teisipäev, mai 08, 2018

Pullerits: Mis väärt nõu korjasin üles kõva ratturi jutust?

Mõni aeg tagasi kohtusin Tartu Ülikooli Kliinikumi kõrvakliiniku juhataja Priit Kasenõmmega (fotol paremal esiplaanil), kes väntab 42-43 km/h keskmist, stabiilselt, ja tegin mõned korrektiivid. Ta rääkis mulle, kuidas oli vanasti sõitnud koos ortopeed-traumatoloog Leho Ripsiga sajakilomeetriseid ringe, nii et keskmine oleks ikka vähemalt 33 km/h. Aga talle need ei sobinud – mis ei pruugi üldse veel tähendada seda, et niisugune kiirus mulle ei sobiks, sest mina nii pikki ringe ei tee, heal juhul vaid poole sellest, ent see-eest üksinda –, sest jalad olid sellest ainult tuimemaks muutunud. Ja nüüd ta rääkis mulle – ja mina kirjutasin sellest värske, just ilmunud erialaajakirja Ma Olen Jalgrattur numbri (fotol all vasakul) eponüümilises (mitte segi ajada epo ehk erütropoetiiniga!) rubriigis «Pullerits tutvustab kõvasid harrastajaid» –, kuidas ta vähendas kevadistel treeningutel kiirust 28-29 km/h peale, et säilitada jalgades kergust ja värskust.

Ega dr Kasenõmm mulle peale käinud, et peaksin ka korrektiive tegema, aga otsustasin, et kui seni olen sõitnud niimoodi, siis sõidaks nüüd naamoodi, ning olen läinud samuti kevadel seda teed, et raske rauaga enam ei pressi, vaid lasen jalgadel pigem nagu õmblusmasinanõeltel käia. Näis, kas see mingit tulemust toob, aga reegel ju kõlab, et treeningute süsteemi ja ülesehitust ja harjutusi tuleb aeg-ajalt muuta, sest keha harjub seni tehtuga ära ning mõju jääb olematuks. Aga kergemale rauale üleminekust hoolimata olen püüdnud säilitada ligilähedast keskmist kiirust senisele, mis on 31-32 km/h.

Mis mulle dr Kasenõmme (fotol vasakul) tegemiste juures väga meeldis, oli see, et a) ta ei kasuta pulsikella (ja seda räägib teile doktor, pange tähele!), ning b), et tal ei ole mingeid treeningplaane. Sellest hoolimata, et ta ei vahi pulsikella ega aja plaanides näpuga järge, on ta kõvem rattur (rubriigi nimi on ju «Pullerits tutvustab kõvasid harrastajaid»!) kui enamik teisi, kes mõõdavad ja plaanivad ja fikseerivad ja analüüsivad. Mis ütleb lõppkokkuvõttes seda, et elektroonilised näitajad ja mustvalged kavad võivad olla mis iganes, aga need ei aita tulemust nii palju paremaks teha, kui mehe enda sisu ja iseenda tundmine. Lühidalt, kõigile õpetuseks: ärge mõelge üle, vaid usaldage iseennast. (Muide, ka mina teen seda, ja kuigi mul ei ole absoluutselt ratturi jalgu, vaid on jooksja jalad, nagu nentis mõni aasta tagasi kiire, ent asjatundliku pilguga koolivend Jaan Kirsipuu, siis ei ole ma sugugi rattavõistlustel viimaste seas, mis on küllaldane tõestus, et tähtsad on isikuomadused, mitte see, mis kuskil kirjas või mis kuskilt näitajana välja tuleb.)

Dr Kasenõmmelt on paljugi õppida, aga ma ei hakka seda kõike siin teile ette laduma, vaid tehke nüüd, kui olete tõesti rattaspordi sõber, rattaharrastusele üks teene ning ostke Eesti ainus rattaajakiri, sealt saate juba kõigest oma silmaga ülevaate, nagu ka sellest:

kaanelugu on Eesti sagedasest maastikurattamaratonide võitjast Caspar Austast (fotol paremal);

nelja eri tasemel rattaspordisõpra usutleb Tartu rattaralli eel Liisi Rist ning sealt saame teada, et kukkumised rattarallil on ka kõigile neile (mitte ainult mulle ja teile) hirmutekitavad;

tublid rattasõitjad Priit Salumäe, Virgo Neeme ja Jaan Raivet vahendavad muljeid hullult, 543 km pikkuselt rattasõidult Norras – Styrkeprøvenilt;

põnev lugu Rein Kaselast, kes mõistis maailma jalgrattaspordi suurvõistlustel kohtunikuna õigust pea kolmkümmend aastat, sh Giro d’Italial ja Tour de France’il;

millisest Euroopa rattalinnast tasuks Eestis eeskuju võtta, jne jms.

Keda rattasõit praegusel jooksuajal veidi kõhklevale positsioonile jätab, võib lugeda mu avalikust küsimusest president Kersti Kaljulaidile, kas ta läheb vähem kui kahe kuu pärast Kadrioru staadionile maailmarekordit jooksma, ja kui see ka ei huvita, siis lugege, miks teil on igav ja milleni see teid võib viia, aga kui tahate olla õnnelik, siis lugege tänases Postimehes karmi, ent jõulist ja õiglast kolumni, kuidas lõputu õnnelikkuse promomine viimasel ajal ajab hoopis inimesi hulluks, viib neid stressi ja koguni depressiooni – väga hoiatav kirjutis, muide!

Foto 1: Priit Kasenõmm on mullusel harrastajate Tour de France'i etapil kaaslastest lahti rebinud. Foto: Priit Kasenõmme erakogu
Foto 2: Ajakirjan Ma Olen Jalgrattur maikuu number. Kaanepildi edastas: Vahur Kalmre
Foto 3: Priit Kasenõmm eraldistardist sõidus. Foto: Priit Kasenõmme erakogu
Foto 4: Caspar Austa mullusel Mulgi rattamaratonil. Foto autor: Marko Saarm, Sakala/Scanpi
Foto 5: Itaallane Elia Viviani rõõmustamas Giro d'Italia kolmanda etapi võidu üle. Foto autor: Reuters/Scanpix

50 Kommentaarid:

At 10:11, Anonymous Anonüümne said...

a) ta ei kasuta pulsikella (ja seda räägib teile doktor, pange tähele!),

Kui nüüd vaadata pilti 1 siis keegi on suure suuga valetamas :)

 
At 10:53, Anonymous Anonüümne said...

Vt ka pilt nr2. Kui tegemist pole rinnahoidjaga vm abivahendiga siis viitab see juba süstemaatilisele tarvitamisele.
Terv.Tom

 
At 10:53, Anonymous Anonüümne said...

See oli vähe koomiline jah, et artiklis pärast pikka juttu sellest, kuidas intervjueeritav üldse treeningplaane ei tee, järgnes kirjeldus, kuidas käib põhja ladumine ja siis kergemad intervallid ja siis täisrauaga jne. Aga muidu hea ajakiri ja soovitan kõigil lugeda (BMX-i jama võib vahele jätta).

 
At 11:02, Anonymous Anonüümne said...

Doktoritelt Rips, Kasenõmm ja Pullerits on meil kõigil kahtlemata palju õppida, rohkem kui me oskame arvatagi.
Rene Mandri arvab Postimehes et Tanel Kangert ei jää alatiseks töömeheks. Saab näha. Astana direktorite ja omanike nõukogu asetas väga ambitsioonika ülesande viia uus superstaar Lopez GC esimese kolme sekka. Ma ei ole rattaspordi spetsialist kuid julgen arvata, et Kangertile tähendab see palju vastutust ja veel rohkem tööd. Mitmendal possal eesti mees isiklikult lõpetab ei huvita seal kedagi. Nagu me eelmisel aastal nägime on Tanel võimeline sõitma üksi, ilma kolleegide abita GC esikümnesse. Lopezi ja Bilbao domestiikina selline trikk ei õnnestu mitte kuidagi.

 
At 11:07, Blogger Priit Pullerits said...

Tubli, 10:53, et ajakirja teistelegi soovitate, aga minu lugu ei ole te lugenud siiski piisava põhjalikkusega. Seal on juttu, et Kasenõmm lähtub üldpõhimõtetest - mõelge nüüd nende sõnade tähenduse üle. Küsisin spetsiaalselt, kas tal treeningplaane on, ja ta ütles, et ta ei harjuta plaanide järgi. Üldpõhimõtete järgmisel ja plaanidel on siiski väga suur vahe, kas te siis ei tea?

 
At 11:33, Anonymous Anonüümne said...

Noh, mina sõidan täitsa nii kuidas tuju on, nii et selline kirjeldatud süstemaatiline lähenemine on ikka juba plaani nägu. Ära unusta, et ajakiri on igasugu jalgratturitest, sh pühapäeva- ja linnassõitjatest ning muudest sulelistest ja karvastest. Proffide jaoks pole Kasenõmme kirjeldatud muidugi eriti treeningplaani nägu, aga tavakeeles tuleb seda ikkagi plaaniks pidada (mõttetu vaidlus muidugi).

 
At 11:38, Anonymous Anonüümne said...

Jalgratturi ajakiri on ainus mida ka mina ostuga toetan. Värskuse säilitanud ajakiri, mida kartsin kaduvat peale paari numbrit.

Vat ei mõtle sõnade üle. Priit ütles,et ei kasuta aga tegelikult ikka kasutab pulsivööd. Ülejäänud häma ja hägu nagu Froome juhtum. Las inimesed kasutavad pulsikella, mis selles halba on? Miks otsida veel inimesi kes pulsikella ei kasuta ja seda õigustusena letti lüüa? Las nad kasutavad. Ehk on ka kellegile sellest kasu ja ei tapa ennast selle pärast sportitehes, kui numbrid hirmsaks ees lähevad.
Et veel vett kivile valada, proovisin Mallorca mägedes nädal aega powermeetriga sõita. Pean tõdema et pikki tõuse oli imelihtne sõita. Paned kellapeale 200 või 300 w. olenavalt vormist ja istud. Kordagi ei tee endale liiga ja aeg tõusul lööb kõik eelmised rekordid. Fakt on see et see lihtsustab. Samas inimesena vihkan sellist sõidustiili võistlustel näha (Froome stemmi vahtimine), nagu olen ka tegelikult meeskonna raadio eemaldamise poolt. Põhjus selles et vanad olid rattaspordis on tulnud "ratturite ajast" kus rünnati ja tehti otsuseid sisetunde pealt. Näiteks Nibali ja Valverde ks oskavad sõitu ikka geniaalselt lugeda. Samas hirm on , et uutest poistest saavad elektroonikat kasutades robotid rataste peal..

Meenub mälust , et kerimise ja jõu kasutamise vahelduse vajalikkusest räkis sulle Rein Kirsipuu rattamaratonil juba aastaid tagasi. Miks sa ei kuula arukat nõuannet?
Tegelikult see lihtne. Raske rauaga saad jalasse jõudu juurde. Kerimisega säästad jalga pikemaks ajaks, samas koormad rohkem südant. Seda vist esimene ässadest avastas -praktiseeris Ferrari-Armstrong kuri duo, et kuidas Armstrongi suurt mootorit mägedes paremini ära kasutada. Hiljem sai sellest argipäev. Cancellara keris eraldistardis nagu õmblusmasin ja Froome mägedes toimuvast siblimisest rääkimata.

to. 11.02 Kangert suudab domestiquena olla ka 10.-14. kohal. Näitas seda Nibali aegadel.

Huu

 
At 11:41, Anonymous Anonüümne said...

Priit, mis ajal saa koolis käisid? Las ma arvan, Vene ajal ilmselt. Vaata Vene ajal oli plaan 111-222% täitmiseks. Kapitalismi ajal on samuti plaan aga mitte täitmiseks vaid teenäitajaks, majakaks millejärgi üldpõhimõtete järgi suunda sättida. Ka üldpõhimõtete järgi joondujal on plaan. See ei ole nii sekundi pealt lahti kirjutatud vaid põhineb erinevatst kriteeriumitest tekkinud kogumi hindamisel ja kujundamisel pikema aja peale ette. Teisisõnu on tegu plaaniga, mis ei ole vormistatud ette infokandjale vaid mille alusel minnakse igal korral välja ja tehakse mida vaja. Ajakirjanik nagu tavaks ajab mingit jama nagu UFO entusiastid. Mingi täielik kamm. Kas kuskil on ka miski võti, millest on võimalik selgemalt aru saada. Näiteks Volke promos oma uut raamatut mõni aeg tagasi tekstiga lennukikandjast, mis ametlike kirjade järgi oli Volke mainitud ajal täpselt teisel pool maakera. Seega tekib küsimus, et mida siin ilmas üldse uskuda, kas Eesti ufoloogi või suurriigi laeva logiraamatuid või ennast reklaamivat ajakirjanikku, kes on kinni eelmise sajandi lõpuveerandi dogmades või kainet mõistust, mis ütleb, et maailm ei ole enam endine.

 
At 11:48, Anonymous Jesper said...

Aga kui te hr. Pullerits numbritele tähelepanu ei pööra, siis mis paganama pärast te neid keskmisi kiirusi koguaeg salvestate? Selle asemel, et rahulikult sportimise võlu nautida, jälgite piinliku täpsusega oma kilometraaži ja muid numbreid. Millest selline vasturääkivusi Padre?

 
At 12:02, Anonymous Anonüümne said...

Plaanid on lollidele. Õige mees mingit plaani ei tee, ehitab maja ilma plaanita, käib tööl ilma plaanita, trenni teeb ilma plaanita ja elab üldse kogu oma elu ilma ühegi plaanita. Teeb kõike kõhutunde pealt. Targale pole plaani vaja, tema teab niigi. Omaenese tarkusest. Üheksa korda lõikab, ühtegi korda ei mõõda.

PP seevastu mõõdab kõik üle, keskmised kiirused, läbitud distantsi ja üliõpilaste peale kulunud aja. Tähemärkide arvust rääkimata.

 
At 12:19, Blogger Priit Pullerits said...

No siin oleme jälle olukorras, kus kommentaatorid usuvad teadma täpsemalt, mida dr kasenõmm mulle rääkis, kuigi nad ise juures ei olnud, ja ainus, kes teab, mida ta rääkis olen mina, ja ma küsisin, et kas ta plaane kasutab, ja ta vastas, et tal ei ole plaane, ta järgib üldpõhimõtteid. Nii et veel kord: ei ole tal plaane.
Miks ta pulsikella pildil kasutab - see on võistlusolukord, ilmselt tahtis Touril teada, kuidas organism toimib. Aga siin tegelen samasuguse oletusega nagu kommentaatorid, sest Touri pulsivöö kohta ma ei küsinud, kuid usun, et selles olen tõele palju lähemal kui teie oma väidetes et on küll plaanid.
Ja et miks ma näitajaid jälgin, küsivad kaks eelmist. Lihtsalt huvi pärast. Aga mingeid järeldusi ma neist küll ei tee ega oma tegemisi nende järgi ei säti. Lihtsalt et mingi märk jääks maha, mida kanda köögis Ameerika Matsiku Lääne suurte piltidega seinakalendrisse, aga ma ei käi nende üle juurdlemas, et miks täna nii ja kuidas peaks tegema homme.

 
At 13:19, Anonymous Anonüümne said...

Pulsikell halb, keskmine kiirus hea. Plaan halb, üldpõhimõtted head. Andmete kogumine hea, järelduste tegemine halb.

Mis te neist andmetest üldse kogute, kui kuskil ega kunagi neid ei kasuta? Nii suur huvi on kasututue andmete vastu või? Aga eks PP vastab isegi, et miks andmeid kogutakse. Selleks, et oma eksistentsist mingigi märk maha jätta. Oma olemsolu kalendrisse üelstähendada. Samal põhjusel tehakse ka selfisid. Kuid need on uuema aja kombed ja vaevalt PP sellega tegeleb. Huvi küll oleks, kuid "vana kooli mehena" kipub arvama, et selfid ja pulsikellad on moodsa aja narrused. Ja kohe järgmine hetk langeb ka ise samasse lõksu, rääkides, et mis oli keskmine kiirus ja palju aega kulus. Miski inimlik pole Tartu Haile võõras.

 
At 13:33, Anonymous Anonüümne said...

Doktor Kasenõmm ja Padre The Big Shark Pullerits on järelikult sama masti mehed kui legendaarne Jaques Anquetil, oma ajastu kunn ja kangelane. Too mees samuti tegi trenni siis kui kuues meel käskis. Mingid teenelised treenerid pugesid talle külje alla et plaane pähe määrida, aga The Chrono läks hoopis maale kalale. Ratta jättis linna. Kui aga võistluspäev kätte jõudis olid asjalood konkurentide jaoks traagilised. Esimeses vahefinišis oli edu juba 3,5 minutit.

 
At 13:53, Anonymous Anonüümne said...

"Anquetil alustas võidusõidu ajastul, mil dopingut peeti mitte ainult normaalseks, vaid ka mõistlikuks" - milleks treening, kui on doping? † 53 aastaselt

 
At 14:21, Anonymous Anonüümne said...

Millal tuleb meediaspetsi seletus nagu sahmakas külma vett näkku? Eilsest saadik juba ootame.

 
At 14:25, Blogger Priit Pullerits said...

Keskmine kiirus ja palju aega kulus, 13:19, on mõõdud, millega opereerivad kõvad mehed. Lödipükstele ja pehmodele on selfid ja muu moodsaks tituleeritud jura. Sest mis on näiteks pulsikell? Pulsikell on enese tundmisest ja tunnetamisest võõrandunud inimese ülemütologiseeritud abimees. Olen teile siin juba kordi ja kordi rääkinud, et vaat, kuidas mu iidol Seb Coe ja tema suur konkurent Steve Ovett, kelle mõlema biograafia ma olen tõlkinud eesti keelde (ilmusid Spordilehes joonealusena juba nõukogude ajal, kui siin paljud sõnavõtjad tatikatena alles mähkmeid märgasid), jooksid omal ajal maailmarekordeid nii, et polnud mingeid pulsikellasid. Siis tulid pulsikellad - aga tulemused sellest ei paranenud. Coe ja Ovetti ja nende kaasaegsete tase on siiamaani pulsikellastatud treenijaile kättesaamatu. Mõelge sellele, miks.

 
At 14:28, Anonymous Anonüümne said...

Priit, äkki Sa tutvustad meile ka oma arvutuskäiku, mille kohaselt ajaga 41.38 10km jooksja on ühtlaselt joostes 26.17-ga jõudnud kõigest 4165m kaugusele? Lihtne loogika ju ütleb, et isegi 52.30-ga 10 km jooksja jõudnuks selle ajaga 5000m peale...

 
At 15:18, Anonymous Anonüümne said...

Pahv ja Martinson küpsetavad Klavanist juba aasta sportlast. See peaks igal tublil individuaalsportlasel, eriti aga rattaspetsil olgu ta siis pulsikellaga või ilma, kellad helisema panema. Millal mehed esitame vastuprotesti?

 
At 16:36, Anonymous Anonüümne said...

13.53 küsib et milleks treenida kui on doping?
Ega siis doping üksi sõida, mees peab ka olema. Doping annab selle väikse % edumaa võrdsete meeste heitluses. Doping ise kellegile tiibu ei anna.
Ja ega doping pole vaid võistluste lõbu. Doping trennis vägagi kasulik, et kehale õpetada uusi piire mida hiljem võistlusolukorras tekkides taluda suudaks.
Ja muidugi taastumise hõlbustamine. Sellest kuldvõtmest ei ütle ükski spordiala atleet ära.

Anquentil oli pöörane talent, kes pinge alla pannes hakkas paremini sõitma ja kelle segamini eraelu oli sama kuulus kui ta karjäär ratta seljas.
Tol ajal olid kavas 100km eraldistardid, ma ei mäleta mitu aastat ta võitmatuna püsis.
Viktoriini küsimus ka.
Anquentilil oli suur rivaal Poulidor, kelle lapselaps tegi ühel rattaalal ka sel talvel puhta töö. Kes see on?

Huu

 
At 16:53, Anonymous Anonüümne said...

Jah, Poulidor oli rattamaailma gigant. Tema duellid Anquetiliga oli võrreldavad Ali Frazieri matšidega. Tropid olid kõigil sees, aga isamaalisust see ei vähendanud. Kas tema hüüdnimi mitte Limoges' Kult ei olnud? Sealt Belgia Frantsuse metsadest ta kasvas.
Kas mitte Van der Poel polnud see järglane, kes mõne klassiku võitis?

 
At 17:09, Anonymous Anonüümne said...

Huu on siinse blogi vaieldamatu autoriteet. Kuigi talvel alandas ja mõnitas Tartu suusamaratoni osavõtjaid.

 
At 17:23, Anonymous Anonüümne said...

Anquetil oli hirmus mees. Treeningutest lugu ei pidanud, küll aga tublist kõhutäiest ja heast seltskonnast. Tema dieet oli - a small cigar and a big wine with every meal. 1964 Pariisis organiseeriti kohtumine Gagariniga. Tsikliäss küsis et kuidas edeneb rattasport töörahva riigis. Gagarin vastas et rebjaata trenirujut každõi den do upora.

 
At 17:28, Anonymous Anonüümne said...

Ei läinudki kaua aega kui nõukogude sportlased panid frantsöösidele igast asendist. Vaat sulle a small cigar. Puljongit peab sööma ja öösel magama. Anquetil aga sõitis taksoga ööklubisse naiste järele.

 
At 17:55, Anonymous Anonüümne said...

Van Der Poel jah. Lapselaps Matthew. Tegi cyclocrossis puhta töö, vist 38 võitu. Suvel kollitab Schusterit XCO’s , Pani ka Belgia gpl maanteel etapi kinni. pöörane talent

Huu

 
At 18:17, Anonymous Anonüümne said...

Kas Padre peaks Huu Jalgratturisse kaasautoriks kutsumas?

 
At 18:22, Anonymous Anonüümne said...

Tänane Giro 4 etapp on väga kuum, vahetpidamata paugutavad. 20km on lõpuni. Astana käis mingi aeg ennast ees näitamas. Kõik mainiti nimeliselt v.a. Kangert.

 
At 18:54, Anonymous Anonüümne said...

Wellens, Gesink, van Emden, Kangert koos oma tiimi jõmmidega ühes pundis kuskil 60.kohal.
Juhtuma hakkab alles neljapäeval kui tõustakse Etna mäele. Siis on terad ja sõklad. Froome lubas siis ka sõitma hakata.

 
At 19:56, Anonymous Anonüümne said...

Gagarin oli kõva spordipoiss. Pidas distsipliini ega jahmerdanud tüdrukutega. Loru Anquetili oleks iga kell kotti pannud.

 
At 20:07, Anonymous Anonüümne said...

Läheb lahti. Postimees demonstreerib oma ülimat võhiklikkust. Tänane pealkiri seisab et Froome edestanud Kangert lõpetas peagrupis. Mida kotib meid see Froome? Spetsialistid ennustavad et et mees võib isegi katkestada, kuna kaotus on juba praegu suur ja meeskonnakaaslased ka ei jaksa.

 
At 20:23, Anonymous Anonüümne said...

Kangert on GC ehk kokkuvõttes 15.kohal 50 sek kaotusega. PM ja Delfi arvates vastavalt 22 ja 27.kohal.
Astana omadest on TK 2., eespool Sanchest ja Lopezi. Igatahes tundub Tannu ülikõvas vormis. Vinokurõtš peab varsti liidri umber mängima. Lopezist ei saa aru. Kas on noormees nii kõva närviga et ootab mägesid? Mina sa tea.

 
At 20:46, Anonymous Anonüümne said...

Mägedes teevad ronijad poisid mitmekordselt tagasi. Alguse sekundivahed ei loe midagi. Ühe mäeetapiga võib sõbrale 10 minutit tagasi sumpsida. Küsige Huu käest kui ei usu.

 
At 23:31, Anonymous Anonüümne said...

Jutt õige. Praegu veel vara järeldusi teha. Giro 3 nädal see mis otsustab. Praegu mehed veel närvilised ja äksi täis. Natuke meenutavad Belgia sõite need Sitsiilia omad. Kitsad teed, väiksed põksud, pidev võitlus positsiooni pärast grupi peas.
Hea et suuremad kukkumised olemata senini.
Tanel ärkvel ja ees , see vaid hea märk. Tema ei saa sekundeid kinkida.Kõik läheb seni kenasti Bilbao kokkuvõttes viiendaks juba tõusnud , Tanel ise 15. Pole paha.
Homme esimesed tõsised künkad ees, ennem Etna etappi. Äkki keegi närviline juba proovib ka midagi. Reeglina tuuri esimesel mäel vahitakse üksteist ja testitakse pisut.
Viktoriini küsimus-vastus.
Kus pani Armstrong oma paremuse maksma?
Eraldistart? seda ka. Suurema litaka andis konkurentidele esimesel mägisel etapil. Igal tuuril. Mida sitem ilm oli ..seda valusamalt hammustas esimesel suurel mäel.

Huu

 
At 23:54, Anonymous Anonüümne said...

Huu, ole pai, dopingurattureid palun siia puhaste valgete meeste kommentaariumisse mitte ülivõrdes paigutada. Kui räägime, siis ikka neist kes pole patused.

 
At 23:56, Anonymous MargusM said...

18:17 Huu on piisavalt äss et vajadusel minna ja Jalgratturi uks lihtsalt jalaga lahti lüüa.
Priit ei saa seal küll kedagi kaasautoriks kutsuda, tal pole selleks volitusi, seal majandavad teised inimesed.

Huu'lt hea küsimus. MVDP on talent, kahjuks kaotas ainult ühe võistluse- selle kõige tähtsama.. Ma väga loodan et koos WVA'ga jäävad CX pikemalt lammutama.

Dr.Kasenõmm on väga oluliselt rattasporti panustanud, kuidas?

 
At 07:10, Blogger Priit Pullerits said...

Eks vast sellega, et on võtnud hämaras rattaga sõitnud meeste kõrvadest välja ööliblikaid, kes on sinna sisse lennanud, kui rattur on teise ratturigasõidu ajal rääkinud ning lollist peast kõrva sõidusuunda keeranud.

 
At 09:46, Anonymous Anonüümne said...

Priit,
vähemalt niipalju oleks võinud lugu pidada doktorist, et teada tema tõlgitud Joe Frieli Maastikuratturi treeningupiiblit.
Vot SEE on kõva autori kõva raamat, mitte nagu lapsik plõksimine mina-tean-nägin-kuulsin-stiilis.

Piinlik ...

 
At 09:49, Anonymous Anonüümne said...

Okei okei mehed! Anquetil ja Gagarin olid kahtlemata kõvad mehed, aga nad polnud siiski Eesti mehed.
Küsiks hoopis et millist maailmavaadet propageerib meile Postimehe sporditoimetus paisates eetrisse sellise artikli?
https://m.postimees.ee/section/293/4485450

 
At 10:07, Anonymous Anonüümne said...

Postimees Sport Tennis :
Telekanali jultumus ajas Kontaveidile kaasa elanud ameeriklase närvi

 
At 11:33, Anonymous Anonüümne said...

Kui on igav, siis vaatame Eurovisiooni. Täitsa lahe kontsert oli. 9 mail aga vaatame Ilusa väljaku showd roheliste mehikeste, tehnika ja suurepäraste käsutäitjatega. Vaatad ja näed, et üks riik omab vahendeid haaravaks showks. Loomulikult on raske sellistele hittidele midagi vastu panna reklaamist nõretaval leheveerul. Tegelikult ju lausa kahju, et blogipidaja peab selliste koljatite vahel endale ruumi tegema ja leidma võimaluse, et teda ära ei tallutaks. Üht siiski peab ütlema, et kaasaegses meedias läbilöömiseks tuleb vähemalt kodumaistel üritustel suurendada oluliselt mobbilsete otsekaamerate mahtu, mis näitaks rohkem kui kohapeal ka parima tahtmise juures näha oleks. Õnneks ei ole showsid igal päeval. Mingil hetkel kui kõik programmid on kännu taga kinni, saab tulistada ka verbaalsete snaiprilaskudega. Kahjuks Eestis lastakse enamjaolt mööda. Oleks siis, et sihilikult. Sihilikult pannakse plõksima need, kes ei suuda või ei julge pihta lasta. Nimelt on alati oht, et sihtmärgil on turvis ning sellisel juhul on needus kaelas. Sellepärast põmmutavadki noored ja uljad. Staarikud veeretavad aga mõttetut mulli ja "imestavad", et kedagi see mull ei koti.

 
At 12:16, Anonymous Anonüümne said...

Kirjutad palju, aga suisa mööda. Kui keegi siin amoraalses maailmas Koljat on, siis PPP suusablogi. Turvasadam, mastimänd ja hällikoiku noortele, vanadele, keskealistele, pikkadele ja lühikestele, vabahärradele ja klassikaspetsidele.

 
At 13:39, Anonymous Anonüümne said...

Siia pidi tulema ju meediaeksperdi teaduslik tõestus et eesti rahvas eelistab ratta suurtuuridel sõitvatele oma poistele uudiseid Neuvillest, Ogierist, Mäkisest, Nõgisest, Salahist ja Kloppist. Juba kolmandat ööpäeva ootame.

 
At 14:44, Blogger Priit Pullerits said...

Vaat sellised mehed, nagu 09:46, kes teatavad lõpus solvavalt, et "piinlik...", ajavad mul s**a keema, nagu ütleb kuulus Art Soonets.

Nüüd edasi tuleb tolle sõnavõtja aadressil ropp sõim, nii et olete hoiatatud.

Kuule, debiil ja dolbojoob, 09:46! Mida sa mölised siin, nõmedik! Mine ja tutvu kõigepealt tüvitekstidega, lollpea! Siis näed, kui su silmad üldse midagi seletavad, et dr Kasenõmme loos on mainitud, et tema on tõlkinud "Maastikuratturi treeningupiibli". Mida sa plõksid siin, tainapea! Sinusugusele idikale olgu ära toodud ka lõik loost, kus sellest juttu:

"Kuigi just Kasenõmm oli see, kes tõlkis eelmise kümnendi algul inglise keelest eesti keelde «Maastikuratturi treeningupiibli», ei harjuta ta ise sugugi plaanide järgi. Enamikus rattaraamatutes, väidab ta, on näiteks lõigutrennide osa liiga karm ning võib viia ületreeninguni. «Juba tõlkides tundus, et harrastajale on sealsed plaanid räigelt ülepakutud,» ütleb ta."

Ja nüüd ma tahan 09:46-le tsiteerida veel ühte tuntud eesti inimest, erudiiti ja esteeti Linnar Priimäge, kes on öelnud: mine perse!

 
At 14:45, Anonymous Anonüümne said...

Teine tore tsitaat, autor ei tule kohe pähegi: mine munni.

 
At 14:51, Anonymous Anonüümne said...

14:44 twelve points. Pääsesime peivooli muukimisest.

 
At 15:28, Anonymous Anonüümne said...

Mehed kurat, ärge jahmerdage pisiasjade kallal! Kus on teie tüvi-ideed? Kus on hobune, millel Eesti rahvas ratsutab õnne maale? Anquetil ja Gagarin olid suured mehed, aga nad on juba manalamehed. Padre ja Huu on suured mehed, õnneks on nad elu ja tervise juures.

 
At 15:36, Blogger Priit Pullerits said...

Nii, aitab, mehed, kohe läheb üles karm lugu sellest, et teie armastatud Giro ja jalgrattasport ei huvita Eesti spordihuviliste seas peaaegu kedagi. Pange end lugemiseks valmis!

 
At 15:48, Anonymous Anonüümne said...

Kuskohas?

 
At 23:15, Blogger Priit Kasenõmm said...

Tere,
Kuivõrd jutt on minust siis tekkis vajadus paari asja täpsustada, mida iseenesest on Priit Pullerits siin juba teinud. Treeningplaani mul kirja pandud viisil ei ole. Küll aga on tõesti väljakujunenud põhimõtted mille järgi treenin. Need on võetud Joe Frieli raamatust, teistest allikatest s.h. Youtube'st, ning enda jaoks kohandatud. Pulsikella kasutan võistlustel. See, et ma ei viitsi seda igaks treeninguks peale panna ei ole samas mingi poos. Ma tunnen enesetunde järgi ära kus mu pulss parasjagu on ja treeninguks on see piisav täpsus. Ma olen täiesti kindel, et see on enamikul nii kes on pikemat aega spordiga tegelenud. Soovitan pulsomeetrit kasutada kõikidel noortel ja algajatel, et keha tundma õppida. Võistlustel, eriti eraldistardis, on pulsikellast kindlasti kasu, sest enamasti kipud pingutama alla oma anaeroobse läve pulsi. Pulsikell näitab siis halastamatult, et sul on tegelikult veel reserve pingutada!

Priit Kasenõmm

 
At 10:38, Blogger Yaro Gabriel said...

www0525

pandora charms
pandora
pandora charms
mulberry bags
jordan shoes
adidas outlet
tory burch outlet
supra shoes
michael kors outlet
air max 90

 
At 12:02, Blogger 5689 said...

moncler jackets
christian louboutin outlet
coach factory outlet
canada goose jackets
off white shoes
fitflops clearance
manolo blahnik
reebok outlet
coach outlet
tod's outlet
zzzzz2018.9.8

 

Postita kommentaar

<< Esileht