reede, jaanuar 04, 2013

Pullerits: Mis seos on suusatamisel puude lõhkumisega?

Enne, kui siin üldse midagi lahkama hakata, on teil kohustus vaadata seda videot mullusest Kuusamo MK-etapi sprindi finaalist ja mõelda, tänu millele suudab venelane Nikita Krjukov lüüa lõpusirgel (sõiduaeg alates 2.30st) norralast Petter Northugi.

Nii, vaatasite ära? Kes tahab pakkuda vastust?

Jah, Jaak Teppan Suusavendade tiimist, palun!

«Puusatöö.»

Väga õige, Jaak Teppan. Punktid teile!

Olgu, tegemist on väikese kirjandusliku liialdusega. Sellist arvamismängu pole olnud. Kuid sulatõsi on see, et Jaak Teppan on minu kuuldes korduvalt juhtinud tähelepanu sellele, kui hea on paaristõugete ajal Krjukovi puusatöö – parim, mida tema on näinud.

Ja siit, konkurendid, algab teie kõigi suur probleem.

Sest vaadake, kuidas te sõidate! Enamik teist lükkab paaristõuget ju ainult käte ja õlgade jõul. Aga Jaak Teppan seletas Suusavendade staabis Tartu dendropargi külje all mulle vastu vana aasta lõppu, et puusad tuleb ka tööle panna, ja tema vend Vahur Teppan viis sealsamas mulle läbi näitliku tunni.

Tunnistan, et puusatöö tekitas mul algul küsimusi. Nimelt, kui hakkan puusadega edasi-tagasi nõksutama, siis peaks ju kätega tõukesagedus pisut kahanema, sest vaevalt enamik jõuab püstiasendis keha puusadest nii kiiresti liigutada (liiati on vaja ka tasakaalu hoida – eelviidatud videos on selgelt näha, kuidas Northug kaotab lõpusirge algul just puusadest tasakaalu), kui suudab õlgadest kätega vehkida. Kuid Teppanid tegid näitlikult selgeks, et see ei ole nii, sest ega pea ju end tikksirgeks sirutama ega laskma õlgadel taha vajuda.

Eile õhtul käisin Tähtvere spordipargis proovimas. Ajapikku tundus, et üht-teist hakkas juba välja tulema. Kui 15 ringi sai sõidetud, ilmus rajale ka Art Soonets, ning näitasin talle oma n-ö vana tehnikat ja küsisin, mida ma valesti teen. Esimese vastusega põrutas ta puusse, aga teisel katsel arvas ära – et ma ei vii puusasid ette. Ta siis proovis ka õiget sõidustiili ja tõdes, et minek läks hoopis kiiremaks.

Milles peitub asja iva? Nagu Teppanid seletasid, aitab puusade etteviimine kiirust paremini üleval hoida, sest siis annad ka puusadest hoogu juurde.

Ent see pole sugugi kõik, mida olen Teppanitelt õppinud. Teine trikk seisneb selles, nagu seletasid mulle vana aasta lõpu eel nii Vahur Teppan kui tema isa Jaanus Teppan, et klassikatehnika paaristõuked sarnanevad puude lõhkumisega. Et kuidas küll, küsite teie.

Asi on selles, selgitasid nad, et nii nagu puid lõhkudes on otsustav see löögihetk, mil kirves tungib puupakku, on ka paaristõugete ajal otsustav see hetk, mil lööte kepid lumme. Kes on puid lõhkunud nagu näiteks nooruses mina, saab sellest aru. Kes ei ole, võiks enne suusarajale tulekut minna talveks puid raiuma.

Probleem on selles, et paljud tõukavad pikalt ja loiult, ilmselt oletades, et mida pikem tõuge, seda parem. Aga ei ole nii! Tõuke traditsioonilisel lõppfaasil, kui käed liiguvad puusade juurest tahapoole, pole enam mingit efekti – see on tühi lahmimine. Samamoodi ei saavuta te puid lõhkudes enamasti mingit tulemust, kui teete kirvega ülalt alla pika ühtlase löögi. Niisiis, pidage meeles, et paaristõugetega saab kiiruse sisse sellest, kui lüüa kepid teravalt lumme, nagu lööte terava kirvelöögiga lõhki suure puupaku.

Vaat kus üllatus, eks ole? Ma mõtlen üllatuse all seda, et minusugune lihtharrastaja peab siin blogis maailma(nina)tarkadele suusaspetsidele tehnikaõppetunde andma.
******
Bull Canyon Road, Moab, Utah. 18. aprill 2012. Pildistanud Priit Pullerits. (Suuremalt vaatamiseks kikkida piltidele.) Kas keegi teab, kuidas nimetatakse kanjoni seinal neid tumedaid läikivaid kohti?

Foto 1: Venelane Nikita Krjukov (paremal) lööb Kuusamo MK-etapi sprindi finaalis lõpusirgel norralast Petter Northugi. Foto autor: AP/Scanpix
Foto 2: Petter Northug Kuusamo MK-etapil paaristõugetega tõusust üles kangutamas. Foto autor: Lehtikuva/Scanpix
Foto 3: Erinevas paaristõukefaasis suusatajad FIS-võistlusel mullu novembri lõpus Kuusamos. Foto autor: Lehtikuva/Scanpix

62 Kommentaarid:

At 11:32, Anonymous Anonüümne said...

Krjukovi puusade töös ei ole midagi fenomenlaalset. Konkreetselt selle finishi kaotas Northug mitte ei võitnud Krjukov. Northug kustutas ennast tõusul ära ja temal ei jätkunud powerit, et tehnikat säilitada. Krjukjov säilitas korraliku tehnika ja kõrge tõuke sageduse. Ja korras.

Muidugi see ei tähenda, et puusade tööle ei peaks tähelepanu pöörama.

MM

 
At 11:36, Anonymous Anonüümne said...

Mitu kilomeetrit suudab hea Priit uue paaristehnikaga Tartu Maratonil läbida? Mitu kilomeetrit suudab Krjukov sellise tehnikaga Tartu Maratonil läbida?

 
At 12:10, Anonymous Anonüümne said...

Õpi parem rahulikult ise, Pullerits. pole mõtet teisi lakkamatult maha teha ja konkurentideks sõimata! Pole te mingi konkurent enamikele.

 
At 12:29, Anonymous Anonüümne said...

// Kes on puid lõhkunud nagu näiteks nooruses mina, saab sellest aru. Kes ei ole, võiks enne suusarajale tulekut minna talveks puid raiuma.//

Kõik muidu vist õige, aga kuna PP lapsepõlv tundub kaugel olevat, siis algajatele ja taasalustavatele kirvemeestele teadmiseks, et puude raiumine ja lõhkumine on 2 eri asja.

 
At 12:53, Blogger Priit Pullerits said...

...jah, otse loomulikult. Teie viidatud lõigus kasutan läbivalt verbi "lõhkuma", alles viimases lauses pruugin sünonüümina sõnakorduse vältimiseks "raiuma", mis tõepoolest ei ole siia sobiv asendussõna. Õige oleks ikka "lõhkuma".

 
At 13:34, Anonymous Anonüümne said...

"Puusade etteviimise" jutt on üks suur soolapuhumine. Hämmastav, et ikka ja jälle leidub treeneri-"gurusid", kes sellega üritavad. Õpilased ei saa aru kuidas puusasid on võimalik ette viia. Puusade piirkond on ju keha tsentrum, ingl core, kõik käib selle tsentrumi ümber. Ei pea tingimata olema Pilatest teinud, et seda mõista. Rääkida võib kehatsentrumi stabiliseerimisest, tugevdamisest, selleks on nn core ehk kere süvalihaste harjutused. Ei, Priit, lõpeta soolapuhujate jutu taasesitamine ja otsi endale asjalikumat nõu!

 
At 13:46, Blogger Ain Veemees said...

Priit, võta osa mõnest laste/noorte/harrastajate suusatrennist ja õpi ning tehnika paraneb.

 
At 13:51, Anonymous Anonüümne said...

Inimene, kellel on ainult üksainus kell, teab alati kindlat aega. Kellel on kaks või rohkem kella, ei saa kunagi ajanäidus kindlad olla....

 
At 14:47, Anonymous Anonüümne said...

Lugedes ajakirjanikuhärra viimase aja omandatud või omandamisel olevaid tehnikanõkse tundub nagu sooviks blogija maratoonarist ümber kvalifitseeruda sprinteriks.

 
At 14:53, Anonymous Margus said...

"Puusade etteviimine" (mis iganes see õige termin siis keha liigutamise jaoks on - närige tähte kui tahate :) ) toimib ning ei ole soolapuhumine. Talvel ei saa sellest võibolla nii hästi aru, sest libisemise olud on erinevad ning pole võibolla nii head võrdlemisekeskkonda kui suvel rullide peal. Proovige suvel mõnel kergliiklus teel, kus libisemise faas hoopis pikem ja olud täpselt samad. Kui puusad õigesti liikuma panna, siis tuleb lisa kiirus inertsist juurde. Loomulikult pole see nii et liigutad korra puusa ja libisemine on 10m pikem, aga väike vahe on sees. Lisaks on jah tõsiasi, et harilik eesti harrastaja ei ole Northug ega Legkov ning paraku ei suuda väga pikalt puid lõhkuvas ideaalses tehnikas sõita, sest vajab meeletut jõudu nii kere kui ka süvalihastelt. Jõudu Priidule selle harjutamises!

 
At 14:57, Blogger Priit Pullerits said...

Just, 14:47 - pärast 2009. aasta Tartu maratoni kirjutasin Postimehes sellise lause: "Kui eilset Tartu maratoni iseloomustada, siis oli see väga pikk, hiiglama pikk sprint."

Lugu ise, mis tollal Andrus Ansipi murelikuks tegi, nii et ta oli isegi Indrek Kelgule helistanud ja küsinud, kas ta diskvalifitseeritakse, on siin:
http://www.tartupostimees.ee/82642/kuidas-voita-maratonirajal-reporterit/

 
At 15:16, Anonymous Anonüümne said...

Maratonis, vahet pole kui kiiresti seda sõita, on peamine ökonoomsus. Kui tõuge on ajaliselt lühem ja puhkeperiood kahe tõuke vahel sama, siis on tegevus ökonoomsem.Kuna siis tehakse ajalisel vähem tööd, saab võimsus olla suurem ja seeläbi raja läbimise aeg väiksem. Maraton ei ole pikk sprint, selline, et maraton on sprint, saab on ainult selle ettekujutus, kes suusatada ei oska.
M

 
At 15:20, Anonymous Anonüümne said...

Võimalik, et inimesed, kel on hea alusbaas suudavad sellise tehnikaga ka pikemalt sõita..aga siiski, see pigem ikka spurtide teema. Ilus tehnika - kiirem puls. Ei?

 
At 15:25, Anonymous Anonüümne said...

Core-training, nii palju, kui ma aru saan ei ole siiski puusapiirkonnatreening.
Ja kui teie core on puusad siis minu omad küll mitte:D
"
Experts don't always agree as to what muscles make up the core, but, in general, the core is all of the muscles of the midsection. This includes muscles in the front, sides and back of the midsection, as well as many muscles that can't be seen.

The core muscles work as stabilizers for the entire body and help the body function more effectively. Some examples of core muscles are the rectus abdominis (the six pack), the internal and external obliques, the transverse abdominis and the erector spinae."

 
At 15:26, Blogger Priit Pullerits said...

15:16, tänan - ma ei ole kunagi väitnud, et ma suusatada oskan. Aga siit tekib huvitav küsimus: arvestades, et olen olnud Estoloppetil kindlalt esisaja mees (kuigi suusatada ei oska, nagu te viitate), siis kui palju on üldse Eestis inimesi, kes suusatada oskavad? Ja kui palju on neid siin sõnavõtjate seas? Või käivad siin ainult need sõna võtmas, kes arvavad, et oskavad suusatada?

 
At 15:27, Anonymous Anonüümne said...

Margus, aga palun kas võite näidata lihast, mis puusa liigutab. Mina olen aru saanud, et reie esi- ja tagakülhe lihased, samuti tuharalihas liigutava alajäsemeid. Kere süvalihased stabiliseerivad, aga ka vajadusel kõverdavad keret (selgroogu). Kuidas ja millise organi jõul aga puus liikuma läheb?

 
At 15:35, Anonymous Anonüümne said...

Blogiomanik võiks täpsustada kellele blogi on suunatud. Kas blogiomanik peab blogi lugejaid lollideks, mingiteteks suvalist teksti suust välja ajavateks, kriitikavõimeta jobuskiteks - kes sprindispetside tehnikasoovitused mõtlemata oma maratonitreeningusse võtavad?
Sprinditreening ja maratoni läbimine on kaks täiesti erinevat asja. See on siililegi selge. Sellise lihtsa asja mõistmiseks ei pea olema Estoloppetil esisaja ega isegi mitte esituhande mees.

 
At 16:03, Anonymous Anonüümne said...

Puusatööle on juhitud tähelepanu siis kui mäkke liigud vahelduva sammuga - siis viid ühe jala puusast ette, seejärel teise, mitte ei roni kõveralt mäkke üles. Paaristõukel proovisin täna aretada sammu nii, et oleks ka päkkadeletõus ehk siis enne kirvelöögi sooritamist oleks kannad maast üleval. Lihtsamalt õnnestus see nii, et viisin keharaskuse suusaninade poole nagu üleeelmises blogipostituse kommentaarides viidatud norrakate videos. Siis keha sirutus ette ja seejärel oli kepitõuge. Kaua ei kestnud seda raiumist, pulss tuli 160ni, millest järeldan, et see on rohkem sprinditehnika. Aga proovisin seda tehnikat uisusaapa ja usikeppidega, võibolla on klassikasaapaga ja lühema kepiga efektiivsem

 
At 16:33, Anonymous Anonüümne said...

Harastajast maratonijooksjal on Marek Niidult palju õppida: madalstarti, käte kõrget tööd, tihedat rütmi. Paljud jah, valdav enamus, 2000-6000. koha mehed tõukavad pikalt ja loiult. Neil on selleks hea põhjus. Sama põhjus, miks maratonijooksu ei alustata madalstardist.

 
At 16:38, Anonymous Anonüümne said...

Kuna ma naudin hr Pulleritsu (edaspidi lihtsuse huvides PP) eesti keelt ja kirjutamisoskust, olemata kyll samal ajal koiges temaga yhel meelel, ja soovides talle head ja ainult head, siis on mul tekkinud yks mure. Arvestades tema voitlejahinge ( st soovi palju igal pool voistelda ja voita) ja tahtejoudu, siis pelgan, et ta teeb oma rahvuslikele polvedele yle- ja voi valestitreenimisega liiga. Olen nous mingil muul spordialal kasvoi meelega kaotama, et PP saaks oma voidunalga rahuldada ilma selleks ennast vigaseks treenimata. Uued valjakutsed oleks akki ka huvitavamad, kui vaikesel ringil nyhkimine ja areng (ning sellega kaasnev room), vahemalt alguses, kordades suurem. Tahtmata seada kahtluse alla PP med nouandjate padevust mainiks siiski, et koik on ainult inimesed. Minu oma vaga hea sobra oleks ENSV-aegne supermees Dr Seppo aarepealt eluks ajaks voodisse jatnud oma soovitustega. Loodan siiski, et mu muretsemine on asjatu ning mingid koledad stsenaariumid ei realiseeru. Palun PP-d siiski kasutada oma korget IQ-d ka tuleviku peale motlemiseks.

 
At 17:12, Anonymous Anonüümne said...

kusjuures ma ei isegi süüdistaks selle absurdse teema tõstatamises priitu. need suured õpetajad peaks peeglisse vaatama ja lõpetama lihtsameelsete lollitamise.

 
At 17:28, Anonymous Margus said...

to 15:27
Selleks, et tähe närijad saaksid oma tööd teha panin ka oma kommentaari kirja, et ma ei oska seda "puusade ette toomise" terminit paremini selgitada. Anatoomiliselt ma ei tea mis on siis puus ja mis mitte, ning seetõttu räägin lihtsalt keha sellisest rütmisest kõigutamisest :) Ja see avaldub sellena, et keha raskuskeset liigutatakse. Tõukel käsi ette viies pmst viid ka puusadest kere järgi ning tõuke lõpus on keha raskus pigem kuskil kandade taga. Kere liigub kõhu ja seljalihaste abil pidevalt... aga no kes aru saab see saab ja kes tahab teada, mis puus on võib seda meile ka teada anda :)
Seniks libisemist paremat uuel aastal!

 
At 17:31, Anonymous Anonüümne said...

Ladna, Margus,
see on juba arusaadav! Keha ei ole siis küürus, vaid juba nagu väikselt ettepoole kumer vetruv ja energiat kumuleeriv kaar. Aitäh selgitamise eest.

 
At 17:42, Anonymous Anonüümne said...

Kui seda videot algusest peale rahulikult vaadata ja mitte keskenduda paaristõukele, siis on ilusti näha, et venelaste suusad libisevad teistest palju paremini. Viimasele tõusule eelneval laskumisel libisevad venelased lihtsalt teistel eest ära. Siit ka põhjus miks Northug tõusul meeletult kiirendas, et saavutada mingisugunegi vahe, mis kompenseeriks tema kehvemaid suuski. Kuid sellest ei piisanud. Krjukovi suusad lippasid nii hästi, et vend oleks selja maha pannud enne finishijoont. See oli tema võidu põhjus.
Teet

 
At 20:25, Anonymous Anonüümne said...

Kõigil vaadata ja meelde jätta!

 
At 20:29, Anonymous Anonüümne said...


Minu poolt kommentaariks: kui olete lugenud Kristina Šmiguni ja Jaan Martinsoni raamatut "Kristina", siis seal on puudelõhkumine lausa omaette treeningumetoodika. Rohkelt ja uhkelt.

Mann

 
At 21:11, Anonymous Anonüümne said...

20:25 video oli hea numbriga mees sahistas toredalt suuska.
Teet

 
At 21:14, Anonymous Anonüümne said...

Jõust ja mõistusest...Lõhkusime isaga võidu puid, mina noor, väge täis, isa vanem meesterahvas, kes jõuvarudega eriti ei hiilanud. Isa lõhkus puid istudes, mina püsti seistes. Miskipärast sai isa oma puudevirna palju kõrgema, kuigi lõhutav materjal oli sama. Põhjus seisis hoopis isa löögi täpsuses (tuleb jälgida lõhutavas materjalis olevaid lõhesid ja sinna sihtida, jõudu polegi teab mis palju vaja) ja teravuses, mitte toores jõus...Ilmselt kandub siit nõks ka suusatamisse üle, võimalikult ökonoomne tehnika.

 
At 22:29, Anonymous Anonüümne said...

Ehk siis, kes soovib omandada kõrgtasemel suusasahistamise tehnika, sel tuleb filigraanselt jäljendada 20:25 poolt postitatud videos nähtava noorsandi (alates 00:48) komprommisitu "mäkke"ponnistus :))

 
At 23:36, Anonymous Anonüümne said...

Kas hr Oolo näitlejaametis?
http://www.youtube.com/watch?v=v7VEx9d39Q0

 
At 00:44, Anonymous Anonüümne said...

Ei ole ju 13. kuupäev? Eesti talisportlaste reede läks täiega nurja

http://www.ohtuleht.ee/505196

 
At 01:09, Anonymous Anonüümne said...

Vaikus. Valgus. Suuskade krigin.

Suusatajate rivis mehi loendasin -
tuhandeni!
See pikk rong, see kurgede lennurivi,
mis Eestimaa lumiste väljade kohale
end sirutab veebuaris...

Uinuvate põldude vaikuses, valguses,
suuskade krigin
sügise kurblikust kruu-kruust erinevalt
kevadet juba
aimata laseb.

United Bakersi meeste ideaalsed kehad,
Palust, Hellenurmest alates paaristõuked -
nagu kirvehoobid! -
ja rivi lõpus
suuska sahistavad vanad.

Katkematus rongis maa- ja linnamehed.
Igaühel treeningud on jäänud seljataha.
Igaühes sama vaikiv tung, mis ka kurgi
taevas
lendama ajab.

 
At 12:12, Anonymous Anonüümne said...

Priit, see mitmes sa Estolopetil oled ei näita palju inimesi Eestis suusatada oskab. Kui keegi toore jõu, vastupidavuse või hea suusaga mingi distantsi läbi sõidab, siis see tulemus ei korreleeru suusatamisoskusega.
Suusatamist ei saa õppida omaette pusides ja aegajalt kellegi ühekordseid ütlusi kuulates ja neid kriitikavabalt järgides.
Muide, suusatamise oskuse hulka kuulub ka suuskade määrimise oskus.
Ei ole ühtegi koolitatud (tipp)suusatajat, kes ei oskaks suuski hooldada.

 
At 13:38, Anonymous Anonüümne said...

Rattur Armstrong kaaluvat dopingutarvitamise ülestunnistamist. AV võiks sama teha. Ja see teine varganägu ka, kes telesse ronib. Siis parem kõik ühekorraga. Ja nende treener. Aga see vist läheb enne hauda.

 
At 15:16, Anonymous Anonüümne said...

hahahahaaa mis moodi see kaalmine välja tuli? kas esines uudistes ja ütles: "Ma kaalun dopingutarvitamise ülestunnistamist."

 
At 18:15, Anonymous Anonüümne said...

Puulõhkumisel on kirve puuse minekul põhitöö ära tehtud. Kui alles siis rapsima hakata lõhub ennast ära ja väga kaua puid ei lõhu.

 
At 21:08, Anonymous Anonüümne said...

Eriti veider oleks, kui peale ülestunnistus saaks AV kohtus võidu.

 
At 21:16, Anonymous Anonüümne said...

Välbe on muidugi teada tuntud suure suuga mees, aga kas natuke vara pole rind nii kummi ajada?
Ja kas midagi on tõlkes kaduma läinud või..., igal juhul ei tundu jutt väga loogiline. Teatavasti venelaste puhul pivo bez vodki - dengi na veter. Nu a shto za vino?!!

http://sport.delfi.ee/news/suusatamine/murdmaasuusatamine/urmas-valbe-valmistub-venelaste-kaksikvoiduks-veinid-alla-olled-peale.d?id=65492138

 
At 22:38, Anonymous Anonüümne said...

Õllejutuga mehed on spordis luuserid. Välbele pole nii palju mõistust antud, et väheke mõtleks, mida ajakirjanikule räägib; ajakirjanik paneb ju selle avalikult välja. Minu koostatud statistilises andmebaasis (N=39) TM osalejate treeningharjutustest on kaks meest, kes oma sõnul perioodiliselt olnud hädas kehakaaluga. Mõlemal on õlle tarbimise "bpm" (bottles per month) > 0. Õllejoomise mahajätmine võib samas kehakaalu vähendada 5-10 ja rohkemgi kilo. Rääkimata muudest efektidest.

 
At 00:21, Blogger Madis said...

Suusatamisel ja puudelõhkumisel on 2 tähtsat puutepunkti:
1) mõlema puhul kulub energiat
2) mõlema puhul võib saada parandamatuid vigastusi

Lihtne, eksju?

 
At 01:28, Anonymous Anonüümne said...

22.38
Kas paneme jala joonele? Vaatame, kes rohkem luuser on?;))))
Tarbin regulaarselt ja mõõdukalt veini ja õlut, kuid kui sa TM-il just esimese kahesaja mees pole, siis oled pigem sina kaotaja;)))))
Mõõdukus ennekõke! Ka arusaamades!

 
At 02:20, Anonymous Anonüümne said...

"Faktid on jonnakad asjad", nagu armastas ütelda kõigi aegade ja rahvaste suur isa ja õpetaja. Eriti statistilised faktid. Kui mind võidad, siis mina teen neile õllejoojatele minu valimis ära. Lisaks on mul sõber, kes pole üle aasta tilkagi tarvitanud. Tema teeb mulle ära, kevadel sai staadionil proovitud. ))

 
At 10:26, Anonymous Anonüümne said...

To: 22:38. Ōlu on diureetikum, st et tal on kaalu alandav vōime. Ehk puust ja punaseks: kused rohkem välja, kui sisse jood. Kui suudad piirduda paari pudeliga ja kōrvast ei tarbi, siis see sind paksuks ei tee.

 
At 11:18, Blogger dr Holden said...

Autor on selle kommentaari eemaldanud.

 
At 11:32, Anonymous Anonüümne said...

Ning siiski, hea tehnikaga suusataja ei pea tingimata suuski ise määrima.
Mis Krjukovi võitu puutub, on Teet ühe kindla põhjuse ära nimetanud - tal lihtsalt libises paremini. Sa võid puusi nõtkutada aga kui hõõrdumine takistab, lõhud lihtsalt lihaseid ja sidemeid, mitte ei liugle kiiremini.

 
At 13:22, Anonymous Anonüümne said...

Holden, 10 punkti! Mehejutt!

 
At 13:35, Anonymous Anonüümne said...

Lubage jääda eriarvamuse juurde. Mees, kes juba õllepudeli avamise peale mõtleb, ei saa anda endast maksimumi. Mehel peab ainult üks mõte peas olema, nii distantsil kui treeningul!
Ma ei suhtuks ka igasugustesse väljakäidud seisukohtadesse absoluutse tõena, sest eks igaüks püüab konkurentide üle eelist saavutada, ja mis võib veel efektiivsem olla, kui vastupidist efekti andvaid treeningu nõuandeid anda või lihtsalt mingit iba ajada. (Vrdl siinse blogiomaniku lemmikvõtteid)... Assar (3:18/133.) jpt ei ole oma treeningpäevikuid avaldanud. Kahju! Igaüks hoiab oma saladusi..

 
At 14:17, Anonymous Anonüümne said...

Kes on parim puudelõhkuja?

nimi pikkus kaal BMI
Petter Northug 185 82 23,96
Dario Cologna 179 74 23,10
Aleksandr Legkov 178 73 23,04
Anti Saarepuu 180 74 22,84
Thomas Alsgaard 190 82 22,71
Peeter Kümmel 190 82 22,71
Priit Pullerits* 187 72 20,59
Aivar Rehemaa 194 74 19,66

*allikas: http://suusk.blogspot.com/2010/12/pullerits-kas-sportlase-terviseandmed.html

 
At 14:35, Blogger dr Holden said...

Autor on selle kommentaari eemaldanud.

 
At 14:54, Anonymous Anonüümne said...

Mõned aastad tagasi, päev enne Tallinna maratoni helistas sõber, kes oli sedasama Tallinna jooksumaratoni silmas pidades võtnud endale pool aastat varem personaaltreeneri ja olnud alkoholi mõttes sama kaua kuival, sest sportlased ju ei joo. Helistas päev enne maratoni ja küsis, et "mida teed. Kas proovid jooksudressi selga."
"Ei tee midagi. Raamatut loen ja õlut joon."
"Õlut!!! Homme on ju maraton!! Segi oled või?"
"Eh, ega muidu ei jooks, aga pohmakas on."
Epiloog: Ma võitsin pool aastat kainena püsinud personaaltreeneriga treenijat 30 minutiga.
Pulleritsulik järeldus oleks: õlu teeb head. Pohmakas teeb veel rohkem head. Personaaltreener on raharaisk. Ma tean ise, mida mu organism tahab ja mismoodi ta midagi talub. Spordi pärast ei ole vaja oma tavalist elu elamata vaja jätta. Spordil pole mõtet, kui see mõnusat elu segama hakkab. Või umbes nii.

 
At 15:31, Anonymous Anonüümne said...

Üks endine tippsuusataja ütles ōlle kohta: "ōlu tuleb välja teenida", vōi, et "väljateenitud ōlu maitseb paremini".

 
At 19:04, Blogger Madis said...

Nojah, nüüd läheb siis siin ka alkoreklaamiks. Kusagil ei saa rahu...
Peaks Priidul laskma need ära kustutada :-)

 
At 22:16, Anonymous Anonüümne said...

Õlu on suurepärane taastusjook, selge see 8)))) irv
Noh, Priit on ju ka ise "user". Tuletagem meelde neid kaht purki.. Õlle(äri) raha on suurelt sees jalgpallis ja suusatamises - see on siililegi selge. See aga, et geeli, "toidulisandi" ja "taastusjoogi" jms keemia(äri) raha on juba kõvasti sees jooksmisspordis, sh harrastusspordis, on teema, mille käsitlust oleks huvitav lugeda. Võta näiteks meie andekad noored jooksjad, paljud on vankri ette rakendatud
13:35, 02:20 jne

 
At 22:48, Anonymous Anonüümne said...

Hr Randpere tegi huvitava avalduse tv3 uudistes. Mis blogijal vastulause oleks?

 
At 23:23, Anonymous Karvajalg said...

Priit kas Rossignolid juba ostetud?

Tour De Ski 2012/2013

 
At 23:28, Anonymous Anonüümne said...

22:48, kas saate täpsustada, mis avaldusest on jutt?
Pakun ka midagi vastukaubaks. Vene spordiajakirjanik Juri Kukanov on 2005. a ajakirjas Pavel Loskutovi käsitlevas artiklis kirjutanud: ""Помогают его и научные сотрудники, которые работают в Тарту и Оттепе" «Лёгкая атлетика» №6, 2005 http://sylvia.gatchina.ru/la/2005_6_2.jpg"
Kes võisid olla need 2000-te esimesel poolel Tartus ja Otepääl tegutsenud teadustöötajad ja kas nad töötasid ka eesti suusatajatega? (Pikamaajooks ja suusatamine on väga lähedased aeroobsed alad). Kas Tartus-Otepääl oli 2000-tel mingi saavutusvõime tõstmise programm ja kui oli, miks me sellest praegu praktiliselt midagi ei tea?

 
At 23:31, Anonymous Anonüümne said...

Väga õige märkus, Karvajalg! ;) Õnnitlused Aleksandr Legkovile Tour de Ski võidu puhul ja Välbe hooldetiimile, kes Rossignoli hingeelu perfektselt selgeks saanud.

 
At 23:51, Anonymous Anonüümne said...

Puusade töö on oluline vahelduva sammu puhul, paaristõuke puhul puusast jalga ju ei tõsteta!

 
At 00:37, Anonymous Anonüümne said...

Ehk oskab Urmas Välbe öelda, millal valge põhjaga Xiumid poodi müüki jõuavad!

 
At 00:50, Anonymous Anonüümne said...

Eks suusamüügil müüb nii müüdava suusa kui ka müüja reputatsioon. Martti Himma, Eesti vist ainus professionaalne pikamaasuusataja (TM 29. 2012, paaristõuke tehnikanäide) on detsembris 2012 müünud Fischer suusad 310 € eest (allikas: Suusafoorum). Samas paljud ei saa ka 200 euro eest kaubast lahti.

 
At 09:33, Anonymous Anonüümne said...

Priit,

Ehk uurid ja proovid ära, kuidas selline asi tegelikkuses töötab?

http://kuzmin.ee/
FPD-Trummel - Suusa libisemispinna Fluoropolümeerist kattekiht.
jne.

 
At 23:15, Anonymous Anonüümne said...

lihtsalt video alt:

"

Eriksson Langrenn 1 month ago

What dafuq happened with Northug's double pole technique at the end!? :O
·
SportsHDWinter

SportsHDWinter 1 month ago

I´am not sure, but Petter himself (VG.no report) thought he had control, but then he got surprised that he was not as clear to the 2nd place/position as he thought, and that resulted in unbalanced double pole technique(as one can clearly see from the footage) + really stressed out."

pole rohkem lisada

 

Postita kommentaar

<< Esileht