neljapäev, september 08, 2016

Pullerits: Kuidas paljastus Eesti rattasõidu hästi peidetud saladus?

Püüdsin maskeeruda, aga ikka tunti mind õhtuhämaruse lähenedes ära. Olin nimelt pannud selga Katjuša meeskonna vesti, tõmmanud selle Postimehe rattasärgi peale. Rein Taaramäe käest sain. Õigemini, ostsin. Mu viimane suurem investeering rattasporti. Toetasin seekaudu tema klubi. 30 eurot küll vaid, aga abiks seegi.

Ja ikka tunti mind ära.

Kohe nii, et keerati ringi ja sõideti tagant järele. Küsiti, kuidas käsi käib. Näitasin ja ütlesin, et «Heil Hitler!» saan teha, aga kõrgemale käsi ei tõuse. (Kaugeltki mitte nii kõrgele, nagu Taaramäel ülemisel vasakpoolsel pildil.) Taastusravi ju alles kaks nädalat tagasi algas. Risk oli sadulas sõidu ajal demonstreerida sedagi arengut.

Ma ei saa siin reeta, kes mind ära tundis ehk kellele vahele jäin. Kes tõsiselt tahab teada, peab lihtsalt rohkem rattaga sõitmas käima. Endomondos on mu marsruudid ja liikumiste ajad nagunii kõigile näha. Eks passige peale.

Oluline oli see, mida ootamatult ilmunud kaaslane mulle Eesti rattaspordi kohta paljastas. Seal on palju hulle asju, millest avalikult ei räägita. Mis parem lükatakse vaikselt kalevi alla. Nende ilmsiks tulek oleks paljudele liiga häiriv. Liiati paljastusid delikaatsed andmed, mis ongi peapõhjus, miks paljastaja isik varju peab jääma.

Hull lugu oli juhtunud juuli esimeses pooles Haapsalu rattarallil.

Lühike võistlusmaa. Kiirus umbes 50 km/h. Muhk maanteel, halvasti parandatud. Grupi ees lööb ühel mehel, kes kuuldavasti Venemaalt, leistangi käest lahti. Ta lendab asfaldile. Järgmine tema otsa. Ja siis järgmine. Ühtekokku umbes kümme meest. Ühel mehel lendab hammas välja. Teisel saab külg kapitaalselt raspeldada. Kolmandal puruneb rangluu, ja selle otsad ei jää kohakuti. Kiirabi saab kõvasti tööd.

Siin küsimus (eriti Indrek Kelgule, kes väitis ajakirja Ma Olen Jalgrattur värskes numbris, et enamik kukkumisi rattavõistlustel on prognoositavad): mismoodi oli see kukkumine prognoositav?

Ja küsimus number kaks: kas olete sellest suurest kukkumisest kusagil kuulnud?

Ning kolmas küsimus: kui paljudest sellistest õnnetustest me, rattasõitjad ja -huvilised, üldse kuuleme?

Lisaküsimus: kui paljud on üldse kuulnud, et Taaramäe ja Kaneli Kangerti sünnialevist Vändrast pärit Silver Schultz murdis augusti lõpus Jõulumäel rattavõistlusel nimmelüli? Ja selle küsimuse lisaküsimus: mismoodi oli see kukkumine prognoositav?

Aga vastuküsimus kah: miks me peaks neist õnnetustest üldse kuulma?

Vastus: seepärast, et enne, kui minna lahingusse – vabastades, oletan, vist enne korraldajad igasugusest vastutusest, kui tunnistame registreerides, et «sõit toimub omal riisikol» –, võiks rahuajal siiski teada, kui suured on riskid. Ja riske ei saa hinnata muidu, kui pole ülevaadet, kui palju, mis asjaoludel ja milliste tagajärgedega on rattavõistlustel seni õnnetused juhtunud. Kas selle kohta on kusagil avalik koondinfo?

Ei ole.

Selle asemel, et riske hinnata ja kaaluda, käitub enamik rattureid elust vähehoolivate gladiaatorite ja kamikazedena, uinutades end ja ka konkurente tõdemusega, et kukkumised käivad rattavõistluste juurde. Fatalism, mis muud. Schultzi FB lehel väljendub see ilmekalt, kui enamik rattureid on sinna postitanud vaid kaks lakoonilist, võrdlemisi kiretut sõna, kas «kiiret paranemist» või «head paranemist». Igatahes on võistlused palju ohtlikumad kui näiteks sellel järsul ja kitsal kaljuserval laskumine.

Rattavõistluste erinevus pärissõjast on selles, et enamik tuleb maanteelt siiski tervena, ühegi kriimuta tagasi. Aga mõned ei tule. Ja varem või hiljem juhtub igaühega nii, et ükskord ta enam ei tule. Ja karta on, et see aeg, mil need, kes seni on tulnud, enam ei tule, jõuab üha lähemale, sest ootamatu kaaslane, kel on rattasõidus, kui ei eksi, minust kümneid kohti suuremad kogemused, nentis me ühissõidul, et – sellises sõnastuses järeldus tuleb nüüd minu suust – isegi lühikese maa võistlustel käib halastamatu kihutamine ning kõik need võistlused on kasvanud korraldajail üle pea, mis ainult suurendab ohte.

Lõpetuseks: kas rattasadul on ikka see koht, mille seljas tasub mängida surmapõlgurist kangelast?

Samal teemal: Pullerits, Priit. Ohud on kasvanud üle pea. Jooksja, september 2016, lk 82-83.

Foto 1: Rein Taaramäe rõõmustab tänavuse Giro d'Italia 20. etapi võidu järel. Foto autor: LaPresse/Scanpix
Foto 2: Kes ratast kõvasti sõidab ja võidab, saab neiudelt preemiaks põsemusi. Rein Taaramäe rõõmustab tänavuse Giro d'Italia 20. etapi võidu järel. Foto autor: GodingImages / PA Images / Scanpix
Foto 3: Belgia rattur Antoine Demoitie hukkus tänavu 27. märtsil jalgrattavõistlusel. See pilt on tehtud kaks päeva enne tema surma. Foto autor: AFP/Scanpix 
Foto 4: Itaalia rattur Andrea Guardini puhastab 2012. aastal Omaani velotuuril pärast kukkumist haava veega. Foto autor: AFP/Scanpix

61 Kommentaarid:

At 10:06, Anonymous Anonüümne said...

mu marsruudid ja liikumiste ajad nagunii kõigile näha. Eks passige peale.

No ikka ei ole küll.
Mine arvutis oma endomondo lehele,leia ülevalt paremalt murgast settings/privacy/
ning kontrolli et "future workouts are visible to" all oleks map tehtud publikule nähtavaks.

See selleks-lihtsalt teadmiseks et sinu 40km stammringil Kärknas on tubli jupp maanteed saanud peale värske killustiku.
Palju õnne meile!

 
At 11:05, Anonymous Anonüümne said...

Lühike vastus küsimusele: Lülisamba-vigastuse juttu oli finišiala täis ja jagus ka tagasisõiduteedele ning rattafoorumisse.

Lisatud emo-toon: Olin ise just lühikest aega enne seda lülisambavigastusega patsienti aidanud ja hindasin asja (seekord täiesti kõrvalise isikuna) omajagu tõsiselt. Lühike aeg, mitu elumuutva negatiivse potentsiaaliga olukorda. Pauk.

 
At 11:07, Anonymous Anonüümne said...

Aga täisülepingutuslaks-harrastussportlase erru mineku jaoks saab siit super katteloo.

Ei pea ütlemagi, et kondid-liigesed tahavad pinsile, saab kasutada katte-ettekäändeid: protokolliga üritused on nii ja naa ohtlikud, olen juba mitu aastat rääkinud, kui ohtlikud need on jne. Saate ju aru, et pean pinsile minema. Kui 100 või 300 või 700 sisse sõitmiseks jaksu veel on, siis muidugi ei ole vaja kattelugu veel välja rääkida.

 
At 11:08, Anonymous Anonüümne said...

Priit ajab jälle vett sogasemaks lisades lihtsalt ühe õnnetu juhtumi (Schultz jõulumäe singlit läbides) samasse patta teiste kukkumistega. Silver sõitis jõulumäe EC singlil ja see õnnetus ilmselt ei ole sobilik panna sinna patta koos sinu poolt välja toodud ennustamatute massi kukkumistega.
Täpselt küll ei tea selle põhjuseid kuid seal puudevahel üles alla ühes jäljes sõites võib teha igaüks kerge sõiduvea, lenksuga kuhugile vastu minna ja kukkuda sest seal on väga kitsas. Kiiret paranemist Silverile igal juhul!
Samasse klassi läheb talvel libedaga jalutamine näiteks. Üliohtlik, aga me ei kutsu inimesi toas passima.
Rattasõit on täpselt sama ohtlik nagu ükskõik mis teine spordiala - kui juhtub ju siis juhtub! Lähed jooksma võid samamoodi tähelepanematuse pärast komistada, suusatades laskumisel kukkuda, isegi autoga igapäevaselt sõita on ohtlik, köögis süüa teha jne.
Miks sa Priit üldse sõidad siis rattaga kui see nii jube ohtlik on ja mis su sellise propaganda eesmärk on? mitte ei saa aru :)

 
At 11:49, Blogger Priit Pullerits said...

Me teame tänu minu tööle juba üht-teist maanteesõidu luumurdudest ja muudest karmidest traumadest, kuid me ei tea peaaegu mitte midagi maastikusõidu traumadest. See, kui sellest räägitakse kuskil tagasiteel või finišialas, ei muuda asja, sest sinna see kõik jääbki. Minu eesmärk on, et kõik rattavõistluste korraldajad paneks välja aruande, kus on kirjas, kui palju ja milliste tagajärgedega ja võimalusel ka, millistel asjaoludel õnnetused juhtusid (ärge hahake vastu väitma midagi isikuandmete kaitsest, sest statistika puhul pole tähtis, kellega asjad juhtusid, number ja nimi jäägu vabalt varju), sest alles siis, kui sedasorti info on ka avalik, saab hakata üldse analüüsima, kui suur on probleem ja millest see tuleneb ning alles siis on võimalik selle probleemiga tegelemiseks ka midagi reaalset ja arukat ette võtta - kas või jagada osalejaile eelnevalt välja hoiatused stiilis, et Jõulumäel on viimasel viiel aastal murtud neli rangluud, millest kolm on murtud laskumistel ilmselt ebasobivat kiirust valides, seega olge laskumistel see ja too kiiruse valimisega ettevaatlik. Aga seni, kui üksikutest juhtumitest räägitakse kuskil finišialas või autoga koju sõites - ja ka siin blogis! -, ei muuda see mitte midagi, paugud jätkuvad endistviisi ja paljud teevad stoilise näe, et luumurrud käivad rattasõidu juurde ja nendega tuleb leppida. Ja kõik lähebki vanaviisi edasi.

See on nüüd oluline mõte ja ettepanek, mille ma siin tegin. Nii mõnedki on ette heitnud mulle vähest konstruktiivsust - siin on teile üks konstruktiivne ettepanek. Teine konstruktiivne ettepanek puudutas aja- ja kohaarvestust Tartu rattarallil, mille Indrek Kelk naeris ajakirjas Ma Olen Jalgrattur välja. Aga ma ei tea, et keegi teine oleks avalikult kuskil mingigi konstruktiivse ettepaneku teinud.

 
At 11:53, Anonymous Anonüümne said...

seda oligi arvata, et PP järjekordselt manipuleerib. küllap saame varsti ka selle oma nime avalikustamist kartva kitse nime teada, kelle agendat PP ajab.

 
At 12:05, Blogger Priit Pullerits said...

Näe, vene slängi ja vanglamentaliteedi ajajad ka siia jõudnud - kitse panemine....

 
At 13:03, Anonymous Anonüümne said...

:D Rattavõistluse kukkumiste aruanne :D
Tule taevas appi!
Kui tahad teada kui ohtlik elu on, siis mine veeda päev emo ukse kõrval.

 
At 13:14, Anonymous Anonüümne said...

PP uues ajakirjas Jooksja:
"Maanteevõistluse korraldajad peavad hakkama rohkem mõtlema sellele, kuidas muuta sõite vähem riskantseks, sest paljud on hirmust kukkumise ees juba võistlemisest loobunud"




 
At 16:40, Anonymous Anonüümne said...

Haapsalu kukkumist teadsin üks külje raspeldaja oli mu hea tere tuttav, kes järgmine päev Rakkes stardis oli.
Silver sõitis vastu puud jõulumäe laskumisel, enda tehniline sõidu viga. Mis seal prognoosida? Keegi teda maha ei tõmmanud ega otsa talle ei sõitnud.

 
At 16:42, Anonymous Anonüümne said...

Vaata Priit maastikul on enamus kukkumised ja traumad enda tehnilisest puudulikusest tekitatud. Olen vast 4 korda üle lenksu lennanud..kõik terve ka särk ja kiiver.
Viimati nägin "pundikat" Tartu rattamaratonil, kus maastikumehed asfaldi lõigul arvasid et sõidavad mingit muud võistlust.

 
At 16:51, Blogger Priit Pullerits said...

Filosoofiline ja ühtlasi matemaatiline küsimus on see, 16:42, kas see, et olete neljal korral üle lenksu lennates terveks jäänud, suurendab tõenäosust, et jääte ka viiendal korral lennates, või suurendab see tõenäosust, et viiendal korral murrate siiski viimaks kaela.

 
At 16:52, Anonymous Anonüümne said...

annan Priidule iga päev kui ta autorooli istub..viimase 10 aasta statistika flaieri kätte, et mõelgu ennem kui mootori käima paneb. Kas on vaja.
Kui habras ikka maailm. Poleks Priit ennast Tartus ära "viilinud" vaid oleks prööganud et nii tuleb panna, oleks elu praegu rahulikum. Ja pool aastat oleks saanud suurmees oma energia mujale kulutada.

 
At 16:57, Anonymous Anonüümne said...

Õigus Priit pole välistatud et kukerpalli järgmine kord ei suuda ennast tõmmata ja teen oma rangluule haiget, või siis veel hullemat. Tihti need kukkumised suht väikse hoo pealt juhtuvad, muide seda ohtlikumad nad ka on. Kuid lollus on panna metsasõidu tehnilisi apsakaid oma maantee tapatalgute statistikasse.
Aga "allkirja" olen ma andnud et osalen enda riisikol ja ega ma rumal pole. Nendest neljast korrast üht teist ka õpitud ja tehniliselt palju paremaks läinud.
Miks Priit arvate et paljud osalevad maantee võitslustel teadmata mis juhtuda võib ja palju juhtunud juba on?
Mina enam maanteel võidu sõitmas ei käi..kardan.

 
At 17:15, Anonymous Anonüümne said...

"Tahaks lennata aga mitte eriti kõrgelt" parafraseerides "tahaks panna aga mitte eirti riskides".
Eks korraldajad peavad valima lihtsalt kas palju osalejaid=pappi või jalgrattasõit nii nagu see on tema võlus ja valus. Parem on kui neid oskamatuid (sila jest - uma ne nada) mehi rajal hõredamaks jääb, läheb teistel turvalisemaks.
Lapesvanemad peaksid lihtsalt oma lapsed panema jalgratta trenni, et oleks hilisemas eas lihtsam ja turvalisem osaleda jalgrattavõistlustel. Miks mujal maailmas (eriti euroopas) sõidetakse intelligentsemalt, hoidvamalt, viisakamalt, seda seepärast, et kogemusi on ajajooksul omandatud rohkem ja paljuski juba lapsepõlvest alates. Haridus ja pigemini kinderstube on olulised, sinna tuleb panustada.
Muide see haakub ka autori palju kirutud pehmosusega, eks ole ikka viisakus (pehmosus) see, mida meie rattavõistlustel väheks jääb. Kui ikka tahad olla mees siis ei saa karta ja väriseda - kui mees siis juba lõpuni mees. Mees ei värise ratta seljas. Tsitaate blogi eespoolsetest sissekannetest võite selle tõestuseks ise otsida.
See ära söö, ära joo, ära räägi, mis rattasõit see siis enam on kui sotsiaalne suhtlus ära keelata?? Ja need vaesed venelased kellel keegi oli rattasadulas suhtlemise ära keelanud need ei tule enam siia rattaga sõitma :D:D
See viimane see registri idee - tule taevas appi see oli ikka tõesti üle võlli, no on ikka hulle mõtteid liikumas, hakka või kartma, et mõni endale pihta võib tulla.
Terv. Tom

 
At 17:20, Anonymous Anonüümne said...

p.s. Haapsalu kukkumise põhjuseks peeti pigemb klassikalist lollust. Üks mees olla hakanud tagataskus geeli otsima 50 km/h pealt ja läks halvasti.
Prognoositav?

 
At 18:02, Blogger Priit Pullerits said...

No siin võiks ju kõigile vastu väidelda... Nt, et otsis tagataskust geeli - kas mitte Indrek Kelk polnud see, kes õigustas, et see, kes oskab, võib sadulas kõike teha, mis seal tegema peab - äkki see mees oli ka piisavalt kogenud (enda ja Kelgu arust), et sel kiirusel geeli otsida? Kes tõmbab piiri oskajate ja algajate vahele ja eristab seal halli tsooni jääjad nende kahe grupi vahel, kus ühed võivad kõike ja teised mitte midagi?

Äkki parem ongi, kui venelased siia sõitma ei tule, Tom 17.15? Sest minu allika andmeil, kes ise asjas sees oli, oli tolle Haapsalu suurkäna põhjustaja just Venemaalt tulnud venelane.

Ja Tom, ega kukkumisi põhjusta ja neis osale ainult mehed, kel "sila jest, uma ne nado". Viimases Jooksja kolumnis loetlen neid mehi ja naisi, kel kogemust ja oskusi rohkem kui kel iganes meil siin, küllaga, kes on jamadesse sattunud ja kukkunud ja luid murdnud.

16:57 lõppakordist saan aru. Paljud tunnevad sama ja on teinud sama otsuse. Aga küllap iga kukkumine ole ikkagi omamoodi ja eriline, olete kindel, et neist kukkumistest saab palju õppida? Tegelikult on õppimine juba seegi, et võtad järgmine kord ettevaatlikumalt ja rahulikumalt, eks?

 
At 19:58, Anonymous Anonüümne said...

Piiri oskaja ja mitteoskaja vahele on väga lihtne tõmmata. Kui oskab, siis ei kuku. Kui kukkus, siis ei osanud.

 
At 22:41, Anonymous Anonüümne said...

Pullerits mölinat pole mõtet kuulata. Paris-Roubaix 2016. Kõigil vaadata!

 
At 22:55, Anonymous Anonüümne said...

Kordan oma eelmises teemas esitatud küsimust. Pullerits, ära ole pehmo, vaid õige tõsimees ja vasta. Kui oled teinud, julge ka vastutada. Nüüd võimalus alla ja üles paugutada ;)

Kuna see siin rattasõidu teema, siis võtaks uuesti teemaks juba mitu korda küsitud küsimuse herr Pulleritsule: kuidas kommenteerid ja põhjendad enda sariliiklusrikkumisi rattaga liigeldes? Isegi olen kahele räigele (punase tulega üle ristmiku) rikkumisele tunnistajaks olnud, teise puhul oleks peaaegu ise sisse sõtinud, kui punase tulega ja videvikus ilma igasuguse valgustuseta Tartus Kreutzwaldi ja Tuglase ristmikku ületasid.
Loodan, et sa ei hiili vastusest kõrvale viidates sellele, et ei vasta anonüümsetele kommentaaridele. Sinu selline tegevus on fakt, mida paljud tartlased on tähele pannud.

 
At 23:02, Anonymous Anonüümne said...

Hea 22:55,
sinul ja teistel tartlastel oli tuntud liiklushuligaanist Pulleritsust paar kuud rahu. Ei, vähem kui paar kuud. Kahjuks.

 
At 23:56, Anonymous Anonüümne said...

"võistlused on kasvanud korraldajail üle pea"

Mida selle all silmas pead?
Mis siis varem teisiti oli, kui ei olnud veel üle pea kasvanud?

TRR on traumade statistika olemas, kas sellest ei piisa?
Aru ei saa, et mida sellega peale hakata?

Mida PP õigemini tahab? Rattavõistlused keelustada või kõik ära hirmutada nii et korraldajad paneksid pillid kokku?
Siis oleks kukkumiste statistika null ja hing rahul.

Kui on võistlused on ka kukkumised, see on ja jääb faktiks.

Sellisel kujul kukkumistest soigumine ei vii absoluutselt kuhugi. Näitab pigem Kelgule ärategemisena.

Rattasõidu kultuuri tuleb õpetada.

Ja kus on lubatud Eesti rattasõidu hästi peidetud saladus?



 
At 00:50, Anonymous Anonüümne said...

Tänavu toimuval 19. Tartu Rattamaratonil saame stardis näha pikaaegset rattasõpra Johan Laasi, kes on läbinud kõik seni toimunud 18 Tartu Rattamaratoni ning 35 Tartu Rattarallit.

Kui 18. septembril toimuv Tartu Rattamaraton saab järgmisel pühapäeval 19-aastaseks, siis päev pärast Rattamaratoni, 19. septembril, tähistab 53-kordne rattavõistluste finišeerija oma 75. sünnipäeva.

http://marathon100.com/uudised/vaata/johan-laas-mees-kes-pole-vahele-jatnud-uhtegi-rattavoistlust-klubi-tartu-maraton-urituste-sarjas

 
At 01:09, Anonymous Martin said...

"Kiirus umbes 50 km/h. Muhk maanteel, halvasti parandatud. Grupi ees lööb ühel mehel, kes kuuldavasti Venemaalt, leistangi käest lahti. Ta lendab asfaldile. Järgmine tema otsa. Ja siis järgmine. Ühtekokku umbes kümme meest. Ühel mehel lendab hammas välja. Teisel saab külg kapitaalselt raspeldada. Kolmandal puruneb rangluu, ja selle otsad ei jää kohakuti. Kiirabi saab kõvasti tööd."

Selge, et spetsnazi mees. Tõmbas 10 "pribalti fashisti" pikali. Ronis käna alt välja, jätkas teed. Muhku võite oma peast otsida.

 
At 01:48, Anonymous MargusM said...

Ei tea täpset situatsiooni kuid tundub vähe veenev et Schultzi oleks korraldajate aruanne päästnud. Minuarust kukutakse enamuses kolmel põhjusel: kogemuste puudus ( k.a. väsimus ja tähelepanu hajumine) , nn kõvamehed ja "ikka juhtub" situatsioonid.
Aruanne tundub pigem utoopia valdkonnast.. Ei saa nüüd ikka hulluks ka minna nende aruannetega, saame aru et sind huvitab kuid tee siis uurivat ajakirjandust ja saabki teada.
Nagu juba ülevalpool on pakutud siis jääb tunne et PP otsib põhjust rattaspordist loobumiseks.

 
At 01:51, Anonymous Anonüümne said...

oh issand osad mehed mõtlevad et Priit mõtleski toda statistika värki tõsiselt. priidu soov on rahva meelt lahutada ükskõik kui lolli nalja selleks ka teha ei tule.

 
At 05:45, Anonymous Anonüümne said...

kui Haapsalu kukkumise pöhjustas halvasti parandatud teeauk, siis vöis seda ju selle halva paranduse järgi ka prognoosida, selge see! Kui keegi proff söidaks enne trassi läbi ja märgiks ära vähegi ohtlikud teeparandused, siis vöikski arvata, et seal vöib midagi juhtuda-need siis märgistada vms. Prognoosimise juures ongi vötmesöna professionaalsus, sest ainult töeline oma ala proff suudab prognoosida ka seda, millest tavainimesel aimugi pole, see kehtib iga eluala kohta.Leho Rips prognoosib taastumis eaega, millega PP ei peagi hakkama saama, lihtne.
kah Priit

 
At 06:34, Anonymous Anonüümne said...

23:56- kirjutame avaldusele kahe käega alla
Loodan et teema lõpetatakse ja blogiomanik läheb huvitavamate, sporditegemise peensusi lahkavate kirjutiste juurde

 
At 08:18, Anonymous Anonüümne said...

Kas saladus on seotud tolmuimejatega?

 
At 09:46, Anonymous Anonüümne said...

05:45 räägib kainet juttu.

 
At 10:09, Anonymous Anonüümne said...

PP, kas saladus on kuidagi seotud piltidel 1 ja 2 oleva isikuga?

Ja kuidagi seotud uudisega:

http://sport.postimees.ee/v2/3830185/katjusa-kolib-jaergmisest-aastast-sveitsi

 
At 11:04, Anonymous Anonüümne said...

Nende rattasõidu lülisambavigastuste pärast ei ole vaja vist väga muretseda, vaadake ise kuda Annemiek van Vleuten juba tuult "alla paugutab" (tartu meesteklubi släng): https://twitter.com/AvVleuten

Nagu võistluste direktor Indrek ütleks: "Tõus on langus ja langus on tõus!"

 
At 11:55, Anonymous Anonüümne said...

Kõik on täiskasvanud inimesed, mõistus (enamasti) peas ja teavad, millega (ratta)sporti tehes riskivad. Loomulikult osaletakse omal riisikol, vastupidise eeldamine (korraldaja vastutus üle nipli käimise puhul) on nagu ka naljakas. Milleks see postitusest postitusse korduv jätkuv nutt ja hala?

Toits Pärnumaalt
jooksu(ja nüüd juba natuke ka ratta)mees

 
At 13:34, Anonymous http://expressplombier.fr/plombier-neuillysurseine/ said...

Profitez bien

 
At 15:34, Anonymous Anonüümne said...

Miks PP motokrossi üle "pead ei valuta" väga riskantne spordiala, korraldajad ajavad hüppeid aina kõrgemaks, pikemaks.

 
At 16:37, Anonymous Anonüümne said...

Kohe on hooaja peasündmus ukse ees, kuulus TRM. Kas blogikangelane on starti tulemas.

 
At 16:57, Anonymous Anonüümne said...

Kas te olete Kuu elanik, 16:37?

 
At 19:11, Anonymous Anonüümne said...

Ei ole kuu elanik, loen blogi siis kui siin väikses konnatiigis toimuvad sündmused ja blogis asjalikku arutelu, sündmuste all mõtlen - Estoloppet suusamaratone, TRM ja TRR. Muul ajal kulutan aega ratsionaalsemalt :).

 
At 19:22, Anonymous Anonüümne said...

Järeldus - nimetame blogi ümber "KabeBlogi" ja kajastame kabemaailmas toimuvat - suht ohutu ala, ei pea muretsema traumade pärast:D

 
At 20:46, Anonymous Juhan, 62a said...

Härra, mitu korda päevas te Aadut teraapia mõttes tervitate?
Harjutamine teeb meistriks, aga tunnistage, hoopis kurvem nondest rattasõitudest on see, et lähenev suusahooaeg on ohus. Seal pelgalt ulja tervistusega ei esine, ikka lükata on vaja - ülakeha, õlad, käed peavad keppidega lund rammima. Kas te tõukel käsi lukustada enam saategi?
Tagalamees valmis.

 
At 21:13, Blogger Priit Pullerits said...

Ärge muretsega, Tagalamees, eelmise aasta novembris oli õlg peaaegu sama kinni nagu nüüd septembri keskel, uisus olingi nigel, ei teagi, mis seal ei klappinud, aga Haanja maratonil olin taas kindel esisaja mees. Tuleb lihtsalt veel rohkem ja innukamalt Aadut tervitada, küll siis õlg paremini liikvele läheb. Vähemasti näeb milleski selget progressi.

Aga homses, laupäevases Arteris lugege mu hittlugu, mis tõmbab jooksujalatsite tootjaile Tallinna jooksude puhul külma-karmi duši kaela. Ja on külm dušš ka kõigile jooksuharrastajatele. Kõik saavad mult oma.

 
At 06:55, Anonymous Anonüümne said...

Kui enne pika võistlusmaa starti 2 kummi läheb ja ikkagi lühikesele distantsile ning loodusjõudude vihjest aru ei saa - ära täna stardi, siis on juba vanasõnaga prognoositav, et kaks ei jää ilma kolmandata. Võimalik, et seda ka kartmatu idanaabri kultuuris pole. Lisaks sellele on Eesti teede kvaliteeti arvestades võimalik prognoosida, et kui lenksust korralikult kinni ei hoia, võib maoli olla.
Äkki peakski üldse Eesti teid ja maastikku süüdistama, mitte korraldajaid, et meid pole Moabilaadse unelmmaastikuga õnnistatud.

 
At 09:38, Blogger Priit Pullerits said...

...Hästi öeldud: Moabi unelmmaastikud!

Aga kõva tonks neile, kes ei pea õigeks rääkida ratta kummist, vaid nõuavad, et räägitaks rehvist vms. Ajakirja Ma Olen Jalgrattur viimases numbris intervjueerib Rene Mandri Tanel Kangertit tema rataste kohta ja mõlemad mehed räägivad kogu aeg kummist, kumbki ei räägi mingist rehvist või lohvist vms.

Ja teiseks, kõigile nutipededele: samas usutluses ütleb Kangert, et tema on vana kooli mees ja tema nutiseadmetest suurt ei pea.

Kaks väga meeldivat avaldust Kangertilt! Õppige, peenutsejad!

 
At 12:16, Anonymous Anonüümne said...

Mukunga kaotas Nurmele. Kas tegemist võis olla aumeeste kokkuleppega?

 
At 13:27, Anonymous Anonüümne said...

Arteri sõnamulin küll hittlooks ei klassifitseeru

 
At 13:42, Anonymous Anonüümne said...

Tänapäeva ümberjärve-, linna-, pargijooksudelt sarnast pilti naljalt ei leia – reljeefsete lihastega teotahtelised mehed , kes karastunud karmides oludes, jalas Tartu tossud või Hiina ketsid, parematel spordiühingult eraldatud Adidased aplalt jooksumaad hindamas.

Ja visake pilk peale täna, homme jooksvatele paksmagudele. Nad võivad evida küll oivaliselt amortiseeruvaid jooksususse, kuid visiidist ortopeedi juurde neil pääsu pole.

 
At 16:10, Blogger Priit Pullerits said...

Kahju, et te sõnadest lauseid kokku lugeda ei oska, 13:27. Ôppige järgmiselt, 13:42-lt, kuidas tuleb sõnumit mõista. See blogi, 13:27, pole koolieelikuile ega neile, kes nonde tasemele pidama jäänud.

 
At 17:18, Anonymous Anonüümne said...

Veits alatu on kasutada maagiat, lihtne kokkuvõte blogist.

 
At 19:12, Anonymous RIP said...

Täna suri tuntud rahvajooksja, välisilma jälgija. Näha on, et tema kohta polegi veel sahtlisse kirjutatud nekroloogi, mida onlaini paisata. See näitab kui fokuseeritud valmisolek on Eesti ajakirjandusel ootamatuteks sündmusteks. Võib-olla tõesti ei sõltu ajakirjanikest siin maailmas midagi nagu anonüümikutestki, kõik on asendatavad, isegi kõige informeeritumad.

 
At 20:26, Anonymous Anonüümne said...

Jooksmisest kirjutab endine jooksja, kes vale treeninguga põlved tuksi pani. Sama tõsiseltvõetav, kui ärieetikast kirjutaks pankrotimeister Rein Kilk.

 
At 21:45, Anonymous Anonüümne said...

Tänasel Kalevipoja Rattamaratonil ragisesid rangluud, pluss muud vigastused

 
At 10:26, Anonymous Anonüümne said...

Rattakultuuri kohta tehakse kah üldistusi kolme osaletud sõidu põhjal ja spetsiaalselt välja valitud kontrastsete intervjuukatkenditega, 20:26.

Eesmärk pühendab abinõu, materjalid ja lõpuks ka tagamärgi enda.

 
At 11:54, Blogger Priit Pullerits said...

Ei ole jooksjat, 20:26, kel pole traumasid. Mitmuses, pange tähele, on juttu. Teiseks, ma ei kirjuta seal oma kogemusest, vaid reporteritöö põhjal.

21:45, ja kust me selle kohta täpsemalt ülevaate saame? Mitte kuskilt. See, nagu kirjutasin, ongi see, mida rattavõistlustel kiivalt varjatakse ja peidetakse, sest kui see info laiemalt teadlikuks saaks...

Vaatasin hommikul Anu intervjuud Aarne Rannamäega, 19:12. Kurb, väga kurb...

 
At 14:12, Anonymous Martin said...

Ülbe mees oli see Rannamäe. 2007. a Pronksiöö järgsel perioodil, olin siis veel noor gümnaasiumipoiss, mäletan, kuidas teles venelasi halvustas.

 
At 14:24, Anonymous Martin said...

P.S. Kas A.K. oli tõesti nii suur ajakirjanik? Kuidas kommenteerite A.K. lahkumise ümber lahvatanud meedilainetust? Partei ja valitsus teatavad sügava kurbusega... nõukogude aeg (vanaisa on sellest jutustanud) tuleb meelde. Kas nõukogude stagnatsiooniaeg tuleb teie arvates tagasi, hr Pullerits?

 
At 16:15, Anonymous Anonüümne said...

Priit -
"... Ei ole jooksjat, 20:26, kel pole traumasid. Mitmuses, pange tähele, on juttu..."

Nii, ja mille poolest siis rattasõit on ohtlikum? Tulenevalt spordialast on traumad erinevad, kuid rangluu murru hilisemad tagajärjed on vähem tuntavad kui lõhutud põlved...!!!

 
At 16:35, Blogger Priit Pullerits said...

Kui olete tähele pannud, 16:15, siis jooksmusega ei tegele ma juba ammu enam. Mõistate?

Martinilt väga näotud ja kohatud kommentaarid. On teil mingi moodne haigus, nagu empaatiavõime puudus või muu suur sotsiaalse interaktiooni adekvaatsuse defitsiit?

 
At 17:27, Anonymous Anonüümne said...

Teated hullumaja puhvetist


Täna keeras kõrvalteelt üks keskealine härra ette ja siis paugutas alla.
Sõitis TT rattaga ja varustuses täpselt sekundilt 1'30'' kilomeetreid keskmisest grammi raskemas teeprofiilis, varustuse järgi (4 joogipudelit jmt) oli päris pikal ringil.

Kallis ratas, jooksud jne. Ju ilmselt mingi triatlonihärra treeningutel.
Voimalik, et sõitis pikki lõike, aga ikkagi. Kerges vastutuules...

Püsisin ca 10 km tuules ja andsin alla. Polnud nagu tempotööd plaanis.

Pulleritsu allapaugutamised on ikka väga lahjad sellega võrreldes.

Müstika.

 
At 03:39, Blogger Unknown said...

fitflops shoes
yeezy boost 350
nike huarache
michael kors
ferragamo outlet
michael kors outlet online
tods outlet
canada goose jackets
cheap snapbacks
oakley sunglasses
chanyuan12.29

 
At 02:39, Blogger raybanoutlet001 said...

rolex replica
dolce and gabbana outlet
chaussure louboutin
converse trainers
michael kors handbags outlet
rolex replica watches
replica rolex
cheap jordan shoes
chaussure louboutin pas cher
san antonio spurs jerseys

 
At 08:00, Blogger Unknown said...

coach outlet
louis vuitton outlet stores
louis vuitton outlet
lebron james shoes
pandora jewelry
nike foamposite
polo outlet
nike shoes
christian louboutin shoes
coach outlet online
chanyuan2017.03.27

 

Postita kommentaar

<< Esileht