Pullerits: Kuidas head mehed väärt nõu jagavad?
Kuigi kõik järgnevad read on väga õiged ja kõnekad, on antud juhul oluline ümberkirjutatud «Tiigrikutsu» laulu neljas rida:
Mul juba sünnist saati spordisüda sees.Mul kõik on konkurendid, kes seal metsa sees.
Mul jaksu jagub, tahe üle teiste käib.
Mul terve mets on ainult õpetajaid täis.
Ise olen kõigi vastu ja ma ei karda kedagi.
Enne, kui lumi täitsa ära sulab ja kevad peale tungib, tuleb ruttu-ruttu rivaalidele teada anda sellest, mida ma viimase nädala jooksul suusarajal ekstraväärtuslikku õppinud olen.
Esimese tunni võtsin USA suusataustaga Vahur Teppanilt, mõne aasta taguste USA meistrivõistluste kolmandalt mehelt sprindis. Palusin tal Tartu dendropargis näidata, kuidas tuleb klassikatehnikas õigesti tõuse sõita, sest just tõusud on tehnika poolest olnud mu nõrk koht. Eelmine aasta andis mulle õppetunni tema vend Jaak – ja oi kui palju oli sellest kasu.
Järgmine kord sain sappa Peip Reedile, kes üllatas sügisel Tartu rattamaratonil 98. kohaga ja kes oli noorusajal Eesti tipptasemel suusataja. Võtsin talle kannule, et vaatan, kuidas oskajad sõidavad, ja püüdsin õppust võtta. Tagant vaadates paistis taas kõik lihtne ja selge.
Aga häda oli selles, et mingi hetk hakkas Reedi rajal taga ajama Jaanus Teppanit, 1980.-1990. aastate Eesti parimat maratonisõitjat, ja keris tempo päris kõrgeks. Õnneks sai ta Teppani vähem kui ringiga kätta ja mina tema tuules samuti.
Ja nüüd hakkas teooria rakendamine praktikas.
Esiteks sain teada, et olen kogu elu valesti laskunud. Olen toetanud künnarnukke reite esiosale. Aga Teppan seenior näitas, et pean küünarnukid viima põlvede ette, sest nii saan asendi kohe 5 cm madalamaks. Proovisin – ja libisesingi kaugemale. Häda oli selles, et tasakaalu oli raskem hoida. Ju tuleb veel harjutada.
Seejärel asusime tõusutehnika kallale. Teppan näitas ette, mina püüdsin järele teha. Siis sõitsin tema ees ning ta jagas tagant juhiseid. Informatsiooni tuli kohutavalt palju, nii et lõpuks tekkis tõsine probleem selle seedimisega. Peamine, mis välja koorus, nii Teppanite kui Reedi näidatust-räägitust:
jalg tuleb tõusul puusast ette tõugata täistalla peale;
kui jala etteviimisega tekib raskusi, siis tasub etteviidava jala varbaid n-ö enda peale tõmmata;
kõht tuleb sisse tõmmata, sest see teeb n-ö kergemaks ja aitab keha välja sirutuda;
õlad tuleb kõrgemale tõsta, neid ei tohi rippu jätta;
käsi ei ole vaja kõrgele ette viia, need võivad töötada võrdlemisi madalalt.
Aga veel ühe nipi õpetas mulle Jaanus Teppan: kui tõusu sõita ei suuda või ei jõua, võib ka rahulikult rajajäljes üles astuda, tipus paar hoogsamat tõuget teha ning oledki saanud tõusul eest rabelenud konkurendi kätte. Vahe on ainult selles, lisas Teppan, et konkurent on täiega koomas, sina aga oled puhanum ja paned temast peagi lauluga mööda.
Vaat kui hea, kui terve mets on õpetajaid täis – ja ma ei karda kedagi. Peale iseenda. Et kas opereeritud põlv ikka peab vastu. Aga see on hoopis teine lugu. Ja see on palju tõsisem lugu kui igasugune tõusutehnika lugu. Jätkuvalt.
******
Foto 1: Sellised on venelaste suusarajad ja klassikatehnika Moskva lähistel. Kas hullemad kui Eestis? Foto autor: RIA Novosti / Scanpix
Foto 2: Tehniliselt laitmatuna paistev klassikatehnika suusasamm Vene suusataja esituses Krasnogorskis. Või leiab keegi mõne vea? Foto autor: ITAR-TASS / Scanpix
Foto 3: Tüüpiliselt vale laskumisasend Vene suusataja esituses. Leidke viga! Foto autor: ITAR-TASS / Scanpix
Foto 4: Jälgige käte madalat tööasendit tõusul maailma paremate naissuusatajate esituses MK-etapil Canmore'is. Keskel poolatar Justyna Kowalczyk. Foto autor: The Canadian Press / Scanpix
Postitas: Priit Pullerits @ 16:46
kommentaare: 91
91 Kommentaarid:
See hooaeg ei saa vist keegi sulle vastu, kui seda lund ainult jätkuks. Tore et sa ikka avastad jälle uusi asju, su eelmistele treeneritele ja abistajatele tõmmati vesi kohinal kaela, nemad ei olnud ju seda märganud keegi, mis nende nimed olid, ekssuusakoondislased, ...treenerid jne.
Tipp
Hei!
Näen et sa vajad lisaks väärt õpetusõnadele ka erialast kirjandusinfot.
Hans Grossi „Klaasikaline suusatamine“, 1991
on Tartu Ülikooli raamatukogus saadaval ja väärt lugemine.
Kas tead kuidas ja kelle käe all A.V. omandas oma hea klassikalise tehnika?
Väidetavalt o(li)n A.V.-l maailma parim klassika tehnika.
Äkki võtad ka tema õpetama end?
Ühele tehnikale keskendudes võid saavutada ka arengut.
Sa oled sama masti mees pikk ja "kerge kondiga" et mitte öelda kõhna, kuigi uuring näitas et su jalad on nagu pakud kui musta mandri jooksjatega võrrelda.
Kes oli enne A.V.-d Liivamaa parim klassika tehnikaga tippsuustaja?
Mis nüüd kostad, Priit?
Nemad teevad ka midagi valesti?
No ega polegi vist midagi kosta, kuna need kellegi teise õpetussõnad.
http://www.flickr.com/photos/tomdog/4387008082/
Siin 2:45 ja 3:45 on näha, kuidas Petter Northug võtab klassikas tõusu vääääga valesti - keha ettepoole kummargil, puusad ja tagumik taga, põlved kõvasti kõveras, ise keppide otsas rippumas - täpselt nii, nagu Vahur Teppan õpetas, et ei tohi teha.
Miks Pulleritsu õpetusi ei saa tõsiselt võtta
1) Tartu maratonil ei saa küll soovitada sääraseid asendeid sisse võtta. Seal peab vaatama, mis ees, taga, külgedel toimub ja kiireks reageerimiseks valmis olema.
2) "Kiirlaskuja" asend, selle sissevõtmine ja asendist normaalsesse sõiduasendisse tagasipöördumine nõuab energiat, energia pole maratonisõidul aga raiskamiseks.
3) Tavalisel harrastajal pole nii palju painduvust arendatud, et sellist asendit hoida.
Mõned märkused:
1. Suusatehnika alused õpitakse selgeks lauskmaal ja kui põhitõed omandatud, tuleb tõusutehnika juba loogiliselt sellest lähtuvalt.
2. Mitte kunagi ei õpita tehnikat max pingutuse faasis.
3. Suusatehnika põhitõde - kodanik Pullerits, pange tähele, pole mitte KUIDAS, vaid MIKS? Miks peab jalg just nii tegema, kuskohalt peab liikuma jalg jne jne. Kui te olete aru saanud, miks ühte või teist liigutust tuleb tehniliselt just nii sooritada, saate asuda selle teadmise rakendamisele erinevate suusatehnikate ja kiiruste juures.
Hankige õppevideo ja saate targemaks.
http://www.xczone.com/newmainpage.htm
Ja muidugi põhiline. Oleks vaja teha mõned arvutustehted. Mitu % põlvekõhrest hävines. Mitu % sellest lähtuvalt tõusis koormus säilinud kõhrele. Mitu aastat kannatab x või y koormusega jalg veel kasutada.
R.I.P. "Newsweek". Konservatiivne maailmavaade ei leia Ameerikas enam uskujaid.
Läks NW, läheb ka VF järgi...
10.p. 20.38
See tundub tõesti Pulleritsu suurim häda olevat (lisaks pataloogilisele ja ebamehelikule edevusele), et seoste, eriti tehnilisemat laadi seoste, leidmine käib ilmselgelt üle jõu...
Mis ajal eksstaarid Dendros käivad? Võtaks isegi mõned näidistunnid.
a.
Kui õppetund võetakse Vahur Teppanilt, siis see paneb muidugi muigama. Kui õppetund võetakse Jaanus Teppanilt, siis see paneb juba pead vangutama.
Kuulutus suusafoorumis: "Müüa uus Eesti koondise värvides üheosaline suusakombe M suurus Hind 99€" -- Jälle äri käib koondise varustusega. O, tempora, o, kombed!
Priit,
kas Sina ei taha Eesti rahvuskoondise värvides kombet osta? Oleksid Dendros ja Ovaalil veel suurem staar kui praegu. Või sõidad ikka veel ameerika lipuvärvidega?
Mis ajast Alaver jälle koondist juhib? Suusaliidu lehel teda treenerina igatahes kirjas pole ja viimati oli peatreeneriks Olle.
http://www.epl.ee/news/sport/eesti-pisike-koondis-loodab-tour-de-skilt-tuua-punktikohti.d?id=65459072
Alustan viimasest:
Koondist on kogu aeg Alaver juhtinud. Mäletate, kui Ojaste juunior sai sprindikoondise treeneriks? Minu allikas, kes on ise sprindikoondises sees olnud (eksiarvamuste ennetamiseks lisan, et mitte Vahur Teppan), rääkis, et Ojaste-poiss oli käinud kogu aeg plaanide järel Tartus Elva tänavas.
Aga üldiselt on hea näha, et siin käivad mul koos hiiglama kõvad spetsid ja profid (00:43), kelle tasemele isegi Teppanite õpetussõnad jäävad väheseks. Lp 23:30, te pöörduge 00:43 poole, mitte dendros sõitvate tuusade poole - 00:43 paneb teil asjad palju paremini paika!
Newsweek oli padu-vasakliberaalne väljaanne, mis konservatiivsusest te räägite! Ja see, et Newsweek lõpetab paberil ilmumise, käis uudistest läbi juba kaks kuud tagasi - mis maailmaavastust teie siia kuulutama tulete?! Isegi kirjutasin tol puhul Postimehes pika pooleküljelise loo läbi isikliku prisma - te ikka üldse ei jälgi, mis meil ja maailmas toimub?
Aga Vanity Fair on tõesti hea väljaanne, kuigi samuti vasakliberaalne, kuid oi kui sisukas, võimsa reporteritööga. Praegu olen vabal ajal novembrinumbri kallal, seal on paar ülikõva lugu, näiteks Mark Bowdeni ("Black Hawk Down") "The Hunt for "Geronimo"" http://www.vanityfair.com/politics/2012/11/inside-osama-bin-laden-assassination-plot
või William D. Cohani ja Bethany McLeani "Jamie Dimon on the Line" http://www.vanityfair.com/business/2012/11/jamie-dimon-tom-brady-hang-in-there. Nende kõrval kahvatub isegi David Kushneri "A Home at the End of Google Earth" http://www.vanityfair.com/culture/2012/11/india-orphan-google-earth-journey
Ma ei usu, et Vanity Fair niipea ilmumise lõpetab, ajakirja tase ja autorite võimekus on lihtsalt sedavõrd suur. Head lugemist teile aastavahetuseks!
20:38 - seda ma ju sissekande lõpus ütlesingi, et peamine on põlve olukord, mitte miski muu, isegi mitte tehnilised nõksud. Muus on teil õigus, nagu ka 19:34-l.
Priit, Who are you trying to kid? Vanity Fairi nartsissistlik bin Ladeni heietus vaevalt et enamale kui käputäiele hardcore USA fännidele huvi pakub. Osta parem Economist eestikeelne number (€ 7, välja antud litsentsi alusel), numbris Hardo Pajula!
Teppanist. Sellest vanemast. Kuulund mees 1980ndate keskel N Liidu ametiühingute satsi. Bõstrovid ja kes kõik veel treeneriteks. Tulnd eestikate ajaks Otepääle käima. Jutu järgi väga kõva vorm olnd. A ei saand Kolja Politajevile vastu. Teate viimases vahetuses jäänd alla Sergo Nikitinile. 20 a hiljem läks Türki. Suur maa, palju rahvast, sõelub kohe talendid välja. Sõel saand liiga suure auguga, jäänd tühjad pihud. Täna mehel 50a täis, juttu jätkub kauemaks. Astu aga rahulikult jäljes tõusust üles, seal saad kahe sammuga koomas konkurendi kätte. Mõni kutsub seda naiste taktikaks. Mõni tiksumiseks. Enamus udujutuks. Vana Teppan on puhas Pilleritsu partei mees. Jutt ja reaalsus liiguvad eri orbiitidel. Lõikumispunkte teab vaid tuul. Lycka till.
Priit, egas ma pole väitnudki, et VF välja sureks. Vähemalt mitte lähiaastatel :-)
Lihtsalt kaob samuti paberilt nagu NW. See on nende asjade (eba)loomulik käik.
Kuna neid ei loe, siis on mul ka savi, mis nendest saab. Eestis niipea seda paberilt ära kolimise tendentsi vist näha pole. Liiga väike ja traditsioonidega rahvas?
Dr Holdeni km-ajad Harku ringil: 4:13, 4:21, 4:10, 4:01! (allikas: Endomondo).
Priit, kas Holden teeb sulle see aasta ära?
Pakun et Priit tegi täna kõik km-d mitte kehvemini kui 3.45-ga.
Täna, reedel ülirahulikult 23 km 1:29.15ga.
17:05 - kui nii suure targana esinete, siis ärge häbenege oma nime alla ka panemast. Praegusel juhul, kui tsiteerin oma õpetajat Juhan Peeglit, on te jutt nagu pardisitt tiigiveel.
Unustasin lisada: kartke, mehed, Ansipit! Põrutas täna minust kui tuul postist mööda, hüüdis vaid "Jõudu!" mulle. Mina vastu: "Teile ka!"
Nagu näete, saab ka suusarajal edukalt teietada (versus: sinatada), pole seal imelikku midagi - kes ütles, et ei saa? Ainult kasvatamatud tattnokad hakkavad endast vanemaid ja auväärsemaid sinatama.
Vist satun nädalavahetusel Tartusse, teeksin seal suuska, kas Pulleritsu nimeline ovaal asub Dendropargis ja kas on seal Pulleritsu tõus, Pulleritsu kurv(meenub varasemast et oli mingi kurv kus tihtipeale välja sõideti ja kukuti) , tahaks legendaarsed tõusud, ovaalid ja kurvid ära proovida. Nõmmel me nimetame oma koduseid tõuse Hobukas, Lehmakas, Tagakas, Kapsamaa tõus, lisaks harku pikk tagasirge, etkvl seinaäärne sirge. Või on ajakirjaniku härra ise kohal oma radu tutvustamas, mis kell sa rajal viibid homme, kui võimalik proovin samal ajal tulla.
Holdeni treeningtundide põhjal ei tohiks Priidul olla sanssigi ta vastu, sealt vaatavad ikka TM esi100 mehe koormused vastu.
Pardis... Emajõel on J.Teppani õpetus tõusul konkurendi püüdmiseks. This made my day. Kohe näha, et IV kutsetaseme treener. Kas naiste taktika P.Pormeistri järgi?
Jah, 19:25, homme, laupäeval lähen dendrosse sõitma, kindlasti valges, aga mitte enne kella 11-12. Seal laotatakse praegu kunstlund, ei teagi, mis seisus nood rajad seal on, spordipargi 850-meetrine minunimeline ring oli täna tööde tõttu sõidetamatu, õhtul askeldasid autod dendropargi linnapoolsel osal, ilmselt jäid tööd pooleli...
Kui mõni peaks mu eelmise kommentaari ajel taas sinatamist kaitsma asuma, siis lugege enne tänase, reedese Postimehe sisemisel parempoolsel arvamusküljel läbi 59-aastase naise kirjutis, kuidas 20ndates müügimees teda sinatama tuli, ja mõelge, tõepoolest, millist kasvatamatust ja kultuuritust too noorsand üles näitas. Häbi talle tõesti!
17.05 - twelve points. PP nõrk närvikava ja oskamatus argumenteeritult väidelda sai vastusega Teie (khmm) kommentaarile jälle ilmarahvale esitletud.
17:05 on lihtsalt üks kibestunud mu2n. tegelikult on sedagi palju pakutud, pigem noku.
päikest
Peip
28.12.2012
Pullerits: 23 km 1:29:15 - 3:53 min/km
Ivar Tupp: 30,74 km 2:10:32 - 4:15 min/km
Tundub, et vahe ei ole suur.
Autor on selle kommentaari eemaldanud.
Blogi administraator eemaldas selle kommentaari.
P.S. Maratoni silmas pidades tundub Ivari trenn loogilisem. Ivar võttis sisse ka Nõmme tõuse ja laskumisi, aga mitte suurel määral. Pulleritsu 1,5 h treeningust ei saa aga eriti aru. Mis oli trenni eesmärk? Taastavaks trenniks liiga pikk, arendavaks?
Oo, Holden ise ka kohal! Saame kommentaari MÕLEMALT< asjaosaliselt. Super!
Kas treeningu tempo ca 3.50 per km on ülirahulik???? Tempo 3.20 km kohta annab TM lõpuaja kuhugi 3,5h kanti. Kõvad mehed, need dendro-ja ovaalikunnid.....
pardisitt tiigiveel
mu2n
noku
Parim kaitse on rünnak - see on PP partei taktika.
Lõin huvitava nimega noorhärra - Peip - nime Google'isse. Kohe näha, et vanad sõbrad ;)
Nende asemel oli suurimaks aktsionäriks ootamatult saanud maagilise duo Strandberg-Kivimägi palgatud tankist, keegi Peip Reedi...
Huvi suurte sõjamasinate juhtimise vastu ühendab PP ja Peipu!!!
Noorpõlves, kui Reedi suusatamises kahel korral NSV Liidu ajateenijate meistriks tuli
Ulmelisi asju kirjutab PP noorhärra Peipu kohta. tol ajal pooled vene koondise mehed sõjaväes ja Reedi võidab kaks tiitlit!!! nii kõvadel meestel PP blogis ropendamisele roheline tee.
//Holdeni treeningtundide põhjal ei tohiks Priidul olla sanssigi ta vastu, sealt vaatavad ikka TM esi100 mehe koormused vastu.//
Väga hea tähelepanek, 19:15. Holdeni treeningumahud on tähelepanuväärsed. Seejuures on Holden treeningu mahtu käesoleval aastal väga olulisel määral tõstnud. 2011. a - 355 h, 2012. a (seni) - 554 h. Aastane kasv 56%!
Aastamahtu 350 h ringis võibki ilmselt pidada tõsise, hoolika harjutaja mahuks. See tähendab keskmiselt üht tundi sporditegemist päevas. 550 h aastamaht tähendab juba 1,5 tunnist päeva keskmist. Arvestades paratamatuid puhkepäevi, ei ole raske näha, et sellise mahuga harrastaja (ei, mis harrastaja! - poolprofi ju) keskmine harjutuskorra pikkus peab olema juba 2 tunni ringis - mida tänane Holdeni sõit ka kinnitab.
Pulleritsu aastamahtude kohta puuduvad andmed, kuid ekstrapoleerides tema tüüpilistest nädalamahtudest 6-10 h võib Pulleritsu trenni aastamahu hinnanguks pakkuda ca 400 h.
P.S. Pulleritsu aastamaht ei saa nii suur olla. Mitmenädalane puhkus suvel ja trennid ei lähe praktiliselt kunagi üle kahe tunni. Pigem 300 h kanti.
Kui lgp. A.-I Tupp eelmisel aastal ca 355h trenni tegi, jääb TM üle 4 tunni aeg lahjaks. Tausta küll ei tea, aga paljude näidete varal peaks 40+ vanuses 100 treeningutunniga TM 4h või natuke alla sõitma küll.
Seda nim. siin Tiksumiseks.
@Beib: Turumuttidel ja NSR agentuuril neid roppe asju vist tõepoolest pole.
5:37, teie väidet peab võtma reservatsioonidega. 100 tunniga saab tõenäoliselt oma taseme kätte, kuid kaugeltki mitte igaüks ei suuda seepärast veel 4 tunni piiri alistada.
Juhtumisi on meie käsutusse sattunud ühe järjekindla harrastaja, Harri treeningupäevik, saame sealt vaadata kuidas Harril treeningud on läinud. Harri tulemused Tartu suusamaratonil ongi just 4 tunni piirimail. 2012. a 41.Tartu Maraton 63km aeg - 4:11, koht - 1112. Varasematel aastatel sõitnud 4:09, 4:15 jne. Kümme aastat tagasi ka alla nelja tunni.
Harri peamine treeningukoht on Nõmme-Harku suusarajad Tallinnas (jah, Ivar Tupi kodurajad!)
Päevikut on hoolikalt peetud. Iga treeningukorra juures on kirja pandud läbitud vahemaa, aeg, spordiala, arvutatud on keskmine kiirus. Päevikust leiame ka kokkulöödud km-d ja tunnid nädalate ja kuude, samuti spordialade lõikes.
Viimane sissekanne päevikus on tehtud eile: 32 km suusatreening Harku 15 km ringil. Aeg 2:10. Kilomeetritempo 4:04. (Harri teeb Ivar Tupile ära).
Detsembris 2012 on suuskadel kogunenud üle 340 km.
Lisaks 36 km jooksu. Kogenud harrastaja võtab ka kõige kibedamal suusahooajal nädalal sisse ühe jooksutreeningu.
Aastamaht 2011. a - 398 tundi. Lõppeval aastal 380 tundi. Maht on siis aastate lõikes praktiliselt sama. Tegu on staažika "professionaalse harrastussportlasega", kes teab, mida ta tahab ja kuidas eesmärke saavutada.
Aastal 2011 oli Harril suusatrennide ajaline maht 93 h. Lõppeval aastal on suusa maht kahanenud - ainult 63 h. Täna-homme lisandub ilmselt veel mõne tunni jagu, kuid sellest proportsioonid oluliselt ei muutu. Võib siis nõustuda arvamusega, et Tartu suusamaratonil on võimalik välja sõita 4 h või selle lähedane aeg 100 tunni aastase ERIALASE ettevalmistuse pealt. Kuid see on ainult spetsiaal- ehk erialane ettevalmistus s.o suusatamise trenn. Ainult sellega välja ei mängi. Harri aastamahust moodustabki suusatamine ainult ca 25%. Lõviosa (60% on ratas). Jooksu maht on Harril suhteliselt tagasihoidlik - nii 2011. kui ka 2012. a vaid 30 h.
Kui Harri teeb 2 tunniseid trenne 4min/km, siis pole ime,et maratonil kiirusreservi puudub ja tempo pea sama, mis trennis. Jätkuvalt ei taipa, kuidas saab Holden pidada tempot ca 4 min/km venimiseks, kui enda TM võistlustempo (2012a) samas augus?
Siin on päris põnevaks läinud ja tavalise lahmimise asemel postitatakse väga asjalikke kommentaare.
Mida peaks 4,5h mees tegema, et maratonini jäänud ajaga 4h meeste sekka tõusta?
HP.
Holden on lihtsalt sel aastal teinud palju rohkem jooksutrenni ja väga hea põhi all. Lihtne
Jooksu põhi (rahva)suusatamises on kergelt ületähtsustatud teema. Aga eks näha ole, millise ajahüppe teeb siis 550 treeningutunniga;)))
HP, kõige kiirem (lihtsam??) viis on ülakehale rõhku panna. Kui suudad 20X lõuga tõmmata ja 85 kätekõverdust 1,5 minutiga teha, on seda kerge TM suht. laugel rajal ajavõiduks vormida.
Ise mahun nii 3.40 kanti ajaga; jooksu tuleb samas aastas max. 25km.....
Autor on selle kommentaari eemaldanud.
T.d,skil võitis täna Northug atomikuga ,aga poodiumile ronis rcs-iga,kuidas sellest aru saada-imestama pani kohe.Rehemaa täna tubli.
Mida peaks 4,5h mees tegema, et maratonini jäänud ajaga 4h meeste sekka tõusta?
Palvetama et võistluspäeval oleks jäine rada.
Tiksumise kaitseks. Pullerits, end. keskmaajooksja, ei ole süstemaatilist pikamaajooksu treeningut kunagi teinud, seetõttu ei oma ettekujutust, mis on "tiksumine", selle roll ja võimalused harrastusspordis. Esiteks, "tiksumist" saavutada ei olegi harrastajal nii kerge. Tiksumist defineerime siis kui püsiva koormusega, rütmilist, liikumist, mida väsimuse tekkimiseta võib hoida pikemat aega. Jooksus kergem, suusatamises on aga nii palju kogu aeg muutuvaid tegureid (rajajälg, reljeef). Kui vaadata harrastajaid, siis päris tihti vahetatakse sammu, muudetakse veidi kehaasendit jne. Võib siis öelda, et "tiksumise" kättesaamine nõuab juba ise harjutamist. Tiksumine on ka märk, et liikumise efektiivsus, vähemalt mingilgi tasemel, on saavutatud. Teiseks, harrastaja saabki on intensiivsed treeningud ehitada tiksumise peale. Pärast tööd õhtul ei saa teha tõsist intervalltreeningut ega ka tõsiseid tempotreeninguid, sest see lööks organismi nii üles, et öösel ei tule und ja hommikul tööl ei ole taastunud. Tööl käivale harrastajale sobib tiksumise pealt koormuse aeglane üleskruvimine, s.t tõusvas tempos treeningud.
Mina olen sõitnud TM-l 3.30-ga. Suusakilometraaz samal hooajal kahekohaline arv kilomeetreid, jooksumaht neljakohaline.
Üldiselt on nii, et TM-i aega 4,5 h pealt 20 minutit parandada on lihtne. Selleks tuleb lihtsalt vähem aega joogipunktis vedeleda. 2 topsi, peoga midagi suhu ja kohe edasi. Joogipunktis ei pane tähelegi kui 5 min on läinud, 6x5 on 30 min.
Teet
17:37 Kust selline info pärit on? Minu arust olid tal ikka auguga suusad jalas.
Täiendan enda eelnevat kommentaari.
Kindlasti sõitis ta 2010-2011 hooaja augusuuskadega.
Atomicudega sõitis hoopis teine norralane Simen Haakon Östensen numbri all 92. Tal olid jalas ka Salomoni saapad. Teleülekandest võis selline petlik mulje jääda küll, sest mõlemad paistavad sarnased välja ja vorm ka üks.
21:53
Heikki, 2012. a Tartu Maraton 63km aeg - 6:25, koht - 4477
Treeningumaht 2012. a - 149 h, 2011. a - 115 h. Kasv 30%.
Alade lõikes: jooks 114 h ja 1150 km (+42 %), ratas 17 h ja 376 km, suusk - 18 h ja 212 km (+78 %).
Mees on panustanud jooksu, aga Tartu maratoni sõitis siiski 18 tunni suusatreeningu pealt läbi. 150 h ei ole suur maht. Järeldus: Tartu suusamaraton on võimalik läbida ka marginaalse suusatreeningu mahu pealt (<20 h), kui vähemalt mõõdukalt mõnda teist kestvusala harrastatakse (>100 h aastas). Aega alla 6 h ei maksa siis küll loota.
Kas tippsportlased (Allar Raja, Marko Albert) on selles suhtes erandid? Suusatreeningut ei tehta vist pea üldse, kuid figureeritakse esikahesajas.
Tere Priit, sattusin Tartu kanti, otsustasin sinu kodurajad ara (tapitahti kahjuks pole) proovida. See ovaal on ikka jube nuri, et seal treenida peab ikka seda tahtmist olema. Dendropark, vot see rada vottis kohe sonatuks, ei joua ara kiita, kui ideaalsete tousudega rada see on, klassiketehnika oppimiseks ideealne, suurest erutusest soitsin kohe 7 ringi, lippas vist ule keskmise, aeg oli 7 ringi peale 2:09, tousumeetreid lausa 610, mis teeb 1 ringi peale ca 87 m. Mis see ringi tapne pikkus on, sildil oli, et 5km.
Priit sellistel radadel treenides, peaks su vahelduvsamm olema kull oluliselt parem (oleks Tallinnas midagi ligilahedastki).
Homme siis TM rada proovima, rajal raakisin kohalikuga juttu, kiitsin talle rada, oeldi, et see pole midagi, et Vooremael on alles tousud ja rajad, lahen vaatan selle ulehomme ule. Treeningutest ka, ma olen ka suures osas tiksuja, labi tiksumise tuleb tehnika ja efektiivsus, just sellest on enamusel harrastajatel puudus.
Emeri
Teppanist ka: mida talle veel ette heita saab peale suurte sõnade? Kas tema treeningutes ja õpetustes on midagi valesti? Teoreetiline baas peaks ju arvestatav olema: IV astme suusatreener, suusaõpetaja spordikoolis ning tiimide ja koondise treener. Praktiliselt ka ju saavutused ette näidata: TM võit ja sõitnud ka OM-il.
Blogi administraator eemaldas selle kommentaari.
Kui Tartu maratoni finišiprotokoll ette võtta ja hakata meeste kõrvale märkima treeningmahtusid, siis võiks huvitavaid seaduspärasusi leida. Oletan, et kõige suurema ennustusvõimega faktor ei oleks teps mitte trenni ajaline maht, vaid küsimus, kas mees on nooruses sporti teinud ja seal mingile tasemele jõudnud, Samuti kas mehe vanemad, õed-vennad on sporti teinud ja seal mingile tulemusele jõudnud. Teiste sõnadega - geneetika!
Allar Rajal ja Marko Albertil on eriti head võimalused oma põhialade võimekus Tartu maratonil realiseerida. Õlavööde ja koordinatsioon on väga tähtsad ujumises, sõudmises lisaks veel jalgade töö..
22.07
Ajaline maht oli mul sama 2006/2007a apr-märts. Ratas ja jooks vahetuses. Ratast 100 tundi, jooksu 30 tundi, suuska enne Tartu Maratoni ehk 20 tundi. Kusjuures alles 2005 hakkasin midagi tegema ja 2005/2006 talv ei teinud peaaegu midagi (korra nädalas korvpall). Õlavööde nõrk (paar kolm korda jaksasin ehk lõuga tõmmata), kaal 80kg. Varasemad treeningud jäid 10+a ja 20 kilo vähema kaalu taha. Isegi siis tegin poole vähem kui Holden praegu. Pakutud vanemate varianti ka polnud. 2007a Tartu Maratoni sõitsin 4,5 tunniga. Ehk siis saab ka kiiremini kui 6 tunniga.
Kaks suusameest põrkavad Tartus Pulleritsu nimelisel ovaalil kokku:
Priit: "Tere Mohamed! Kuidas läheb, mida teete?"
Mohamed: "Tere tere. Ah, suurt midagi - niisama tiksun siin".
Õlavöötmest. Kui tähtis on suusatamise tulemuses õlavöötme jõud? Jooksmises ja rattasõidus ei ole õlavöötme jõul praktiliselt mingit tähendust. Lõuatõmbamisel ja kätekõverdustel on jooksjale tähtsust ainult niivõrd, kuid nendega mõningal määral saab treenida kere süvalihaseid. Ratturile ainult selleks, et selg ei väsiks ära. Hästi on teada fakt, et naistel on õlavööde palju nõrgem kui meestel. See on füsioloogiline sooline iseärasus, mida trenniga kuidagi ei saa kõrvaldada. Puusavöö ja jalad aga naistel meestele alla ei jää. Kui nii, siis peaks naiste tulemused meestega võrreldes olema suusatamises nõrgemad kui jooksmises. Väike statistiline analüüs näitab, et nii ongi.
Tallinna maraton 2012
Meeste keskmine aeg 3:57 (1244 meest)
Naise keskmine aeg 4:19 (330 naist)
Tartu suusamaraton 2012
Meeste keskmine aeg 5:01 (4552 meest)
Naiste keskmine aeg 5:49 (562 naist)
Jooksumaratonis niisiis on naiste keskmine aeg 10% kehvem kui meestel. Suusamaratonis aga tervelt 16%. Lisaks on naiste osakaal jooksumaratonis tervelt kaks korda suurem kui suusamaratonis. Tallinna maratoni 2012 lõpetanutest oli naisi 21%, Tartu suusamaratoni 2012 lõpetanutest ainult 11%.
Kokkuvõttes, suusamaraton on võimsa ülakehaga "isaste" mängumaa. Pikamaajooksus seevastu on naiste ajad ainult 10% meeste omadest nõrgemad. Osalejate arvult on meeste-naiste suhe maratonijooksus 4:1. See arv tegelikult ei räägi meeste kasuks, sest kuna maratoni tervislikkus on küsitav, siis võib tegu olla lihtsalt meeste kõrgema riskikäitumisega.. Lühematel maadel peaks naised olema juba ülekaalus.
Heiti 3:21 85 405
Silver 3:20 55 229(?)
Kaupo 3:29 47 512
Ain-Ivar 4:05 125 554
Siim 4:08 74 431
Olavi I. 4:11 63 380
Olavi M. 4:18 65 299
Anniki 4:22 98 439
Agur 4:52 30 112
Ave 5:07 56 360
Noh, mehed, kas muster hakkab välja joonistuma?
N = 10, tabelis on veeruti: Tartu maratoni 2012 tulemus, suusatreeningu maht tundides 2012, treeningu üldmaht tundides 2012 (kõik alad kokku)
Suusatreeningu maht on maratoni tulemusega nõrgas korrelatsioonis (lineaarne korrelatsioonikordaja r = -0,17. Negatiivne näitab seda, et mida rohkem trenni, seda väiksem aeg, kuid seos ei ole eriti tugev). Seevastu seos treeningu üldmahu ja maratoniaja vahel on hoopis tugevam (r = -0,57. Sellest arvutusest jätsin välja Silveri, sest on alust arvata, et Silver ei ole kõiki oma teiste alades sooritusi kasutada olnud päevikusse märkinud).
Järeldus: Kes tahab TM-l 4 h või alla selle sõita, peab aastas oma 400 h trenni tegema. Ei pea olema suusatrenn. 60 tundi suusatrenni on realistlik, väga vähesed saavad aastaga üle 100 tunni kokku.
Ja lõpuks regressioonivõrrand TM koha ennustamiseks aastase treeningmahu põhjal
y = -3,833 x + 2493,5
kus x - aastane treeningumaht, tundides
y - ennustatav koht Tartu maratonil.
Näiteks: x = 300; y = 1344. (300-tunnine aastamaht ennustab TM kohaks 1344).
600 t aastamahu korral ennustab see mudel TM-l kohta esimese 200 sisse. 100 t aastamahu korral kohta 2100 kanti jne.
Naised on sellest mudelit välja jäetud. Oleks naiste kohta rohkem andmepunkte, siis saaks teha kahefaktorilise regressioonimudeli (sugu, aastamaht).
küll rehkendavad,minge parem trenni,naljamehed.
Ansiplik statistika ei maksa reaalses elus suurt s...tagi. 2009a. TM ettevalmistuseks suutsin 9t(102km) joosta ning 29t(490km) suusatada, aeg alla 4 tundi, kohaks 300 algus....Treenida vöib kuis tahes, palju olulisem on kuis organism neid treeninguid "seedida" suudab ehk taastuda. Oluline on ka igaühe reaalse töise elu taust, need kes päevast-päeva füüsilist tööd teevad, on ka üldfüüsiliselt paremini ette valmistunud kui tagatoas konutavad kirjasepad, matemaatikud ja muidu tegelased....
Emeri- ringi pikkuseks erinevatel andmetel on kusagil ca 4,75km.
Priit sai eile kohtunikelt punase kaardi ja saadeti koju....ehk teisisönu 5 ringiga Liivimaa harrastusspordikunnile ring sisse teha, noo mida veel aastalöpuks tahta (6 ringi: 1.37)
Kena löbusat aastavahetust, Maamees
(300-tunnine aastamaht ennustab TM kohaks 1344).
Näed-jõudsid ette-tahtsin juba varemalt märkida et "suure trennimehe" PP koormusega statistiliselt TM-l tuhande sisse asja ei ole.
Pulleritsu aastamaht oli natuke alla 300(need andmed on kusagil blogisügavustes olemas)koht...326.
Ja siis on veel mehed kes Priidust poole vähem treenides sõidavad 100 sisse.
Ehk nähtus mida nimetatakse geneetilisteks eeldusteks* praktikas.
*Dr Holden võib oma trennimahu viia kasvõi 1000 tunnini aastas aga kui sellega ei kaasne kehakaalu vähemalt puudane vähenemine võidab PP teda mängeldes ka 100 tunnise aastamahu pealt.
to Emeri
Eile oli küll väga sitt päev meie radadest ülevaate saamiseks-käib talitriatloni euroopakate raja ehitus-vähemalt lõunani polnud ükski siinsetest ringidest täispikkuses kasutatav ja hooldatud.
Tere, Emeri, 22:32! Tore on kuulda, et lõpuks üks asjatundlik mees on võtnud Tallinna ja Tartu radasid võrrelda ja tema eelistus kaldub selgelt Tartu radade kasuks - muidu tallinlased ajavad liiga nina püsti ja mõtlevad, et neil on kõik kõige-kõige... Ma olen alati rääkinud, et Tartu dendropargi rada on kõiki asjaolusid arvestades ideaalne: mul kodunt 1 km kaugusel, Suusavennad otse raja ääres määrimas, tõuse piisavalt, ei ole liiga tapvad, on ka lõdvestuseks ja kergeteks sõitudeks lauged ringid. Dendropargi ringi pikkus peaks olema 4,7 km, mina olen igatahes sellega arvestanud. Aga sinu 2:09 seitsme ringi peale on ikka megakiirus! Ma tegin eile, laupäeval, kuus ringi, alustasin 22 min-ga ring, lõpus tegin 19ga, siis veel 1 km lausikul peale ja kokku tuli 2:06.50. Oled kõvas vormis, Emeri! Maamehest parem ärme räägimegi... Panin rõhku tõusutehnika lihvimisele, seal on tõesti hea seda harjutada.
Lp 00:51 - väga huvitav statistika ja asjalikud järeldused. Olen teiega päri. Aitäh huvitava panuse eest!
03:34 ja 04:07 - teile samuti suur aitäh! See lõhnab juba tõsiselt teadusliku lähenemise järele, ent siiski lisaksin, et spordis on veel kindlasti mitmeid tegureid, mis lõppetulemust mõjutavad, kuid mis teie arvutuse valemis ei kajastu. Näiteks: kuhu te mind paigutate? Aeg TM-il ca 3:30, aga aastane treeningmaht ilmselgelt alla 400 tunni, pakun, et umbes 300 tundi, lisaks see, nagu siit kogu aeg lugeda saab, et treenin valesti, peaaegu kõige valemini, mis Eestis üldse võimalik? Ja vastupidavust kui sellist ka pole. Nt 800 m jõudsin nooruses joosta (1.55,9), aga 1500 m oli juba liiga pikk (4.10) ja 3000 lausa ülejõukäiv (ca 9.20).
Autor on selle kommentaari eemaldanud.
Ja vastupidavust kui sellist ka pole.
Priit-teeks nii et jutu "pole vastupidavust ja eeldusi" võtaks nüüd jäädavalt maha.
Juba väidetavalt ilma treeningutta saavutatud 800m aja põhjal oli su Vomax 74-75- see on ekstraklassi näitaja!Jääb vaid spekuleerida mis need numbrid võinuksid olla kui enne pisutki harjutanud oleksid.
Ehk teisendades aastasse 2012 - eestikatel olnuksid 800m-s 9.-s,kõigil pikematel distantsidel võinuksid heidelda võidu eest.
Jah, ettevalmistusperioodi kaupa arvestamine oleks metoodiliselt õigem, sest valimis on mitmeid (nagu sa isegi), kes viimasel aastal trenni mahtu oluliselt tõstnud.
Üldjoone annab mudel siiski kätte. (Veel selgituseks neile, kes igapäevaselt matemaatiliste mudelitega ei tegele: kordaja -3,8 regressioonivõrrandis tähendab, et iga treenitud tund viib sind Tartu maratoni rajal 3-4 konkurendist mööda. Iga 20 minutiga saad ühe "selja" kätte. 8)
Vanemate tegur. Ma ei tea palju Martti (TM 2012 aeg 3:51, M50) praegu trenni teeb, kuid kindlasti aitab ka väike asjaolu, et Martti õel on suusaala MM-lt 7 kulda ja 2 hõbedat.
Inimene on multitalentne. Ühel inimesel võib olla võimekust (annet, talenti) enamal kui ühel alal. Suure tõenäosusega see aitab seletada ka Priidu fenomeni.
Alasid ja valdkondi, kus erinevad võimekused võivad avalduda, on elus palju. Kui sa ei ole andekas suusas, siis sellegipoolest võid olla andekas teisel alal või hoopis teises eluvallas. Mõtlen sellele alati, kui mõni jälle mööda liugleb.
Teisest küljest on talent ise sageli mitmeteguriline (mitmetest komponentidest või osavõimekustest koosnev).
On koostatud loetelusid ja klassifikatsioone. Mina liigitaksin nii (enam-vähem tähtsuse järjekorras):
I Energiatase - kui palju on inimeses energiat asju ette võtta ja läbi viia
II Loogilise mõtlemise andekus - kas oskab üldistada, leida seoseid, teha järeldusi
III Sotsiaalse mõtlemise andekus - kui hästi tajub ja suudab mõista sotsiaalseid olukordi, kui hästi mõistab, mis on inimeste vahel oluline
IV Füüsiline andekus
See jaguneb päris mitmeks osaandekuseks.
A) Neuro-motoorne võimekus on kõige alus - kui hästi närvisüsteem suudab lihaseid rakendada - sellest tuleneb koordinatsioon. Neuro-motoorse süsteemi treenitavus.
B) Luustiku proportsioonid, nn "raam".
C) Kehaehituse tüüp tervikuna - kui palju on lihas võimeline kasvama, kas kaalu suurenemisel on kalduvust.
D) Liigeste "ressurss".
Kuhugi siia peaks mahtuma ka too paljuräägitud VO2max.
Suusatamises on palju sõitmas näha pikki ja sihvakaid. Ei taha uskuda, et pikad head lõuatõmbajad on. Siiski ka lühemad ja jässakamad suudavad hästi sõita. Seetõttu kaldun arvama, et neuro-motoorne komponent on suusatamises ülitähtis..
03:34 on muidugi "tase"
1) n=10 puhul saab ka sitast saia teha, leia ainult sobilik valim
2) dr H juba viitas kui läbimõtlemata toodud algandmed on
Et Pullerits taolisi taga kiidab, oli ette teada, ent teeb jätkuvalt murelikuks.
Oi-oi-oi
Martin 5:12 (2874.) 38 h suuska, 43 h kokku
Noored mehed (M21) teevad vähe trenni
N=11, muide
Miks pikad ei peaks head lõuatõmbajad olema? Pane mingi sihvakas ujuja või sõudja lõuga tõmbama ning lugemine läheb sassi.
Harjutamise asi.
Väga vägev, 13:47, väga huvitav! Suur tänu mõlemapaneva kommentaari eest! Ärge 14:44 tähele pange, selliseid kraaksujaid, kes teiste tegemisi arvustavad, aga ise midagi ei tee, kuid ometi end maailma targimaks peavad, on alati.
Kodanik Pulleriits, kas oleks võimalik, et lakkaksite kommentaare, mis ei ole küsimuse vormis teile suunatud, pidevalt vahelehõigetega arvustamast? Säiliks lootus mõistlikule ja arendavale arutelule. Tänan!
Vaadake, 16:51, see on minu blogi ja teie siin ei tule ütlema, mida ma teen ja mida ei peaks tegema. Tehke endale blogi ja arendage seal oma soovitud arutelusid ja võite kindel olla, et mina teid sinna segama ei tule. Kas ka keegi teine sinna üldse tuleb, see on omaette küsimus.
Ühe hooaja treeningmaht tundub siiski suhteliselt juhuslik näitaja. Usun, et korrelatsioon on hoopis suurem, kui võtta aluseks akumuleeritud aeroobse töö maht kas kogu elu või nt viimase 5 aasta jooksul.
Kuidas saab see olla sinu blogi, kui selgelt välja kirjutatud: Pulleritsu/Scanpixi spordiblogi. jälle napib funktsionaalse lugemise oskust?
...ohh teid küll: vaadake, kui mina siin midagi ei kirjuta, siis Scanpixil ei ole siin ka midagi avaldada. Ehk teisisõnu: see blogi toetub minu kirjutistele ja kui neid enam ei ilmuks, lõpetaks kogu blogi eksistentsi. Praegu on mul Scanpixiga kena ja hea koostööleping. Kui see peaks katkema/lõppema, siis minu blogi jätkab, aga ilma Scanpixita. Scanpix on siin hea sponsor piltide osas - aitäh, Art, I love working with you.
Nii, mudel lõplikul kujul: Treening ja tulemus Tartu Maratonil, Google Docs'i püsilingina. Lisatud on tagumise otsa mehi - Heikki, Mihkel, kaks Martinit. N = 14. Regressiooni otsustasin võtta siiski üle kõigi, sest vaadake, saame lähtuda ikkagi ainult dokumentaalsetest tõenditest. Silver on ektreemüritustel palju kondanud, kui päevikus aga kirjas ei ole - ei ole midagi teha, ei saa arvestada. Samuti ei saa arvestada suuliste ütlustega nagu Maamees kui vähese või palju pealt keegi on TM läbi sõitnud. Inimesed unustavad, tajuvad erinevalt palju nad tegelikult trenni teevad jne.
Pärtel, viie aasta või elukaare, longituudne vaade on kahtlemata huvitav. Aeroobne maht üksi aga tõenäoliselt ei seleta kõike ära. Heikki ja Martin U aeroobne maht on praktiliselt sama (38/141 ja 18/149), vahe TM tulemustes on aga üle 67 minutit. Mängu tuleb õlavööde: Martin on jõuline, teinud kümnevõitlust. Pikal jooksudistantsil on aga Heikki suuresti edukam.
Väga huvitav on näha teiste andmeid, alla 4:15 sõitvad mehed teevad ikka päris tõsiselt trenni. Lõin huvi pärast ja tabeli testimiseks enda päeviku andmed ka kokku, sisse on arvatud ka võistlused ja nt matkad perega.
2012: 311h (sh suusk 83, jooks 160). TM 3:35 (ennustatud koht 1849, tegelik 355)
2011: 282h (sh suusk 100, jooks 158) TM 3:45 (ennustatud koht 2027, tegelik 546)
2010 255h (sh suusk 95, jooks 146)
TM 4:02 (ennustatud koht 2192, tegelik 332).
Aitäh, Pärtel!
Lisasin tabelisse. Ilus, mõistlik progressioon aastate lõikes.
Kui kellelgi on veel 2012. a numbrid kokku löödud ja Tartu maraton 2012. a läbitud, andke lahkesti teada.
Eriti huvitaksid nt Maamehe ja Emeri 2012. a näitajad..
Tabelisse lisatud Priit Ailt! (Õnnetu DQ jätame kõrvale.) Ailti kohta on saadaval 2011. a mahud. Ain-Ivar treening pea Ailtiga võrdses mahus - ja eks see ole ka tulemustes näha.
Kui esialgne mudel töötas peaaegu-siis viimane on vähemalt minu puhul täielikult off(250 tundi-koht ca 1300)-paistab üsna tänamatu ja võimatu missioon olevat.IMHO tuleks vaatluse alla võtta ka vanus ja mis kõige olulisem-kehakaal(BMI),mis paljude uuringute järgi mõjutab tulemust palju enam kui vanus või sajad treeningtunnid.Käesoleva blogi autor on siinkohal hea näide.
Ligi 30 TM läbinuna julgen väita:
1.Koht korreleerub kõige täpsemalt osalejate üldarvuga. Nagu on populatsioonis kindel % punapäid või vasakukäelisi on seal ka kindel % neid kel paremad geneetilised võimed.Teades registreerunute arvu võid juba ette ennustada oma saavutatava koha.
2.Ei ole leidnud mingit seost enne maratoni suusatatud kilomeetrite(vastavalt talvele 100-1000km) ja saavutatud tulemuste vahel,vahel on seos täiesti äraspidine. Pikema talve puhul jõuavad kõik oma mahud lakke ajada -ehk järjestuses ei muutu ikka midagi.
Kas tippsportlased (Allar Raja, Marko Albert) on selles suhtes erandid? Suusatreeningut ei tehta vist pea üldse, kuid figureeritakse esikahesajas.
Mida teeb Albert-selle kohapealt sõna ei võta ,sõudjatel on suusatamine talvises kavas kindlalt sees-suusalaagrid Otepääl jm, kes saab see käib enne maratoni veel kõrgmäestikus vormi timmimas.
bottega veneta, giuseppe zanotti, mac cosmetics, nike air max, north face outlet, longchamp, lululemon, soccer jerseys, mont blanc, new balance, celine handbags, baseball bats, oakley, ralph lauren, babyliss, louboutin, valentino shoes, insanity workout, vans shoes, nike trainers, iphone 6 cases, asics running shoes, reebok shoes, mcm handbags, beats by dre, ferragamo shoes, chi flat iron, hollister, jimmy choo shoes, nike huarache, wedding dresses, nfl jerseys, instyler, p90x workout, ghd, north face outlet, herve leger, abercrombie and fitch, iphone 6s cases, iphone 6s plus cases, iphone cases, hollister, soccer shoes, ipad cases, birkin bag, nike roshe, s5 cases, iphone 6 plus cases, timberland boots, iphone 5s cases
louis vuitton, converse, canada goose outlet, michael kors outlet, michael kors handbags, pandora jewelry, moncler, hollister, ray ban, sac louis vuitton pas cher, moncler, lancel, ugg boots uk, bottes ugg, doke gabbana outlet, moncler, coach outlet, montre pas cher, louis vuitton, moncler outlet, canada goose, louis vuitton, moncler, michael kors outlet online, doudoune canada goose, thomas sabo, moncler, karen millen, juicy couture outlet, toms shoes, wedding dresses, converse outlet, canada goose, moncler, vans, marc jacobs, links of london, hollister, pandora jewelry, moncler, canada goose uk, ugg,uggs,uggs canada, nike air max, swarovski, canada goose, pandora charms, ugg,ugg australia,ugg italia, swarovski crystal, supra shoes, canada goose, pandora charms, barbour jackets
yeezy boost 350 v2
cheap jordans
adidas ultra boost uncaged
longchamp outlet
salomon speedcross
yeezy boost 350
nike huarache
af1
brady jersey
adidas tubular
320
jordan 8
michael kors handbags
michael kors uk
ugg boots
adidas nmd
ugg boots
mbt shoes outlet
converse trainers
nike store
seahawks jersey
curry 4
retro jordans
chrome hearts
nike air zoom pegasus 32
michael kors
air jordan
air jordan 6
kd shoes
adidas neo online shop
prada eyeglasses
Postita kommentaar
<< Esileht