reede, september 02, 2016

Pullerits: Kuidas me Indrek Kelguga teineteise alla paugutasime?

Ma ei pannud suur lootusi sellele, et Vahur Kalmre, ajakirja Ma Olen Jalgrattur toimetaja, saab Klubi Tartu Maraton juhataja Indrek Kelgu nõusse istuma minuga ühe laua taha. Asi oli minu kahes kuulsas kirjutises: «Alfaisaste verepulm» ja «Päästke meid hakklihamasinast!».

Aga just nood saidki küllap ajendiks, miks Kalmre soovis tuua Kelku minuga ühe laua taha. Et arutada rattavõistluste ohtlikkuse üle. Tal õnnestus see. Tulemus on nüüd kõigile näha: tõenäoliselt selle, kui mitte koguni viimaste aastate Eesti põhjalikem ja tuliseim väitlus ajakirjanduses ilmub nüüd äsja müügile tulnud ajakirja Ma Olen Jalgrattur kolmandas numbris (lk 24-32). Pealkiri: «Kas Tartu rattaralli on tõesti alfaisaste verepulm». Siin üksikud katked, avaldatud Kalmre loal. 

Indrek Kelk: Priit on päris hea mitu aastat tegelenud väga tõhusa hirmutamise taktikaga, eriti just Tartu rattaralli kohta, ning väga tulemusliku töö läbi viinud. Inimesed on ära hirmutatud. Oht ei ole läinud suuremaks, oht on läinud poole väiksemaks, võimalus rattarallil kukkuda on tegelikult poole väiksem kui kümme aastat tagasi, tänu sellele, et osalejate oskused on kasvanud.

Priit Pullerits: Need minu kirjutised, mida Indrek korduvalt mainis, ja mis mitmed on ilmunud enne rattarallit, on kantud – panen siin käe oma südamele – sellest, et tuua inimesi enne seda ohtlikku võistlust maa peale. Kui nad loevad laupäeva hommikul suurt lugu sellest, missugused kukkumised on olnud varasematel aastatel, ja kus inimesed räägivad oma läbielamistest, siis võibolla nad võtavad sõitu pühapäeval veidike kainemalt – ei hakka niiöelda hullu panema pea leistangi kohal maas.

Indrek Kelk: Sinu kirjutised, Priit, on õõnestavad igal juhul. Aga kui sa enda vabanduseks ütled, et sinu eesmärgiks on eelnev üleskutse osavõtjatele, et nad oleksid valvsamad, siis tegelikult – seda ei saa muidugi tõestada – oled sa oma kirjutistega vastupidiselt põhjustanud nii mõnegi kukkumise rattarallil, mis oleks võinud olemata olla. Ja võibolla ka mõne tõsise vigastuse.

Vahur Kalmre: Mulle tundub, et see valmisolek, et kukkumine tuleb nagunii, on ka rahvaspordiüritustel viimastel aastatel suureks ja märgatavaks muutunud. Mis on peamised põhjused, miks ikkagi Tartu rattarallil kukutakse? 

Priit Pullerits: Kahjuks on kõik kukkumised prognoosimatud. 99,9% on prognoosimatud ja see ongi tegelikult kõige hullem, et see võib sind tabada täiesti suvalises kohas. See ongi kõige hirmutavam, sest me eeldame elus, et me suudame vähemasti seda, mis meie ees ja ümber toimub, kuidagigi kontrollida. Aga rattavõistluse tragöödia on selles, et ma võin küll kontrollida ennast, aga ma ei saa kontrollida seda, mis toimub ees.

Indrek Kelk: Mina ei ole kindlasti sellega nõus, et kukkumised on prognoosimatud. Kukkumised on vägagi prognoositavad ja kindlasti arvan, et julgelt 50 protsenti või isegi enam on need ennetatavad või ette nähtavad.  

Priit Pullerits: Nüüd on lisaks kirjasõnale olemas ka videopilt ja Youtube on täis lenksu külge kinnitatud kaameraga tehtud videosid. Ma eile vaatasin mitut videot, mis tehtud Eesti erinevatel rattarallidel, vaatasin neid kukkumisi, ja minu arvates neist enamik olid täiesti prognoosimatud.
Sa sõidad, minnakse justkui ühtlaselt ja järsku on mehed maas hunnikus. Või kummalisim näide: läks tosinameheline punt, ühtlaselt, sirgjooneliselt, järsku üks mees seal ees tõusis sadulast, tegi mõned kiiremad vändapöörded ja lihtsalt kukkus asfaldile kõmm! Loomulikult see vaene mees, kes sõitis tema taga, sõitis talle sisse ja lendas üle pea.
Ma ei näe mittemingisugust varianti, kuidas sai selline kukkumine olla prognoositav. Siin ma jään küll Indrekuga eriarvamusele.
*
Meil käis pidev paugutamine, kus midagi ei hoitud tagasi, midagi ei jäetud lõpu peale. Mõlemad noolisid vahefinišeid ja aktiivsuspunkte. Kumb võitis, seda saate ise otsustada, kui ajakirjast loete. (Eelpool avaldatud umbes 1,3 protsenti kogu väitlusest.)

Ajakirjas Ma Olen Jalgrattur on teisigi teemasid:

välismaalastest rattamatkajad naudivad Eestis tasast maad ja vaikust;
55 Eesti ratturit proovisid järele, kuidas on sõita Tour de France'i etappi;
Ivar Jurtšenko luubi all on maailma temposõitjad;
kolm Türi meest nokitsevad vanu rattaid taastada;
Peep Jöffert, meie rattaajaloo üks suurimaid;
kuidas jalgratas muutis Olev Remsu elu;
millise rattaga sõidab Tanel Kangert (kahel ülemisel paremapoolsel fotol);
kuidas teha Tour of Estoniast võidusõit, mida soovime siinmail näha;
uus rattaraamat eesti keeles;
mis riikidesse on jõudnud Eesti ratas Viks.

Foto 1: Priit Pullerits, rangluumurru tõttu käsi kaelas, ja Indrek Kelk valmistumas väitluseks. Küsimus: kus on pilt tehtud? Foto autor: Vahur Kalmre, Ma olen jalgrattur
Foto 2: Ajakirja Ma olen jalgrattur kolmanda numbri esikülg. Edastas Vahur Kalmre, Ma olen jalgrattur
Foto 3: Priit Pullerits (all sõõris) ajakirja Ma olen jalgrattur kolmanda numbri esiküljel. Edastas Vahur Kalmre, Ma olen jalgrattur
Fotod 4 ja 5: Tanel Kangert pedaalimas Rio olümpial grupisõidus 9. kohal finiši poole. Foto autor: AP/Scanpix

50 Kommentaarid:

At 11:01, Anonymous Anonüümne said...

Priit, pildilt vaadates on teie olukord veelgi sandim - üks käsi suisa puudu. Sellist oma õnnetust ja abitud olekut eksponeerib veel üks nõukaaja plaanikomitee aparatšik. Häbi teil olgu!

 
At 11:08, Anonymous Anonüümne said...

Foto 1 tehtud Vanemuise tänaval asuvas suures majas.

KK

 
At 12:05, Anonymous Anonüümne said...

Tüüp, kes ei suutnud prognoosida isegi enda kukkumist Valgas, ütleb muidugi, et kukkumised on prognoosimatud.

Tegelt tuleb olla õnnelik, et Pulleritsul pole võimalik olla autoroolis sama palju kui ta rattaga liigub. Mida me arvaksime autojuhist, kes käitub liikluses nagu Pullerits. Punasega üle ristmiku, Tähtvere mägi, kasvõi seesama Valga parempööre, mis võinuks lõppeda teisele poolele väga halvasti. On ju prognoositav, et sellise sõidustiiliga paned varem või hiljem külje maha. Elu ON õiglane.

 
At 12:08, Blogger Priit Pullerits said...

Näidake mulle ratturit, kes on suutnud oma kukkumist prognoosida! Räägin ikka konkreetsest kukkumisest, mitte üldisest, stiilis, et ükskord kukun ma nagunii.

 
At 13:08, Anonymous Anonüümne said...

Ma olen kordi neli-viis viimase kahe aasta jooksul sõitnud ratturi taga, kes lõpuks enda või tehnika prognoositavalt lõpetas. Mäletan maastikult, kuidas üks kutt laskumistel kramplikult pidureid litsus ja ennast lenksu kohale koogutas, laskumiste peal kontrollimatult vasakule-paremale keerutas.. 99.9% prognoosimatusega polnud siin mitte mingit tegemist, varsti pärast möödumist kuulsin järjekordse laskumise peal, kuidas selline käitumine koos kuhjunud väsimusega maokani viis. Maanteel teeb väsimus kurvides ja tõusude-laskumiste all sama, sümptomite lugemiseks on vaja teravat silma.

Kui ise silmad punnis mööda rada ähkida, siis ei õpigi teiste käitumist lugema ja tagajärjeks - kõik näib prognoosimatu. Hoidke 5% varu ja mõistus-silmad püsivad teravana.

 
At 13:22, Anonymous Anonüümne said...

Kas Pulleritsule jääb segaseks mõiste prognoos? Kui teiste sarnaste käitumismustrite ja statistika järgi on võimalik hinnata tulevikus juhtuvat piisavalt suuure tõenäosusega, siis seda tulemit ka prognoositakse. Pullerits jauras naiselikku retoorikat demonstreerides juba väitluses Indrek Kelguga ja paneb samamoodi edasi. Mina nõustun igal juhul Kelguga.

 
At 13:36, Blogger Priit Pullerits said...

...kui nii, nagu 13:22 arutleb ja väidab, siis on üks kindel: Tartu rattarallil tulevad ka edaspidi kukkumised, ja neid tuleb palju ja igas võimalikus olukorras. Nii et igal juhul on targem, arukam ja ohutum ühineda nende sadadega, kes on sellest võistlusest loobunud. Vastuväited?

 
At 13:42, Blogger Priit Pullerits said...

Ja üks küsimus ka: kes Eestis tuntud inimene ütleb viimases ajakirja Ma Olen Jalgrattur numbris nii ja mis peab olema seal tsitaadis küsisõna mis? asemel:
"Kui ühes otsas on Tartu rattaralli, kus Pulleritsu järgi sõidetakse pea lenksu all ennast tükkideks, siis teises servas on just - mis? - tsiviliseeritud võistlus, super kohas, saad keskenduda iseendale."?

 
At 14:05, Anonymous Anonüümne said...

Minu arust on ikkagi mõistlikum osaleda rattarallil ja kui kukkumine tuleb pulleritslike kaasvõistlejate tõttu, siis ta tuleb. Palju ajuvabam on sõita Valka, et enda süül maokas panna ja pärast märtrit mängida.

Nii nagu liikluses on algajatel autojuhtidel vahtraleht klaasil, peaks rattarallil olema varasemalt rumalaid kukkumisi tekitanud ratturite numbritel suur punane hüüumärk. JAPO (jalgratturite politsei) koostab igal aastal nimekirja ja edastab korraldajatele. Nii oskavad inimesed Priidust eemale hoida ning tal on turvaline sõita.

 
At 14:10, Anonymous Anonüümne said...

Kunagi oli üleskutse, et riputada sadula külge väike punane nöörijupp mis näitaks teistele, et oled algaja grupis. Kahjuks ei läinud see asi käima.

 
At 14:16, Anonymous Anonüümne said...

Erinevalt Pulleritsust, teised ei taha kukkuda meelega.

 
At 14:26, Anonymous Anonüümne said...

Kui ribi v kont kokku kasvab, siis kas ta jääb tugevam kui enne, või jääb nõrgem? Ta kasvatab kühmukoha liittesse. Moraalselt jääb pauk pikemaks, kui füüsiline paranemine.

 
At 15:05, Anonymous Anonüümne said...

Kas kivi pähe kukkumine keset lagedat põldu on prognoosimatu? Jah tõepoolest on prognoosimatu, samas kui tõenäoline see siis on?
Kas on mõtet arutada kivi pähe kukkumise prognoositavuse üle, see on ju tühi jutt millele aja raiskamine on küsitava väärtusega.
Samas kogemuslikult prognoositavad ja ärahoitavad on minu hinnangul 80 - 90% kukkumistest, 10% mis juhtuvad ei olegi tihtipeale prognoositavad ega siis ei saa ju väita, et kukkumised ongi prognoosimatud.
Kui aga kogemusi ei ole siis pole midagi arutada. Kogemused aga tekivad ainult läbi praktika ja ajajooksul.
Läbi kaamera kukkumis situatsioonide prognoosimine on üpris lootusetu, sest kaamera annab ikkagi üpris piiratud pildi olukorrast.
Grupis sõites aga ei tule vaadata mitte eessõitja ratast vaid eessõitjast ettepoole - ülejärgmise sõitja liikumisi. Seda õpetatakse jalgratturile juba lapsepõlves.
Aga see kõik on liiga pikk jutt, et siin seda üritada selgeks teha.
Terv. Tom

 
At 15:13, Anonymous Anonüümne said...

L:"Olles aastaid käinud Kelgu rattasõitudel ja lugenud aastaid siinset blogi, siis minule on jäänud kokkuvõttes asjast selline mulje: Blogija on oma kirjutistega jätnud mulje, et soovib külakuhjasid ära hoida ja rahvast hoiatada. Ürituse korraldajal on aga ilmselt tekkinud rahalised raskused mistõttu kannatavad osalejad ja blogija. Esimestel tõstetakse pidevalt ja arusaamatult osalustasusid ja blogija on kuulutatud süüdlaseks osavõtu languses. Aga äkki peaks korraldaja hoopis endale tunnistama, et ei suuda EESTI massidele vastuvõetava stardimaksuga üritust korraldada ning osalejate arv langeb tänu sellele, et hinna ja kvaliteedi suhe hakkab paigast ära minema. Eriti kui võrrelda seda muude poole odavamate võistlustega, kus elamust on viimasel ajal märksa rohkem!"

 
At 15:37, Blogger Priit Pullerits said...

Kukkumiste prognoositavusest veel kord.

Jah, kõik kukkumised on prognoositavad, kui esitada prognoos, et ükskord toimub kukkumine niikuinii. Küsimus on selles, et kui sõidad näiteks rattaralli 37,3. kilomeetril võistleja nr 237 tuules laskumisest alla ja lähed kurvi, siis kas see on prognoositav, et võistleja nr 237 seal järsku külili kukub, sest ratta alla sattus auk või keegi tema kõrvalsõitjaist riivas teda või ta läks sinna liiga suure kiirusega või ei arvestanud omakorda eessõitjate käitumist või mis iganes, ja sina talle otsa paned - enamik tüüpilisi kukkumissituatsioone -, siis kas selline kukkumine on ka prognoositav. Vastus: ei ole. Või kui on prognoositav sel kujul, et 237 on ohtlik sõitja, nagu ka nr 376 ja 528 ja 632 sinu ees ja kõrval, siis see ei ole mingi prognoosimine, et kukkumine kunagi võib-olla ehk mingil juhul äkki siiski kõigele vaatamata kuidagi toimub. Prognoosimine ehk kukkumise ettenägemine, millest me siin räägime, on see, kui tead, et oled 56,7. km-l ja tead, et 57,1. km-l tuleb vasakpööre ja nr 632 on vasakpöörde sooritamisel kiirusel 37 km/h suuremas kui kümneliikmelises grupis küljetuulega ohtlik, siis hoiad temast kõrvale. On selline prognoosimine võimalik? Ei ole. Või vastasel juhul, teades, et nr-d need ja nood on nois ja neis olukordades ohtlikud, tähendab see, et pead kogu võistluse sõitma pidevas kukkumise hirmus, sest prognoos ju ütleb, et need mehed on ohtlikud. Kas te seda tahate või? Paistab, et just sellest te räägite. Aga see pole kukkumise ettenägemine ja prognoosimine.

Ja veel. Kui kukkumine on prognoositav, siis miks mehed, kes sõidavad suurtuuridel ja on elukutselised, nii et kogemust küll ja veel, ei oska prognoosida kukkumisi ja samuti kukuvad - ja kui sageli veel? Ah et nemad sõidavadki riski piiril ja sellepärast? Aga kas meist enamik ei sõida oma võimete ja kogemuste juures riski piiril? Muidugi sõidame.

Kokkuvõtteks: need, kes räägivad oma võimest kukkumisi prognoosida, ei tea, millest nad räägivad, või räägivad sellest, millel pole prognoosimisega küll mingit pistmist.

Mõelge selle üle, enne kui sõna hakkate võtma.

 
At 15:45, Anonymous Anonüümne said...

Vilunud sõitja oskab kukkumistest hoiduda ..mitte küll 100% aga siiski. Paar küsimust Jaan Kirsipuule annaks Priit sulle mõnedki head vastused. Ei saa väita et kukkumised on 100% prognoosimatud.
Rattarallist ei pea loobuma. Rattarallit saab sõita nagu suusamaratoni mõnuga omas rütmis, või siis koos paari sõrbraga. Kes käsib sul seal 200-300 pealises pundis 50km/h adrenaliini koguda? Pundis kus 85% tõenöolisusega pannakse niikuinii risu.
Sa võid sildistada rattureid rajal kuidas tahab kuid ikka leidub lolle kes Tartu-Tallinn maanteel pimesi mööda sõite teevad..ja Tartu rattarallil otsustavad 65km/h laskumisel kohti parandama hakata. Neist ei pääse kusagilt. Ja ei sina ega hr. Kelk saa nende vastu mitte midagi teha

 
At 16:41, Anonymous Anonüümne said...

Kui Nibali lisas Rio OMil viimasel laskumisel kiirust ja liikus Majkal eest ära ning kui lisaks arvestada seda, kui ebakindel oli muidu nii hästi laskuv Nibali viimase Touri allamägelõikudel, siis võis prognoosida, et võttis liiga suure riski. Küllap sai ka Nibali sellest aru, aga võitmiseks tuli risk võtta. Siit vastus Teie küsimusele, et miks profid ei oska prognoosida kukkumisi ja samuti kukuvad. Proffide eesmärgiks ei ole mitte kukkumisi vältida vaid saavutada võimalikult hea tulemus. Vahel ka kukkumisega riskides.

Kirjutan 100% alla 15.45 öeldule. Kui tahate ilma kukkumata TRR läbida, siis sõitke oma jüngritega eraldi grupis.

 
At 17:24, Anonymous Anonüümne said...

Jah see, et 237 kukub ja see, et 632 kukub on prognoositav st vaja grupis neist eemale hoida on nähtav juba visuaalsel vaatlusel. Teatud tüübid karjatatakse tihtipeale hoopis grupi taha, mis põhjusel huvitav seda küll tehakse?
Elukutselised sõidavad ühe suurtuuriga ca 30+ rattarallit selle distantsi juures keskendumise hajumine - ikka juhtub.
Lisaks pole siin tegemist mingi võimega (see pole esoteerika) lihtsalt omandatud kogemused.
Usun - ei usu, veendumuse vastu lihtsalt sõnadega ei ole lootustki, seega kui ei taha ära usu.
Tom

 
At 18:25, Anonymous Anonüümne said...

Tegelikult inimesed oskavad lugeda nii raha, protokolle, PP-d kui hinnata riski mõistlikust selle raha juures. Ja otsustavad kus nad sõidavad väiksema raha ja riskiga. Ķõik. Tervitusi Kelgule, põhimõtteliselt PP- d süüdistades tunnistab ta, et ta valetab osalejatele rattaralli ohutumaks kui see on.

 
At 21:02, Blogger Priit Pullerits said...

Tom, 17:24, aga kui 237 ja 632 antud võistlusel ei kuku, mis siis? Siis on ju prognoos valeks osutunud. Ega nad siis iga kord ka kuku ja ega alati iga vänderdaja samuti kuku. Mis tähendab ja kinnitab, et ei ole need kukkumised sugugi enamasti prognoositavad. Õigemini, üldse ei ole prognoositavad. Või peab keegi siin prognoosiks seda, et näeb võistlusel vänderdavaid nr-id 237 ja 632 ja tunneb nende ees kogu aeg hirmu ja arvab muudkui, et küll nad kukuvad kunagi niikuinii, kui mitte tänavu ja isegi kui mitte tuleval aastal, siis ületuleval? Mina seda küll kuidagi kukkumise prognoositavuseks ei saa lugeda. See on umbluu.

 
At 22:36, Anonymous Martin said...

Kes see ehitusmehe välimusega tüüp seal paremal on?
Rattasõidu korraldaja?
Ta ei näe niimoodi välja, et ta rattasõidu korraldamisest midagi teaks.

Käigu maailmas natuke ringi, õppigu, kuidas harrastajatele rattasõite korraldada. Nt sii võiks alustada
http://road.cc/content/news/203360-inquest-oxfordshire-sportive-riders-death-focus-event-safety

Ja see haiglasärgis invaliid vasakul? Liigelgu liikluseeskirja järgi ja ei tule vigastusi.

 
At 23:39, Anonymous Anonüümne said...

Kui PP väidab, et 99,9% kukkumistest on prognoosimatud, siis on paraku veel palju rattasõidust õppida, isegi väga palju.
Mida PP tahab, TRR ära keelata, miks Filtri sarja kalla ei tänitata?
Need PP artiklid pole karvavõrd ka vähendanud kukkumisi, peale paanika pole seal silpigi õppetust, kuidas kukkumisi grupis vältida.
Kelk võiks stardimaksule paar eurot juurde lisada ja koostada stardimaterjalide juurde ohutu sõidu juhendi.




 
At 10:10, Anonymous MargusM said...

No ma ei tea... Priidul vaja vist peast ka röntgenipilt teha. See kukkumise foobia järjest suureneb kuid konstruktiivseid ideid ilmselgelt pole. Priit, lõpeta rattasõit ära ja ongi TRR natuke ohutumaks muudetud. Mitu võistlust Priit aastas teeb et püsiks võistlustunnetus?

 
At 11:30, Anonymous Anonüümne said...

Filtri korraldaja maksab Pulleritsule, Kelk keeldub maksmast.

 
At 12:37, Anonymous Anonüümne said...

Blogiperemees, kas raamatu jaoks lood valmis. Millal OMi raamat ilmub?

 
At 13:04, Blogger Priit Pullerits said...

Valmis, 12.37, ja kujundatud ka. Suuremahulistest autoritest olin esimene, kes oma osa valmis sai. Ilmub 13. oktoobril.

11.30, pigem ikka vastupidi. KTMi sponsib PM ja seetõttu pole Kelgu kontor mult peaaegu midagi saanud, v.a mullu suvel tänavasõit, kõik osalused tasuta. Filtris olen alati pidanud kõik ise kinni maksma.

Margus, jah, on küll foobia, aga pole ka ime, kui TRRil kukkusin, mullu Võrus kukkusin ja olen näinud nii palju kukkumisi. See mõjub, selge see. See aasta jääb 3 võistlust: TRR, Jõgeva ja Haaslava varakevadel. Võru jäi murdude tõttu ära.

 
At 14:04, Anonymous Anonüümne said...

15:37 ja 21:02 näitavad pädematust teemal kaasa rääkida. Laskumistel ja pöörete juures puni liikmete formatsiooni ja käitumise lugemisega saab prognoosida, tugevamad hinnangud kui siin kirjeldatud düsheuristikud.

Ei tahtnud sellega torkida, kuni PP üles tunnistab - kolmel sõidul kaasa tosserdamisega ja nende kuu tagasi loetletud videotega ei saa mingit kompetentsi ega kogemusi, tekstist näha, kogenematu ja elukauge jutt. 13:08 ja 15:05 kirjutasid asjalikult, aga PP kas ei lugenud või ei saa üldse aru?

Tagasi suusalainele!!!

 
At 14:45, Blogger Priit Pullerits said...

Eelmine, me võiks ju teha katse. Sõidame grupis kõrvuti ja te ütlete 4-6 sekundilise eelteatamisega ehk ajaga, mis on vajalik kukkumise järel õnnetusse sattumise ärahoidmiseks, kus ja kellega kukkumine juhtub. Veankihla, et annate hulga false positive' ehk valehäireid ja n-ö magate maha kõik tegelikud kukkumised. Veel kord: see pole kukkumise prognoosimine, kui ütlete nt, et nr 237 on ohtlik sõitja, sest enamik ohtlikke sõitjaid ei kukugi kunagi või kukuvad väga harva.

 
At 14:54, Anonymous Anonüümne said...

5 sekundit ette teada on vaja keskpärasel kaameraoperaatoril või põnevuseotsijal. See, kes tahab ise kukkumistest kõrvale hoida, väldib kõiki neljakümmet potentsiaalset risuolukorda, mida nr 237 põhjustab, saate vahest aru? Üksi pole valepositiivne olukord, need on kõik väga informatsiooniliselt laetud interaktsioonid!

Ärge rohkem proovige mingeid põlve otsas koostatud "prognoosimise" definitsioone või "kihlvedusid" kehtestada, kuniks seda ainult ühekülgse mõismise tõestamiseks rakend. Kui sellega jätkata, näitab see õppimisvõime kohta rohkem kui rattasõidust kõneleb.

 
At 18:07, Anonymous Anonüümne said...

Miks te just alla paugutasite, kas panite ka sumpsi üksteisele?

 
At 20:42, Anonymous Anonüümne said...

Hr Pullerits, kas TRR kukkumiste peale võiks kihlvedusid sõlmida Olybetis?

 
At 13:01, Anonymous Märt, hobikorras riistvõimleja said...

Pakun, et sauna taga metsas, 20:42.

Mehed, täna purakat ka paneme? Ilm ilus, peab panema.

 
At 19:07, Blogger Priit Pullerits said...

Ajakirjanikuna peavad silmad olema kõikjal, ükskõik kus ise oled. Eile olin ennelõunal Jõgeva maanteel, aga tean, et samal ajal lähenesid Tartu kagu- ja lõunapoolses servas teineteisele Tanel Kangert ja Rein Taaramäe. Huvitav, mis plaanis?

 
At 21:41, Anonymous Martin said...

Wow! Vueltal sai 91-meheline gruppetto etapivõitjalt Nairo Quintanalt 54-minutise paki. Taaramäe oleks pidanud seal olema.

 
At 23:00, Blogger soul said...

Vaatan kust lindistust järgi, ülipõnev Vuelta täna

 
At 23:13, Anonymous MargusM said...

19.07
Mina arvan, et saanud teada et Priit on Jõgeva maanteel asjatamas, said Taarakas ja Kanx kokku et sõbrad omavahel vestelda ja rattaga sõita. Eks nad juba teavad et kui PP ligidal siis võib täispaugutatud saada.

 
At 23:24, Anonymous Martin said...

Kui ma ei eksi, siis Contadori eestminekus 10 km-l oli midagi hr Pulleritsu stiilist.

 
At 00:25, Anonymous Martin said...

@soul
Vt https://twitter.com/Tizucumacu, seal on 12. etapp praegu, kindlasti tuleb ka eilne.

 
At 14:15, Anonymous MargusM said...

Priidu 4 võistlust aastas millest kolm hopaja alguses ja üks lõpus ei tekita küll mõtet suurest võistluskogemusest.
23.39 ja tema eelnevad kommentaarid on selles mõttes kindlasti tõele lähemal kui PP.
Tekib üldse küsimus et kui palju on vaja nelja võistluse jaoks aastas trenni teha? Üldkehalise mõttes on tegevus igati OK.

 
At 14:46, Anonymous Valikuline URL said...

Priit, Rait Ratassepp kirjutab, et talle sobivad hästi just vedelal kujul toidulisandid. Kas äkki on võimalik ka luumurde detoksifitseerida ja hapnikuga rikastada, nii et mõju avaldub absoluutselt igale rakule?

 
At 15:09, Anonymous Anonüümne said...

Vastus PP (13:42) küsimusele:

E. Raasuke ja L´Etape du Tour

 
At 15:58, Anonymous Anonüümne said...

L'Etape du Tour on sisuliselt eraldistart. Võrdlus TRR ja L'Etapi vahel pole päris aus. Starditakse seal küll 1000 pealiste lainetena (~10 minutit iga laine vahe), kuid tänu mägedele kujuneb sellest väga kiiresti igaühe personaalne võistlus.

Rootsis 300 km sõidul (~20000 osavõtjat) näiteks starditakse 60 inimese suuruste gruppidena iga minuti tagant. Kas see peaks olema ka TRR viis asju ohutumaks teha?

Või kas rattarallide osalejate vähenemine on üldse tingitud kukkumishirmust? Äkki elu on siiski tiba keerulisem kui sedasorti üks-ühele seosed?

 
At 15:59, Anonymous Anonüümne said...

ER sõidukaaslane ja ühe väntaratta poe esindaja kommenteeris sama sõitu ja andis mõista, et ega sõidu ajal toimuvaid sündmuseid ei pane kokku korraldajad, vaid ikka osalejate mentaliteet konkreetsel hetkel: "Igal meetril käis vähemalt korra peast läbi, et panen jala maha ja saadan nad kõik p****, p**** ja t*** otsa! Sõitku ise oma oksemägesid, miks nad mind harilikku, mis_maa_see_on_kus pole_ühtki_küngast, sunnivad seda tegema, na**i tõesti, maivõi...

Elu üks rõvedamaid sporditegemise tunnikesi ta oli, aga läbi sai seegi."

NB! See ei tähtenda, et korraldajad ei saaks mentaliteeti kokku panna!

 
At 16:29, Anonymous Anonüümne said...

Mulle ei meeldi, et Pullerits pilastab Kelku.

 
At 17:37, Anonymous Anonüümne said...

Äkki valgustate teisi ka, kuidas, Mr 16.29?

 
At 19:12, Anonymous Anonüümne said...

Spordiürituse korraldaja kaebab enda sponsori-meediapartneri pressinõukogusse?!


PP, kas see pilt verepulma loo juurde oli Teie välja valitud.

 
At 20:21, Blogger Priit Pullerits said...

Ei, selle valikuga ei olnud mul mingit seost.

 
At 21:28, Anonymous Anonüümne said...

Tuleb ennekõike üksinda sõites hakkama saada, siis alles minna Kelgu jutule midagi ette heitma.

 
At 03:41, Blogger Unknown said...

fitflops shoes
yeezy boost 350
nike huarache
michael kors
ferragamo outlet
michael kors outlet online
tods outlet
canada goose jackets
cheap snapbacks
oakley sunglasses
chanyuan12.29

 
At 02:40, Blogger raybanoutlet001 said...

jaguars jersey
cheap nhl jerseys
michael kors uk
oakley sunglasses
oklahoma city thunder jerseys
michael kors handbags sale
baltimore ravens jerseys
nike trainers
nike roshe run
ed hardy uk

 

Postita kommentaar

<< Esileht