Pullerits: Kuidas mu viimaste aastate olulisim lugu mõjutas tulemust Elva rattarallil?
Ega see olnud mu elus eelmisel nädalal ainus oluline ettevõtmine. Veelgi tähtsam oli tuua selgust rahvusooper Estonia peadirektori Aivar Mäe ümber lahvatanud skandaali, sest kaks nädalat tagasi teda süüdistav lugu Eesti Ekspressis on Eesti ajakirjanduse totaalne häbiplekk. Korraldada anonüümsete allikate abil avalik hukkamine, ilma et süü oleks kuidagi tõendatud – kus on selle ajakirjaniku, Greete Lehepuu mõistus ja südametunnistus? Võtsin eesmärgiks tungida tegeliku kallaletungi põhjustele lähemale, teha seda vähemalt kaks korda põhjalikuma reporteritööga kui Eesti Ekspress (minu 21 allikat nende kümne vastu) ning mitte tuua loosse anonüümseid allikaid, kes saavad vastutusest oma sõnade ees varju pugeda. Tulemus on siin!
Elvas startisin teisest grupist kõrvuti Margus Merisaluga. Ei salga, et algul oli väike hirm, sest asfalt oli märg. Aga stardist mindi täiesti talutava kiirusega, vist oli asi selles, et rada läks pikalt ja laugelt ülesmäge ning puhus küljelt vastutuul. Hoidsin vasakule, tuule poole, sest seal oli rohkem ruumi, kuid sellest hoolimata õnnestus nihkuda üha ettepoole. Vähem kui kilomeetri järel märkasin, et suure grupi esiots ei olegi teab kui kaugel, ning proovisin leida kohta teiste varjus, ent see polnudki kerge.
Teisel kilomeetril hakkas rivi pikemaks venima ning kõik nihkusid tee paremasse äärde. Ilmselt magasin midagi maha, sest ühtäkki märkasin, et minu ette oli tekkimas tühik. Ja see hakkas kärisema.
Niisiis, minu nina alt sõitis suurem grupp, umbes poolsada ratturit ühtekokku startinud 145st minema.
Tükk aega väntasin üksinda ning tegelesin leistangile kinnitatud GoPro kaamera uurimisega, sest see ei andnud enam piiksatustega märku, et oleks nupule vajutustele reageerinud. Uurisin selle esipaneelil ikoone, nägin seal suurt mutrivõtit, millest järeldasin, et ju on tänu vihmale midagi vussi läinud. Proovisin veel erineva tugevusega nuppudele vajutamist ja kuulatasin kõrvaga, kas piikse tuleb – sest tuul ulus kõvasti, et kõike kaugemalt kuulda –, aga ei tulnud.
Sedasi ongi mu videos viimane kaader sellest, kuidas Jevgeni Garmash (nr 334) minust mööda sõitis ja ette vedama läks. Hästi vedas. Sain paar kilomeetrit tal tuules istuda ja aeg-ajalt ka kaameraga tegeleda. Aga seal, kus tuli esimene pikem kiire laskumine, vajus ta oma massiga mul eest. Jäin taas üksi. See noormees, kes minust tõusul möödus, jäi järgnenud lausikul taas mu selja taha.
Puhjal tuli tagant Ilmar Vähi (nr 105), kannul Anre Nõmme (nr 28), kel parema jala säär turvisega kaitstud. Vähi hüüdis, et võtku sappa. Aga ta tuli nii suure hooga, et oleks peaaegu mööda kihutanud. Siiski õnnestus tuulde hüpata. Ja kui Puhjas Viljandi-Tartu maanteele keerasime, läksin järgneval laugel tõusunõlval ise ette tempot tegema. Selleks ajaks tundsin end märksa paremini, kui Elvalt Puhja suunas sõites.
Pilk selja taha ütles, et kogunenud oli rohkem kui tosinapealine punt. See tegi sõidu juba huvitavamaks. Suure grupis on lihtne kuskil taga koht sisse võtta ja lasta end ülejäänutel kaasa vedada. Aga väiksemas grupis õnnestub ka ise midagi korraldada, mis teebki rattasõidu huvitavaks.
Kavilda ürgorust üles sõites ootasingi poole tõusuni ja siis läksin kõige ette, et tempot üles tõmmata ja mis seal salata, teistele haiget teha. Tõusul, millele järgneb ligi kilomeeter pikka sirget laskumist, läksin taas kord vedama, aga maha raputada tagant kedagi ei õnnestunud. Edasi hoidsin end pidevalt teisel, kolmandal või neljandal positsioonil, et olla valmis, kui keegi mingi mineku korraldab. Aga mindi ühtlases tempos. Väiksel tõusul kilomeeter pärast Elva jõe ületamist sikutasin tõusul pisut veel korra, ent nagu arvata võis, ega see tulemust andnud. Kuid endal oli huvitav sellegipoolest.
Rõhult Elva poole pöörasin esimesena ja sain kohe aru, et nüüd, vastutuules, tuleb lasta teistel ka ees rohkem punnida. Ega neid tahtjaid palju olnud. Ikka ühed ja samad, kes enamasti ees. Üks pikemat kasvu oranžikas särgis mees sai isegi kelleltki märkuse, et mis ta passib kogu aeg tuulevarjus, mingu ette vedama ka. Ei läinud.
Teel Tõravere poole ilmnes täiesti uus ja ootamatu häda. Mõlemad sääremarjalihased hakkasid krampi kiskuma. Kunagi varem polnud midagi sellist juhtunud. Ei jäänud muud üle, kui surusin kandu allapoole, et lihaseid venitada, ning ajasin ka tagumiku korduvalt sadulast püsti, et venituse amplituudi veelgi suurendada. Aega võttis, aga aitas. Kuid mõne aja pärast tuli häda uuesti tagasi ning pidin taas vastuprotseduure tegema.
Umbes 9 km enne lõppu otsustasid kolm meest proovida eest sõita. Saidki paarikümnemeetrise vahe sisse. Ma jäin passima nagu teisedki, sest ega uskunud, et nad eest saavad. Ei saanudki. Vähem kui kilomeetri pärast olid nad grupis tagasi.
Seitse kilomeetrit enne lõppu, vahetult enne pikka paremkurvi Tõravere peale, kus tuule suunalt kaitses puudega aed, üritasin ise gruppi proovile panna. Tõmbasin vasakule ning tegin pooleldi kiirenduse. Vaatasin õla taha, kas keegi järele tuleb. Ei tulnud. Siis lasin jala sirgu. Sest oli selge, et tuule suunda arvestades ma kuskile ei lähe. See atrõõvi üritus, tõesõna, oli ikkagi mäng, mitte midagi tõsist.
Vapramäe kandis, kui suund oli juba Elva peale, mõtlesin tõusul umbes 4 km enne finišit, et prooviks veel midagi ette võtta, ent ei lasknud emotsioonidel võimust võtta. Lõpuosa oli ju vastutuult ning mõttetu olnuks end tõusul kurnata. Tõsi, Garmash saigi seal minema ning suutis edumaad hoida lõpuni. Seda, et tal on jalges piisavalt võimu, nägin juba siis, kui ta alguses mind pikalt vedas.
Viimastel kilomeetritel hoidsin taas rivi etteotsa, teisele-kolmandale positsioonile. Poolteist kilomeetrit enne lõppu viimaks ründasin, tõmbasin kõige ette, tagajärgedele mõtlemata. Ega sõit käinud ju medalitele. Tahtsin lihtsalt näha, mis edasi saab. Sai see, et kõik haakisid mulle sappa ning viimasel tõusul tulid sealt välja ning läksid möödagi. Vale liigutuse tegin, nagu selgus – ses mõttes, et ei õnnestunud eest saada. Aga vähemasti proovisin.
Üle lõpujoone veereti rahulikult, keegi tõmblema ei hakanud, enamik säilitas selle koha, millega ta mäe otsa jõudis ja ringteele keeras. Protokolli läks 62.-76. koha jagamine, aeg 1:09.26 tähendab, et keskmiseks kiiruseks kujunes 37,67 km/h.
Pärast võistlust sõitsin autoga kiirelt koju, kus kella kaheksaks pidin lõpetama loo Estonia skandaalist, mida olin teinud eelnevad neli päeva jutti.
Minu koht Elva rattarallil on väheoluline. Aga see lugu, mille kirjutasin Postimehes, aitab kindlasti veidigi seda arutut lintšimist ühiskonnas tagasi tõmmata ja õiglust jalule seada.
Foto 1: Priit Pullerits (vasakul) mullusel rattarallil Elvas. Foto autor: Margus Ansu, Postimees/Scanpix
Foto 2: Priit Pullerits maikuu viimasel päeval 119 km pikkusel treeningsõidul. Foto autor: Sille Annuk, Postimees/Scanpix
Postitas: Priit Pullerits @ 17:32
kommentaare: 30
30 Kommentaarid:
Pikk jutt, sitt jutt. Kaotasid nö tõsistele tšainikutele, mida ei vabanda miski Aivar Mäe...m.o.t.t.
Kui tähelepanu on suunatud sõidu asemel oma tuksis kaamera näppimisele võib muidugi igasugu asju maha magada. Alles ostsid ju uue, ei tea mis risu nad sulle maha parseldasid. Mine vii poodi tagasi ja nõua välja vahetamist või raha tagasi.
Rääkida pole siin suurt midagi. Startisin, Priit, Sinu kõrvalt ja passisin veidi aega saba peal sportlikust huvist sinu tegemisi. Nagu olen varasemalt öelnud, ütlen ka nüüd - nii grupis ei sõideta. Nii sõidetakse eraldistarti. Trenni puudus on üks asi, munade puudus teine asi. Ma jätkuvalt arvan, et sa sõita jõuaks, kui julgeks!
See on õige tähelepanek, 22:49. Peate silmas, eks, et hoidsin grupi kõrvale, selle asemel, et lasta massil end kaasa vedada? Jah, ma tahtsin vasakult ettepoole saada, aga ei saanud sealt siis gruppi sisse, sest kõik kohad olid võetud. Ruumi ei jätkunud. Mis veel silma jäi?
Kui mitmes kord istub Priit üksi tuulepoolses küljes tuule käes, sest seal on rohkem ruumi ja võimalus ette liikuda?
Kuulad ju küll rattamehi. Kasvõi J.Kirsipuu öelnud et rattavõistlustel käib üks suur ökonoomitamine. Korralik paiknemine grupis teeb elu palju lihtsmaks. Vaata Jaani vanemat venda Toomast, kes grupis harjunud nii kaua sõitma ,et istub endast ikka tugevamate grupis autopiloodil ära. Muide ka alati väga inteligentse jutuga, keda alati meeldiv kuulata kui talle võimalus anda.
Ja kaameraga jantimine. Mul pole tavaliselt grupis hullates aega spidokale pilku heita , mudimisest rääkimata.
Huu
See kaamera jutt on absurd. Võistlusel tehakse kaameraga ainult üks liigutus enne starti - pannakse see sisse. Sõidu ajal seda ei näpita, välja lülitatakse see aga finisis pärast peatumist. Trennis võid võimelda nagu tahad. Kes see tüngamees oli kes Priidule läbikärsatatud Gopro äris, kas Lobamokk? Sõber sõbra naha koorib.
Peaga sõites oleks Priit lõdvalt esimeses pundis võistluse läbi sõitnud.
Lp 08:30, poest ostsin. Asi selles, et GoPro 7 ei pea tundi täiskäigul kuidagi vastu, sureb enne välja. Tutvuge selle tehniliste andmetega, kui ei usu! Võistlus kestis aga üle tunni.
Imelik, et kõrgharidusega ja täiskasvanud ajakirjanik ning õppejõud on nii äpu tehnika kasutamisel. Silver toimetab aku peal kuni 146 minutit ja bläkk 85-90 minutit. Mis see sõiduaeg oligi, ah et protokollis on üle poole tunni Pulleritsu aega võltsitud ja kohta parandatud, aiaiai, see ju puhas sigatsemine või ajab ajakirjanik nagu ka Estonia teatri loos lihtsalt silmaklappidega mulli.
https://community.gopro.com/t5/en/HERO7-Battery-Information/ta-p/394357
HERO7 Battery Information
by GoPro GoPro 09-30-2019 09:36 PM - edited 05-13-2020 07:52 PM
The HERO7 battery is a rechargeable lithium-ion battery and is rated at 1220 mAh, 4.40V.
The tables below indicates the approximate continuous recording time (minutes) you can expect when shooting in various video modes using a fully-charged battery*.
HERO7 Black
Video Mode Time (minutes)
4K60 45-50
4K30 85-90
2.7K60 (4:3) 60-65
2.7K120 30-45
1440p120 50-55
1440p60 70-75
1080p240 35-50
1080p120 40-55
1080p60 85-90
960p240 75-80
960p120 80-85
720p240 85-90
Heads Up: You may be able to increase run times in some situations by updating to v1.80.
HERO7 Silver
Video Mode Time (minutes)
4K30 106
1440p60 (slow motion on) 107
1440p30 146
HERO7 White
Video Mode Time (minutes)
1440p60 (slow motion on) 107
1440p30 146
*Based on GoPro engineering testing with Wi-Fi, GPS, Protune, and Voice Control off and in optimal conditions. Actual performance may vary based on settings, environmental conditions and other factors. Maximum battery capacity will normally decrease with time and use.”
Üle 1.5 tunniste sõitude puhul kasutan välist akut.
Mehed, käisin ka Elva sõidul ja teate, mis üllatas ja pani suuri silmi tegema? Enne lühikese maa võistlust nägin, kuidas peatänaval, kuhu olid autod pargitud, tegi kindlasti kaks, aga pigem lausa kolm naist pukil sooja! Appike, aru ma ei saa! Mis nad arvavad, et on profid ja stardivad MMil või? Ükski mees ei pukitanud, sõitsid niisama rattaga mööda tänavat edasi-tagasi soojaks, aga naised vist kujutasid ette, et on mingid profid. See oli nii naeruväärne, et hirnu ribadeks! Naeruväärne on see, kui inimesed, kes on võimetelt täiesti tavalised, hakkavad ette kujutama, et on mingid hirmus kõvad tegijad ja seda siis demonstreerivad väliste tühiste parameetritega, nagu on mingi puki sättimine sõiduteele, et kõik ikka näeksid, kui tõsiselt nad valmistuvad ja kui profid nad oma arust on.
Kas Priidul siis polnud pukki soojenduse tegemiseks Elvas kaasas?
Toetame meie murdmaasuusatajat, ühte vähest proffi, kes veel jäänud on.
https://martkevin.ee/umber-eesti
Vaga huvitav info, 09:41.
Kas need naised olid ilusad või kõõmad?
Kui ilusad, siis anname andeks.
A ma teen nüüd ka väikse virgutava võimlemise.
Huvitav, kas Märt on isake või mitte? Kui ei ole, siis, kas riisvõimleja saab selles blogis üldse kunagi "isakese" austava tiitli? ettepanekul naistele andeks anda on ise ensest jumet!
Suur Pullerits ise on sellessamas blogis lahanud teemat, kuidas tubli ja sportlik mees saab endale ilusa tüdruku. Vanemad ja targemad mehed on seda naiste spordi teemat lahanud, küll nii, küll naapidi. Erinevalt meeste spordist on naiste spordi mõte, siiski rohkem ilu toomine spordiradadele, staadionitele ja teistele rajatistele, kus sportlikult aega veedetakse. Ma usun, et kõik spordimehed on saanud vahel korraliku paneeli ja tundnud, et niiöelda autopiloodil kulgemise teeb hoopis kergemaks see, kui sinu ees mõni ilus pepu liigub ja sa lihtsalt üritad seda nägemis ja veel parem, kui haaramis ulatuses hoida ja ei mõtle rohkem millelegi. Ilus naine spordiradadel, ei mõju kannustavalt mitte ainult noortele täkkudele, vaid ka vanemad kronud püüavad ilusa emase vaateväljas mehisemad välja paista. Igatahes olgu sellega kuidas on ,kokkuvõtvalt mõjuvad naised spordis sportliku tulemuse kohapealt lähtudes pigem positiivselt. Sellepärast suhtun mina nendesse 9:41 poolt mainutud tüdrukutesse positiivselt, sest üldiselt on kõik sportlikud naised ilusad ja tõenäolsus, et vähemasti 1 neist 3 st naisest oli väga ilus on päris suur. Ma küsin, kus saab üks naine, ennast veel rohkem nähtvaks teha, kui mitte autosid täis parklas pukil vändates? Te vaid kujutlege, juuksed lehvivad tuules, higipisar pärlendab kaelal ja niriseb rindu vahele, kaunid vormikad jalakesed välguvad jne. Nii nagu lilleõied pöörduvad päikese poole, keeravad spordimeeste pead ja pilgud seda ilu nautima. Mida on veel ühele tõelisele mehele ja alfaisasele vaja? peale sellist vaatepilti on lausa lust minna starti ,teha tegusid ning panna! Täiega.
Isand Kägu räägib kaunilt nagu mõni Vana-Kreeka poeet. Ent isiklikult näen kaunites pringi tagaosaga näitsikutes spordirajal ohtu stagnatsiooni, ehk isegi tagasilanguse tekkeks.
Sest mis juhtub, kui tuleb mõni kiire jooksumees, kel oleks võimu ja väge oma potentsiaal isiklikuks säravaks rekordiks vormistada, ent prink neidis tema ette jooksma satub?
Juhtub see, et nõrgema tahtejõuga ent heade füüsiliste eeldustega meesjooksja tiksub neiu taga distantsi lõpuni, ei püstita isiklikku rekordit ja saab finišis võib-olla ka oma pärisproua käest koslepi.
Seevastu tugev mees (nimetagem neid siinse blogi kohaselt alfaisasteks) pigistab silmad kinni ja kihutab prouadest mööda. Tasuks rekordid, kuulsus, nimi ajalooannaalides.
Dilemma. Aga elu koosnebki valikutest. Pean häbiga tunnistama, et minu valik on pahatihti olnud esimene variant.
Õnneks , siin blogis käivad enamalt jaolt tugevad mehed, nn alfaisased. Toits sa pead pehmotõrjet tegema, siis võibolla saab sinust veel asja!
Kägu pole asjata siinse blogi eliit isake. Kirjutab nagu noor Balsakk ja nimi protokollides esimese viie seas kõigil TM Kolmiku üritustes. Võtke eeskuju.
Helistada läbi 21 Aivar Mäe toetuskirjale allakirjutanut, teades ette nende meelsust... Kui seda õpetatakse TÜ-s, siis on äärmiselt kahju. Kui kaks aastat ajakirjanikuna töötanud Greete Lehtpuu suudab leida 10 allikat, keda on ahistatud ja kuulus Pullerits üksiku, siis on midagi mäda. Ja mis anonüümsusesse puutub... Ajakirjanduse ajaloo suurim võit, millega avalikustati Watergate'i afäär, põhines millel? Wikipedia ütleb: Relying heavily upon anonymous sources, Post reporters Bob Woodward and Carl Bernstein uncovered information suggesting that knowledge of the break-in, and attempts to cover it up, led deeply into the upper reaches of the Justice Department, FBI, CIA, and the White House. Ehk oskab Pullerits tõlkida, millistele allikatele ajakirjanikud tuginesid?
Aivar Mäe traagika seisneb eelkõige selles, et ta on europiidse naha värviga ning ahistas väidetavalt naisi. Oleks ta noorte poistega lustinud, nagu palju edumeelsemad sotsiaaldemokraadid seda teevad, oleks asi hoopis delikaatsem ja kaitsjatestki puudust ei tuleks. Pole mõtet vist mainida,et ilmselgelt oleks kõik Mäe süüdistajad praeguseks juba rassismisüüdistusega arreteeritud, kui härra Mäel oleks elus natuke rohkem õnne olnud ja ta oleks tumedanahalisena sündinud.
Esitan siinkohal retoorilise küsimuse, et mis vahe on endisel sotsi ja lihtsalt sotsil?
Nüüd kui isakesed on fantaasia erekteerinud ja pukki naiste teema soojaks kütnud tahaks videot ka näha. Kus on video? Kas sumbub nagu meEstonia keiss või saame põhjaliku süüdlaste pesu?
Erinevalt endisest sotsist, ei ole lihtsalt sots alaealiselt seksi ostmisega vahele jäänud
Härra Kagu kirjutab kenasti ja mitte liigjoviaalselt jah, saame nõustuda.
Ja no sellise ergastava emotsiooni pealt on suisa puhas nauding teha õhtul otsa veel ka teinegi sessioon.
Muidugi, väikse juurdeviiva video vastu, mehed, ma usun poleks meist kellelgi midagi ja emotsioon heast päevast saaks veelgi tugevam!
Silmas sai peetud loomulikult Kägu, kes kindlasti on mõistlik mees ja kaebama ei tõtta ning andestab.
Märt
Ähh, pilt sobib kah, õige rakursiga loomulikult. St eest, mitte tagant, natuke ülevalt alla vaatega, mitte alt üles, eks.
Soonets las ajab pildid välja, olgu või maa alt.
PMi lugu naistsiklistist:
https://leht.postimees.ee/7013588/eesti-rattur-tousis-nelja-aastaga-ei-kellestki-maailma-eliiti
Millal Pullerits temast Arteri kaanetüdruku teeb?
19:52 :)
Päris lahja spordijutt. Need kes korragi Elva rada sõitnud saavad aru et strateegilised vead riburada pidi.
Üks on selge, grupis sõita peab julgema kuid see on Priidu trauma koht, selle vastu ei aita ka bloogerdamine, mune peab olema.
Postita kommentaar
<< Esileht