Pullerits: Mis üllatused varitsevad Viru maratonil?

Kas teate, miks teil tuleb homme, laupäeval Viru maratonil mõnda lõiku kaks korda sõita? Arvate, et igal pool lund ei jätku või et korraldajad ei tahtnud ühte liiga pikka ringi ette valmistada?

Valesti arvate. Põhjus on ühes maaomanikus, kes ei soovi, et maratonirada üle tema põllumaa läheks. Ja ma saan temast täiesti aru ning olen igati tema poolt (kuigi ma isegi ei tea, kes see maaomanik on). Mitte niivõrd seepärast, et eraomand peab olema puutumatu – kuigi ka see on väga tähtis põhimõte –, vaid ennekõike seepärast, et ta on sinna külinud talikultuuri, nimelt talirapsi, ning tal on igati õigustatud nõuda, et raske rajatraktor sellest üle ei sõida. Seal põllumaal kasvab tema sissetulek ja meil kellelgi pole mingit põhjendatud õigust kritiseerida tema otsust suusatajaid oma maale mitte lubada.

Aga põhiküsimus on ikkagi selles, millises seisukorras on nood rajad, mis Viru maratoniks ette antakse.

«Meil on lund küll,» teatas mulle maratoni peakorraldaja Evi Torm juba üleeile. «Arvan, et saame teha raja hindele neli pluss.» Kui palusin selgitust, mida see hinne ikkagi tähendab, vastas ta, et rada tuleb lumekatte poolest parem kui mullu või tunamullu. Ja siis, nagu mäletame, ei olnud rada kohati just suurem asi, ehkki viletsat talve arvestades ei saanud ka väga palju kurta.

«Metsa vahel on täitsa okei,» kommenteeris Torm lumekatet. Aga seal, kus rada suundub üle kruusaste külateede, soovitas ta silmad lahti hoida, et üksikute võimelike kivikestega suuskade põhja ei kahjustaks. Ta lisas, et optimistina julgeb ta pakkuda, et maratonile võib tulla siiski hea suusapaariga.

Torm prognoosis, et kuna selle nädala keskel temperatuur tõusis ning nädala teises pooles langes, tuleb rada võrdlemisi kõva.

Kui uurisin Viru maratoni kurikuulsate tõusude kohta, sain kuulda, et finišitõusu ei pea kaks korda võtma. Spetsialistidele edastan Tormi sõnad: «Mägede osas on see tõus sees, kus seitsme ja poolene läheb kümnesega kokku.» Palun, aidake lahti mõtestada! Ja veel: «Enne Võlumäe otsa keerab rada vasakule.» Palun seda ka täpsemalt seletada! Ja siis veel: «Esimesel ringil ei tule pikka tõusu sisse. Teisel ringil on lõputõus sees.»

Ahh, mis seal lõppude lõpuks vahet, eks rajal näe, mis ees ootab.

Endast nii palju, et tulemust tegema ei tule (kordan: tulemust tegema ei tule), sest täna, reedel on kulunud juba varahommikust üüratu energia Eesti harrastussuusatajate treenerite pingerea koostamisele (ja praegu on kell peaaegu pool kaheksa õhtul!). See on nõudnud meeletut reporteritööd, tohutut andmete kogumist ja lõputult asjatundjate usutlemist. Seda tulemust saate näha homse, laupäevase Postimehe spordirubriigis. Vaat seal on minu Viru maratoni tulemus. Ja see on palju kõnekam tulemus kui see, mille ma homme, laupäeval välja sõidan – või ei sõida. Seekord tuleb maratoni võtta kergelt ja mõnuga
******

The back side of the eastern edge of San Rafael Swell, Utah, 1. mai 2012. Pildistanud Priit Pullerits. Leia pildilt maja! (Suuremalt vaatamiseks klikkida pildile.)

Foto 1: Lumekate Mõedakul eelmise aasta veebruaris talikrossi ajal. Foto autor: Meelis Meilbaum, Virumaa Teataja, Virumaa Teataja / Scanpix
Foto 2: Lumekate Mõedakul eelmisel nädalavahetusel talikrossi ajal. Foto autor: Marianne Loorents, Virumaa Teataja, Virumaa Teataja / Scanpix