktuaalsust. Kiiruste vahed on suht väikesed ja pea olematud. Samas (tab.2 lk.67) temperatuuride vahemikud õhus -2 kuni +7 ja lumel -4 kuni 0. Vahed õhuniiskuses 59 kuni 75 %-ni.
Ja seda ainult NELJA katse arvestamise puhul (ÜHEKSAST!).
Oma juhendatavat üliõpilast ma sellise väikese "tõestuspagasiga" küll veel kaitsma ei lubaks.
//Loodan, et mõni teaduslike uuringute spetsialist suudab mind ümber veenda, et 4 katset 9st tagab uue teooria tõestuse!//
ja siis
//Oma juhendatavat üliõpilast ma sellise väikese "tõestuspagasiga" küll veel kaitsma ei lubaks.//
ütleme nii, et hahahahaaaa
18:53 -
mis siin naerda?
Kõigepealt ma ei usu, et kui ainult neli katset üheksast vastab Doktorandi eeldustel ja selle pärast arvestatakse (teisi mitte), et siis saab see olla mingi kindel tõestus.
Teiseks - nii väikese katsete arvuga (ja seal juures selliste mõjufaktorite variatsioonidega!) - tõesti ei pea kaitsemisele lubamise vääriliseks.
NB! Sõna "tõestuspagas" eelnevas kontekstis/kommentaaris ei olnud ilmaasjata jutumärkides.
Kui ma oleks ajalehemogul, siis peaks seda lugu nüüd vist juba müüma pealkirja all: "Siin oli kõva lugu! NÜÜD SIKELDATUNA!"
Ise kirjutan ja ise annan hinnangu (väga kõva lugu)
Uus tase Pulleritsult :):):)
Minu meelest väga tummine lugu. Autor ütleb ju sulaselgelt, et piisava papi olemasolul saab määrides igal juhul parema suusa kui sikeldades nii et siin pole nagu midagi diskuteerida. Oluline koht on see, kus öeldakse, et meetod peaks võimaldama rohkem suusatada ja vähem suuskadega jahmerdada. Minu jaoks oluline. Suuskade määrimine ON praegu raketiteadus, mis tavainimesele ammu hoomamatu ja niisugust suht lollikindalt viisi kavatsen igal juhul proovida. Aga muidugi on raketiteadlased (nännimüüjad @ co) vihased.
Lugu sobib rubriiki "Ussiõli" imehästi.
Okei, kuidas oleks see variant: veame kihla, et teen Tartu maratonil sikeldatud suuskadega enamikule määritud suuskadega sõitjatele pähe, isegi kui olen juba neljandat päeva praegu haige?
No seda kihlvedu pole raske võita. Isegi kui sa näiteks 1000. koha saad, edestad sa veel mitut tuhandet määritud suuskadega sõitjat.
Autor on selle kommentaari eemaldanud.
Priidu viimases postituses öeldu, et ta neljandat päeva haige, selgitab kõik.
Mis selle teema algatamise mõte üldse on, kas see, et Priit saaks öelda, et veame kihla, ma võidan määritud suusaga suusatajat.
Sama moodi võib kihla vedada, et määritud suusaga võistleja võidab Priitu ja võidab pikalt.
Kui PP neljandat päeva haige ei oleks, saaks ta ilusasti aru, et kumbagi kihlvedu ei saa võita.
Ja nädala eriauhind goes to...
dumbharrastajale!
No sellist kino ikka annab korraldada, naera surnuks. :))))
Auhinnaks purk pulbrit Rex TK-244 ja Nagano klots.
NB! Mitte kasutada pesumasinas ja tõkkiskingana!
Sellise dumbharrastaja jaoks on sikkel parem - hea kindel valik.
Määrded on tema jaoks liiga keeruline teema.
Olen ka ise samasugust olukorda näinud. Mees tuleb juurde ja küsib, kuule, ole hea vaata miks mu suusad ei libise. Vaatan põhja ja pilt selge- Estonia oli saanud täispikkuses pidamist. Eriti kummaliseks tegi olukorra tõik, et tegu oli minu kehalise kasvatuse õpetajaga. Aasta oli 95 ja juhtus see Kurgjärvel.
Autor on selle kommentaari eemaldanud.
Autor on selle kommentaari eemaldanud.
Mille poolest erineb Kuzmini sikkel "tavalisest" siklist?
Kõige külmema ilma pidamismääre õhkõrna kihina täies pikkuses üle põhja hõõrutuna, seejärel sisse korgituna ja lõpuks põhjalikult harjatuna parandab suuskade libisemist. Fakt. Testitud.
Üldse ei hakka vastu vaidlema, asi võib tõsi olla, aga põletama hakkas küsimus, et miks Sa seda tegid? :)
POMMUUDIS!!!
Ole Kristian Sauge on oktoobris 2012 leiutanud imepärase "Multicut" sikli, mis ületab kvaliteedilt ka kestvuselt kõik teadaolevad siklid. Norra koondis on juba lubanud seda 2014 Olümpial kasutada. Patenditaotlus on mehel ka sisse antud ja esimene partii (50 tk) müügile paisatud. Sikkel maksab 473 €. Artiklis on ka mehe meiliaadress, kes soovib siklit endale muretseda.
"Steel Drooling of cross country skis are an alternative / supplement to stone grinding. Removing old base material, plans ski, repair the damage in the base and take down structure. Ski base keeps sliding properties over a long time and takes up very little dirt / contamination from the snow. Stålsiklingen - Multicut - is a newly developed product which offers a double egg "Hard Metal" which is polished with diamond polishing wheel. Additionally, there is an egg in the "high speed / carbon steel "that can be ground even on a whetstone. Ski base is very smooth / level and free of microhår. Can be used alone or together with the structure and tools topping-products. This is a high quality product that has a wide applicability in prep. of cross country skis. I've got an agreement with the Norwegian Ski Federation / Association that they want to try out the product towards the Olympics 2014. Scraping The first 50 are ready for delivery at the end of this week. The ditributeres through Mils Luker `n Sport, Sportspro A / S, and through me. - What does Multicut? - retail price at Mils Luker `n is kr. 3499, - says Ole Kristian Sauge to Langrenn.com. - For more information, or offer prep. Ski, contact: Ole Kristian Sauge, ok@lierfoss.no Tel; 913 63 204, round man who created / applied for a patent on this product."
Autor on selle kommentaari eemaldanud.
Kas mitte puusuusaga ei olnudki nii, et (tahke) pidamismäärdega tõmmati kogu suusatald kokku? Selline mälupilt on jäänud lapsepõlvest. Ja arvatavasti ka Raini kekaõps lähenes oma plastiksuuskadele vanakooli määrimismetoodika alusel?
Ja lugejatele teadmiseks: Rain on ühe aastakümnete taguse legendaarse suusatreeneri-määrdeleiutaja lapselaps! :)
No mitte kogu puusuusk ei määritud pidamismäärdega, vaid ikka libisemismäärdega, mis oli sarnane pidamismäärgega.
Loogika oli siis järgmine: purgil olev temperatuur näitas LIBISEMISEKS sobivat temperatuuri (mitte pidamiseks nagu praegu)ja see määriti libisemisalale ning korgiti.
Pidamiseks aga valiti samast rivist 1-2 astet soojema ilma libisemismääre! Vot tak!
Isand Pullerits, kirjutage ka lugu tõrvast, et kuhu see tänapäeval kõlbab?
"Norra koondis on juba lubanud seda 2014 Olümpial kasutada" Jah, kindlapeale kasutavad. Nui neljaks, tõmbavad kõik oma suusad ainult sikliga üle, saagu mis saab. Olgu ilm ja olud millised tahes, ikka sikeldavad. Kui vaja, siis veel mitu korda kah.
Üks mind ammu vaevanud küsimus, mis haakub natuke teemaga.
Kui määrida suuski ette ja pole kindel täpselt mis oludele libisemist määrida. kas siis a) määrida pigem soojema ilma määrdega või b) määrida pigem külmema ilma määrdega.
Eeldaks, et pigem külmema ilma määrdega, kui just päris sula ei ähvarda aga .. ?
02:36, just nii see oligi omal ajal.Eraldi peatüki saaks sellest,kuidas määriti plastsuuski siis,kui need ilmusid.Suusad tulid enne kui määrimise oskused,kogemused.
08:30,suusatõrvaga teevad mõned vanatehnika taastajad kokku polte-mutreid,siis ei roosteta kinni.
08:39,suuski määri ikka õigel ajal ja õige määrdega.
14.22 küsis:
Aga kui oskamatule (selline tavaline harrastussportlane, kes mõtleb, et võiks sikeldamist proovida ja läheb täna kohe ostma) sikkel ja paar suuski kätte anda ja ta, ütleme, 30 minutit nende kallal ära müttab ning sellest üleni higine, kuid tulemuse suhtes jätkuvalt ebakindel on, siis kui suur on oht, et ta selle ajaga ühelt ütleme 0,5 mm ja teiselt 1 mm maha kaabib?
Ehk siis, minu küsimuse mõte on, kas vale siklihoiu ja tehnikaga on võimalik kiirelt kaevuda ka suusapõhja sügavustesse või on suusapõhja materjal ikka niipalju kõva ja sikkel tehtud (nimelt) niipalju pehme, et fataalseid tagajärgi pigem ei teki ka juhmi sikeldaja käes?
Lihtsalt oskaja saab põhja ühtlasemalt siledaks ja suusk libiseb paremini, oskamatu aga ukerdab oma kunstteostega (nimetagem siis nii) rivi lõpus ja enam-vähem kogu traagika?
Vastus: Mulle tundub suht ebatõenäoline 0.5 või 1 mm alt ära saada. Isegi + siklit kasutades, mis on agressiivsem, ei ole see ilmselt tõenäoline. Sikeldad nii kaua kuni kivilihvi muster kadunud on.
Kui kõvasti tahta, siis ilmselt saab ka läbi suusa kaevuda, aga kui mõistusega võtta, siis on see enam kui ebareaalne. See sikkel ei kaevu kuhugi ja juba esimeste kergete tõmmetega saad aru, kuidas see toimib. See on ilmselgelt lihtsam kui tundub:)
Kaine kriitika autori kirjatükist kumava liigpositiivsuse maandamiseks
Hr Lond on kahtlemata tugev, seda näitavad ka tema tulemused muudelt aladelt. Selline sõija suusatab ka puusuusaga kiiremini kui keskmine harrastaja. Kui mingile kõvale vennale anda täiesti määrimata ja sikeldamata halliks kulunud suusa, sõidab ta ikkagi enamikust kiiremini. Seega teoreetiliselt on igal ühel võimalus eurot ja minutitki kulutamata hea tulemus teha.
1. Igaks treeninguks klassikasuusa parafiinitamiseks ei ole vaja pidamismääret maha võtta. "Suusk libiseb piisavalt hästi, et trenni teha. Ja kes üldse vajab trennis super lipet?" Arvatavasti libiseb "piisavalt hästi" iga hästisobiv suusk, mida ei ole hooldatud ei parafiini ega sikliga. Suusahooldusest loobumine aja ja raha säästmiseks ei ole argument, millega tavapärast suuskade määrimist mõttetuks tunnistada.
2. Tipud ei kasuta sikeldamist, sest eelistavad suuski igale raja- ja ilmaolule kõige paremini sobivaks kohandada. Sikeldamise meetod toimib põhimõttel, et hooldamise asemel nülitakse üheks hetkeks (300 km?) kulunud plastikiht maha ja iga värske asi toimib paremini kui kulunud asi. Küll aga ei ole võimalik mõne sikli abil suuska ilmale kohandada nii, nagu tavapärase määrimise + lihvitud/pressitud/lõigatud struktuuridega saab. Väita, et edukaks määrimiseks on vaja mitukümmend aastat kogemust ja meeletut määrdearsenali on rumalus. Iga keskmine harrastaja saab suvalise odava parafiini sulatamisega kergemini hakkama kui metallsikli abil põhjatasandamisega.
3. Aga loomulikult toimib sikkel paremini koos struktuuriraudadega, sest sikkel teeb põhja täiesti siledaks, mis iga ilmaga ei libise. Seetõttu tuleb struktuur ise juurde lisada. Sikli soetaja vajab konkurentsivõimelise suusa jaoks ka struktuuriraudu, mis ei ole odav lõbu.
4. Kui maratoni lõpukilomeetriteks on parafiin (pulber vms) kulunud, siis ei ole tõesti enam võimalik hinnata määrde toimet sikeldatud suusaga võrreldes. Aga kui sõitja on sama jõukulu juures sõitnud määritud suuskadel maratoni esimese poole nt 10 min kiiremini, siis ei oma määrimise eelis lõpus enam mingit tähtsust, sest ajavõit on juba saavutatud. See siin on fiktiivne näide tõestamaks, et autor ei suuda nagunii tõestada sikeldatud suusa eelist, seda ka pikkadel distantsidel.
5. Autori sisetunne on õige, sest lahtisel lumel toimib struktuuriga põhi paremini kui sile.
6. Jah, määrides saab reeglina libedama suusa.
7. Seda sai juba alguses kommenteeritud. Kindlasti on ühe määrimise hinnavõit olemas ja kindlasti teeb tuju heaks. Suure tõenäosusega oleks autor 50-eurose määrimisega sõitnud veel kiiremini, aga seda ei saa tagantjärele tõestada, nagu ei saa tõestada kiirema aja põhjusena just sikeldamist.
8. Teadmiseks, maratonil ei pinguta ega võistle vaid esimesed 100, vaid paar tuhat sõitjat (ka kohtadele 1000-2000). Keegi võiks selle kohta kinnitava või ümberlükkava uuringu teha, aga mõneminutilise ajavõidu nimel sõidab väga arvestatav hulk. Suusatamine on nendele kõigile hobi, kuid kui ollakse pool aastat sõiduks valmistunud ja treeningutel tundide viisi aega kulutatud (mis on selle kõrval määrimise ajakulu?), siis on põhjendatud ka soov parimale võimalikult suusale.
9. Õige. Sikeldamise proovimisel on ainult see hind, et kaotatakse kivilihvitud struktuur, mis on paratamatult paljudes oludes kiirem kui sile pind. Julgen soovitada sikeldamist trennisuusale, millega võistlemas ei käida. Samas ei ole sikeldamisel mõtet pühapäevasuusatajal, sest sikeldamise hind kas oma vahenditega või teenusena moodustab juba märkimisväärse osa suuskade hinnast. Sel juhul on veel muretum ja mõnusam suusad üldse hooldamata jätta.
10. Raske õppustel, kerge lahingus. Kui libisemise parandamine trenniks oluline ei ole, siis on sikeldamine hea alternatiiv. Kes tahab võistlustel kasutatava suusaga trenni teha ja arvab määrimise aja- ja rahakulu suur olevat, sellele soovitan suusad pigem üldse hooldamata jätta, sest struktuuri mahasikeldamisega kõige kiiremaid suuski ei saa. Positiivne noot ka - sikeldatud määrimata suusk on võistlusvõimeline külmades ja kuivades oludes, samuti väga määrdunud rajal.
Ain-Ivar on tõenäoliselt elu parimas vormis (kahetunnised treeningud, sisaldades 4 X 10 min 3m18s 4 min rec) ja astub TM-il Pulleritsule ohtlikult kandadele. Võib-olla isegi paneb ära. Selle vastu ei aita sikeldaminegi.
// Suusahooldusest loobumine aja ja raha säästmiseks ei ole argument, millega tavapärast suuskade määrimist mõttetuks tunnistada. //
Päeva tsitaat.
Kas tuleb kulda juurde? :)
http://sport.postimees.ee/1115178/vanameister-jaak-mae-osaleb-tana-eesti-meistrivoistlustel
Mäletan, et 30 aastat tagasi kasutati ka terava servaga metallkaabitsat pealmise (oksüdeerunud) kihi maha võtmiseks.
Seda nimetati laastu lõikamiseks.
Ise kasutasin kokkuhoidlikult ainult kõige tähtsamate võistluste eel, Visu Racerite lipe paranes oluliselt. Peale laastu lõikamist parafiinitati nagu praegugi. Hea kaabitsa sai näiteks höövliterast.
http://sport.postimees.ee/1115510/liina-luik-taitis-dubai-maratonil-mm-normi/
no näete! suusatamine on soojakartlikele! tubli rütrik igatahes!
seletage keegi ära, kuidas sikeldatud suusapõhi peab 900km vastu ilma halliks minemata. Ei usu, et enam lumekristall ei kuluta põhjakarvasid lahti. Arvan, et algul paraneb küll lipe aga halliks läheb samamoodi mõnekümne km järel. Uus määrdeta suusk ka algul lippab meeletult
Priit, sinu kaasblogija sikeldas suuski juba 80-ndate alguses.
Lauri, ma ei oska öelda, kas peab 900 km vastu ilma halliks minemata, kuna see oleks minu 3 viimase aasta kilometraaz. Aga fakt on see, et 220 km järel (umbes niipalju olen sõitnud peale viimast sikeldamist) ei ole seda juhtunud. Põhjus on minu arvates selles, et need mikrokarvakesed, mis määrde kuludes "püsti" tõusevad saab sikeldamise ajal põhja alt eemaldatud.
Sinu arvamus, et mõnekümne kilomeetri pärast on põhjad hallid ei pea kahjuks paika. Testitud! Aga loomulikult on sul õigus seda mitte uskuda:)
Kahjuks ei ole eestis mõistlikku suusafoorumit või pole seda leidnud. Ehk on siin teadjaid - arvajaid: Kuidas suhtuda turule tulnud odavatesse, käsikorgitavatese fluoripulbritesse ja ka samade firmade pakutud HF parafiinidesse? Kasutamise kogemused, kestvus suusa all? (ka-wachs.at; racewax.com ja ehk ka teised)
Põhimötteliselt saab ka autot kodus värvirulliga ise värvida selleasemel et see maalritöökotta viia. toon jääb ju ikka enamvähem samaks
see kõik on juba rootsis läbikäidud tee ja juba aastast 2006. vot nii palju me neist ses asjas maas
nii et punnitage edasi, sikeldage aga.
peaasi, et ilm iga päev ei muutuks ning teil ei tekiks soov iga päev head suuska saada.
ja muidugi kõige täpsema hinnangu saate kui keegi suvaline ütleb, et wow, sõitsin 65km maratoni tervelt 3min kiiremini ja treenisin palju palju vähem, ning lisaks olen pime ja jalutu kah veel, aga see imesikkel tegi ikka imet...
"Kusagil on kala...."
Ei pruugi kala olla. Eemaldatud laastu kaalu järgi arvutati ristküliku ruumala reegli järgi ristküliku kõrgus (loe eemaldatud kihi paksus), teades ristküliku pindala. Laastu tegelik ruumala ei puutu asjasse, oluline on vaid selle kaalule vastav polüetüleeni ruumala.
Iseasi on kogu Kuzmini teooria. Selle mõned punktid ei lähe kuidagi kokku füüsika ja keemia põhipostulaatidega. Iseenesest ei pruugi vale teooria praktilist tulemust olematuks muuta, autor lihtsalt ei oska saadud tulemust teoreetiliselt põhjendada.
beli foto ayam sabung paling bagus
sabung ayam-pukul mati
Tere ja Tere tulemast Spotcapi ülemaailmsetesse laenuteenustesse. Minu nimi on Claudia Klein, olen laenuandja ja ka laenukonsultant.
Kas vajate rahalist tugevdamist? kas vajate laenu erinevatel eesmärkidel? Kui vastus on jaatav, soovitan teil pöörduda minu ettevõtte poole | spotcapglobalservices@gmail.com | või kirjuta meile WhatsApp: +4915758108767 | ja teie kontol on laen 24 tunni jooksul, kuna pakume suurepäraseid laenuteenuseid kogu maailmas.
Pakume kõikvõimalikke laenuteenuseid (isiklik laen, ärilaen ja palju muud), pakume nii pika- kui ka lühiajalisi laene ning lisaks saate laenata kuni 15 miljonit eurot. Minu ettevõte aitab teil mitmesuguste laenutoodete abil saavutada mitmesuguseid eesmärke.
Me teame, et seadusliku laenu saamine on alati olnud tohutu probleem Üksikisikute jaoks, kellel on rahalisi probleeme ja kes vajavad selle lahendamist, on paljudel inimestel kõrgete intresside tõttu nii keeruline omakapitalilaenu saada kohalikest pankadest või muudest finantseerimisasutustest. määr, ebapiisav tagatis, võla ja sissetuleku suhe, madal krediidiskoor või muud põhjused
Enam pole ooteaegu ega stressirohkeid pangavisiite. Meie teenus on saadaval ööpäevaringselt - saate laenu ja teha tehinguid igal ajal ja igal pool, kus seda vajate
Pakume 24-tunnist maailmatasemel laenuteenust. Päringutele / küsimustele? - Saada e-kiri aadressile | spotcapglobalservices@gmail.com | või kirjuta meile WhatsApp: +4915758108767 | & Saate vastuse hetkega.
Teie pere, sõbrad ja kolleegid ei pea teadma, et teil on vähe raha, lihtsalt kirjutage meile ja saate laenu.
Teie rahaline vabadus on teie kätes!
Just eelmisel nädalal sain siin Steveni fondidelt 10 000 euro suuruse laenu. Ma ei usu kunagi, et see oli tõsi, sest nägin veebis munandit, kuidas keegi neilt laenu sai, kuid eelmisel nädalal oli see mulle selge need igasuguse laenu saamiseks e -posti aadressil stevenfunds@outlook.com või whatsapp +2347043593434
Postita kommentaar
<< Esileht