reede, veebruar 14, 2014

Pullerits: Jah, pühapäeval saab maratoni sõita!

Ei mäletagi, millal mulle nii palju ja jõuliselt toetust avaldati. Aga nii esinemise ajal teisipäevases «Vabariigi kodanike» saates kui pärast seda on paljud võtnud ühendust ja tunnustanud, et hakkasin avalikult vastu Sotši taliolümpia politiseerimisele (mitte niivõrd president Vladimir Putini kui just Lääne iga masti kisakõride ja meedia poolt) ning nimetasin igasuguseid lobigruppe, sh õiguslasi kükloopideks, kes imevad end olümpiavankri külge ning kukkuvad selle peal sõites oma sõnumit kuulutama ja olümpiat materdama. See on vastik ja jäle, et leidub neid, kes tahavad olümpiamänge oma kitsaste huvide ajamiseks kaaperdada. Asjalikele spordiinimestele ja normaalsetele tavainimestele, nagu olen eesti rahva reaktsioonidest aru saanud, käib selline kisa tekitamine pinda ja vastukarva. Veel eilegi, neljapäeval näiteks helistas mulle ühe Estoloppeti sarja kuuluva maratoni peakorraldaja ning avaldas isiklikult tänu selle võitluse eest, mida ma televisioonis kaine mõistuse nimel spordi eest pidasin.

Tänan südamest kõiki, kes toetust avaldasid!

Intrigeeriv uudis, mida paljud küllap juba teavad, on see, et Tartu maratoni ärajäämine ei tähenda, et Tartu maratoni päeval ei saaks klassikalises stiilis võidu sõita. Vahur Teppan, kes sõitis eelmisel pühapäeval Alutagusel meie PSJJ nelikus Tartu teatemaratoni avavahetust nii võimsalt, et lõpetas oma etapi mõõdukalt kulgedes esimesena, korraldab pühapäeval kell 11 Tehvandi radadel Eesti esimese Suusahullude maratoni. Distants on 30 km klassikas ühisstardist, võistlus kulgeb 2,7 km pikkusel ringil, mida tuleb läbida 11 korda.

Teppan kirjeldas mulle, et stardialas on 15 jälge ning edasi kogu rajal kolm jälge, lisaks kõrval piisavalt vaba ruumi möödumiseks. Ta kinnitas, et lumeolud Tehvandil on ideaalsed, MK-tasemel. «Alar Arukuusk on teinud supertöö,» kiitis Teppan. Ta kutsus kõvemaid mehi üles läbima kogu rada ainult paaristõugetega.

Võistlusel pääseb starti 300 suusatajat, täna, reede hommikuks oli 200 juba kirjas. Nende seas on umbes 50 norrakat, 20 soomlast, 10 rootslast. Eesti kõvematest suusatajatest tulevad starti Timo Simonlatser, Kein Einaste, 1983. aasta Tartu maratoni võitja Jaanus Teppan ja samuti Vahur Teppan, aga seda juhul, kui ta leiab enda asemele võistluste kommentaatori. Kui leiab, siis küsisin, kas ta võidab pühapäevase võistluse ära. Ta ei teinud vähimatki katset seda oletust tõrjuda või ümber lükata.

Kuna raja pikkus on alla kolme kilomeetri, aga osalejaid tuleb mitu sada, siis küsisin, kas need, kes liidritelt ringiga sisse saavad, võetakse maha. «Ei,» vastas Teppan. Ja lisas, et riputas just FB küljele üles ka võistluste hollywoodiliku treileri.

Viimaks pärisin, kas Suusahullude maraton võtab Tartu maratoni ürituse üle. «Kindlasti mitte,» kinnitas Teppan. «Selliseid üritusi peavadki tegema entusiastid viimasel hetkel.»

Helistasin ka Klubi Tartu Maraton juhile Indrek Kelgule, et uurida, kas Suusahullude maratoni korraldamine Tehvandil Tartu maratoni päeval teda kuidagi riivab. «Nii ja naa,» vastas Kelk, kes sõitis parajasti kultuuriministriga Otepäält Käärikule, nentides, et lumepilt on kurb. «Samasugune üritus toimub ka Jõulumäel kahe-kolmekilomeetrisel ringil. Eks natuke selline pilt käis silme eest läbi küll, et nüüd on kõik nagu šaakalid laiba kallal, igaüks sikutab omale suutäit. Samas saan aru, et inimesed tahavad end liigutada ja neile on need üritused teretulnud lahendus.» Aga need ei ole Tartu maratoni ametlikud asendusüritused, lisas Kelk.

Samuti uurisin temalt, kas tõesti ei oleks võinud lumepuudusel ärajäävat Tartu maratoni nihutada mõnele teisele kuupäevale, seda enam, et palju ettevalmistusi on ju tehtud, näiteks numbridki trükitud. «Ei ole võimalik kuidagi,» vastas Kelk. «Sellisel juhul peaks sättima kindla kuupäeva, me ei saa ju hoida sadu inimesi kogu aeg stardipakkudel. See üritus on selleks liiga suur. Korraldusmeeskond ei saa olla kogu aeg valvel, need 1200-1400 inimest ei ole palgalised, neil on ka muu elu.»

Kahjuks, kuigi sain Vahur Teppanilt personaalse kutse, ei saa osaleda, sest väänasin kolmapäeva õhtul trennis kukkudes paremat jalga nii tugevasti, et siiamaani pean sellele toetudes ettevaaltik olema ning valuaistinguid maha suruma. Aga teie minge ja osalege – võib-olla on see viimane suusavõistlus sel talvel. Siis pole hiljem vaja kahetseda.
******
Onion Creek Road, Moab, Utah. 23. aprill 2012. Pildistanud Priit Pullerits. (Suuremalt vaatamiseks klikkida pildile.)

Foto 1: Johanna Talihärm Sotši olümpia kaunil laskesuusastaadionil. Foto autor: Liis Treimann, Postimees/Scanpix
Foto 2: Tehvandi suusastaadion Otepääl. Foto autor: Arvo Meeks, Valgamaalane/Scanpix
Foto 3: Kadri Lehtla Sotši olümpia ilusal rajal kaunite mägede taustal. Foto autor: Liis Treimann, Postimees/Scanpix
Foto 4: Aivar Rehemaa Sotši olümpia suusastaadionil. Foto autor: Liis Treimann, Postimees/Scanpix
Foto 5: Aivar Rehemaa (paremalt viies) Sotši olümpial suusavahetusega sõidus. Foto autor: Liis Treimann, Postimees/Scanpix

62 Kommentaarid:

At 11:36, Blogger Tauno said...

Täpsema info järgi sõidetakse Jõulumäel 3 km kunstlume ringil. http://www.joulumae.ee/UserFiles/File/2014_A2K_Voistemaraton_juhend.pdf

 
At 14:07, Anonymous Anonüümne said...

Alati peab valvas olema, olgu tegu siis olüpiamängudega (loe Putimimängudega) või mõne muu sündmusega, mida korraldab Venemaa. Mul pole kunagi meeldinud, et Moskva OM purjeregatt viidi läbi okupeeritud territooriumil, mil siia sadas kümneid tuhandeid venelasi. Selge see, et tookord oli see poliitiline sündmus, spordist oli asi kaugel. Meie aga rõõmustasime, saime endale Olümpiahotelli ja TOP-i. Kas ei ole küüniline?

 
At 14:46, Anonymous Vana hunt said...

Tubli, suusahullud!
Kui areen jäeti tühjaks, aga nõudlus on jätkuvalt suur, siis tulebki ohjadest haarata ja ise ära teha.
Julge hullu rind on lumine!

Kelk & Co'l on vähe hapud viinamarjad ja üht-teist kõrva taha panemiseks, kuid kesse tegi? Esi ikke tegid (või siis ei teinud)...

 
At 15:12, Blogger Priit Pullerits said...

Lugesin just tänases Õhtulehes intervjuud Ülle Viinapuuga. Ja teate, mis tähelepanek mind tabas: alati, kui tuleb mingi vastik uudis, antud juhul KŠV positiivsest dopinguproovist, on asjaomastel isikutel, kel võib olla põhjust end puudutatuna tunda, automaatselt esimeseks reaktsiooniks: no kuidas saab olla, et selline info välja pääseb! Taevas appi, nagu see muudaks tõsiasja, et proov oli positiivne. Alati imestatakse selle üle, et fakt imbub kuskilt välja, aga mitte kunagi ei muretseta avalikult selle pärast, et fakt ju, kurat, on valus ja mis see nüüd ikka tähendab, et proov on positiivne. Ehk siis sama, kui keegi ütleb, et X on varas, siis Y-t ei huvita, et X on varas, vaid huvitab ainult see, kes, pagana päralt, selle välja ütles.

Millest see kõik küll räägib?

 
At 15:29, Anonymous Anonüümne said...

Cologna tegi täna finišis Daehlie't, liigutav žest.
Selline suhtumine näitabki Olümpia vaimsust kõige ehedamal kujul.
Ka Roberto tüdruksõber oli meeleliigutusest pisarais. Ilus!

 
At 16:00, Anonymous Anonüümne said...

Välbelt asjalik jutt Sotši olude kohta. Just sportlaste mätta otsast vaadatuna - ja see peakski ju olema kõige olulisem iga olümpia korraldamise juures.

"Murdmaa- ja laskesuusatamise võistluspaigad on vaieldamatult läbi aegade parimad. Võib olla Cortina d’Ampezzos (1956) oli ka väga äge, aga ma polnud siis sündinud," lõõpis Välbe.
http://epl.delfi.ee/news/sport/urmas-valbe-vene-koondise-esinemisest-taiskatastroof.d?id=67807009

 
At 16:18, Anonymous Anonüümne said...

Teistel aladel on probleeme siiski hulga rohkem ja ka murdmaa rajad on tublisti pehmemad kui tippvõistluste standard ette näeb.
Kõik see paneb sportlased ebavõrdsesse konkurentsi ja teeb võistlused paljuski loteriiks, kohati eluohtlikukski...

http://olympia.postimees.ee/2696590/soojus-hairib-olumpiat-ja-pohjustab-traumasid

 
At 17:13, Blogger Priit Pullerits said...

No mis ebasportlik ving! Kas Alutagusel oli ideaalne rada? Või Virul? Kas seal oli kõigil ühtemoodi kehv rada? Ei olnud, tagumistel oli ikka viletsam kui esimestel. Aga keegi ei kaevelnud. Ei maksa siis ka Sotši olude pärast kaevelda. Kõigil on enam-vähem ühtemoodi raske, ja kui autsaideritel on raskem, sest nad peavad startima kõvadest tegijatest tagapool ja kehvemates tingimustes, eks siis tehku rohkem trenni, et saada järgmisel olümpial ettepoole, parematesse oludesse. Või loobugu võistlemast, kui leiavad, et on liiga ohtlik - ega keegi sunni neid starti minema, ega loobumise pärast karistata. Kuidagi liiga palju on ebamehelikku hädaldamist ja pehmostumist.

 
At 17:25, Anonymous Anonüümne said...

Eile oli delfis huv lugu Hr Jaano Rääsalt erikoolide teemal. Tõsine jama seal. Lugesin ka Viinapuud. Kurbloolisus peitub veel selles, et Mardna ja Port on ühe treeneri õpilased.

 
At 19:14, Anonymous Anonüümne said...

Vahur Teppan on kõva mees. Siit paistabki juba uus ärimudel: kiire reageerimine, teabe levitamine loetavas sotsiaalmeedias, personaliseeritud lähenemine (isiklikud kutsed), mõistlik hind, ülisuure osalejate arvu (ja kasumi) mittetagaajamine, fokusseeritus kindlale sihtrühmale..
Kelgu jt "dinosauruste" aeg hakkab tasapisi läbi saama. Või nad muutuvad Selveri festivalide laadi rahvapidude korraldajaks, kus sport tagaplaanil.
Teine selline korraldaja on Holden.

 
At 19:21, Anonymous Anonüümne said...

> Ka Roberto tüdruksõber oli meeleliigutusest pisarais. Ilus!

Suusatamine on mehiste põhjamaa meeste ala. Jalgpalli slummimentaliteeti esindavaid tegelasi pole meile põhjust importida. Jalgpall on oopium rahvale.

 
At 20:04, Anonymous Anonüümne said...

to 19:21
Roberto siiski suusatas, mitte ei mänginud jalgpalli, seda esiteks.
Teiseks, mina annaksin sellistele meestele küll au. Loomulikult suusatab ta kehvemini kui enamus meie aktiivseid harrastussportlasi, kuid kui ta olümpiale peale sai, siis pidi siiski nii väle olema, et mitte kõige kergemast kvalifikatsioonist läbi tulla. Lisaks veel oma riigi parim poeg alal.
Tuleb meelde, et üks nohikust Ränioru mees Paul seda mitte ei suutnud, kuigi hoolega üritas ja aasta otsa ainult selle nimel elas (treenis).

Seega, kui mees on ausalt OM normi ära täitnud, siis milles on probleemi?
Kas tõesti selles, et nimi on Roberto ja pole mehine põhjamaa mees? Et siis nagu ei kõlba avalikult suusatada?!

 
At 20:18, Anonymous Anonüümne said...

"alati, kui tuleb mingi vastik uudis, antud juhul KŠV positiivsest dopinguproovist..." - mis see proov oli siis ikkagi positiivne, mitte 'halbanalüütiline'?

Kas keegi ka valgustaks, mis norrakatega juhtunud on? Punast faalanksit poodiumil pole nagu näinudki?

 
At 00:11, Anonymous Eesti mahesuusataja said...

Norra spordiringkonnad ehmusid vist ise ka Mads Drange raamatust nii ära, et viimastel nädalatel on doose kõvasti vähendatud või nõrgema närvikavaga tegelastel jäänud üldse kappi puutumatuna seisma.
Küll aga hiired varsti jälle murdjateks tagasi kosuvad, selles pole kahtlustki. Sest räme konkurents ja tehtud panused ei luba kaua arg olla.

 
At 08:54, Anonymous Anonüümne said...

Cologna ja Olsson näitasid seda mida tegid omal ajal Mae ja Veerpalu. Ei ole võimalik olla terve hooaeg hoos, keha ei kannata seda välja, siiamaani on kõik kõvad ilkujad, et meie mehed tõusid teravasse vormi enne suurvõistlusi, see oli ja on lihtsalt täpne vormi ajastamine.

 
At 09:43, Blogger Priit Pullerits said...

Paistab küll nii, 08:54. Teised mehed on hooajast lihtsalt küpsed, eriti arvestades lisaks mägesid ja sealseid vettinud olusid, mis nõuavad toorest sitkust. Aga toorest sitkust ei jagu, kui oled pool talve end juba korralikult trööbanud.

 
At 09:50, Blogger Priit Pullerits said...

Ja veel, mis on Eesti suusameeste puudus. Sellele osutas pärast 15 km Rehemaa: "Ühtlast tasapaksu suudan sõita, aga lisakäik puudub."

Just! Mida ma olen rääkinud! Need aeglased loksuvad trennid, mis on Eesti suusaspordis a ja o, ei vii mitte kusagile. See on ju loomulik, et kui trennis pole harjutud käiku panema, siis kust see käik võistlustel tuleb?! Olen seda teemat aastaid tagunud, aga ikka on isetarku nii harrastajate kui "proffide" seas, kes terve mõistuse loogikat kuulda ei taha. Ja nüüd on tulemused na litso, nagu peoperemehed ütlevad.

Jätkake pealegi neid uimerdavaid trenne... Aga ärge siis imestage, kui teised mööda sõidavad, ja minutitega.

 
At 10:59, Anonymous Anonüümne said...

Meie meestel pole lootuski sõita tippudega samas rütmis, tehku nad trenni aeglaselt või kiiresti. See aeglase või kiire treeningu jutt ei vii kuhugi, siis peaks tervet ettevalmistusperioodi analüüsima ja alti on võimalik ühe või teise treeninugmetoodika vahel jagada pluss ja miinusmärke. Priit, sa oled ise vastupidavusala harrastaja ja peaksid teadma, et treeningumaht ja võimsus/intensiivsus ei ole alati lineaarsed tulemusega.Meie meeste tase ongi sealmaal, kus ta parasajagu on. Alaveri jutt,et kohe tuleb on demagoogia. Eesti tipud tulevadki nagu sa oled ise ütlenud tihti tühjalt kohalt.

 
At 11:20, Anonymous Anonüümne said...

Eesti tipud tulevadki nagu sa oled ise ütlenud tihti tühjalt kohalt.

Ja tulevadki-tipuks sünnitakse(nii kahju kui seda tunnistada ei ole)..
Analüüsi või Pulleritsu või Rehemaa, Taaramäe, Kangerti , Loskutovi arengut pikkade aastate jooksul-aeglaselt või kiiresti, kasvõi 2-3 trenni päevas 7 aastat järjest-vahet pole- mingit arengut ei järgne (kui just keelatud võtteid appi ei võeta).

 
At 13:54, Anonymous Anonüümne said...

Võitlussuusatamist harrastavas Pulleritsus avalduvad meie rahva parimad rassilised omadused, nii füüsilised kui ka tahtelised.

 
At 18:09, Anonymous Anonüümne said...

Ei saa nii olla, et 1.3m elaniku seast on võimalik kedagi kogu aeg täitsa tipus hoida. See pole võimalik. Ei suuda seda suured riigid, oma tohutute taustajõududega, millest meie ei oska ka und näha.
Võiks maha rahuneda. Me võime siin ka pea peal käia aga murdmaas oleme nüüd aastaid statisti rollis. Ainuke mis võib sähvatad on läätsed.
Oleks ime, kui 10 aasta jooksul mõni tiitlivõistluste medal tuleks.

 
At 20:13, Anonymous Anonüümne said...

18.09, nii ja naa- vaata, mida saadavad korda spordimaailmas Sveits ja Holland. Inimesi küll korda 5 enam kui Eestis, samas pindala vähem. Vâga hästi ollakse Sotsis pildis ja mujalgi.

 
At 21:23, Anonymous Anonüümne said...

Šveitsi rahvaarv on 8 miljonit ja Hollandi oma 17 miljonit, arusaamatuks jääb, kuidas riigi pindala mõjutab sportlikke saavutusi. Kahjuks on praeguse valitsuse spordivaenulikkust arvestades oodata tulevikus meile veelgi kurvemaid olümpiamänge. Edukates riikides ei nähta spordis "maksuauku", vaid sellele makstakse peale ja mitte vähe.

 
At 21:23, Anonymous Anonüümne said...

20.13, vaata ikka uuesti rahvaarvud üle ja arvuta uuesti. Hollandi rahvaarv on ikka üle 10x suurem. Vaadake kasvõi Venemaa naissuusatamist - 100x rohkem võimalusi, aga ikka ei midagi. Ka Eesti ajaloost - väga harva sünnib talente, mis on maailma tipus, ükskõik mis alal.

V

 
At 21:58, Anonymous Anonüümne said...

Sveitsile ja Hollandile tähelepanu pöörates seisnes mõte asjaolus, et ka väiksematel riikidel võimalik vägagi pildis olla suurriikide seas. Samahästi võib ka Norra nimistusse lisada. Pildis ollakse pidevalt ja väga erinevatel aladel. Tundub, et seal mail süsteem soosib tugevamate esile kerkimist ning oma oskuste/võimete max. realiseerimist. Vähetõenäoline, et neile lihtsalt niisama talendid satuvad. Pigem eesmärgistatud tegevus ning sihikindlus viib eesmärgini.

 
At 00:01, Blogger GuidoMukk said...

hr. Kelgu vastus on hale ja vastik. Ja seda räägib mees kes kulutas 75% osalustasudest numbrite trükkimisele. Niigi hullkalli osalustasuga rahvaürituse puhul.

 
At 00:46, Anonymous Anonüümne said...

Kas Hr. Mukk ei lugenud enne osalustasu vabatahtliku maksmist juhendit ja arvab, et teda on nüüd röövitud? Kui nii, siis tõesti tuleb käed rusikas vehkida ja kõiki teisi peale enda kiruda.
Hale Naljamees!

 
At 09:11, Anonymous Anonüümne said...

ca 2 Mio elanikuga Sloveenial juba 5 medalit, taaskord. Mis on ikkagi nende edu valem?
priit

 
At 10:04, Anonymous Anonüümne said...

Sloveeniaga sama suurel Lätilgi on 3 medalit, aga need on saavutatud kelgutamises, mis talispordiski suht nišiala ja suuresti tänu sellele, et nõukaajal rajati Šiguldasse kelgurada. Aga Sloveenia on tõesti fenomen, lisaks medalitele võideti näiteks hokis eile eksmaailmeister Slovakkiat. Ei ole ise sinnakanti sattunud, aga eks selle fenomeni taga ole traditsioonid, baasid ja riigi sporti panustamine. Lisaks veel rahvuslik temperament ja võitjamentaliteet ning tulemus ongi selline, et meist napilt 2 korda suurem rahvas on tipus pea kõigil pallimängualadel ja talente jätkub muudelegi aladele. Arvan, et eelkõige on selle taga ikkagi riiklik sporti soosiv poliitika, vaevalt seal oleks võimalik, et napilt pool aastat enne olümpiat võtaks üks minister ära olümpiaettevalmistuseks planeeritud riigifirma sponsorrahad ja et riik maksuameti näol kaebaks kohtusse noortetööga tegeleva jalgpallikooli selle eest, et kuna seesama riik ei toeta noortesporti piisavalt on sunnitud eluspüsimiseks treeneritele palga asemel stipendiumit maksma. Lõppude lõpuks on kõik valikute küsimus, Sloveenia toetab noorte sporti, Eesti riik kaubanduskeskustes noorte hängimist.

 
At 10:38, Anonymous Anonüümne said...

Eesti sport oli, on ja jääb selliseks, kus iga kümnend võidetakse 2-3 OM kulda, mõni kümnend vähem, mõni rohkem. Kui Eesti tahab rohkem kuldasid, siis see oleks võimalik,sel juhul tuleb loobuda "suurtest" aladest ja kõik talendid tuleb panna tegelema "väikeste" aladega. Skeleton, Curling jne.

Kui minna pallimängude juurde, siis Eestil oleks päris hea võimalus võita käsipallis OM-I medal, aga sel juhul, koss, jalka ja võrk peaksid kaduma - ilmselgelt poleks see võimalik.
Talispordis tuleks kudlasid robinal, kui kõik panna kelgu alasid tegema.

Vaadake, suve OM-il hiinakad võtavad väga palju kuldasid, aga millistel aladel. Suured alad on hiinlastel sisuliselt null. Arvestades nende suurust, siis on nad väga viletsad enamustes pallimängudes, kergejõustik, ujumine, terve talisport.

Kui Eesti tahab võita medaleid, siis tuleb teha valikuid, milliseid spordialasid eelistada, milliseid mitte.

Korvpall, jalgpall, käsipall, võrkpall, saalihoki, jäähoki. Maailma ja Euroopa arvestuses on kõik pallimängud sarnase reitinguga - heal päeval saavad EM finaalturniirile peale. Kui jätta alles 2 ala, siis oleks võimalus palju suurem. Milleks saalihoki ja jäähoki ? Ilmselgelt tuleks valida 1 ala.

Maadlus (kreeka-rooma, vabamaadlus, judo, poks) Ka siin võiks eelistada ühte ala.

Kui Kelli Sildaru tulekski 2018 OMi võitjaks, siis ka tema on ju süsteemiväline OM-I võitja.

Eesti riik ei tee küll mitte midagi selleks, et meil tuleksid OM-I võitjad.

 
At 14:17, Anonymous Anonüümne said...

Miks keskmaajooksu fanaatiline pooldaja Pullerits ei kajasta Genzebe Dibaba fenomenaalseid kahe nädala jooksul püstitatud maailmarekordeid (1500 m 3:55.17, 3000 m 8:16.60)? Kas sellepärast, et:
1) Dibaba on Aafrikast
2) Dibaba ei ole valgenahaline
3) Dibaba on 'baaba' (s.t mitte mees)
4) Dibaba jooksis Stockholmis, pehmo-rootslaste maal
5) Dibaba ka treenib Rootsis, tarbides sealseid sotsiaal- ja avalikke teenuseid
6) Dibaba jooksis kõvasti paremini kui valgenahaline mees Pullerits ise undki suutis näha
7) Dibaba ei toeta parempoolseid vaateid
8) Dibaba ei ole eestlane, järelikult natsionalistliku spordiideoloogia kohaselt ei ole "oma"
9) Dibaba ei passi valgete konservatiivsete parempoolsete hetero meeste ülismulikkuse maailmapilti
10) hoopis vastupidi, lõhub selle atavistliku maailmapildi?

 
At 14:21, Anonymous Anonüümne said...

"Eestil oleks päris hea võimalus võita käsipallis OM-I medal, aga sel juhul, koss, jalka ja võrk peaksid kaduma [..].
Talispordis tuleks kudlasid robinal, kui kõik panna kelgu alasid tegema."

Sul on päris head ettepanekud, 10:38. Kuigi kas needki aitaksid? Vahepeal oli treener Toomas Tarmil poliitika, et kõik jooksevad maratoni. Kuldu aga ei tulnudki.

 
At 14:34, Anonymous Anonüümne said...

10:04, endal maksud makstud? Auto firma nimel või ausalt ostetud?
"Riik ei toeta, riik ei toeta" - kust see raha Teie arvates peaks tulema?

 
At 16:11, Anonymous 10:04 said...

Maksuametiga pole mul siiani lahkarvamusi olnud ja ka autod olen ostnud enda nimele, nii et peaksin olema piisavalt koššer, et oma maksuraha kasutamise kohta arvamust avaldada. Nagu öeldud on spordi rahastamine valikute küsimus, Kesk-Aafrika Vabariigi mõnekuise missiooni maksumus on üldjoontes sama, kui "maksuauk", mis rahandusministri nägemuses pordist laekumata jääb.

 
At 16:35, Anonymous Anonüümne said...

Maratoni tulemused.

http://nelson.racetecresults.com/Results.aspx?CId=16267&RId=34

 
At 19:29, Anonymous Anonüümne said...

Starti lubati 300, aga miks rahvas ei tulnud, lõpetajaid suht vähe?

 
At 20:06, Blogger Lauri said...

Talialadest kelgutamine, ei sobi, kuna Eestis ei ole kelgurada. Aga lühiraja kiiruisutamine. Jäähalle meil piisavalt. Kaotada ära hoki ja iluuisutamine ja kõik lühiraja uisutamist harjutama. Pealegi seal võitmiseks ei pea parim olema vaid võidab see, kes viimasena püsti jääb, nagu naiste 500m näitas.

 
At 21:28, Anonymous Anonüümne said...

19:29, kavas oli ka teine distants, ajavõtuta. Palju seal osales, ei oska öelda.
Delfi on teinud korraliku kajastuse.
http://sport.delfi.ee/news/suusatamine/eesti/video-ja-fotod-reportaaz-suusahullud-naitasid-otepaal-milline-sisu-peitub-eestlastes.d?id=67959049

 
At 23:27, Anonymous Anonüümne said...

Mul on vägagi radikaalne ettepanek. Lõpetada igasugune riiklik tippspordi toetamine ja kogu sealt vabanev raha suunata laste- ja harrastusliikujate tervislike eluviiside edendamisse. Olümpiakomitee kui eneseupitamise kohta laialisaata ja loobuda igasugustel tiitlivõistlustel osalemine. Kes tahab osaleda tehku seda oma rahakoti või sponsorite toel. Liikumisharrastuse ja spordi eesmärk ei ole olümpiavõit.

Kiiremini. Kõrgemale. Kaugemale.
Kuhu siis lõpuks peaks välja jõudma?
Kas siis kui teivashüppe olümpiavõitja hüppab kuule välja on ülim eesmärk käes? Vaevalt, alati saab veel kaugemale hüpata.

 
At 00:22, Anonymous Anonüümne said...

Väga hea, aga püüa see Olümpiakomiteele selgeks teha, et nad ennast laiali saadaks

 
At 09:30, Blogger Priit Pullerits said...

23:27, pole see radikaalne midagi, olen sama mõelnud. Tippspordis tulemuse taga ajamine on ääretult ebaefektiivne. Näiteks, kui palju on suusatamisse viimastel aastatel raha maetud? Või jalgpalli juba kaks kümnendit? Ja korvpalli samuti? Tulemusi mitte mingisuguseid. Kulude ja tulude tasakaal on totaalselt paigast ära, samuti pole kunagi vähimatki garantiid, et investeering end ära tasub. Kui EOKd vaadata ettevõtte juhtimise vaatevinklist, siis niivõrd põhjendamatud ja arulagedad ja tasateenimatud investeeringud ei tooks kaasa mitte üksnes juhtkonna vallandamist, vaid tooks kaasa ilmselt kriminaalsüüdistused. Kavatsen sellest ka peavoolumeedias kolumni kirjutada. Mida vastu väidate?

 
At 10:04, Anonymous Anonüümne said...

Tuleb välja, et Kristjan Port on kõvem (jooksu)mees kui PP - tema 800m aeg on 1.51,7 (PP 1.55,9).

 
At 10:10, Anonymous Anonüümne said...

Port on pikk mees ka.

 
At 10:22, Anonymous Anonüümne said...

Nelja aasta jooksul kulus määrdeprogrammile ametlikult 25 miljonit Norra krooni ehk kolm miljonit eurot
http://olympia.postimees.ee/2699182/norra-rahvusliku-habi-hind-kolm-miljonit-eurot

See on kosmos, mis seal toimub, pole sõnu ja mis meil on?
Ärge arvake, et seal taastumisse vähem on panustatud!

 
At 10:30, Anonymous Anonüümne said...

Ikkagi väga huvitav, et suusamäärdest tuli selline kaotus norrakatele. Ja seda nii klassika kui uisu pealt, ja lisaks järjest naiste ja meest teatesõitude puhul. Naiste ja meeste sõidul oli ju päev vahet. Ka teatesõidu ajal peaks olema lubatud suuski määrida? Igatahes tundub tahtliku pea vee all hoidmisena, kui määrde kaela aetakse kogu prohmakas.

 
At 11:11, Anonymous Anonüümne said...

Lp. hr. Pullerits

Sport on tänapäeval sõda. Isegi osad spordialad on oma loomult võitlused - poks, džuudo, maadlus. Talialadel on isegi kavas spordiala, kus võistlejad on suisa tulirelvaga varustatud.

Nagu sõjas enne lahingut, nii toimub ka spordis enne võistlusi (võidu)relvastumine. Püütakse iga hinna eest saavutada teiste võistlejate suhtes eelist - otsitakse abi teadusest, arendatakse tehnilisi abivahendeid, püütakse erineval viisil oma võistleja sooritusvõimet tõsta.

See kõik maksab raha. Selge on see, et me ei suuda keerutada erinevates treeninglaagrites samasugust hulka sportlasi nagu norrakad või rootslased ja me ei suuda ülal pidada sama suurt tugimeeskonda.

Ka muus osas (treeningmetoodika, taastumine, teaduse abi) ei suuda me ilmselt parimate, ja kallimatega, sammu pidada.

See ei tähenda, et see võitlus oleks juba algusest peale läbikukkumisele määratud, meil võiks olla soov ja võimekus kõike seda kasvõi väiksemale arvule sportlastele pakkuda.

Ma ei saa aru inimestest, kes Eesti sportlaste esinemist olümpial vaadates neid krõbedate sõnadega kostitavad, turistideks nimetavad ning teatavad, et kui kümne sekka asja pole, siis pole mõtet võistlema minnagi. Võib olla ma olen naiivne ja usun sinisilmselt inimesi, kuid ma arvan, et ükski meie sportlane ei läinud olümpia suuusaradadele loodust nautima vaid mindi endast ikka maksimumi andma. Ja see meie maksimum on tänasel päeval teistega võrreldes seal, kus ta on.

Öelge mulle, kallid kaaslased, miks tänapäeval üldse peaks mõni noor inimene valima tippsportlase tee? Kas selleks, et kulutada oma elu parimad aastad selle nimel, et pidevat halvustamist ja sõimu taluda? Kas selleks, et tasuks endast maksimumi andmise eest kuulutatakse sind turistiks ja soovitatakse tootvale tööle minna? Kas selleks, et oma tervist ohverdades saada kultuuuriministeeriumilt stipendiumi 140 eurot kuus (Triin Ojaste näitel) ajal, kui kaaslased pürgivad edasi karjääriredelil ja teenivad kordades rohkem?

Tõmbame jah tippspordi rahastamise kokku ja võtame noortelt tulevikuperspektiivi. Siis ehk saame varsti rääkida ka sellest, et lisaks "ajudele" lahkuvad Eestist ka "kehad" ning sportlased asuvad esindama riike, kus neile selleks võimalusi pakutakse.

Seniks aga kuni otsust tehtud ei ole, ei lähe ma veel oma lapsele enne trenni ütlema, et "ole hea ära väga pinguta, muidu võid kogemata kombel Eesti koondisesse sattuda". On ju selge, et kui medalit ei saa, siis oled mõttetu raharaiskaja ja koorem meie ausatest maksumaksjatest kommentaatoritele.

 
At 11:25, Anonymous Anonüümne said...

Ei taha kuidagi uskuda, et Norra nüüd kogemata suuskade määrimisega alt läks. Hakkab vandenõuteooriana paistma - ju pidi olema teada, mida dopingukontroll suudab avastada ning et sealt ei oleks läbi saanud, siis ei tohi ka medalile jõuda. Leiti kõige "mugavamad" ohvrid - määrdemehed. Kõik haigeks ei saanud ju jääda, muidu oleks veel kahtlasem. Ei ole ju tegemist harrastussuusatajaga, kes päev enne kodus tooli najal oma ainsad suusad oma tarkusega ära määrib ja siis hommikul Tartu Maratoni stardis tõdeb, et nii libisemine kui ka pidamine võiks mõlemad paremad olla. Tohutu armee, tohutu hulk suuski, lõmatu hulk valikuid ja siis ei suudeta sealt ühtki paari leida, mis vähegi libiseks - andke ikka olla. Eesti ajakirjanikud muidugi natukegi sügavamat analüüsi ei suuda tekitada, räägitakse miljonite eurode raiskamisest. Ehk siis Norra kulutas ainuüksi murdmaa määrimise peale rohkem kui Eesti kogu taliolümpialaste 4-aastase tsükli kuludeks ning panevad ikka mitu päeva jutti totaalselt mööda?

 
At 11:41, Anonymous Anonüümne said...

Te pole vist kursis? Kes ütles, et 3 ja 4 koha omanikelt proove ei võeta?
Seal on seda kohe kindlalt võetud ja võetakse ka edaspidi.
Northuugil libises küll ja tegi viimasena hea sõidu

Hea lugu tana Martinsonilt
http://olympia.postimees.ee/2699400/jaan-martinson-tuhja-neist-medalitest

 
At 11:50, Anonymous Anonüümne said...

Maratoni 63km sõideti ka Jõulumäel lisaks Tehvandile.
Tundub, et raske(m) profiil, +4C ilm protokolli järgi ja öösel sadanud vesine lumi tegid aegades korrektiive - või võetigi rahuliku(ma)lt?

http://joulumae.ee/UserFiles/File/2014_A2K_voistemaraton_fin.pdf

Ehk kohalolnud kommenteerivad?

 
At 11:51, Anonymous Anonüümne said...

See on üks lõputu vaidlus.Tegelikult pole põhjust sedavõrd radikaalseteks otsusteks. Pigem tuleks üle vaadata nö investeeringute alused. Leian, et me ei saa nii kitsalt vaadata aladele nagu me seni oleme teinud. Korvpalli nõukogudeaegne eufooriline pärand, mille me oleme kaasa toonud tänapäeva on kahtlemata põhjendamata kulutus.Tasuks suunata pilk vanadele/uutele aladele, näiteks kiiruisutamine, miks ka mitte. Lõpetada tuleks rahade keerutamine noortespordi valdkonnas. MTÜd versus linnabaasid. Baaside kasutamine on ebamõistlikult kulukas mitte ainult lastele ja noortele vaid ka harilikule liikumisharrastajale. Ehk teisisõnu prioriteet peaks olema liikumisharrastus.

 
At 11:57, Anonymous Anonüümne said...

"Northuugil libises küll ja tegi viimasena hea sõidu"

Enda Sotši taseme kohta sõitis Nurthug jah üsna hästi - aeg praktiliselt sama, mis venelesel ja prantslasel, kuid Hellnerilt sai kindlalt pähe.

I.A.

 
At 12:03, Anonymous Anonüümne said...

Sotši medalid jäävad kätte alles 10 aasta pärast.

Suurim uudis dopingurindelt on, et Sotši olümpiavõitjad selguvad lõplikult alles aastal 2024, sest kui Šmigun-Vähi kohale kirve riputanud järelkontrollide tähtaeg oli seni kaheksa aastat, siis edaspidi on see kümme.
http://www.ohtuleht.ee/564912/kui-tarvitate-dopingut-siis-me-saame-teid-katte-varem-voi-hiljem-

 
At 12:04, Anonymous Anonüümne said...

Ega see suusatamise tase pole ka enam see, mis ta oli 20-30a tagasi. Mitte et see nõrgem oleks, aga väga palju sõlutub libisemisest. Kurat seda teab, mis on meeste tegelikud võimed, kui ikka kinni määritakse ega ikka liigu küll. Samas ma ei taha sellega öelda, et meie meestel oleks kogu aeg kehvad suusad. Ju nad ikka kehvakesed ole. Aga selgust pole, saladust on väga palju.

 
At 12:33, Anonymous Anonüümne said...

Jõulumäe 3ne võistlusring on suhteliselt karmide ja teravate tõusudega. Öösel sadnud 3 cm lörtsi võttis lippe täiesti kinni, lipe muidugi paranes, kuid sula tegi oma tööd, rada lagunes, suusakpeid vajusid sügavale lumme. Tõusumeetreid oli 1500 kanti (erinevad kellad andsid 1200-1500 vahele tõusumeetreid, Jõulumäe kodulehel on kirjas et 3sel on 87 tõusumeetrit ehk siis 21*87=1827 tõusu, nii palju seal ilmselt ei ole). Ühesõnaga väga raske võistlus oli, pundid läksid suhteliselt kiiresti lõhki, esiotsa mehed sõitsid ka nagu eraldistarti, esimesed 2 olid siiski ca 33 km koos, Tartu maraton on ikka oluliselt kergem.

 
At 12:33, Anonymous Anonüümne said...

Kui norrakatel olnuks asi kehvas määrdes, öelnuks esimene sõitja seda esimesele rajaäärsele abilisele. Ei oleks sõidetud päevade ja võistkondade kaupa vale määrdega, mis pidi pealegi kollossaalselt vale olema, kui hinnata tulemuste ärakukkumise järgi!

 
At 12:36, Blogger JJ said...

11:50. Ma ei olnud ka kohal aga arvan, et tagasihoidlikud ajad on tingitud ühel 3 km ringil olnud kahest "jõulu" tõusust. Kokku siis 42 korralikku tõusu. See on ka põhjus, miks ma ise sõitma ei läinud.

 
At 13:06, Blogger AlarS said...

Tore-kena üritus Võistes. Mõnus fiiling - just sinu - sõitja jaoks tehtud üritus. Kas kannatab reklaam ja võrdlus Suusahullude sõiduga välja - ei tea, kuid pingutust oli omajagu rohkem juba distantsi pikkuse tõttu.
Ning oli lörtsi alguses, kuid see sõideti enamasti paari kolme ringiga jälge sisse. Tõusud tuli enamasti joosta kristalsete "kuulide peal", laugematel tõusudel pidas suusk erinevalt, sõltuvalt lörtsi/jäisuse vahekorrast jäljes.
Rahulikuks ei saanud asja nimetada -lihtsalt kes jaksas lükata ja joosta ja suusk toimis, see sõitis. Tehti selged vahed sisse ja hoiti kohta, vähemalt minu puhul oli nii.
Kepid jah, oleks mitu korda ma ära murdnud auku vajunud äärte tõttu (ehk oleks suuremad kulbid veidi aidanud?). Krambid rajal olles, elamus kogu distantsi vältel ja siiani välja ning kange alaselg ja pinges turi tagantjärgi on rõõmsa vesise pühapäeva tulemus.
NB! selliste ilmadega peab kasutama imenippe (kilega saabaste teipimine?) varvaste kuivas hoidmiseks, sest minu saapaga olid varbad 1h möödudes läbimärjad ja külmusid lõpuks nii ära, et ka 2x saunalaval ei soojendanud üles...
Igatahes mitte ainult TM, vaid ka Vasaloppetid on seni kergemad tundunud. Kuigi pingutus lõpus oli juba ainult finishijoone ootamine justkui eraldistarti sõites.

 
At 14:36, Blogger Micro Finance said...

Olen Mavis Calos, esindaja Aiicco kindlustus plc, anname välja laenu individuaalsed
erinevused usalduse ja au. anname laenu intressimääraga 2%. kui olete huvitatud võtke meiega ühendust selle ettevõtte e-pos (amaah.credit.offer@gmail.com) nüüd jätkata oma laenu üleminekudokumendi ok. kui teil on vaja laenu, et luua ettevõtte või kooli te olete väga teretulnud Aiicco kindlustus plc. Võite meiega ühendust võtta ka selle e-post: ( maviscalos_laen_laenamine@outlook.com ). saame üle kanda summa, mida taotletakse enne nädalas.

DO YOU NEED LOAN FOR PERSONAL BUSINESS? IF YES CONTACT OUR EMAIL ABOVE TO PROCEED WITH YOUR LOAN TRANSFER IMMEDIATELY OK.

 
At 03:37, Blogger oakleyses said...

tiffany and co, christian louboutin outlet, longchamp, oakley sunglasses, michael kors outlet, michael kors outlet, replica watches, nike air max, michael kors outlet, louis vuitton, michael kors outlet, prada outlet, cheap oakley sunglasses, oakley sunglasses, gucci outlet, prada handbags, michael kors, polo ralph lauren outlet, kate spade outlet, ugg boots, ray ban sunglasses, ugg boots, jordan shoes, ugg boots, nike outlet, burberry outlet online, longchamp outlet, ray ban sunglasses, oakley sunglasses, louis vuitton outlet, michael kors outlet, louis vuitton, tory burch outlet, ugg boots, louis vuitton, louboutin, nike air max, louboutin outlet, chanel handbags, longchamp outlet, louboutin shoes, burberry, tiffany jewelry, nike free, uggs on sale, oakley sunglasses, replica watches

 
At 03:45, Blogger oakleyses said...

new balance pas cher, sac longchamp, hogan, true religion jeans, kate spade handbags, nike air max, air max, north face, ray ban pas cher, air jordan pas cher, true religion outlet, nike air max, ralph lauren pas cher, north face, louboutin pas cher, coach purses, sac guess, lululemon, coach outlet, timberland, nike roshe, longchamp pas cher, michael kors, burberry, air force, true religion jeans, lacoste pas cher, tn pas cher, nike air max, abercrombie and fitch, true religion jeans, hermes, vanessa bruno, michael kors, nike free run uk, michael kors, ray ban uk, ralph lauren uk, coach factory outlet, nike blazer, mulberry, michael kors, coach outlet, converse pas cher, nike free, vans pas cher, oakley pas cher, nike roshe run, hollister, hollister pas cher

 
At 03:48, Blogger oakleyses said...

bottega veneta, giuseppe zanotti, mac cosmetics, nike air max, north face outlet, longchamp, lululemon, soccer jerseys, mont blanc, new balance, celine handbags, baseball bats, oakley, ralph lauren, babyliss, louboutin, valentino shoes, insanity workout, vans shoes, nike trainers, iphone 6 cases, asics running shoes, reebok shoes, mcm handbags, beats by dre, ferragamo shoes, chi flat iron, hollister, jimmy choo shoes, nike huarache, wedding dresses, nfl jerseys, instyler, p90x workout, ghd, north face outlet, herve leger, abercrombie and fitch, iphone 6s cases, iphone 6s plus cases, iphone cases, hollister, soccer shoes, ipad cases, birkin bag, nike roshe, s5 cases, iphone 6 plus cases, timberland boots, iphone 5s cases

 
At 03:51, Blogger oakleyses said...

louis vuitton, converse, canada goose outlet, michael kors outlet, michael kors handbags, pandora jewelry, moncler, hollister, ray ban, sac louis vuitton pas cher, moncler, lancel, ugg boots uk, bottes ugg, doke gabbana outlet, moncler, coach outlet, montre pas cher, louis vuitton, moncler outlet, canada goose, louis vuitton, moncler, michael kors outlet online, doudoune canada goose, thomas sabo, moncler, karen millen, juicy couture outlet, toms shoes, wedding dresses, converse outlet, canada goose, moncler, vans, marc jacobs, links of london, hollister, pandora jewelry, moncler, canada goose uk, ugg,uggs,uggs canada, nike air max, swarovski, canada goose, pandora charms, ugg,ugg australia,ugg italia, swarovski crystal, supra shoes, canada goose, pandora charms, barbour jackets

 

Postita kommentaar

<< Esileht