kolmapäev, mai 23, 2018

Pullerits: Tõsine ettepanek Tartu rattarallil osalejaile!

Pühapäeval läheb enamikul hästi ja õnnelikult – aga mõnel (fotol vasakus servas) paraku mitte. Küsimus on sama, mis Euroopasse tungijate kohtagi: aga mis siis, kui nonde seas on kas või üksainus vägistaja, tapja või terrorist? Kui 999 noist ei tee midagi kurja, aga üks teeb? Kas sel juhul on 999 õnnelikuks tegemine ehk päästmine õigustatud?

Elus on palju teisigi keerulisi küsimusi, ja üks neist on: kuidas tegutseda pühapäevasel Tartu rattarallil, et see lõpeks õnnelikult, et seal poleks isegi toda ühtainust protsenti, et miski võiks minna halvasti? Sest 999-l (metafoorselt rääkides) ei lähegi midagi halvasti, aga mida ütleb too üksainus, kel läheb?

Ent enne, kui ratas üldse stardikoridori lähedale lükata, tuleb lahendada veel mitu praktilist küsimust. Kodanik Männik Hawaii Expressist peab saama mu vigastatud käiguvahetaja nii tööle, et see vahetaks ka eest väiksema hammasratta peale, sest ega muidu Pühajärve äärest s-kujulist tõusu mööda rollerirajale pressida vist jõuaks. Mul on usku tema mehaanikuvõimetesse, sest seda tõestas ta päev enne Elva rattarallit.

Teiseks: tervis. Ööl vastu teisipäeva ei saanud magadagi, sest kurk nii teravalt kipitas. Päeval läksin apteeki ja apteeker ütles, et on küll mai, aga inimesi vaadates on tunne, nagu oleks pigem november – külmetanuid, kel kurk valus või nina tatine, on igal pool. Ostsin Carmolise tilku ja kurku pihustatavat taruvaigu tinktuuri, lisaks tegin professor Mihkel Zilmeri soovitatud intensiivse vitamiinikuuri immuunsüsteemi tugevdamiseks. Vastu kolmapäeva sain isegi magada, ent täna hommikul tuli hääl nagu tõrrepõhjast. Räägitakse mingist viirusest, mis pidi tervist laastama terve nädala. Kas üldse pühapäeval startida?

Ja kui startida, siis kuidas? Esimesed kilomeetrid tuleb anda jalgadele halastamatult valu, mis minu puhul on alati tähendanud laastavat toimet hingamisteedele – teedele, mis niigi on praegu traumeeritud. Või mõjub praegune haigus pigem vaktsiinina, profülaktikana?

Lisaks meeletu rahvamass, tasemelt kirju, kõigil veri vemmeldamas – teadagi, mis oht sellega kaasneb. Pärast Elva rattarallit ütles üks Tartu rattur, kellest olen isegi loo kirjutanud, et «Priit, ära räägi kogu aeg nendest kukkumistest» – aga neist ei saa ju mööda vaadata, kui sealsamas Elva rattarallil toimus umbes kümne mehe kukkumine suurel kiirusel otse minu silme all ja nina ees; kui kaks aastat tagasi Tartu rattarallil maandusin ise 2 km enne lõppu külakuhja (mis vigastaski käiguvahetaja kinnitust, millega Kodanik Männik nüüd maadlema peab); kui Võru rattarallil kukkusin külili, misjärel õlg jäi ajapikku nii kangeks, et pidin mitu kuud taastusravis käima; kui kukkumised, nagu siingi mõned fatalistid räägivad, on rattavõistluste paratamatu osa. Ütleks nii: loll on hoopis see, kes ei karda.

Kõiki tegureid kaaludes on tulemus järgmine: Tartu rattarallil tuleb teha väheste kaaslastega meeskondlik temposõit.

Ja nüüd teen ettepaneku täiesti siiralt ja tõsiselt kõigile, kes pühapäeval starti lähevad: kui mõni teist soovib samuti riske maandada, ent teha siiski tugeva sõidu, kutsun teid endaga liituma.

Võite ju öelda, et Tartu rattarallil on tänavu niigi tempogrupid, miks ma nondega ei ühine. Vastan: aga kas te teate, kui palju on nois gruppides juba sõitjaid? Eile seisuga oli kiireimas, 32 km/h tempo grupis kirjas juba 120 ratturit, andis mulle teada Scanpixi fotoagentuuri Baltimaade juht Art Soonets, kes läheb toda gruppi karjatama! Ja nüüd küsin: mis te arvate, kas too grupp on ohutu?

Minu idee ja ettepanek on järgmine: kui keegi tahab sõita Tartu rattarallit ohutus meeskonnas keskmise kiirusega 35-36 km/h, siis võtke minuga ühendust (kirjutage mulle priit.pullerits@postimees.ee) ja komplekteerime oma 4-6-liikmelise meeskonna. Alustame kusagilt tagant (kust, selles lepime eelnevalt kokku), sest seal ei ole rapsimist ning preemiaks saame emotsionaalse sõidu, sest vähemalt pool distantsist saame pidevalt teistest mööda sõita. Ma tean, millest räägin, sest just nii talitasin ma mullu kolme kaaslasega (ühega oli enne starti kokkulepe koos sõita, teine kaaslane ühines spontaanselt pärast Variku viadukti ja kolmas pärast Otepääd). Tegime üksteise alla tempot, püüdsime gruppe kinni, spurtisime nende eest minema – hästi emotsionaalne ja huvitav oli. Ja ohutu ka. Viimase suure grupi püüdsime kinni tosin kilomeetrit enne finišit Külitsel, sellest enam mööda pressima ei hakanud.

Ma tean, et paljud hoiavad siin madalat profiili ega soovi avalikku tähelepanu. Kinnitan, et keegi teist, kes te minu meeskonda tulete, ei pea kartma ei siin blogis ega kuskil mujal nimelist äramärkimist, mille kinnituseks on see, et mitte keegi ei tea siiamaani, kes olid need kolm, kes minuga eelmisel aastal Tartu rattaralli enamiku rajast läbi sõitsid.

Niisiis mõelge, kas olete mu pakkumisest huvitatud, ja kui jah, siis andke teada. Teie poolt eeldan teistega võrdselt meeskonna vedamist (ballasti ei ole vaja – tänan, ei!) ja kooskõlastatud ning ohutut tegutsemist. Keskmine kiirus 35-36 km/h on see, mida peaksime püüdma hoida, nii et teate arvestada, kas te võimed seda lubavad.

Eesmärk, olgu korratud, on teha Tartu rattarallil korralik meeskonnasõit, mis pakuks nii füüsilist pinget kui emotsionaalset ülevust ning oleks ennekõike ohutu. Teeme ära!

Foto 1: Mullune Tartu rattaralli Tõrvandi TP kandis. Foto autor: Sille Annuk, Postimees/Scanpix
Foto 2: Hawaii Express Gran Fondo rattasõit Tallinnast Tartusse augustis 2015: ratturid tõusul Toomemäele. Foto autor: Kalev Saar, Postimees/Scanpix
Foto 3: Tohterdatav mullusel Tartu rattarallil Tõrvandi TPs. Foto autor: Sille Annuk, Postimees/Scanpix
Fotod 4 ja 6: Mullune Tartu rattaralli Ülenurme kandis. Fotode autor: Sille Annuk, Postimees/Scanpix
Foto 5: Mullune Tartu rattaralli Nõo TP kandis. Foto autor: Sille Annuk, Postimees/Scanpix

30 Kommentaarid:

At 10:48, Anonymous Anonüümne said...

Peab tõdema et Margus eksis.
Ta pakkus et juunis tuleb tuulesuuna muutus , et enam panna pole vaja. Tuli juba mai teisel kolmandikul ära.

 
At 11:31, Anonymous Anonüümne said...

Panna on ikka vaja, kukkuda pole vaja. Ega 35-36 km/h sõites kuluta vähem energiat 10ses grupis kui 39/40ga sõita 120ses grupis. Eraldistart on tglt kõige kõvem panemine, lihtsalt kiirus seal väiksem. Nii et kõik on suhteline!

 
At 11:58, Anonymous Anonüümne said...

Blogipidaja on ju ise see suure ohu allikas. Grupiga sõitmist pole harjutanud. Punnitab üksi ja nagu näha ka postitustest pillub ennast ka üksinda pikali tühjast kohast

 
At 13:32, Anonymous Anonüümne said...

Võib moodustada igasuguseid gruppe, aga ei saa mitte kellelgi keelata enda taga sõitmist. Juba eelmisel aastal jooksis läbi, et mingites gruppides kisati vedamiste ja liitumiste suhtes. Minuarust pole see õige, tegemist on siiski kõigile avatud võrdse võimalusega. Rattasõidus kasutatakse nagunii kellegi tugevust ära, olgu selleks või PADRE ise. Minul küll kahju pole, kui keegi rohkem väsinud hing minu taga sõidab.
Uus algatus on muidugi tore, pakkuda võimalust sõita erinevate võimetega sõitjatele, aga PADREL on õigus, kui see liiga suureks läheb, siis sellega kaob ka ohutus.
Seekord on rada võimalikult raskeks tehtud, olen enam kui kindel, et Otepääl lõhutakse suured pundid ribadeks. Eile rajaga tutvudes selgus, et on väga kiireid kurvidega laskumisi, kui seal olukorda valesti hinnata, siis võib kõike juhtuda. Soovin kõigile ohutut ja kiiret sõitu!

 
At 13:47, Anonymous Anonüümne said...

Sattusin ka mina juhuse tahtel viimaseks 80km. Triatlonistide grupi sappa (30km. ennem lõppu ei öeldud ka enam vedamise abist ära)
Kus lärmakalt prooviti korda hoida.
4-12 liikmelist punti suudad sa läbi viia rahvast ilma tülita, aga kui sul pundis 30 matsi, siis ei saa seda karja koos hoida sellise kisaga ka mitte. Meie punt, ära tule vahele.! See on võistlus, numbrid peal, sõidab igaüks oma sõitu.
Tulemus oli see et teiseks Otepääks saadi kätte suur punt. Pärast tõuse oli triatloni rahvast vaid riismed järgi grupi peas. Ja üle Otepää laskumisele ..läksime juba umbes 10 se. pundiga.
Tehke oma punte, kuid see pole teie rada, ega show-promo üritus. Arvestage ka kaassõitjatega.

Huu

 
At 14:00, Blogger Priit Pullerits said...

Huvitav... me saime mullu neljakesi kõigist puntidest nii läbi ja mööda, et keegi ei haakinud sappa.

 
At 14:30, Anonymous Anonüümne said...

Võib ka kukkuda ainult kahekesi sõites. Mingil aastal oli Rein Taaramäe TRR võidu peale minemas, kui 20km enne lõppu vaatas korraks taha ja järgmisel hetkel oli pikali, sõitis paarilisele rattasse.
Järelikult olite eelmisel korral nii kõvad, et keegi ei söendanud kaasa minnna!
Rattasõidus on palju rohkem huvitavaid seiku, kui maokad, ei tasu ainult nendest rääkida ja kurja välja kutsuda :)

 
At 15:45, Anonymous Anonüümne said...

Vähe kõvema jalaga vajutajale ei suudagi tagumistest puntidest keegi sappa haakida. Täiesti lõpust ja minuteid peale stardipaugu kõlamist alustades tekkisid esimesed, kes suutsid sappa haakida, umbes 800 koha kandis. Tõusude peal jäid nemadki maha, tasasel püsisid tuules. Kaks aastat testitud. Kujutan ette, et neljakesi tempot tehes, nii nagu PP eelmisel aastal, oleks sappa haakijate piir omakorda veel 100-200 kohta eespool.

 
At 15:53, Anonymous Anonüümne said...

Tendents selline siis et taga vajutatakse looma moodi ja hullu jalaga.
Uhatakse gruppidest mööda ja tuntakse ennast võimsama. Samas konkurents seal taga iga aastaga kasvab. Macho punte varsti rohkem kui ees pelotonis kõvasid tegijaid.
Priit teil polnud eelmine aasta numbritki peal, kes sellisele sappa haagib? Kas sellise sabas üldse garantii et numbrita mehel plaanis õiget rada sõita?

 
At 17:43, Anonymous Anonüümne said...

Härra Pullerits. Aga kogu vabariiki hõlmavad suured (spordi)probleemid? Kes nendega tegeleb?
Raskejõustikus sportivad poisid ja tüdrukud on hädas toidulisanditega. Et nagu on ja ei ole ka. Kui lugeda Postimehest õpilase ja treeneri õigustusi, siis tundub et hädasti oleks vaja PR tuge, muidu käib iseenda ja sõprade hoogne "sisserääkimine".
Õnneks kestvusaladel on olukord teine. Tehakse maanteel hoolega trenni ja ei susserdata toidulisandeid kuskilt kahtlasest netipoest osta.

 
At 20:27, Anonymous Anonüümne said...

Nn. PP grupi anonüümsusest ei tasu küll välja reklaamida. Pildistajaid ja filmijaid on palju, need eelmise aasta kolm PP kaaslast olid ilusti piltide ja videode pealt leitavad ja kui tahtmist siis ka tuvastatavad.

Et PP möödumis mõnu kauem oleks, peaks ta Lõunakeskuse juures päris viimaste hulgas veel olema ja siis vajutama hakkama.

 
At 20:42, Blogger soul said...

Autor on selle kommentaari eemaldanud.

 
At 20:44, Anonymous Anonüümne said...

Õppevideo pühapäevaks, kuidas pikal maal eelmine aasta tagant alustades 201 sõideti.

https://www.youtube.com/watch?v=aZ8Hv_1iy50

 
At 21:03, Anonymous Anonüümne said...

Kusjuures vedaja ootab mitut puhku seda tuules olevat tüüpi veel järgi)))

 
At 10:36, Anonymous Anonüümne said...

Kuulake hoolega mida Padrel on teile öelda.

 
At 12:32, Blogger Priit Pullerits said...

Täna öösel ei nihkunud asjad paremuse poole. Hoolimata tugevast taruvaigu tinktuuri pihustamisest ja Carmolise tilkade tilgutamisest eile on kurk endiselt haige ja ninas ka ollust sees. Sellisest seisust stardikiirendust ei tee.

 
At 13:40, Anonymous Anonüümne said...

Tatiga ninas võib sõita küll. Stardikiirendust teha pole vaja 4 mehega minnes.
Üritame tekitasa põnevust?priit on nii kui nii stardis.

Huu (kes teeb täna viimase 60-80km sõidu ennem Tartuks. Rohkemaks aega pole)

 
At 14:10, Anonymous Anonüümne said...

Huu, aga järsku lähed Padrele toeks? Võtad veel mõne oma kange sõbra ka kaasa. Tublid mehed toetavad alati oma liidrit?

 
At 15:24, Anonymous MargusM said...

nõus Huu-ga 13.40
kui plaanis on tempokas Gran Fondo siis järelejäänud päevadega saab tervise piisavalt korda küll. Aega ju lausa 3 ööpäeva!

Tegin eile recce ringi Otepäält Tartuni, tuli kokku 100km, muljed on positiivsed, päris põnev rada on Kelgu tiimil kokku pandud. huvitav sõit saab tulema : )

Huu´le head rattajalga nädalavahetuseks!
Kahjuks rajal vist ei kohtu.

 
At 16:05, Anonymous Anonüümne said...

Kelk kirjutab, et kõige raskem rada üldse, kes läbisõitnud, palju tõusumeetreid pikal tuleb?

 
At 16:18, Blogger Priit Pullerits said...

Kurat, mehed, vaja on võitlusvõimelist meeskonda, väikest üksust, mis suudab teravalt nõelata - kus te olete? Loodate kõik suures massis märkamatult üle joone veereda, nagu poleks teid rajal olnudki? Tulge ja näidake end, teeme tegusid! Võtame kiiruse üles, anname tuld, teeme teistele säru! Aitab passimisest, tegude aeg on käes. Nüüd ei maksa enam sõnad, nüüd on vaja näidata, milleks tegelikult suutelised olete! Ronige urust välja - või jäägegi sinna, aga ärge siis rohkem siin prääksuge.

Ah et arvate, et mul kedagi pole? Kaks võimalikku meest on ootevalmis, mõlemad minust tugevamad, hirmus kõva jalaga, üle 40 keskmist iga kell ja pikalt-pikalt, paistavad väga motiveeritud, aga ühte tahab töö ka nädalavahetusel tappa ja teine on andnud esialgse lubaduse üht nõrgemat punti aidata. Kuid loodan, et mu konkreetne kutse motiveerib neid. Aga veel on ühte-kahte meest kampa vaja! Nooh, kes julgeb tulla? Kes ei karda kõva sõitu?

 
At 16:43, Anonymous Anonüümne said...

See "kurat" seal lause alguses on asjatu. Jätab ütlejast rumala mulje. Kõike saab väljendada ka vandumata ja ropendamata ning see jätab inimesest intelligentse mulje. Muidu nagu mingi vangide kokkutulek, aina mingid kuradi dolbojoobid ja muud sellised väljendid. No ei ole intelligentne, labane on.

 
At 17:44, Anonymous Anonüümne said...

16:43 suuri asju tehaksegi läbi mattide. Või kuidas sa arvad Makedoonia Aleksander oma vägesid motiveeris Babülooniat vallutama? Või kuidas kolmekordse ülekaaluga Habsburgide armee pages Austerlitzi all nagu kari jäneseid Napoleon Punapardi ratsuväe ees? Suur Keiser oli oma väejuhtidele kaaluka kõne pidanud.
TRM 2018 ei ole sul mingi aadlineidude ja teismeliste kadettide tantsupidu.

 
At 21:30, Anonymous Anonüümne said...

Ei ole tõesti, ta on alfaisaste verepulm. Küll aga on viimased paar aastat olnud kuulda retoorikat, et ta peaks olema just aadlineiude ja teismeliste kadettide tantsupidu, kust kõik lahkuvad tervete ülikondadega, veriseid ninasid ei ole ja isegi väärikus on säilinud.
Selle mõtte eestkõneleja peaks oma keelekasutust just enim jälgima, vajadusel Maaja Kallastiga (raamatu lugemise teel või tšakraid avada lastes) konsulteerima.

 
At 01:16, Anonymous MargusM said...

loen Priidu 16.18 agoonilist üleskutset ja ajab väga segadusse:
* kirjaviis nagu oleks IQ 68
* on arusaamatu kuskohast saab Priit infot et kes temaga ei sõida need: loodavad määrkamatult üle joone veereda, passivad niisama või lausa urus.
Ma arvan et igalühel on omad eesmärgid ja need ei pruugi blogija prääksatustega ühtida. TRR ei pruugi ka aasta nr.1 sündmus olla.
Pealegi mäletate- Priit kutsus Elvas lahingusse ja pärast.. oi seda kurtmist.

* ilmselgelt lootis Priit et sõrmenipsu peale ummistub tal postkast sooviavaldustest : )
on juba kaks võimalikkumeest- üks peab tööd rabama ja teine aitab teist gruppi, ühesõnaga summa on null !
Meeskond on nii tugev kui on selle nõrgim lüli. Praegusel juhul ongi ainult üks lüli ja see on alati nõrk lüli.

- - -
Tõusumetreid on ~850m (erinevad seadmed näitavad erinevaid andmeid)
Nõoni (vbl isegi Otepääni) antakse täisgaasiga minna ja edasi läheb kannatamismänguks, põnev saab olema : )

 
At 08:25, Anonymous Cyclisto di Gruppetto said...

MargusM ja Huu, teid päästab Padre eest vaid see, kui Padre otsustab tõesti tagant üksinda tulema hakata. See on teiesuguste nõrkade ainus ellujäämise shanss. Peaks ta saama kaks või kolm kaaslast, oleks teiesugustel kiire lõpp. Aga peaks Padre startima nagu kord ja kohus oma numbri vääriliselt kohalt, poleks teiesugustel tema vastu üldse mingit lootust. Vott nii on lood. Nii et te võite siin kõvatada mida iganes, aga tegudes olete puhtalt tühikargajad. Pühapäev saab olema teile valus tõetund.

 
At 13:37, Anonymous Anonüümne said...

Asine analüüs 8:25. Nii saab olema tõesti. Padre võtab isegi soolosõitu tehes tühikargajad maha.

 
At 13:50, Anonymous Anonüümne said...

Isegi kui Padrel kõige paremini ei peaks minema, on tegelik võidumees ikkagi tema. Umbes nagu kui McEnroe tuleb tribüünile mängu vaatama, siis ega rahvas ei hooli mingitest all siblivatest serbia ja hispaania jütsidest.

 
At 14:27, Anonymous Anonüümne said...

Naljakas lugeda neid PP end kiitvaid kommentaare))))

 
At 16:34, Blogger Priit Pullerits said...

Ja 14:27 kommentaari kirjutasin ka mina, ärge seda unustage, 14:27.

Tõsiselt rääkides: vaadake, mina ei ole nii arg, et ei julge oma nime alt esineda. Kui siin kirjutan, siis oma nime alt. Mul ei ole midagi peita ega varjata ega häbeneda ega karta.

 

Postita kommentaar

<< Esileht