Kõigepealt tuli
Tamsalu-Neeruti maratoni poolel võistlusmaal tagant Kaarel «Alati kohal» Toss, tahtis justkui laskumise järel täisnurkses vasakkurvis, mis oli juba libedaks sahatatud ja valliga, välisküljelt mööduda. Õnneks loobus ja närvekõditav olukord jäi tekkimata. Ta möödus järgneval tõusul. Edasi libistas 20-30 meetrit eest. Aga veel tugevam veteran oli tagant tulemas.
Kilomeeter-kaks hiljem tuli Kalle Kiiranen, Tossist (1952) aastakäigu jagu noorem mees, Tartu Suusaklubi esindaja. Tegelikult tasahilju olingi juba mõelnud, kuhu ta nii kauaks jääb – pool distantsist läbitud ja ikka pole näha. Aga ega ta seepärast tulemata jäänud. Hõikas «Jõudu, Priit!» ja läks laia liuga mööda. Ja mis te arvate, mis edasi sai? Loomulikult ei andnud ta Tossile ka armu. Paarsada meetrit enne seda, kui rada teeb peaaegu 180-kraadise pöörde paremale tagasi, tõukas ta end ka Tossist mööda. Seda oli distantsilt huvitav piielda.
Seks ajaks olin juba võtnud oma mugavalt jõukohase tempo. Kuhu oligi kiiret? Nädala tippsündmus oli nagunii möödas: Eesti Meedia auhinnagalal Vilniuses professionaalse töö auhind. Seda nagunii üle ei trumpa. Ei trumpa isegi Tamsalu-Neeruti maratoni võidumees Algo Kärp, sest kui võrdlete seda võimsust ja suurejoonelisust ning rahva kaasaelamist, mis saatis autasustamist Alutagusel ja Vilniuses, siis vahe oli sees. Ja mitte väike. Ja mitte Alutaguse kasuks. (See sai nüüd õige tagasihoidlikult öeldud.) Muidugi kahju, et autasustamine jääb Eesti spordivõistlustel nii lahjaks. Kuid eks Eesti Meedia juhid olid ka kõvasti pingutanud ja vaeva näinud, et need, kes võidavad, saaks elukestva emotsiooni ja mälestuse. Saidki.
Sellise üleva fooni pealt, mõistate isegi, ei ole suusamaraton see, mis pulsi lakke lööks. Seda kinnitab isegi tõsiasi, et maratonieelse öö uni oli täiesti rahulik. Nagu ka maratoni stardieelne seisund.
Üllatavalt varakult sai Alutagusel pärast stardipauku hakata uisku sõitma, juba paarisaja meetri järel. Stardikiirenduse käigus möödusin nii mitmestki, ent andsin aru, et treenitus on küsitav ning uljaks minna ei tasu. Tänavu oli kontole kogunenud pisut alla 200 kilomeetri. Leidsin endale võistlejate reas peagi jõukohase koha, kus ladusalt kulgeda. Võistluse käigus kujunes järgmine plaan: kuna tõuse sõitnud ei ole – Tähtvere spordipargi paarimeetriseid künkaid ei saa ju tõusudeks lugeda –, otsustasin neil jõudu säästa ja mitte rabeleda; samuti otsustasin, et ei hakka rivis mööda trügima, vaid püüan pigem rahulikult oma kohta hoida; lausikutel lükkasin vähimalgi võimalusel mogrenit ning lamedatel tõusudel sõitsin rütmis üks kepitõuge ja üks samm – nii sai pikemalt libistada, mitte ei pidanud rütmis üks kepitõuge ja kaks sammu rabistama. Olgugi et pole reisi ega ülakeha treeninud, tundsin hämmeldust, et sain vähegi sõidetavatel tõusudel sellise üks kepitõuge ja üks samm tehnikaga ilusasti hakkama. Hästi siledatel ja tasastel lõikudel, just raja lõpuosas, kasutasin võimalikult palju keppideta sõidumoodust, et kätele ja ülakehale puhkust anda.
Esimese ringi viimastel kilomeetritel, kui tõusudel ökonoomitasin, jäin üksi. Kilomeeter enne ringi lõppu, kui tuli pehmes lumes 180-kraadine tagasipööre vasakule, märkasin, et umbes poolesaja meetri kaugusel tuleb pikem rong. Selge, et selle eest pääsu pole.
Teise ringi algul tuligi rong mulle tasahilju kallale. Kuid nagu ütlesin, olin juba Vilniuses endaga rahu teinud ega hakanud seetõttu lahingut pidama. Hooaja esimene tõsisem võistlus ikkagi. Ent teise ringi keskel tagant üksi tulnud Kiiraneni hoogne minek oli sellegipoolest üllatav. Kuigi teadsin Lemeksi suusasarja etappidelt, et ta on heas vormis. Seda kinnitas paar päeva hiljem ka Hiina suusakoondise abitreener Vahur Teppan, kes ütles otse, et Kalle on vana kogenud suusahunt ja kaval ka, liiati teeb minust trenni rohkem ja targemini. Selles ma ei kahtle. Tean isegi, et mu trennid on tänavu peaaegu eranditult olnud lihtsalt kilometraaži kogumine (mõned kiirendused ja kiiremad sõidud ka siiski sekka).
Kolmandale ringile minnes, kui olin toitlustuspunktis pigistanud igaks juhuks suhu oma teise SiSi geeli (seekord mustikamaitselise; esimese ringi lõpus neelasin õunamaitselist ning imestasin, et see oli välitingimustes, rinnanumbri alla kleebituna, täitsa külmaks muutunud), tuli tagant järjekordne rong, kuhu kuulus ka minust kuus aastat noorem Indrek «Alati kohal» Pak, ent ka Kiviõli punutud patsiga suusataja Ksenia Pribõlovskaja (nr 279), kellest olin stardikiirenduse käigus möödunud ega osanud pärast seda enam midagi oodata. Pakist ronisin kolmanda ringi avatõusu lõpuks mööda, aga Pribõlovskaja jäi ikkagi ette. Veel lõid meiega kampa Urmas Männa (nr 126), Suusahull Erki Parri (nr 125) ja vahetult minu ees Ilmar Raap (nr 115, fotol ülal vasakul), kõik minust nooremad mehed. Hoidsin neile kannule, nii oli soodne liikuda. Kuid nii see seis ei jäänud.
Viimase ringi keskel lasid mehed minu ees Pribõlovskaja minema. Neli kilomeetrit enne lõppu algavatel tõusudel lasin omakorda minna Parril ja Männal. Kuid see-eest möödusin vaheajapunkti tõusul Raapist. Nüüd võtsin eesmärgiks kohta hoida, aga umbes kaks kilomeetrit enne finišit jäi ette ilmselgelt käigu välja võtnud Tarvo Klaasimäe (nr 42). Oletan, et talle minu möödumismanööver ei meeldinud – no kes see tahaks Pulleritsule kaotada... – ning vähem kui kilomeeter enne lõppu lükkas ta laial metsasihil taas kõvema käigu sisse... mille finišisirgel millegipärast uuesti välja võttis. Palju puudu ei jäänud, et oleksin ta uuesti kätte saanud.
Kirja läks
1:46.27ga 123. koht. Kärbile kaotasin, nagu talle seisukohane ongi, peaaegu kilt & mint. Samamoodi, peaaegu kilt & mint, võitsin president Kersti Kaljulaidi. Tasemete vahed, nagu näha, on suured. Seda arvestades polegi pisut vähem kui minutiline kaotus Tossile ja veidi vähem kui kaheminutiline allajäämine Kiiranenile teab mis katastroof. Lootust on.
Fotod 1 ja 2: Tamsalu-Neeruti maratoni start Alutagusel. Fotode autor: Meelis Meilbaum, Virumaa Teataja / Scanpix
Foto 3: president Kersti Kaljulaid Tamsalu-Neeruti maratonil. Foto autor: Meelis Meilbaum, Virumaa Teataja / Scanpix
Foto 4: Need mehed kaotasid Tamsalu-Neeruti maratonil Priit Pulleritsule ligi pooleteise minutiga. Foto autor: Meelis Meilbaum, Virumaa Teataja / Scanpixõ´
Foto 5: Ilmar Raap Tamsalu-Neeruti maratoni finišis. Foto autor: Meelis Meilbaum, Virumaa Teataja / Scanpix
Foto 6: Heitluse teise koha nimel võidab Tamsalu-Neeruti maratonil Mart Kevin Põlluste Martti Himma (paremal) ja Sander Linnuse ees. Foto autor: Meelis Meilbaum, Virumaa Teataja / Scanpix
44 Kommentaarid:
Ilus lugu. Meeleolu on klassikaline Priidulik ;" Minekut ei ole, aga miks üldse minna?!"
Nautida on vaja ja pealegi on elus palju tähtsamaid asja (olgu selleks või Vilnjuse auhinna gala). Kui oleks vorm hea oleks me sitakotid saanud, et panema peab kui juba number peal, mitte nagu mömm rajal tuiama ja heietama Vilnjuse auhinnast.
Priit te olete heas vormis meesterahvas. Palju paremas kui enamus teie ealised. Samas mida varem lepite olukorraga et sellisest olukorrast enam sportlikest saavutustest paremaks areneda enam ei saa, seda parem.
Huu
PM ist oli lugeda et naiste paarissprinti lähevad sõitma Anette Veerpalu ja Tatjana Mannima? Siis mida? Anette on veel noor ja Tatjana ju maratoonar? Mida kuradit mõtlevad eesti koondise asjapulgad? Nad saavad ju ringiga pähe? Kas see on siis see kuulus Eesti "tutvustamine"? Kas nüüd seda elu ei saa teistmoodi tutvustada kui tingimata peab võistlema seal kus konkurentsis ei püsita?
Nagu see eesistumine pidi olema kõva Eesti pildilolemine. Õnneks aitas Merkel asjale kaasa. Poleks Merkel mõnusalt maganud poleks mitte keegi Euroopas teada saanud et Eestis eesistumine oli.
_«Paps ütles, et ei tea, kas on mõtet. Eks esimesed võistlused näitavad, kas olen liiga väsinud või mitte,» selgitas ta._
Pikka aega elati teadmatuses- põhimõttelisel igaüks, kes spordist midagi jagas, sai aru, et Veerpalu pani dopingut ainult mida, seda teadsid vaid vähesed. Kuni töötati välja test HGH tuvastamiseks.
Nüüd tekib küsimus, mida ta oma lastele annab, et nad sellist juttu suust välja ajavad? Olümpiale minnakse välja selgitama, kas ollakse "liiga väsinud või mitte"? Kust see väsimus tuli? Junioride MM'il austraallasi ja togolasi taga ajades?
Lugu on naljakas. Treeningust tehakse video ja siis vaadatakse ja timmitakse tehnikat. Ning seda olümpial kus pea iga päev peab starti minema?
Veel üks naljanumber on suusahüppajad. Kuna seal togo ja ekuadori omasid mõistetaval põhjusel ei ole ja seekord vist ka mitte britte, siis said eestlased jumbo kohad endale. 3 eesti suusahüppajat olümpial? Mis on selle mõte? Mingid müstilised "kogemused" või treenerite määrijate massööride kaasasõit?
Eesti sportlastel on sama palju mõtet olümpial kui PP mindil ja km-l. Aga näete ja nüüd loete. Ütle nüüd, mis mõte sellel lool siin on.
Kõige ägedam lugu saab olema muidugi AV kaamerast. Kui see kunagi avaldatakse, siis lööb see siinse blogi külastatavuse rekordi 100 kordselt üle. Ja nii see mõte muudkui kogunebki. Mäletate neid siniseid ufosilmi ühel naisolevusel. Mida rohkem rahvast, seda enam pääseb nende sekka ka andekaid keda näidatakse. Olümpia on ju meil ikkagi riiklik PR projekt. Ilma olümpiata poleks meie riiki ju olemas. Mäletate kuidas lasite vett kui Salumäe medali tõi Eestisse. Oli küll lipp tagurpidi ja keegi peale meie seda ei mäleta, kuid see oli ikkagi üks riigi alusvarrastest. Mida lõdvemalt saadame omi võistlema, seda suurem on võimalus, et toimub jälle ime.
Miks Pulleritsu olümpiale kaasa ei võetud?
Mida teeb PP TM toimumise päeval?
Kuidas selle TM'i ärajäämise jutuga on? Kas seaselg andis valesid vastuseid?
Tänase teadmise valguses sai Kelk veel teisegi preemia lisaks presidendi antule.
Kõik kel rahast kahju pole regama.
Terv. Tom
Kelk võib saada presidendilt või 10 medalit, kuid päeva lõpuks loeb see kellele kuulub suusa- ja rattarahva poolehoid ja armastus, kelle järgi joonduvad noored, vanad ja keskealised, keda tuntakse idas ja läänes ning kelle soovitusi kuulab kõrv kikkis terve blogimaailm, kellel on semudeks karmi iseloomuga mehed kes juba niisama põnnama ei löö.
olen eelmisega nõus, Kelk võib saada ka 10 medalit! Mina olen poolt.
Ja igati asja eest saab, on aidanud ehitada suure üritusteseeria ja hoiab spordivaimu ja -meelsust inimeste hinges suuremalt kui keegi teine Eestis võimeline (vbl Pohlak). Temale kuulub rahva poolehoid.
Priit tegelikult "lõhub ja laastab", korraldab ainult intriige.. midagi püsivat pole suutnud luua- selle eest auraha ei saa, saab ainult firmapeol kassikullast plekitüki mille üle uhke olla. Kirjutagu taotlus, ehk saab ülikoolist ka tänukirja.
Miks Priit ei avalda auhinnaraha suurust? Näita meile, mis on võidumehe väärtus Eesti Meedia kontsernis. See innustab kindlasti ajakirjanikuhakatisi kümneid aastaid tööd rabama.
Veel tähelepanek.
Kummaline et Priit nõuab Tamsalu marataonilt läikiva põranda, hiigelsuure led ekraani ja black tie riietusega üritust.
Et olla võrdväärne tema Vilnjuse triumfiga?
Tamsalu maratonil? Tõesti?
Vaata maailmakarika sarja , ka seal ei anta mustas ülikonnas raja ääres auhindu. Seda tehakse aasta lõpus kristallgloobuse galal või eesti spordiauhindadel. Teeme elementaarsed asjad selgeks.
Huu
Eesti spordiauhindade gaala jäi Vilniuse üritusele võimsuselt ja tehniliselt teostuselt ja suurejoonelisuselt selgelt alla.
Rahalist auhinda polnud. Taevale tänu. See rikuks asja ainult ära, madaldaks auhinna väärtust. Tõeline auhind on see, mida ei pea rahaga üles vuhvima; on see, mis on ka ilma rahata kaalukas.
Kel huvi vaadake lives kuidas Peep Pahv "Suud puhtaks " saates tümaks tehakse.
Oma lollust ei saa ta seekord sama rumalte sõprade punti peita.
Priit kus kuradi hallis neid Vilnjuse auhindu jagati?
Mis oli rahvaarv saalis?
Kui suur oli lava?
Mis eelarve oli tehnilise teostuse kulutamiseks?
Tõepoolest. Tõeline tasu saabub iga kuu pangakontole. Sealt loed oma reaalset väärtust. Tõeline ettevõte aga premeerib parimaid nominente kõva kräuga. See kräu tuleb kirjutada maksuvabastuse lahtrisse. Selleks on vaja sonida miskist "Avardist". Puhas maksupettus lipulaevas. Ülbitsevad kah veel sellega. Jokk. Nüüd vähemalt teame, kuidas seda prallet tuleb nimetada. Oleme uhked, et peremees on kah väljavalitute seas. Pole paha.
Siiski klaariks mõttetu kräu tuules ära meie olümpia ootused. RR ütles ausalt, et me peame olema siiralt õnnelikud kui eestlasi kutsutakse olümpiale rohkem kui 3. Mida rohkem meie sportlasi saab pileti olümpiale, seda tublim on Eesti rahvas. See ongi, mille üle peame olema ehedalt õnnelikud. See näitab, et meie spordisüsteemil on sisu. See ei pruugi toota absoluutset tippu nagu ei võida me Eurovisoonil aga me oleme pildis ja saame oma minutid ekraanil. Need minutid motiveerivad meie noori valima spordi muude ahvatluste asemel. See on riigile tähtis. Kunagi tulevad ka medalid. Kui laseme olümpiale ainult kindlad medalistid, siis tapame huvi spordi vastu enne kui medalivõitja tekib. Sest sport muutub ebapopiks. Sellest august enam ei murra me medalile mingi nõksuga. Seejärel kaob ära ka inimeste huvi oma riigi vastu.
Ajakirjandus kajastab palju ebaausat sporti. Sellega promotakse ahvatlust dopingu tarvitamiseks. Kõik ju mõistavad, et tegelikult saad kuulsaks ainult dopingut kasutades. Rootslased ja soomlased kasutavad dopingupatuseid spordi promomisel meedias. Selge reklaam, et kasutage parimate spetsialistide abi kuulsaks saamiseks. Eestis aga kasutab ajakirjandus dopingut oma kangelaste vastu viha kasvatamiseks. Eesmärgiga murda igasugune huvi spordiga kuulsaks saamise vastu. Kaasnähuna tuleb siit ka omariikluse murdmine. Võib-olla ongi aeg anda alla meedia survele ning ennast kuulutada vähese autonoomsusega liidumaaks ja lõpetada kummitempli riigi mäng.
Kas mõni kõva mees teatemaratoni meeskonda tahab tulla? Sest Jaak Mae ei saa tulla, tal muud plaanid ees. Mitmed muud Eesti koondislased on ka ära jäänud, sest neid on juba teistesse tiimidesse tõmmatud. Niisiis, kui oled minust kõvem suusataja, võta ühendust, üks mees on puudu. Lähme ikka tulemuse peale välja.
Aus on öelda, et lähed jalutama ja rahva kaasaelamist nautima. Mis tulemusest saab siin juttu olla? Eriti aus on, kui kutsud endast nõrgemaid. Kasvõi Presidendi. Pärast kiidad tema suusavalitsemise oskust ja külma närvi. Saad eksklusiivse intervjuu saunas ilma õlleta. Loomulikult saunariietes. See oleks aasta tegu. Oled liiga oma mallis kinni. Mõtle ja tegutse avaramalt!
Kas Pullerits on valmis tugeva ankrumehe raha eest palkama?
Oleks vaid, keda palgata. Maega tuli ka palkamine teemaks, niisama ei saa Eesti sporditurul kedagi ega midagi, aga Mae ei lasknud end isegi osaluspreemiast ahvatleda. Sel juhul oleksime muidugi lepingusse sisse kirjutanud ka punkti, mis tulemuse ta selle summa eest vähemalt välja peab sõitma, ja kui ei sõida, siis kui suur on selle eest leppetrahv. Arvestades, et Mae pakkus oma TM vormiks neli tundi, siis poleks vast palkamishind väga kõrge tulnudki. Aga ei tea, summadeni ei jõudnud.
Poola-Leedu ühendkuningriik on tegemas kambäkki maailma rahvaste areenile ning Vilna Katolikus Katedraalis toimunud salajase ordineerimise tulemus saab nähtavaks aastate pärast. Meedia auhinna gaala värviliste prožektorikiirte vihus, tantsutüdrukute ja šampanja vahus oli vaid kattevari tõsisele murrangule geopoliitiste jõujoonte ümbermängimises.
Nostradamus Pullerits pani oma ennustusega totaalselt puusse, enamus TM rajast on väga heas korras.
https://www.facebook.com/tartumaraton/photos/pcb.1655572354465237/1655562474466225/?type=3&theater
Hiljaks jäite, mehed, võistkonna nimekiri läks lukku. Seal pole ühtegi minust kehvemat meest.
Need mehed võivad ju kõvasti sõita, kuid kes on meeskonna kapten, selles pole kellelgi kahtlust.
Hakkab tulema see meie tiitlivõistluste "ei teinud kahjuks oma ära" ja "täna polnud minu päev" litaania.
See tõestab järjekordselt et olümpia ei ole siiski mingi kogemuste kogemise koht. Sportlase silmade läbi on olümpiastart täpselt sama mis suvaline mk-etapp. Ainuke vahe et rohkem kiibitsejaid on ümber aga tõsist spordimeest see ei tohiks loksutada. Nüüd siis loeme et meie teismelised suusahüppajad olid "uimased olümpiamelust"? Jah? Teistelgi riikidel on teismelised tornis. Huvitav miks nemad uimased ei ole ning "oma ära teevad". Mõned tulevad isegi medalile. Kas poleks aeg see titalik suhtumine lõpetada a la meie omad on noored veel, las saavad suurvõistluste kogemusi, küll siis järgmisel või ülejärgmisel okümpial panevad. Mk-etapp on väga hea kogemuste saamise koht, lisaks näitab see närvikava ära, kui seal uimane olek kimbutab ja "oma ära ei tee", siis miks me arvame et olümpial kuidagi teisiti on?
No nii sitt ikka ei olnud, et võistlusele ei saanud. Mis te halate. Ei muutu maailmas midagi sellest, et eestlane medalita jäi ja esikümnesse ei mahtunud. Võiks olla nii, et intervjuu võetakse ainult medali pretendentidelt. Ülejäänud las kirjeldavad, et mida võistluse ajal nägid ja kellest parem olid. Lisaks võiks analüüsida ka, et miks kehvemad meie omadest nõrgemad olid ja mis neil puudu jäi, et eestlstele ära panna ei jõudnud. Oleks kohe huvitavam. Kahjuks ja polnud pole tõesti õiged sõnad oma soorituse iseloomustamiseks. Äkki saadame kärmelt PP järgi luuserite jutusättimise oskust parandama. Verbaalne trenn, enne ajakirjanike ette astumist.
Ei oota keegi medalit või esikümne kohta. Kui ei ole sportlast välja panna, siis ei pane ja kogu lugu. Eesti võiks siiski oma "põhjamaa imagot" hoida. Norra näiteks ei tule välja iluuisutamises. Ala nad kindlasti harrastavad aga kui keskmike konkurentsis ei ole, siis milleks kohta küsida? Tonga tegemine jäägu tongalastele. Suusahüpetes olid täna tongalasteks eestlased oma viimaste kohtadega.
Team Pullerits on teatemaratonil pärast 2. vahetust väga kõrges mängus. See loob lisapinge järmistele meestele. Küsimus suurele ringile - mitu unetundi magab Priit eelolevate võistluseelsete ööde jooksul?
Kas variante ka saab?
Mul kohe niisama lambist nigu ei plahvata...
Mis huvi on küll teistel endast nõrgemat Pulleritsu vedada tema võimetest kõrgemale kohale?
Vaevatasuks ei muud kui ego tripp siin blogis. Saite sitapead! jne.
Uskumatu mees!
Pulleritsu aasta tähtsama suusavõistluse (tema enda sõnad) stardinimekirjas ei ole.
Mis ta ootab?
a) mängib lihtsalt lugeja närvidel ameerikalikult pinget ülesse kruvides?
b) ootab et Kelk talle isiklikult säärase tooks koos A4 pikkuse vabandusega?
c) loodab et keegi heldekäeline sõber pileti oma taskust kinni maksaks?
d) teeb "partisani" ja hüppab Matust liidrite vahele tilberdama?
Assar, Rait, Jaanus ja Priit
to 13:32
Naist kiida hommikul, ilma 18.veebruari õhtul.
Meegaste
Meegaste mehed juba tunnevad asja!
Tervisi
Kuits, Piigastest
Võhmamehed, kas kiidame heaks?
https://www.facebook.com/KerstiKaljulaid/posts/2016018688670920
Kas Pulleritsu tiimis on kurikuulus suusataja Harku rajalt?
Padrelt väga asjalik intervjuu U Välbega, kahjuks tasuline. Väga kurb. Ja siis imestame miks noori sporti ei tule. Aga selle pärast ei tule et rahvusliku ühtsuse asemel koorime teineteiselt sandikopikaid. Vanade meeste tarkuse lugemise asemel viitame kantseleipresident Kersti postitusele, milles levitatakse läänelikke lamedusi nagu see ameerika hüüdlause "oleme teie üle uhked". Õige eestlane sellist
Kiidame Kerstit.
Võib-olla pole õige kui eeldame erafirmalt mainekujundust. Välbe inteka võiks riigi uudisteportaali panna või teha selle tarbeks tummisem jutt.
Urki tugevamad intervjuud kipuvad tulema siis kui ta on veidi võlujooki tarbinud. Rahva rõõmuks teeb ta seda piisavalt tihti.
See presidendi "oleme teie üle uhked, sõltumata kohtadest!" on tõesti ääretult lame. Presidendilt ootaks kõrgemat taset kui tühjalt kõmisevat retoorikat. No mis seal uhkust tunda, kui jälle tulevad kaotused Armeenia jms maade suusatajatele, nagu juhtus viimasel MMil.
https://om2018.postimees.ee/4400373/urmas-valbe-ma-ei-nae-takistust-ara-voita-olumpiamangud
Väga täpselt konstitueeritud härra Pullerits. Kõmisev retoorika. Tonga, Guinea ja Eritrea rahvas võib uhke olla sõltumata kohtadest. Nemad on osa võtmas ja talvisele olümpiale "värvi andmas". Milleks langetada Eesti immits eksootiliste riikidega samale tasemele? Et oleme väike? Läti on sama väike, ometi on neil kelgutamise ja jäähoki kool. Kas meil ei võiks olla kahevõistluse kool? Selline mõnus vahepealne ala kus ei pea mäe põhja hüppama ja väga kiiresti suusatama. Aga näe, ei ole.
Valge olümpia on meil ainuke võimalus rahvusvahelises spordis silma paista. Kergejõustikuga küll enam mitte. Seda aimas juba aastaid tagasi kui Pahapill ja Raja tipus olid, rahvas lootis et noo kümpp on eestlaste ala ja küll meie poisid kord medali paugutavad. Aga oli see Peking 2008? Kõvemad olid kolumbialane ja venetsueela mees ja paar tükki kariibi mere saartelt. Ei aidanud seal enam traditsioonid ja nõu hau ja Osila kiired punktide peast arvutamised. Odaviske võib vabalt unustada. Kui palju on viimastel aastatel negriidse rassi viskajaid tekkinud kes lasevad konarliku tehnikaga 87m.
Ekre sõdur Pullerits laimab presidenti igal võimalusel, kuigi kõik loogika vastane.
Lõpuks president kes liigub, on vormis ja paneb supi sisse liha.
Paar miinust ka : naine, tolerast.
Postita kommentaar
<< Esileht