Aitab võltspaatosest, et suusatamine on lahe! Tunnistan üles, et suusatamisega seotud toimingud on kuratlikult tüütavad. Näiteks eile käisin trennis. Naine küsis enne, kui kauaks lähen. Vastasin, et umbes kaheks tunniks. Kui tagasi tulin, imestas ta, et läks üle kolme tunni.
Kuhu aeg kaob?
Tavaliselt saan töölt kella poole kuue ajal tulema. Enne kuut jõuan koju. Vahetan riided. Söön. Kell hakkab lähenema juba poole seitsmele. Normaalsed inimesed lasevad lõdvaks ja naudivad elu. Kõvadel meestel tõsine töö alles algab.
Kõigepealt parem küünarnukk teipida (annab aeg-ajalt tunda). Siis Swatchi osutitega käekell Suunto digitaalse kella vastu vahetada (ei ole pulsikell!). Ja töised-argised Bulgari prillid vanade prillide vastu vahetada (ei ole mõtet uusi kalleid prille, mis maksid üle 500 euro – maksid ennekõike uudsed klaasid, millega näeb ühtviisi hästi nii kaugele kui lähedalt –, lumetuisus solgutada, eriti veel nendega hange lennata). Alles siis saab hakata riideid selga ajama. Kindlasti mobiiltelefon taskusse ja varukindad samuti. Suusasaapad seljakotti, suusad ja kepid näppu. Ahjaa, kui ees ootab pikem trenn, võiks ehk joogivöö ka kaasa võtta. See tuleb esmalt SiS-i GO Electrolyte Energy Fueli seguga täita, siis kuum vesi peale. No nii, nüüd sai vist kõik?
Aga mis mul siin kurta!? Mul ju tegelikult on vedanud. Dendropark ja spordipark jäävad kodust kõigest kilomeetri kaugusele. Sinna saab rahulikult jalgsi kohale minna. Mõelda vaid, mõned mehed peavad autoga teise linnaotsa sõitma, mõni sõidab hoopis kuskile metsa...
Mul on koguni topeltvedanud. Suusavendade hooldestaap asub otse spordipargi kõrval. Saan oma suusad neile juba eelmisel päeval jätta, et trenni jõudes oleks ettevalmistatud varustus kohe võtta. Mõelda vaid, mõned mehed kulutavad oma aega veel määretega mökerdamisele. Amatöörid... Igal endast lugupidaval tegijal on oma määrdemees, kes tunneb tema varustust ja sõidustiili ja kellel on kogemusi, kohutaval hulgal kogemusi, ja loomulikult igat masti määrdeid ja pulbreid ja mida veel, mida ühelgi amatööril kunagi kodus piisaval hulgal ei leidu.
Nagu näete, on issanda päike ammu looja läinud, enne kui üldse suusad jala otsa saab.
Jooks ja rattasõit on ikka palju lihtsamad. Pole vaja tohutut ettevalmistust, pole vaja riietusega mässata. Tossudel paelad sõlme või rattakingal krõpsud kinni – aga vaadake, milline operatsioon on kasvõi suusasaapa jalga ajamine: paelad ja lukud ja krõpsud... ja siis puhasta tallaalust veel lumest-jääst, et saabas üldse suusa külge läheks. Terve ooper (või vähemasti aaria). Jooksu ainus miinus on see, et enne ja pärast peab põhjalikult venitama. Rattasõidus, eriti suustamises, selleks küll erilist vajadust ei näe – ja ega näinud ka ole, et keegi isegi enne võistlusi põhjalikult venitusharjutusi teeks. Seetõttu mõjus mulle üksjagu šokeerivalt, kui nägin eelmise kümnendi keskel Tehvandil, millest koosnes Eesti koondise suusatajate jooksutrennieelne venitusprogramm: panid jalatalla 45-kraadise nurga all vastu seina ja tegid kaks-kolm säärelihase venitust. Oligi kõik. Avaldasin selle kohta imestust isegi peatreener Mati Alaverile. No mis tal kosta oli? Ei midagi.
Pärast suusatrenni tuleb kogu too pikk ettevalmistusprotsess tagurpidi uuesti läbi teha. Terve vannituba saab niiskeid riideid täis. Lisaks juua SiSi REGO Total Recovery Fuel segu. Kui lõpuks duši alt välja saad, pole ime, kui vaevalt kahetunnisest trennist on saanud julgelt rohkem kui kolmetunnine ajakadu. Mõned mehed mässavad seejärel veel arvutiga, sisestades sinna andmeid ja imetledes tekkivaid värvilisi tulpi ja jooni – nagu viieaastased poisid... Aga kui Tartu Ülikoolis veel semester ka pihta hakkab, järgneb mul mitu tundi tudengite tööde parandamist või loengute-seminaride ettevalmistamist – seda siis lisaks Postimehe-tööle. Ja tihtipeale kutsutakse siia-sinna esinema ka, nii et aega tuleb leida nendegi ülesastete kokkupanemiseks.
Vähemasti teil on vedanud. Teil ju neid hilisõhtuseid lisaülesandeid enamasti pole. Pole siis ime, et saate hullupööra trenni lõhkuda, olgu või kella 23ni välja.
Tartu maratonini on veel viis nädalat. Seega viis nädalat tüütust veel.
******
Gemini Bridges, Moab, Utah. 18. aprill 2012.
Pildistanud Priit Pullerits. (Suuremalt vaatamiseks kikkida piltidele.)
Foto 1: Tartu dendropargi 4,7 km pikkuse ringi esimene tõus. Foto autor: Sille Annuk, Postimees/Scanpix
Foto 2: Suusatajad Rakveres Palermo terviserajal. Foto autor: Meelis Meilbaum, Virumaa Teataja / Scanpix
Foto 3: Suusatajad Tartu dendropargi 4,7 km pikkusel ringil. Foto autor: Sille Annuk, Postimees/Scanpix
Foto 4: Andrus Veerpalu suusasaabas. Foto autor: Urmas Luik, Pärnu Postimees / Scanpix
Foto 5: Eriti kõvad mehed, nagu see noormees Venemaal Novosibirski 35-kraadises pakases, käivad duši all otse lumes. Foto autor: RIA Novosti / Scanpix
71 Kommentaarid:
Mida me siis sellest viimasest lõigust välja loeme? Et Priit ikka esineb Tartu Maratonil? Või...
PP: Vähemasti teil on vedanud. Teil ju neid hilisõhtuseid lisaülesandeid enamasti pole.
Iga mees on ise oma õnne sepp. Tule tuhvli alt välja ja enesetunne läheb paremaks.
Priit on kange vend. Mina teen poole rohkem trenni, aga tulemustes ei saa temale ligilähedalegi. Õpilasi ja muid muresid mul ei ole, plogi ma ka ei kirjuta. Priidus on sisu. Oleks loodus talle jämeda turja kinkinud oleks ta seal United Bakeris tiimis kindla peale
Milleks varukindad ja miks suusasaapaid kohe kodus jalga ei pane?
suusasaabastega, eriti vabatehnika omadega kõndimine on ju nagu kummikinnastega viiuldamine. Kilomeeter kõndida ja veel kui tänavad libedad? Ei tänan
Mul tekkis ka see küsimus, miks varukindad? Pole eales kodust topeltkindaid kaasvõtnud, kas siis mitte kui sõit kestab 3 tunni kanti.
... kui ovaali tehnilistel laskumistel korduvalt kukud, tahaks ikka kuiva kinda lõpuks kätte pista...;)))
Härra Pulleritsu jutus on iva. Olen ise ka endalt sageli samasuguseid küsimusi küsinud. see riidesse pusimine, eriti veel külma ilmaga on krdi tüütu ja kui oled ennast tiba üle pakkinud ja korralikult läbi higistanud, siis katsu pärast neid keha külge kleepuvaid nartse kätte saada. Vanal hallil ajal kui veel puuvillast pesu kandsin lõppes, asi vahel särgi puruks rebimisega. Aga mingi seletamatu jõud ajab ikka ja jälle kui lumi maha tuleb higi valama ja suuski mööda lund nühkima. Kevadel kui päike paistab ja libisemine imehea on, lisaks veel vorm ka ,on samas fantast mõnus vaikselt kuskil looduses liuelda. Pole lihtsalt head ilma halvata ja vastupidi. Heteromehed (igaksjuhuks täpsutan, muidu võetakse IP välja ja pistetakse pedede solvamise eest veel pokri) teavad, et elu koos naistega on rist ja viletsus ja vahel me küsime, et mille krdi nimel neid naisi taluda ja kannatada, aga no samas olgem ausad, eks neist ole tiba kasu ja rõõmu ka lõppkokkuvÕttes.
No ei saa muidu, kui pean ikka paar lauset viskama närimiseks ja seedimiseks. Olen ikka seda blogi lugenud ja vahetevahel naerda saanud. Siin toimub sama mis suusarajal, ainult rollid on vahetunud. Siin on autoriks oma eriala tippspetsialist, kes edastab kahtlemata lihvitud tekste. Seepeale terve kari härgi läheb punaseks ja hakkab pusklema, aga lõpuks pole nad ikka kaugemale jõudnud kui teise saja sisse, mõni parem ka esikümnesse. See on nagu "revenge" suusaraja tulemuste peale, kus autor paljudele siinsetele näib alla jäävat. Vahe nende alade vahel tundub olevat vaid selles, et blogi kommentaatorid (valdavalt) ei saa aru, mis võistlusel nad osalevad ja mitmendaks jäävad. Igaljuhul on tore lugeda seda kõike ja soovin kõigile jõudu nii edasi hoida! muidu poleks nii huvitav lugeda.
Priit ära rohkem peale võta!
Nii ongi :)
23:36
MP (Mitte-Priit)
Autor on selle kommentaari eemaldanud.
PS! Tegelikult kulub kahetunnisele suusasõidule rohkemgi kui 3h, sest õige proff teeb oma suusad ise valmis, amatöör (loe: algaja) laseb need teistel määrida...
00:53
jep
Tegemised enne ja pärast suusatundi(e) on osa kogu suusatamise protsessist. Tüütutena vöivad need tegemised töesti tunduda, aga üldse mitte seepärast et nad tüütud ongi. Igavaks ja üksluiselt rutiinseks muutub see suusatamine ise kui päevast päeva vaid ühes paigas nühkida. Ning löpptulemus tundubki tüütu ajaraiskamisena...Olles sel talvel ca 80% suusa km-dest Pulleritsu nimelises dendropargis läbinud, siis näiteks täna, peale 3-e päevast pausi kui taas suusad alla sain, mötlesin, et kaen kuis ilm ja rada. Ilmal polnud viga, rada oli ülihea, plaan valmis- teeks 6 ringi...peale 4-ndat viskasin suusad autosse, ei viitsinud enam, ole nagu tükitööline....homme prooviks hoopis TM rada vahelduseks...
Ükski hobi pole kunagi raha sisse toonud, pigem vastupidi, ajakulu seejuures pole ka mötet lugeda. Igaühele oma, kes istub öhtu öllekas ja jätab mündid sinna, kes aga suusatab...Kolmas teeb veel hoopis midagi muud.
Maamees
Voldemar Kull ("Priit on kange vend. Mina teen poole rohkem trenni, aga tulemustes ei saa temale ligilähedalegi.") ei ole osalenud ühelgi Tartu Maratonil, KTM üritusel ega isegi mitte ühelgi Estoloppet sarja üritusel. Kesse küll võiks blogiomanikule nii meelitavaid sõnu lausuda?
Johhaidii, mis sa välja lobisesid!
Mees on juba aastaid talvel naisele pea igal nädalavahetusel rääkinud, et läheb suusatama ja PP-le ära tegema, aga nüüd läks kõik mokka.
Damn, damn, damn !!!
AGA, üks pääsetee võib-olla siiski on, äkki naine ei loe seda blogi. Muidugi, kui nüüd realistiks jääda, siis kas üldse on kedagi, kes teaks kedagi, kes tunneb kedagi või tema sõbrannat, kes ei käi siin lugemas. Ega vist, oi kurja...
Pullerits treenib aastas 314 tundi (2012. a). Keskmine TM osaleja treenis 2012. a 267 tundi. Voldemar Kull, kui väidab, et teeb Pulleritsust poole võrra rohkem trenni, peaks treenima 471 t (vrdl - Thomas Alsgaard 475 t). Uskumatu, milliseid kõvu trennimehi Eestimaal leidub.
Aga Pullerits võidab neid mängleva kergusega.
Pullerits on kõva mees. See on artikli leitmotiiv.
"Normaalsed inimesed [=teised mehed, ilmselt siis äpud ja jobud] lasevad lõdvaks ja naudivad elu. Kõvadel meestel tõsine töö alles algab."
Kahe-, ei kolmetunnine trenn on ainult soojenduseks tudengite tööde läbivaatamisele. Seal pannakse alles õige tempo peale!
Teised mehed lasevad lõdvaks . Pullerits ei lase kunagi lõdvaks. Ka pärast trenni mitte.
Ja mõni mees ei ole veel suuski lae alt välja võtnudki. Sest ei viitsi 20 km sinna ja 20 km tagasi sõita. Tea, mis minuga suve jooksul juhtunud on. Aga TM 4 tunniga. Nagu alati.
Suusatamine on fun.
Võrrelda jooksmisega seda ei saa. Vabandust, see tähendab, et saab küll, juhul kui teed seda ainult selleks, et oma 'tunnid täis saada' või tunniks ajaks puls üles ajada.
Autor on selle kommentaari eemaldanud.
Holden seletas asja väga hästi ära.
Selline unelmate ilm on nt. täna! -13C saab igaüks suusa ka toekalt pidama, lükka ja naudi! Harimäe ümbrus ( ja mitte ainult) paras talvemuinasjutt! Tõesōna- ei kadesta ovaalimehi; käisin eelmisel aastal korra proovimas; mott kadus 5 ringiga; endast hakkas piinavalt hale. Sõitsin tookord Voorekale; sai närvid korda.....;)))))
Ma eelmine aasta treenisin alates oktoobrist kuni märtsi lõpuni koos Haanja ja Tartu maratoniga kokku ainult 53 h. Haanja sõitsin alla 3h ja TRM nõks üle 4h. Kui ma ka 300 h treeniks, siis stardiks nähtavasti esiridadest.
Teet
Aga kes on tegelikult Liivimaa andekaim suusataja?
Tundub nii, et Teet!
Teet, soovitan edaspidi treenida u 475 t, hakkaksid auhinnarahasid saama ja elu oleks lill :)
Huvitav - kui jutt tõsi, siis kuidas juhtus herr Pullerits Laululava tagant Dendropargi poole (suusad seljas) juba kuskil poole nelja ajal.
Miski ei klapi... (või siis suusatades võib ka Priit suhelda Suusaliidu moodi - "ebatäpsete faktidega")
Suure rügamise keskel ei tasu ära unustada, et ka puhkusel on treeningutes väga oluline roll.
http://sport.delfi.ee/news/suusatamine/murdmaasuusatamine/petter-northug-porutas-keset-hooaega-kanaaridele.d?id=65521622
Ses jutus oli paar asja mäda.
Esiteks jutt joogivööst ja joogi segamisest. Aitab Arctic vmt valmisjook küll.
Nende mahtude juures Rego? Hommikul minnakse uuesti peale või? Milleks see.
Ehk kahe joogi lugu saaks kokku hoida.
Kell, numbritega. Miks? Seieritega kellast küll. Või hoia digitaalne ka päeval käe peal. Pole tööl nii šeff? Väärtushinnangud paigast järelikult.
Venitused? Suusatajal pole vaja?
Ahh?
Lihas pärast ikka lühike. Uuri tennisemängijatelt (kes ka talvel saalis käivad), miks nad ei suusata?
Kanged on ja kiirus kaob. Sama ratturitega.
Venitamine on ülioluline. Kui sörgid pärast koju, venita 10-15 minutit. Pulleritsu vanuses vältimatu, kuid sportlastel asendamatu.
Ja siis kirute, et poisid ei saa karika punktidele. Appi.
Holden - ei seletanud asja ära. Ega joosta ole tuisus mugavam. Oksapraht suusarajal - selle üle ohkamine on nõrkuse tunnus:D
Ega ilma naelikuteta jääkonarustel joosta ei ole kindlasti lõbusam.
Kõik sõltub varustusest, psüühilisest seisundist, ja füüsilisest eelkõige.
Nii et, mina seletasin ilusti ära - kõik on individuaalne, leppigem sellega.
"Kindlasti mobiiltelefon taskusse ..." - milleks see veel suusatamisel vajalik on? Mobilohoolik?
Mul tekkis sama küsimus mobla osas.
Variant on, et mobiiliga saab vajadusel oma Postimehe ihufotograafi pilti tegema kutsuda :-)
Või täpsustada konspiratiivkohtumise asukohta oma salaallikatega ;-)
Aga kui tekib vajadus keegi kiirelt kätte saada? Lähed koju või kusagile telefoni otsima?
Näiteks kukud või on keegi teine nii kukkunud, et on tarvis abi kutsuda.
Mobiil telefon selleks ongi, et seda saaka kaasas kõikjal kanda.
Kui treeningtundide vägisi täitmine kohustuseks muutub, siis on lugu halb. Natuke vabamalt peab seda harrastust ikka vötma.
Mobiiltelefoni tassin kaasas vaid juhtudel kui satun inimasustusest höredamasse keskkonda, nagu TM rajale, Käärikule jne. Seda vaid selleks, et äkki juhtub endaga midagi vöi on kellegi teisega juhtunud ja vaja abi kutsuda. Könedele ei vasta kunagi, vöiks ikka päevas möne hetke vaid iseendale pühendada. Juua ka kaasa ei tassi, mitte kunagi, mul oma teooria, et egas organism automootor ole- valad sisse ja paned kohe edasi. Estoloppeti maratonidel eriti pakutavat jooki ei tarbi, samal pöhjusel. TM-l natuke, aeg on pikem lihtsalt. Eelnevatel päevadel ja enne starti tuleb tankida. Geelide manustamisest ei hakka rääkimagi. Kes usub, et aitab, manustagu pealegi, peaasi, et rada ei läbusta.
Maamees
Minu varustus täna koosnes 18 esemest:
Kiht 1
- pesupüksid Odlo bokser-tüüpi, Warm Art 71020 (Odlo internetipood 45 €)
- pesusärk Craft Be Active Extreme Shortsleeve Art 193890 (Craft internetipood 38 €)
Kiht 2
- pesupüksid Craft Be Active Extreme Underpant Art 190985 (Craft internetipood 43 €)
- fliis Odlo Tirano Art 71700 (Odlo internetipood 70 €)
Kiht 3
- suusajakk Craft Skier's Jacket (Rademar 57 €)
- jooksupüksid Asics, soojad (u 40 €)
Jalas
- plaaster Hartmann Latex-free
- sokid Nike Sport Essentials Non-Cushioned Running Quarter Socks Art SX3328 (Sportland 5 €)
- jooksukingad Asics Gel Arctic 4 (Sportland Kristiine Running € 119)
Peas
- buff Original (Tallinna Kaubamaja u 20 €)
- suusamüts Peak Performance (Rademar u 12 €)
Käes:
- kell Polar RS 100 (Sportland 107 €)
- kindad vill/kašmiirvill (Stockmann 15 €)
Varu:
- jooksuseljakott Mizuno 5 L (Sportland Kristiine Running 35 €)
- müts Craft Windstopper Champ Hat (Nõmme spordipood "Stopper" € 30)
- müts Craft Be Active Extreme Windstopper Skull Hat (Craft internetipood € 30)
- kaelus Devold Active meriinovill (Matkasport 25,50 €)
- vilkur Adidas Running Light E44711 (Startfitness internetipood 12 €)
Kokku 704 €, vanas rahas 11 000 kr.
Kahe tunniga sai kiirelt langeva temperatuuriga oludes (-10 C -> -15 C) joostes läbitud ca 21 km.
Ei midagi üleliigset, aga ka ei midagi puudu.
Priit, Tallinn-Nõmme
Priit, 20:11, kas treenisid 17 paiku Harku rajal?
Lugedes Priidu(20:11) kirjutist tekib kahtlus, kas talvel jooksmine on parem kui suustamine. Isiklikult olen avastanud ,et kalameestele mõeldud polüester pesu ( näiteks norfini oma) pole millegi poolest kehvem kui crafti või odlo oma , aga maksab ca 5 korda vähem. Huvitav kuidas vanasti suudeti sportida lambavillases ja puuvillases ja olla terve ja tugev. Söödi kaeraputru ja kapsasuppi jne, enamus isegi ei teadnud midagi pulbritest ja jõujookidest. Paremal juhul joodi "meeste hääd" või "borzommi". Kui vaadata vanu spordivõistluste protokolle, siis jooksuvõistlustel oli tase kõrgem, st. ajad millega praegu saaks esi kümnesse, ei oleks 30 aastat tagasi isegi esi 50 sse viinud ja millised jalatsid sel ajal olid. Nüüd on igasugu geeli tehnoloogijad ja värgid, aga ikka pooltel spordimeestel põlved läbi. Vaatamata liigesetoidu neelamisele. Suustamises on muidugi määrded ja suusad ning eelkõige raja kvaliteet nii palju muutunud, et praegu sõidab iga keskmine rahvasportlane üle ajad, millega Anatoli Smigun omal ajal Tartu maratoni võitis. Tundub et vanasti oli varustus kehvem ja mehed kõvemad. Nüüd on teadus toit ja varustus, aga mehed on ikka kuidagi pehmod?
PP, kas see talv mõne suusa km väljaspool Tähtvere oled ka kogunud?
Kõige tüütum on neid sadu km ühe ringi peal koguda.
See on umbes sama, kui sisehallis maratoniks valmistuda.
Täna oli Matu Palu vahe nagu muinasjutt, kus hing puhkas ja mida sai muretult uue suusaga sõita.
Vaatan, et audiitorina ja õppejõuna leiba teeniv tuntud spordiblogija Kaido ei ole 2012 spordiaasta rahalist bilanssi kokku löönud, vähemalt ei ole seda oma blogisse üles pannud. Siin on minu rahaline vaade (auditeerimata 8))
INVESTEERINGUD
Varustus
- jooksukingad (4 paari) 454 €
- riietus - 944 €
- muu (seljakott, vilkur) 47 €
Varustus kokku 1445 €
Inventar
- joogamatt 12 €
KULUD SPORDITEENUSTELE
Jõusaali kulud 131 €
Ujula kulud (8 korda) - 51 €
Spordiürituste osavõtumaksud - 0 €
Kulud sporditeenustele kokku 182 €
KOKKU 1639 € (25 645 kr)
2012 treeningumaht 364 tundi (79 % jooks, 9 % jõusaal, 6 % suusatamine, 4 % spinning, 2 % ujumine, 1 % võimlemine)
Sportimistunni maksumus = 4.50 €
Jooksutunni maksumus = 5.03 €
- - -
Midagi väga erilist nagu ei ostnudki, kuid summa tuli kokku üllatavalt suur. Suusavarustus sai ostetud 2010-2011, seega praktiliselt kõik on jooksuvarustus, nii suveks kui talveks (talvevarustuses saab oma 90% suusatamisel ühiselt kasutada). See aasta sai ostetud tipp-kvaliteedi kaupa, arvestusega, et peab mitu aastat vastu. Võib hakkama saada ka oluliselt odavamalt. Kokkuvõttes, "kõige odavama" spordiala - jooksmise - maksumus, üllatavalt, tuleb minul isegi kõrgem jõusaali/spinningu maksumusest. 5 € tund, kusjuures märgatav osa treeninguist on aga veel 1,5-2 tunnised. Alanud aastal nii palju osta ei ole vajadust, seetõttu võib tunni kulumäära arvestada ehk 3 € peale. 2-3 paari jooksujalatseid tuleb aga kindlasti osta.
Priit, Tallinn-Nõmme
21:29,
jah, sai läbitud Hiiu-Astangu kergliiklustee mõlemas suunas ja Harku ring veel otsa 8)
Priit
Tüütuks suusatamist küll pidada ei saa, eriti kui kaaskodanikud suusarajal ikka meelelahutust pakuvad. Täna käisin Mammastes pikka rada (Mammaste - Otteni sild - Taevaskoda) sõitmas. Sõitjaid oli palju ja mingid toredad tegelased olid otsustanud siis (tõenäoliselt külma ilma trotsides) raja mitte suuskadel, vaid maasturil läbida. Kuna ka neljarattalise sõbra soojavee radiaatorid vist ei toiminud, siis oli sooja hoidmiseks suusatajatele sisse kallatud ohtralt alkohoolseid jooke. Lauskmaal oli maasturisuusatamine edukalt välja tulnud (suusaradasid oli rikutud ikka kilomeetreid), aga üks tõsisem laskumine oli pisut ebaõnnestunud - Pajero kaldus suusarajalt kõrvale ja murdis nina (ehk oli küljepealt üsna kortsus). Aga sellest hoolimata oli tulemus nii kõva olnud, et seda lausa politsei mõõtma ja pildistama oli tulnud.
Kõige tüütum on neid sadu km ühe ringi peal koguda.
Tüütu on küll aga maratoonarile hädavajalik. Kui oled harjunud ovaali peal kümneid km-d järjest lükkama on igasugu Vooremäed ja Tehvandid nagu puhkekodu,TM paaristõukerajast rääkimatta.
Ah jaa ,kohe-kohe peaks peaks algama Jizerska live (Kärp,Mannima ,Bauer jpt) :
http://www.swixskiclassics.com/livecenter/jizerska-padesatka-2013
Treeningtunni maksumusest.
Jooksjatel kulub jalatseid palju, 4 paari on küll miinimumide miinimum, arvestame 600-800 km/paar.
Küll aga on veebipoodides jooksujalatsid oluliselt odavamad (Nt Adizero eest maksad 50-60 €, K-Swissi eest 40€), ei ole mingit mõtet topelt üle maksta. Kui oma numbrit ja pronatsiooni tead (kui palju jooksed, siis ikka tead küll), siis nii on lihtsam
Kuid jooksmisel on tossukulu arvestatav, 8c/km kindlasti.
Ilmselt kõige odavam tööühik on maanteerattal, mis pisut vähem hooldust vajab.
Jizerska live.
Tänud 9:30-le lingi eest!
Polegi varem lives Worldloppetit vaadanud, kuid pean ütlema, et väga põnev on.
Kärp on 11 km punktis 7-s, poolteist minutit Bauerist maas. Bauer paistab mängivat tulega, kas kõik, või mitte midagi, juba alguses on kõigil eest ära sõitnud ja vahe teise kohaga pool minutit.
Päriselt viskategi oma jooksujalatsid pärast 600-800 km jooksmist minema? Muidugi, tootjad ütlevad, et just nii kaua nad kestavad. Mina küll olen kõikide jalanõudega vähemalt 1000 km jooksnud, mõne paariga ligi 2000 kilomeetritki.
10.44-le
tüüpiline pikamaa võistlustoss on küllaltki krogi juba 400-500 km-ga. Samas supportiga trennijalanõud (adi supernova sequence, f50 ja analoogid) on ka 1200 km juures veel joostavad.
Oluline on see, et tempotrenne asfaldil või staadionikattel läbi joostud tossuga ei teeks, see tapab jala. Metsa all tiksumiseks, pikkadel otsadel - jookse millega tahad, kasvõi 3000 km joostud tossudega.
Ja veel. Mul ei ole ühegi tossu pealsed lagunenud viimase 5 aasta jooksul. Aga taldadest ei jää just palju järgi ja kui seestpoolt talla- ja vahetalla osa uurida, on ta murdunud jne.
Jah, on kaks võistlevat teooriat. Üks, traditsiooniline teooria, väidab, et jooksujalatsi pehmendus on väga tähtis. Teine, minimalism, väidab, et ei ole eriti tähtis või isegi kahjulik. Tootjad väidavad, et uute tehnoloogiatega (nt Mizuno AP+) säilib 600-800 km järel 80% tossu amortisatsioonivõimest. Kes pooldab esimest, sellel tuleb, jah, u 700 km järel tosse vahetada. Ryan Hallil (maraton 2:04:58) nt kulub isegi kolm paari tosse kuus.
Professionaalne suhtumine varustusse (selle puudumine), muide, oli põhjuseks Eesti 2012. a kõige suuremale jooksu valdkonna ebaõnnestumisele. Parima treenerina pärjatud treeneri ja tema sportlase endi sõnul:
Treener (jaan 2013): "julgen öelda, et suuri vigu me treeningprotsessis ei teinud (OM läks kindlasti sisetaldade nahka!)"
Sportlane (dets 2012): "Ja kui ma nüüd vaatan ennast enne esimest laagrit, siis ajab vaikselt naerma. Siis sai kokku pakitud pool kohvritäit suveriideid – sädelevaid ja roosasid topikesi, miniseelikud ja litritega lühikesed teksad. Olin ju niiviisi harjunud soojamaareisidel käima. Väike kohvrinurgake jagus trenniriietele kah. Kaasas oli 3 paari jooksutosse, millest ooksukõlbulikuks osutusid vaid ühed."
Xtra Personell on United Bakeries meestele Padesatkal ära pannud. Jörgen Brink ja Thomas Alsgaard on haiguse tõttu mitte osalenud!
Priit, kas Sa ei peaks soetama endale Xtra Personelli suusakombe? Sinu pühendumuse ja taseme juures ma küll mõtleksin selle peale.
Jörgen Brink teeb Thomas Alsgaardist ligi 5 korda vähem jõutreeningut, kuid TM-il on temast ees.
Priidu tüütus tuleb sellest, et nühib iga jumala päev sama ringi. Selles pole talle vastast. Ei leidu kedagi, kes nii palju ja ainult ühel Dendro ringil suusataks.
Emotsiooni pole ja sellest ka tüdimus pisiasjades.
Tean, Priit ütleb nüüd, et see on ajaraiskamine, sõita autoga Haanjasse või Käärikule suusatama.
Ütlen, et perega erinevates kohtades nädalavahetustel suusatada on puhas kvaliteetaeg.
Jooksutossude vastupidavuse küsimus on ka päkatöö kvaliteedis. Treenitud päkaga jooksevad ju nn barefoot jalatsitega paljud. Ka kiiresti. Ning neid kulub kindlasti vähem.
Kuid sellise päka saamine on protsess omaette ning kui eesmärk palju joosta, siis ei pea paljajalgseks veel hakkama.
Et võistlustoss 500 km pärast 80% hea on, ...
Kui trennis asfaldil pikki lõike joostakse, ei jää ka tossust varsti midagi järgi.
Aga London, tossud ja sisetallad on ühelt poolt sportlase möödapanek, kuid tegelikult meie Kulibinitest tallameistrite ämber, kes "parandasid" oma meisterdatud ning ebaõnnestunud vahetalla veelgi hullemaks. Kokkusattumused ja tõesti professionaalsuse puudumine samuti - kuid kes oleks suurtelt "tallameistritelt" sellist ämbrit osanud oodata.
Miks sportlane rajal Londonis nälga jäi, on juba omaette küsimus ning seotud taustajõudude kogemustega.
On küll ja küll erinevaid spordialasid ja hobisid, mis koos "peale-ja mahasaamisega" võtavad suuresti rohkem aega, kui suusatripp kodu kõrval. Priidule purjelauasõidust, sukeldumisest, vee-ja kuivamaamotost, golfist jne. rääkida on muidugi ajaraisk. Pole veel kuulnud, et mistahes tõsine tegija oma valitud ala tüütuks peaks. Emotsioon kaalub vaeva üles. Kui ainus liikumapanev jõud on koht protokollis ja ärapanemine, on tülpimus kerge tulema...
Eks inimesi on erinevaid, kuid ma ei kujuta end ette oma ca 750-st aastasest suusakilomeetrist enamikku ringiratast ühes kohas tiirutades kogumas.
Lühikesel ringil päevast päeva sõitmine ei ole nii nüristav, kui on mingi treeningplaani moodi asi ees ja treeningud on ju erinevad. Tehninka, intervallid, taastav jne. Lisaks on suusatamises ju kaks eri tehnikat, lisaks saab mõlemat tehnikat sõita ju erinevates stiilised, seega on valik päris lai...
Mida sveel ujujad siis peavad tegema ? Üldjuhul 25m bassein ja treeningutel kasutatakse üldjuhul ka kindlaid radasid. Vahid päevast päeva ja nädalast nädalasse basseini põhja, ainult juustekarvade ja tatitükkide asukohad muutuvad...:) Õnneks ka ujujatel erinevad stiilid ja eri eesmärkidega treeningud.
Homme, esmaspäeva hommikul annan ülevaate otsustava ehk lõppeva nädala tegemistest. Naljakaima kommentaari eest tunnustus 01:54-le, kes raporteeris sündmustest Taevaskojas - väga vahva, aitäh! Teistele: mobiili võtan kaasa selleks, et kunagi ei tea, mis võib juhtuda, ja nagu ka Rein Kilk ütles, ega kunagi ei või ju teada, kui keegi tahab raha tuua. Varukindad selleks, et kui pärast trenni koju lähed ja on külm, võivad sõrmed külmetama hakata. Varem on seda paar korda juhtunud - väga valus.
Te kõik olete kõvad mehed, nii motosportlased kui ratturid ja suusatajad. Võtan mütsi peast ja seisan lotu näpus kuniks teie olete trennid teinud, pesnud, söönud ja bloginud. Kõik see austus!
Blogis sama plaati käiata ei ole tüütav?
Vibram Fivefingers-iga on minu teada Tallinna maratoni joostud mitu korda. Endal ka kunagi plaanis. Esialgu vaid "maastikumängudel" kasutan. "Motovilla Ekstreem" osutus teatud põhjustel nendega päris ekstreemseks :-)
RÄÄGITAKSE, et
Lance Armstrong tunnistab üles.
Millal tunnistab üles Veerpalu?
Millal tunnistab üles Alaver?
Millal tunnistab üles Toomas Savi?
Armstrong tunnistavat üles
Winfrey Oprah'ile.
Veerpalu tunnistagu üles Pulleritsule,
Alaver - Pahvile ja
Toomas Savi Tuuli Kochile.
See oleks nii ilus
üles tunnistada oma rahvale.
Tüütav on selliseid mõttetuid kommentaare lugeda, nagu teie oma, 21:43.
Tere,
olen ka niiöelda mobiilisõtlane ja see alati kaasas, muidu midagi puudu. Kas lpg blogija hoiab seda lihtsalt taskus või kasutab ka mingit zipkotti? Endal mitu telefoni seepärast otsad andnud, et niiskus ja vahest suvel rattaga sõites taevast alla tulev niiskus telefoni kahjustanud.
Äkki kellelgi mõni huvitav muu lahendus? Kasutan neid pisikesi valgeid zip kotte.
Spetsiaalne kott.
Veekindel telefon.
8.56.
Lihtsam on ümber harjuda trenni ajal telefoni mitte kasutama. Rattasõidul(eriti grupis) on ikka täitsa jabur hakata taskust tlf- otsima...
Alguses võib imelik tunduda, aga üsna ruttu harjub ilma ära; ja usu- midagi ei juhtugi;)))))
Rattasõidul on telefon väga vajalik! Mul on kahel korral rehv lõhkenud, siis olen saanud linnast naise autoga järele tellida. Suusatades hoian telefoni, nagu ka korterivõtmeid, Björn Daehlie dressipluusi vastavalt paremas ja vasakus esitaskus. Mingeid kotte ei kasuta.
Hakkab pihta! Remontkomplektist oled kuulnud????!
Kas blogi autor kasutab telefoni ka trenni pikkuse/aja/kiiruse fikseerimiseks ja salvestamiseks? Tänapäeval on päris palju nutikaid mobiilirakendusi, mis GPSi põhiselt salvestavad päris palju infot. Pärast hea lõikude kaupa uurida.
...ei kasuta. Mul on lihtne telefon, pole sel mingeid nutte ega äppe, aga helistada saab ja sõnumeid ka saata - rohkem pole vajagi.
Pullerits ütles 09:21: "Rattasõidul on telefon väga vajalik! Mul on kahel korral rehv lõhkenud, siis olen saanud linnast naise autoga järele tellida..."
Ole sõbrake hea ja õpi ise kummi vahetama. Kiirematel läheb alla minuti ja minusugune saab vabalt 2-ga hakkama. Aga kui kumm puruneb Rattaralli ajal - siis kohe katkestad? Miks sa piinad naist - ta peab igaks juhuks stardivalmis olema, et äkki mehel abi vaja.
Ainult pehmod ei saa ise kummivahetusega hakkama (igas mõttes!) ja paluvad naistelt abi.
Kas keegi on peale PP proovinud - palju see Pulleritsu naise eskortteenus maksab kah?
When someone writes an piece of writing he/she keeps the thought of a user
in his/her mind that how a user can understand it. So that's why this piece of writing is great. Thanks!
Feel free to visit my website; loeliger
Olen Mavis Calos, esindaja Aiicco kindlustus plc, anname välja laenu individuaalsed erinevused usalduse ja au. anname laenu intressimääraga 2%. kui olete huvitatud võtke meiega ühendust selle ettevõtte e-pos (amaah.credit.offer@gmail.com) nüüd jätkata oma laenu üleminekudokumendi ok. kui teil on vaja laenu, et luua ettevõtte või kooli te olete väga teretulnud Aiicco kindlustus plc. Võite meiega ühendust võtta ka selle e-post: ( maviscalos_laen_laenamine@outlook.com ). saame üle kanda summa, mida taotletakse enne nädalas.
DO YOU NEED LOAN FOR PERSONAL BUSINESS? IF YES CONTACT OUR EMAIL ABOVE TO PROCEED WITH YOUR LOAN TRANSFER IMMEDIATELY OK.
Olen Mavis Calos, esindaja Aiicco kindlustus plc, anname välja laenu individuaalsed erinevused usalduse ja au. anname laenu intressimääraga 2%. kui olete huvitatud võtke meiega ühendust selle ettevõtte e-pos (amaah.credit.offer@gmail.com) nüüd jätkata oma laenu üleminekudokumendi ok. kui teil on vaja laenu, et luua ettevõtte või kooli te olete väga teretulnud Aiicco kindlustus plc. Võite meiega ühendust võtta ka selle e-post: ( maviscalos_laen_laenamine@outlook.com ). saame üle kanda summa, mida taotletakse enne nädalas.
DO YOU NEED LOAN FOR PERSONAL BUSINESS? IF YES CONTACT OUR EMAIL ABOVE TO PROCEED WITH YOUR LOAN TRANSFER IMMEDIATELY OK.
Postita kommentaar
<< Esileht