Pullerits: Kuidas ma alistasin kõik profid? Aga mis saab nädalavahetuse võistlustel?
Esiteks ei edestanud ma ainult kõiki Eesti elukutselisi spordiajakirjanikke, vaid panin ära ka kõigile korvpallile pühendunud kutselistele spordiajakirjanikele, nagu näiteks Peep Pahv. Pahv oli samuti asjal jälil, nagu teada sain, aga mu lõpuspurt oli sedavõrd tugev ja otsustav, et temalgi polnud midagi vastu panna.
Lühidalt: tõin teisipäeval Eesti spordiajakirjanduse tihedas konkurentsis esimesena välja uudise, et juhtub see, mille juhtumise vajalikkusest olin kirjutanud üle kümne aasta. Ainsana Eesti ajakirjanikest. Nii et see polnud mulle ainult ajaline võit teiste ees, vaid ka moraalne võit kõigi teiste üle. Ja seejuures, ärge unustage, pole ma isegi spordiajakirjanik.
Need, kes pole lasknud nüüdse tähelepanu ja keskendumivõime puudulikkusega ajastul end suurelt pildilt välja suruda, kindlasti mäletavad, et olin juba eelmise kümnendi keskpaigast kirjutanud korduvalt, et Eesti klubikorvpall, kus põhikoormat kannavad välismaalased, on sellisena mõttetu ja perspektiivitu. Enamik ei tahtnud mu juttu kuulda võtta, sest õdus oli elada suhtelises eduuimas, kus Ameerikast või Leedust toodud mängijad aitasid näiteks Tartu Ülikool / Rocki meeskonnal võita Eesti meistritiitli. Ent nüüd, viimaks, jõudis reaalsus kohale.
Teisipäeval saingi tänu heale reporteritööle, oma tavalisele trumbile, üle Eesti teatada, et Tartu Ülikool on teinud karmi otsuse ning võõramaalastega profikorvpalli enam ei viljele. (Tegelikult teadsin seda juba päeva varem, kuid muude töökohustuste tõttu polnud aega teemat käsile võtta.) Sellepärast, et raha lihtsalt ei jätku, ja ka sellepärast, et niisugusel võõramaalastest pungil meeskonnal ei ole ülikooliga ega Tartuga mingit seost, ja samuti sellepärast, et kui ülikoolil on oma korvpallikool, on selle pidamine perspektiivitu ja tulutu, kui sealt võrsuvate noorte mängijate asemel palgatakse nagunii välismaalt proffe – milleks sel juhul siis oma spordikool?
Ja et kõigile asja olemas ikka reljeefselt kohale jõuaks, kirjutasin eilseks sel teemal ka sugestiivse kolumni. Ma ei salgagi: see oli minu kui kainelt ja arukalt ja loogiliselt mõtleva inimese ettenägelikkuse triumf emotsioonidest pimestatud ala fanaatikute ning nondega pimesi kaasajooksva rahvamassi üle. Aga ettenägemisvõime ongi see, mis eristab ühtesid väheseid teistest paljudest, enamikust.
Selle suurvõidu taustal ei ole nii oluline, mis saab nädalavahetusel. Lõppeval nädalal olen teinud kaks rattasõitu, korra 17 ja teisel korral 18 kilomeetrit. Ega siis elu mõte seisne selles, et pedaale tallata! Pool tundi sõitu ja küll – ega teine pool tundi mingit efekti juurde anna. Liiati on kogemused õpetanud, et enne võistlusi ei maksa lausa mitu päeva ratast puutudagi, siis on lootust, et jalgesse tekib värskus ja kergus. Panin end kirja nii laupäevasele Ülenurme-Haaslava kui pühapäevasele Jõgeva rattarallile, millest kumbki ei ole veel vahele jäänud – traditsiooni tasub hoida.
Küsite, mis on eesmärgid. Küsin vastu: kas alati peab olema eesmärk? Ma isegi ei mõtle sellele. Sest ega mõtlemine aita tulemust paremaks teha. Tuleb starti minna ja seal vaadata, kuidas asjalood kujunevad. Näiteks mullu Ülenurmel tõmmati kohe pärast viadukti alt läbisõitu rivi pikaks, vahe tekkis ringteeks sisse, jäin maha, siis sain noore kaaslase, püüdsime järgmise viie-kuue kilomeetriga juhtgrupi uuesti kinni, aga see nõudis nii palju jõudu, et pärast pööret paremale lennumuuseumi suunas jäime laugel tõusul taas maha – kes oleks osanud seda kõike ette näha? Loomulikult mitte keegi. Ja kõiki võimalikke variante eelnevalt läbi mängida on tühi kiibitsemine, sest elu läheb alati teistmoodi, läheb nii, nagu läheb.
Niisiis, tulge ka starti ja vaatame, mis saab! Eelmine kord püüdsin oma gruppettol kaks kilomeetrit enne lõppu eest sõita, kuid ei õnnestunud. Eestsõidu mõte tekkis paar kilomeetrit varem. Kes seda ette oleks näinud?
Kes tahab end nüüd hirmus targana näidata (võib-olla isegi oma ettenägelikkuse võimet proovile panna!), võib siin jagada juhiseid, kuidas sõitma peaks. Ega see keelatud ja karistatav ole. Iseasi, kui palju sellest tolku on.
Foto 1: Astana meeskonna sõitja Dario Cataldo Dauphine velotuuri 4. etapil. Foto autor: GodingImages / PA Images / Scanpix
Foto 2: Dauphine velotuuri 4. etapi lõpp. Foto autor: GodingImages / PA Images / Scanpix
Foto 3: Laskumine Dauphine velotuuri 4. etapil. Foto autor: AFP/Scanpix
Foto 4: Prantslane Romain Bardet (paremal) Dauphine velotuuri 4. etapil. Foto autor: AFP/Scanpix
37 Kommentaarid:
Kiidame seisukohti!
See Eestimaise korvpalli väljaasuretamine oligi kurjast.
Tean mitmeid noori andekaid, kes loobusid just selle pärast, et edasi liikumine oli võimatu - vanade olijate ringkäendus pluss pidev väljast mängijate sisseostmine. Raha raisati vananevatele meestele, kes mujal enam läbi ei löönud ja noored kodumaal lükati julmalt kõrvale ...
Näete mehed, Padrel jälle suur töö tehtud. See väljamaa laiskvorstide minemapeksmine on suurepärane asi. Pole meil korvpalli, siis pole, aga mingeid neegreid palli patsutama pole vaja.
tglt on see TÜ poolt igati positiivne otsus.
# white men can't jump?
Jah on jah positiivne. Padre aitas omalt poolt kaasa innueerides kõrgemalseisvaid ametnikke.
Aga milleks meile need lollakad ameerikakeelsed aforismid? Saage aru sõbrad ameerika korvpall on tegelikult integratsiooniprojekt. Kõik need negrud kes praegu klubides palgal oleks ilma sedai tsirkust ju tänaval narkotsi müümas.
Millal Pullerits Haanja100 stardis on?
Kas Pullerits läheb järgmisel kevadel Cubega Moabi?
Aga valged eestlased rattaklubides palka teenimas? See ju samuti integratsiooniprojekt. Kui ei usu, küsige mõne italiaano käest.
Kuna teisel pool maakera pole veel sada korda käinud, siis oma maja taha ei hakka enne minema? Ka variant. Ainult et maru kitsaks jääb siis see maailm nii.
Muidugi on ka oht, et ehk armud hoopis Haanjasse jäädavalt ära, ei taha enam Moabi peale raha raisatagi. See on kehv variant, sest Haanjat sa enda omaks kuulutada ei saa, elik, parem mitte üldse proovidagi.
"Ainult et maru kitsaks jääb siis see maailm nii."
Vabandust, aga ei saa loogikast aru. Kui inimene läheb teisele poole maakera, siis ta teeb ikka maailma laiemaks. Kitsas on selle maailm, kes käib ainult oma maja taga.
See on tsirkus mehed, hale tsirkus. Mingid serbia ja svaasimaa kolmanda ešeloni kohmakäpad TÜ nime all palli patsutamas. Hea et Padre ja tema kõvemad semud sellele mustlaste pulmale käe ette panid.
Kitsaks jääb ka selle maailm, kes oma maja taga üldse ei käi, kuna ta käis kaks korda teisel pool maakera, kuigi oma maja taga ta pole veel kordagi käinudki.
Vai kui valgusalt 17:43 nõelas, nigu astlaga oleks pist...
Padrel kindlasti selle kangelasliku osatamise peale põlved nõrgad ja sitt leivaahjus. Jaa, siin käib vahel ka eriti karme mehi koos!
Langel on lennupäevad. Sealkandis võib liiklus tihedam olla ja segadust omajagu. Samas...seal on hea õnne korral võimalus segadus enda kasuks pöörata ja minema panna. Ise starti ei jõua kahjuks.
Kilba.
Mitu korda on Pullerits käinud Moabis?
Padre on kunn. Tolmutanud suusa ja jalgrattaspordi kopitanud nurkasid. Nüüd ka meie kõdulõhnast korvpalli. Padrel on õnnelik käsi.
Padre on kindlasti kunn ja muud värgid. AGA! See korvpalli-jutt läks nüüd küll sajaga aia taha. Miks? Oi jah, kust nüüd alustada? No võtame kõigepealt siis Eesti korvpalli üldiselt. Meil juba on Meistriliigas meeskond, mis on komplekteeritud ainult omadest noortest poistest- Audentes. Saavad kõik mängud peksa nagu nurka sittunud kassid. Ja kas sellest pidevast kaotamisest on mingit kasu? Ei ole ju, pigem vastupidi- tõmbab noortel meestel niigi nõrga motivatsiooni veelgi alla. Kui sa oled vilets mängumees tugevas meeskonnas, siis on ikkagi veel lootust areneda. Olles aga kõva mees sitakottide hulgas siis ainuke mõte on vaid, et pääseks minema siit. Meeldib see meile või mitte aga tugevad võõrleegionärid ja ka välismaised treenerid (Donaldas Kairys, näiteks) toovad meile maale kvaliteeti, mida meil endil pole. Niisama omaette pusides ei jõua küll kuhugi välja ehk nagu ütlevad poksijad: sa oled täpselt nii tugev kui tugevad on sinu sparringu partnerid.
Mis aga puutub TÜ korvpalli meeskonda, siis siin on toetajatel koht suuremat sorti ropendamiseks, vabandan ette õrnahingeliste blogi lugejate ees. Ühesõnaga, kus on probleem? Probleem on klubi kontooras, kus on endile pesa teinud munnikari (vabandan jälle). Need Liinatid ja Luhad ja muud sellised tolgused vihkavad korvpalli. Millegi muuga ei saa nende tegevust ja tegevusetust põhjendada. Visnapuud mäletate? Et sellest ülemakstud keskpärasest ja kogenematust treenerihakatisest lahti saada, läks vaja fännide protesti aktsiooni, klubi juhtkond ei kuulnud, ei näinud ise midagi. Ka Kullamäe sära tuhmumise järel jäädi tema välja vahetamisega aastat paar hiljaks. Ja mängijad, kes on aegade jooksul pingil lihtsalt vegeteerinud ning mitte millegi tegemise eest palka saanud. Ja segased suhted sponsoritega. (Siinkohal võiks nüüd herr Padre ehk veidi valgust heita sellele, miks algselt suure lärmiga välja reklaamitud Postimehe nimesponsoriks saamine katki jäi? Ikkagi lähedalseisev isik.) Ja kõige viimatiseks: igati sümpaatse esituse teinud Priit Vene sai teada sellest, et klubi eelarvet vähendati ja edasi minnakse vaid koolipoistega alles ajakirjanduse vahendusel. On seline asi normaalne? Ei ole! Aga paraku jätsid Sa kõik need teravamad küsimused küsimata ja lugu sai selline ümmargune mull, kanslerihärra sooloetendus.
Ja ma muidugi vabandan, et julgen Padrega eriarvamusele jääda aga Tartu korvpalli esindusmeeskonna lõhkumine ja sellele vabanduste otsimine lihtsalt lähevad hinge.
21:03, no nii tosin võiks küll juba ära tulla.
Korvpall ei huvita, aga igal jobul peab ju arvamus olema ja kõiges, niisiis.
Priit näeb Tartu korvpalli klubi sammus tublit natsionaal-sotsialistlikku lüket. Õnneks-kahjuks ei valda aga mees absoluutselt teemat, stardi-reageerimis kiirusele vaatamata.
Nagu eelpool kirjutanu ütles on siin asi valikutes ja kirjeldas ilmekalt Audentese pretsedenti.
Tartu Ülikool valib sama tee, aga palun.
Elu on näidanud et vaid endast parimatega koos mängides saab mängumees paremaks. Veel parem on kui sokutada noored välismaale mängima, alles siis lähevad "munad karvaseks" mõnel mehel. Sama kehtib ka jalgpallis/ võrkpallis/ rattaspordis jne. jne. Muidu tulemusi ei saa, kui me oskusi ei impordi.
Korvpalli seis on halb.
Kus sa iganes võistlema lähed ja tulemust tahad rattaseljas saada on lihtne. Esimesed 15min. tuleb uhada nii kuis elu armas , pärast seda rahunetakse pisut maha. Sama metsas ja maanteel.
Hämmastab järjekordselt Priidu ettevalmistus metoodikad. Paar päeva ennem võistlust ratast ei puudu, siis on jalad värsked? Tõesti?
Värsked võivad nad alguses tunduda aga parimad jalad need kindlasti ei ole.
Pisut vägivaldne näide-küsimus , aga siiski. Mis teevad Touril mehed peale 14 päeva võistlust puhkepäeval?
Huu
Sõidavad kaks-kolm tundi rattaga.
Kas PP on ennast aerodünaamikat parandava geeliga juba katnud?)))
https://www.spordipartner.ee/smartblog/755_Lotto-Soudali-ratturid-kasutasid-jalgadel-sal.html
Härrastel siin nii poolt kui vastu on kahtlemata õigus, kuid julgen mökitada teemal et miks pidi tartu mansa elama TÜ kukil? Profimansad on reeglina tööstushiidude rahakotil, tartu esinduskossu puhul siis alecoqi sponsordada? Kas soome omanik ei luba? Eemalt vaadates nii näib. Vaatasin et Žalgirise sponsorid on samuti kohalikud õllevabrikud, mille omanikud taanlased ja sakslased. Aga tundub et need ei julge ära ütelda kui Žalgiris järgmist miljonit pappi vajab. Or what? Kas peab Sabonise saatma soome näljarottidega kontrahti sõlmima? Saatke Padre Pullerits. Ning otse loomulikult, sellise töö eest peab meest korralikult motiveerima.
Et mitte lõunaeestlast šokeerida, siis tuua meeskonda serblasi, horvaate ja leedukaid, küll nendega murrab kraamo selili küll. Raisk ma ütlen õpeta nagu esma kursuslasi.
Spetsialist Mati, 23:24, ja kilvamees 21:03 - tosin korda on kaks korda ülepakutud. Poole vähem. Nii et arenguruumi on.
Naised saunas rääkisid, et Pullerits on järgmisel kevadel rattalaagris Moabis.
Maailmamees Padre Pullerits olgu läänes või idas, moabis või haanjas, igaljuhul hoolitseb ta selle eest, et lõunaeestlased ei peaks šokeeringuid läbi elama.
Küsimus 21.18-le.
Mis on Tartu Ülikooli ülesanne- pakkuda kvaliteetset ülikooliharidust või profikorvpallimeeskonna ülevalpidamine. Õppe- ja teadusraha eest (otseselt küll mitte, aga kaudselt küll) keskpärastele leegionäridele palga maksmine, seda nimetatakse raha mittesihtotstarbekohaseks kasutamiseks ja raskematel juhtudel näeb selle eest ruudulist päikest.
Hästi öeldud, Ain!
Ameerika ülikoolides on ka meeskonnad, aga seal mängivad ülikoolide eest tõesti üliõpilased - ja taset on! Sealt tulevadki enamasti Ameerika enda NBA mehed. Ma ei tea, et Ameerikas mõni ülikool kurdaks ja nutaks, et ai-oi, me ei saagi enam Serbiast või Leedust mängijaid palgata. Oma jõududega tullakse toime ja mängitakse nii, et on mängitud. Tean, et paljudele ameeriklastele meeldib ülikoolikorvpall hoopis rohkem kui profikorvpall, sest ülikoolikorvpall on proffide mängust mitmekülgsem ja dünaamilisem, proffide mäng on üsna individuaalne ja sirgjooneline uhamine. Lisaks on suurem jagu proffe välimuselt (ja pahatihti mitte ainult selle poolest) vangimaja kindlad kandidaadid - miks peaks sellistele üldse kaasa elama?
Seda Moabi asja veel vaatame
21:18 kirjutab väga asjalikku teksti igal juhul. Kuskil oli lugeda et tänu kossu mansale jäi TÜ ASK kõvasti miinusesse. Kuradi amatöörid, igal pool maailmas mängitakse sponsorid ümber. Asi see siis õlletehas või transafirma taha võtta. Padrel ka õigus tegelikult. Youtubis on mängud üleval, nba mansad mängivad kõik väga ühtemoodi, kellegil ei ole enam isikupära, nba koss põhineb füüsilisel jõul ja kiirusel.
Postimehes kirjutab Soidro mingi ülimalt lollaka arvamuse Tartu ja üldse eesti kossu teemal tuues võrdluse biitlitega. No minge te ka perse! Kus on väärikus? Tartu pärastsõjaaegne koss on asi iseeneses ja seda ei pea kirjeldama taustsüsteemis naised loopisid aluspükse platsile kui Krikun ja Tammiste mängisid. Kus on teie/meie väärikus? Selle pärast ei olegi Eestis enam kossu, sest ei osata enam astuda ega istuda ilma mingi fakin biitlite või elvis preslita. Vaadake juutuubist kuidas elab leedu koss, nemad olid ju meist palju vaesemad 90tel. Zalgiris läks hoopis põhja sest juba 1988 panid kogu põhikoosseis välismaale putku. Kus on nad täna! Mis toimub saalis ja riigis kui kossusats mängib? Müstika!
Meie siin proovime võrku ja jalgpalli kuidagimoodi kunsthingamise abil edasi vedada. Ei võrgus ega jalkas polnud meil krikunni ja tammistet. Mida pole seda pole! Õhuke jää. Võrk võib ju sinna kuldliigasse pääseda, kuid kauaks? Kuni mõni serbia bulgaaria treeneri ära ostavad. Jalgpall ei õnnestu tänu rahva hõredusele.
Kurat nagu see mingi raketi teadus oleks. Raha ju on. Vaja leida oma Dalia Belickaite reklaaminäoks ja tammiste-krikuni ajad tuleks tagasi.
Tainapea Soidro mine küsi isa poja Venede käest kuidas mängust mäng teha.
Aga ei, ikka biitlid jms lääne stuff millest arvame midagi taipavat.
BC Tartu Est-For. Kuidas kõlab?
No mida juttu! Alekokk ei saa sponsoriks olla sest viletsal õllel pole raha. Ainuke mis pädeb on see et Padre on kunn.
Enne kui tänasest rattarallist juttu, siis leidsin Youtubest video, see on Tartu Rattaralli lühikese maa video. Venelasest kaameramees oli suisa kahe kaameraga, saab sõitu vaadata nii eest kui ka tagant. Kurikuulus kukkumine on 36:50 pealt, seda saab vaadata ka aegluubis. Number 5100 Kaido Gurtovets, pressis end Aaron Ausi ja kaamera mehe vahele, ei mahtunud, pani äkitselt pidurit ja oligi olemas. Ei tasu pressida nii. Tüüp ise jäi püsti, aga süütud tagumised olid puru. Nii palju peasüüdlasel südametunnistust ikka oli, et lõpus ei pressinud enam üldse ja jäi peagrupi viimaseks.
Antud video: https://www.youtube.com/watch?v=c4_UoXB0LxA
Pigem läks tal tasakaal ära, ruumi oli ka muidugi vähe ja mis peamine, peale pauku peab veel tagasi vaatama.
Ja rohelises särgis vend hüppas üle.
Ruumi oli seepärast vähe, et ise ronis sinna prakku.
"Ameerika ülikoolides on ka meeskonnad, aga seal mängivad ülikoolide eest tõesti üliõpilased - ja taset on! Sealt tulevadki enamasti Ameerika enda NBA mehed. Ma ei tea, et Ameerikas mõni ülikool kurdaks ja nutaks, et ai-oi, me ei saagi enam Serbiast või Leedust mängijaid palgata. Oma jõududega tullakse toime ja mängitakse nii, et on mängitud."
Priit küll. Kui palju on teoreetiliselt sellel mudelil üldse Üliõpilastega tegu. Lõvi osalt kahemehed getost kes oskavad hästi palli mängida. Keda värvatakse nii et pintsakuga mehed tulevad ja istuvad diivanil vanemate vastas, proovides neid moosida et pikk poiss nende kooli "õppima tuleks". Stipendiumi saame anda nii palju, meil "õppis" ka Chris Webber.
Ma ei tea küll et kedagi arstiteaduskonda niimoodi värvatud oleks.
PUHAS ÄRI!
Kahes asjas õigus. Tase tõesti kõva ja paljudele meeldib see NBA'st rohkem (kus alles playoffides mängima hakatakse).
Muus osas on su sõnavõtt veider ja selle najal võrdlust-eeskuju tuua on diletantlik.
Priit ära pusserda selle korvpallli teemaga, sa ei valda seda.
Ülikool olgu ülikooli meeskond. Nõus. Miks Ülikool oma raha ja nimega kommerstlikku eesti tippteami üldse läks?
Huu
Huul on õigus. Mis rahadega pidas TÜ aastaid ülal profimeeskonda? Vaevalt et maksumaksja. Kas pesti sponsorite papp läbi tü aski? Kui, siis miks? Kas hr. Pullerits võiks veidi selgitada? Informeeritud mehena teab ta kindlasti rohkem kui keskmine kubujuss siin.
Oi, mis haige iba, Priit! Oled kindel, et see oli sinu reporteritöö ja et seda teemat ei söötnud sulle ette su endine boss? Olen ikka mõelnud, et miks Eesti spordiajakirjanike lemmikalana vaatab ekraanilt vastu käsikiimlus, aga nüüd mõistan, neid õpetatakse sporti vihkama? Ainukene õige ala on tõesti rattasõit? Rääkisin hiljuti paari sinust kordades kõvemate meestega, kes ütlesid, et Priit võiks sadulast alla ronida, maailma vaadata laiema pilguga ja kui ikka ei taha/suuda/oska näha, siis hakata jooksma sinna, kuhu soovitas kunagi hakata sul minema üks endine olümpiavõitja, kui sa enda reporteritööd tahtsid temal rakendada.
Äge vend.Ise on päästjana töötanud ja jätab teised maha vedelema.Õige käitumine oleks olnud tagasi minna ja abistada kannatanuid.
Postita kommentaar
<< Esileht