Pullerits: Kuidas säästa end spordisaastast?
Mõningad asjad tekitavad mõnikord üllatust. Eile hommikul üllatusin, kui avasin mobiiliekraanil Postimehe. Nägin pealkirjadest, et Eesti oli mänginud Hollandiga jalgpalli. Üllatusin selle peale, kui edukalt... olin suutnud end eelnevatel päevadel mulle täiesti tarbetust infomürast välja lülituda. Jah, see on võimalik!
Edasi üllatus vähenes – ja siis suurenes.
Vähenes, kui nägin tulemust. 0:5. Midagi sellist võinuks ju oodata.
Millegipärast hakkasin lugema Andres Vaheri Hollandis koostatud aruannet mängust. Vaherit usaldan, sest minu hinnangul suudab ta olla ka erapooletu ja kriitiline, ehkki tunda on ja teada samuti, et ta on kirglik jalgpallisõber. Eks soovisin teada, kuidas Eesti sellise järjekordse sauna sai. Mäletate, aastaid tagasi oleks Eestis kodus Hollandit peaaegu võitnud. Ja palju-palju aastaid tagasi samuti.
Seekordne EM-valiksarja kokkuvõte kujunes Eestile eriti masendavaks: kaheksast mängust üks hädine punkt väravateta viigi eest Valgevenega, väravate vahe košmaarne 2:26. Mäletate, mõni kuu tagasi võttis meie legendaarne väravavaht Mart Poom, muidu sõbralik ja tore inimene, mind Õhtulehes üks ühele ette, kui ärgitas noori jalgpallisõpru, et nad mind ei kuulaks. Ta tahtis anda neile lootust, et Eesti jalgpallil võib olla tulevikku.
Aga ei ole. Vaher teeb minu eest ära suure töö, kui kirjutab oma aruande lõpus: «Lootuses, et meie jalgpalli tulevik on tänasest helgem, laskem taas kord kõnelda numbritel. Eesti U19 koondis lõpetas EM-valikturniiri Rootsis, kus kaotas kõik kolm mängu väravate vahega 0:15. Viimases heitluses tunnistati Sloveenia 7:0 paremust. A-koondise vahetu järelkasv ehk U21 rivistus alistus viimati Serbiale 0:6 – Igor Prinsi hoolealustel on tabelis üks võit (Läti üle) ja neli kaotust.»
Noored, kuulake ikka parem Pulleritsu!
Kuid see, mis Vaheri aruannet lugedes mu üllatust suurendas, oli tõdemus, milleni ma poole lugemise järel jõudsin. Nimelt küsisin iseendalt, lausa jahmatusega: «Huvitav, kas nad tõesti võtavad seda kõike nii tõsiselt?» Nemad all pidasin silmas Vaherit ja paljusid, paljusid teisi, kes tema aruannet tõsise näoga loevad, sellele pühendunult kaasa mõeldes ja Eesti jalgpallile kaasa elades.
Ma soovitan teil ka pidada hoogu, mitte minna üldise vooluga kaasa, vaid peatuda, kuulatada iseennast ja küsida: kas kõik see spordimüra, ja samuti muu infomüra, mis meie ümber tekitatakse, väärib seda, et te seda oma ellu lasete?
Nädalavahetuse ühel õhtul algasid «AK» uudised sellega, et peaminister Jüri Ratas ütles, et Eestis ei tohi olla kohta sellistele ähvardustele, nagu sai Kaja Kallas. Lülitasin televiisori hetkega välja. Mind tegelikult ei huvita üldse, kes ähvardas keda ja kes selle kohta mida ütles. See on täiesti võõras probleem. See on teiste probleem. Lahendage ise oma probleem. Aga ärge tooge seda minu koju!
Täpselt sama kehtib jalgpalli kohta. Ja nagu ma endale taas kord tõestasin, saab edukalt hakkama ka ilma, et sa isegi teaks, kes kellega jalgpalli mängib.
Mõelge, mis ma teile siin ütlesin ja mida õpetasin. Siis äkki pääsete ka iseendale lähemale – enda päris-minale, mitte sellele kipskujule, kes on maailma infosaastaga üle valatud.
Fotod 1-3: Eesti kaotab Hollandile 0:5. Fotode autorid: Pixathlon/SIPA/Scanpix (1) ja imago images / Richard Wareham / Scanpix (2, 3)
30 Kommentaarid:
Meid kõiki ähvardatakse pidevalt. mind näiteks on juba varasest noorusest peale lubatud maha lüüa, erinevate koerustükkide eest. Ma ei mõista , millepoolest see rehvormierakondlase ähvardamine nii eriline oli, et selle peale kogu riik tagajalgadele aeti? Ka teisi poliitikuid ja muidu tuntud inimesi on ähvardatud ja ilmselt ähvardatakse ka edaspidi. Täiesti piisav, oleks teha politseisse avaldus ja las see vaikselt uurib asja. Milleks kogu see ajakirjanduslik vaht selle ümber? See on ilmselge näide sellest, kuidas meie riigis on küll kõik võrdsed, aga mõned lihtsalt on veel võrdsemad.
Tunnen Eesti spordiajakirjanikele siiralt kaasa, sest varsti ilmselt pole üldsegi millestki kirjutada. Vähemasti seni, kui poisslapsi kasvatatakse nagu printsesse ja LGBT ajupesu koolides jätkub. Midagi pole teha, aga paadunud jalgpalli huvilise ja fännina, tuleb tunnistada, et jalgpall on Eestis surnud ja selliste tahtejõuetute ja suutmatute memmepoegade platsile saatmise võiks üldse lõpetada. Igatahes see pidev haip peaks meediast kaduma. Parem siis juba kirjutagu petank ist, mölki st jne.
Teleka väljalülitamine oli õige tegu. Eesti ajakirjandus on alkoholitootjate marionett. Loed lehte ja käsi haarab õlle järele, kuulad raadiot haarad siidri järgi kui lülitad teleka peale siis haarad juba haljast. See kõik on riigile kasulik, kuna tootjad saavad kasumi, parteid kümnise, riik maksud ja rahvas saab alkohoolikutega tegelemise eest tööd ja leiba. Vähemalt ei tegele keegi enam tõsiselt elu paremaks muutmisega vaid lepitakse jujtoinaste valikutega. Nii on riik kindlates kätes ja liigub leivaisade poolt väljamõeldud kursil.
Paraku enamus uudiseid seisnebki võõraste probleemide koju toomises. Lisaks kohalike poliitikute omavahelisele jagelemisele nääklused välismaiste poliitikute vahel, mingid sõjad, mässud, katastroofid kusagil tuhandete kilomeetrite kaugusel jne, jne. Kõik puha võõrad mured ju, tegelegu ise sellega, mis see meie asi on.
Mul naabri peni klähvib mind nähes nagu oleks tegu ohtliku sissetungijaga. See, et ta on loll ja arg on sügavalt ta enda probleem. Kui mind kisa väga häirib siis lihtsalt osyan ta vorstiga ära ja nädalake on vait. Nii on meie ühiskondlike valvekoertega kah. Lärm tõstetakse üles tühjast kohast, sest penil on igav ja kardab igat hiirt või krõpsu.
Mitu korda päevas mõtled jalgpallile?
Variant A. Kolm korda tihedamini kui Varro Vooglaid
Variant B. Siis kui Pullerits sellest jälle kirjutab ehk siis pidevalt
Variant C. Ma ei mõtlegi sellele, see teema ei huvita mind
Vutt on fenomen. Keegi seda ei vahi aga lehed jahvatavad. Mis toimub? Kas eksperiment, et mis ületab uudisekünnise kui selle taga on palju pappi või Eesti on nii väike koht, kus inimesi ei koti mitte miski ja selle vaakumi täidavad ära uudiste viigilehe taha peidetud sisuturunduse jutud?
ikka B
Postituse viimane lõik oli küll üllatus. Mis on saanud Suurest Naistekaitsjast? Kes tahtis naisi nii kiivriga tehtavate spordialade kui muude ohtude eest hoida. Nüüd oleks ju suurepärane võimalus oma sõnade tõestuseks midagi ette võtta. Või on asi selles, et K pole "oma"?
Miks pole härra 09:00 kaalunud vorsti raiskamise asemel naaberpere alpi muffsnifferi üles poomist? Ei oska või ei taha? Abilisi siin kindlasti leiduks.
Ee, Priit oskab öelda, et kas on õige ebakonventsionaalseid klähvijaid puua? Milleks nottida neid kelle tähelepanu sa väärid? Humanistlik on neid muuta. Nad ju pakuvad lohutust ja seltsi omanikule. Kui omanik on õnnelik, siis on ju olemas tahulolev naaber. See on oluliselt tähtsam faktor. Pealegi tüütab klähvits igasuguseid aia taga hängivaid ja valju mussi tarbivaid võõrkeelseid jõnglasi, kes eelistavad olesklemiseks vaiksemaid paiku. Seega on muffitsast mingi mõistetav tulu.
Sissejuhatus venib liiga pikaks. Andke juba kedagi kes üles puua. Kui Pulleritsu sõpru ei tohi siis mõne jalgpalli treeneri või aktivisti?
Doktor Pullerits, with all my respect, näide Kallase ja Ratta Jürkaga ei olnud hea. Just siin peab rahvas üles tõusma ja tegeliku timmukraatia välja võitlema. Vaesed juntsud saavad iga päev siukseid ähvardusi kuid kui nemad pole reffar Kallased siis kedagi ei huvita. Doktor Pullerits loodame teie peale kui ühel päeval resistanssi laine üle maa veereb nagu põrgukoera möirg siis me veel vaatame seda asja. Jalgpalli osas on teil muidugi õig
Kapten Pulleritsu selja taga seisavad 250 tuhat Eesti amatöör ja profisportlast. Tuleb selline möirg et Moskva ja Berliini müürid värisevad. Tallinnast jääb järgi saepuru.
Tuleb kõik tuleb jah. Saepuru ja möirg ja kelle vaja poobme üles. Pullerits ei ole kapten, kindral on. Tal oli mingi siugja printsi tiitel ka. Kunagi mainiti.
Millisel võistlusel sohuke armaada kunni seljataga om? Keegi pani jälle lõvi kräunumist siin. Homme on tööpäev. Aeg selgeks kammida ja tiba puhata.
The Prince of Utah, the Land of Standing Rocks?
Poola prints, Volõõnia kotkas
Mis Poola? Tartu Hai ja Liivimaa kotkas, Königsbergi kunn.
Utahi kondor on sugulane Liivimaa kotkaga nii et kõik klapib.
Rail Baltic Estonia otsib juhatuse esimeest. Usun, et kuningas Priit tuleb selle väljakutsega toime. Kas blogihääletus on piisav tema püünele upitamiseks?
Mehed, täna sai kõva rattamark maha pandud. Tallinnas Hiiult kesklinna Maakri tänavale tööriietes, talvejopega, läpakas ja raamatud kotiga üle õla elavas liikluses keskmisega 31,7 km/h! Sh aja sees kõik pidurdamised jm liiklustõrked. Hmm, vist oleks tänavasõit mu tugevaim ala?
Väga tahaks uskuda, et kõik ristmikud sai rohelise tulega ületatud. Kahjuks on see võimatu.
Priit Kapitann-Alleycat! Vägev, tahaks homme samuti Hiiu-Maakri kandis nendele sinise diisliga fooride taga töristajatele näidata, kuidas asi käib. Loodetavasti satume samale ajale!
Vt start on Hiiu 44 eest, finiš on Maakri 23a Postimehe ukse ees, jooksev aeg, ei mingeid kella seiskamisi. Endonobdos on kõik näha, seal on Liivalaia tänavalt üks haak ka sees, mis tõmbas tempo nulli, sest tuli punane ette, nii et sinna suri üksjagu kiirust, ent sellegipoolest on 31,7 keskmist tõsiasi, dokumenteeritud. Andke minna!
Kas Pulleritsu jalgrattal on naelkummid?
Miks kuiva asfaldiga peaks naelkumme kasutama? Sai isegi nädalavahetusel mõlemad päevad maanteerattaga ringi uhatud Tallinna ümbruses.Külma üks-kaks kraadi, aga muidu igati mõnus sõiduilm, ratas ja riided jäävad puhtaks, pühapäeva sai üle tüki aja isegi päikest näha.
Täna on asfalt libe.
Päeva tsitaat:
See on äärmiselt lapsik ja sinisilmne arvamus, et kui jätta üks-kaks asja tegemata või muuta üht-kaht harjumust, siis ilmnevad peagi positiivsed tagajärjed.
AJAKIRJANIK PRIIT PULLERITS MAAILMA PÄÄSTMISEST
Kuna keegi selle sitase maailma päästab siis Pullerits, Köniksbergi kunn ja Poolamaa kotkas.
Kas Pullerits on suuskadega lumel?
https://tartu.postimees.ee/6834580/fotod-tahtvere-spordipargis-sadas-maha-kunstlumi
Postita kommentaar
<< Esileht