Pullerits: Kuidas ma tegin Mulgi rattamaratonil taktikaliselt küpse lõpuspurdi ja... lendasin üle pea
«Kes küll selle õnnetuse sinna ette lasi?!» kõlas etteheide pühapäevasel Mulgi rattamaratonil umbes kolmveerand tunni sõidu järel metsa all keerutaval singlil. See küsimus tuli tagantpoolt ja oli ilmselgelt adresseeritud mulle.
Mulle ei meeldi sellised avalikud alandamised. Kellelegi ei peaks meeldima. Isegi sakslased, kui nad eelviimasel jalgpalli MMil juhtisid poolfinaalis kodus mänginud Brasiilia vastu poolajaks 5:0, olid enne teist poolaega riietusruumis kokku leppinud, et ei hakka vastaseid alandama.
Ma ei ole singlitel osav, see pole mingi saladus – ja seda peaks kõik teadma, kes tagant mind vaateulatusse püüavad. Ma ei taha riskida ja kukkuda. Mul pole 20-aastase keha, mis kõik matsud valutult üle elaks. Ja on arulage minna üle piiri, kus asi muutub enda arvates ohtlikuks – paarkümmend sekundit, mis võimalik võita, pole seda marutamist väärt. Veendusin selles kujukalt, kui Velo Clubbersi helesinises-valges võistlusvormis mehe ühel järgneval singlil endast mööda lasin: kui järgnes kruusalõik, püüdsin ta peagi kinni ja läksin möödagi.
Ma polnud varem Mulgi rattamaratonil osalenud, seetõttu polnud ka ettekujutust, mida rada endast kujutab ning kus on ohtlikud kohad. Videost on näha, et mõnes veidigi teravamas kurvis kaldusin ideaaltrajektoorilt välja. Eks oma rolli mängis ka see, et ei söandanud riski piiril tundmatusse söösta, kuna näha ju oli, et mõned kohad on eelmiste päevade vihmast endiselt porised ja libedad.
Kummalisim koht oli pruuni paksu vedela mudaga sinka-vonka lõik, kus tuli sõita täpselt sügavas roopas. Seal tulin targu sadulast. Ja ega sellega midagi kaotanud – need, kes mudas ukerdasid, ei saanud põrmugi kiiremini edasi. Tolle mudalõigu lõpus, kui taas sadulasse olin istunud, lendasin ka paremale küljele. «See käib asja juurde,» kommenteerisin järgnevaile.
...Aga ainult selleks, et suunduda mõne aja pärast taas metsa alla. Seal sain sõita pikalt kõige ees, mis ühelt poolt oli hea, sest sain valida oma tempo, ent teisalt pisut ebameeldiv, sest polnud neid, kelle liikumise järgi saanuks näha, kuhu rada metsa all eespool siirdub. Seetõttu tuli olla kogu aeg hästi tähelepanelik ja hoida silmad lahti.
Seejärel tuli umbes tosina konkurendiga grupis kiirem sõit, mis meeldis. Kuna olin seda gruppi tükk aega püüdnud, ei hakanud ette trügima, vaid lasin teistel tööd teha. Ent siis hakkas ükshaaval tulema järsemaid tõuse, mis grupi ära lagundasid. Tunnistan, et sellised järsud tõusud, kus eest tuleb panna väiksemale ja tagant kõige suuremale hammasrattale, mulle ei meeldi, eriti kui pinnas on pehme või kruus lahtiseks kaabitud. Siis on alati oht, et keegi ees koperdab või kaotad ise hoo või tikud esijooksu ülespoole kakkuma, mistõttu haakuvus väheneb – seetõttu otsustasin mitmeid selliseid tõuse võtta jalgsi. Ja veendusin, et õigesti tegin, sest nägin võistluse jooksul piisavalt, kui säärastel tõusudel kukuti külili. Ja ega kõigest väest üles pressides tavaliselt mingit edu saavutatud – üksnes jalad pumbati piimhapet metsikult täis.
Kui jõudsin Viljandi järve otsa äärsele asfaltteele, püüdsin nad kinni. Ja kui järgnes vasakpööre Järve tänavale, heitsin pilgu selja taha – seal polnud läheduses näha ainsatki jälitajat. Ka eespool polnud näha püütavaid. Seega otsustasin teha taktikalise lõpplahenduse.
Võtsin ees sõitnud Paasi tuulde, kuigi tundsin, et võiks jõu poolest mööda minna. Aga tuletasin endale veel kord meelde: pole mõtet, sest eest pole kedagi püüda ja tagant pole kedagi ohustamas. Väike kiusatus rünnata tekkis 400 meetrit enne lõppu, kui rada keeras võsa äärde, ent hoidsin end tagasi. Otsustasin panustada finišisirgele. Ent olin valmis, et tagant võib rünnata Soidla – mida ta umbes 250 meetrit enne lõppu vasakult, enne plaažialale jõudmist, tegigi. Kuna olin selleks valmis, spurtisin Paasist mööda paremalt ja haakisin end Soidla tuulde.
Aega kulus 2:23.58,9, mis andis 246. ja omas vanuseklassis 8. koha. Niisiis sõitsin võistluse jooksul mööda rohkem kui 150 konkurendist. Soidla kaotas mulle ligi kahe ja Paas peaaegu seitsme sekundiga.
Tartusse jõudes läksin joonelt Lõunakeskuse Hawaii Expressi ja näitasin ratta ette. Mnjaa, kõlas mehaaniku kommentaar: neil käiguvahetaja kõrvadel on see häda, et viltu painduvad need kergesti, aga kui tagasi hakkad painutama, võivad kergesti ära murduda.
Seekord siiski ei murdunud.
Foto 1: Priit Pullerits Mulgi rattamaratoni stardialas ja finišisirgel. Foto autor: Priit Pullerits
Foto 2: Priit Pullerits Rakke rattamaratoni esimestel kilomeetritel. Foto autor: Riho Lüüs
Foto 3: Kõrgemäe tõus Mulgi rattamaratoni avakilomeetril. Foto autor: Priit Pullerits
Foto 4: Mulgi rattamaratoni stardi ootel. Foto autor: Priit Pullerits
Foto 5: Mulgi rattamaratoni registratuur. Foto autor: Priit Pullerits
Foto 6: Mulgi rattamaratoni stardiala ja finišisirge. Foto autor: Priit Pullerits
Foto 7: Priit Pullerits ligi tund enne Mulgi rattamaratoni algust. Foto autor: Priit Pullerits
Foto 8: Mulgi rattamaratonil 192. koha saanud Raul Arula soojendusel Kõrgemäe tõusul. Foto autor: Priit Pullerits
Foto 9: Mulgi rattamaratoni rattapesula. Foto autor: Priit Pullerits
Foto 10: Priit Pulleritsu ratas enne Mulgi rattamaratoni auto pagasiruumi taustal. Foto autor: Priit Pullerits
Postitas: Priit Pullerits @ 10:38
kommentaare: 36
36 Kommentaarid:
pooltõdedega manipuleerimine on Sinu tugevaim külg;) nii armas sinust et tõde sedapidi paista lasid.
Arvestades Priidu Rakke kohta oleks võinud ju väiksem stardinumber olla.
Mõista mõista kes see on: taktikaliselt küps aga metsavahel õnnetusehunnik?
Pidur on pidur ja tagapool sõitjate kommentaar oli ju õiglane, meeldib see sulle või mitte.
See on mõttekoht ehk oleks aeg oma oskusi metsavahel natuke lihvida?
...ehk oleks hoopis neil tagapool rahulolematuil aeg oma kiiruslikku vastupidavust ja temposõiduvõimekust mitte ainult lihvida, vaid lausa arendada.
Leian, et ka metsa all kehtib reegel, et kes ees, see mees. Ja kui rahulolematud nii kõvad on, siis eks leiavad oma oskustega ka turvalise võimaluse puude vahel möödumiseks, nt singlilt kõrvale ja üle kändude - palun väga!
Kas Pullerits teritab Haanja100-ks vormi?
Ei, Elva rattamaratoniks. Seal on loota kiiret sõitu.
Priit, millised on möödumisvõimalused kruusateel ja singlil? Erinevust märkad?
Leian ka et võistlustel pole alust kobisemiseks kus keegi hetkel asub, see ei ole trammisõit kus vaja peatusest väljuda vaja. Võistlusel tuleb hakata leidma lahendusi, sportlike lahendusi.
Kadri Kangur:
Tore ja põnev kokkuvõte :)
Minul oli sinu taga 10km lahe vurada. Singlitel puhkasin, noh me seal kõik seisime ja kulgesime tegelikult ning kruusal andsid korralikult kuuma. Mul oli tükk tegu, et kannul püsida ja lahmavat pori eemale tõrjuda :) Aga sain hea hoo sisse. Kahjuks kuskilt metsast välja tulles jäi vahe suureks ja paar meest sai vahele ning lasin siis sul minna.
See nn "kommentaar" tuli tagant ja nägin ka kes ja mis. Noh see oli veel leebe juhtum, arvestades, et Rakkes läks esimesel järsemal tõusul löömaks. Ei saagi aru,miks olematutel kohtadel käib selline võitlus...Kes ikka osav, see suudab ka singlil rahulikult mööda minna.. noored kuked ja jutupaunikud lihtsalt pasundavad :)
Mulgi oli seekord kuidagi raske, ilm oli rajaga oma teinud ja tõusu ka keskpärasest maratonist rohkem.
Rakkes olin sust kiirem kuid Mulgis jäin mitu head minutit tahapoole.
Hea sõit ja edu sulle!
Kuidas siis nüüd nii, et vilunud Moabi mägede lõvi väristab kodumaistel singlitel kätt ja jalga ning ronib Mulgimaa madalatest põntsakutest üles saamiseks sadulast?
Kadril õige suhtumine. Harrastajatena ei peaks laskma nii tõsiseks minna asjadel. Endal tuli ühel teisel võistlusel aja parandust peale aastast võistlus pausi 17 minutit, muidugi trenniga ja olen rahul et see 18 tuhat km on asja ette läinud. Nüüd võib joone selleks aastaks alla tõmmata, isegi topsi jumalate jooki lubada ja mahu trenniga edasi minna. Et siis juba aasta kahe pärast ässade seltskonda tulla😏
Noh, toslemid, naisterahvas julgeb oma nime alt sõna võtta ning kõik otse ja ausalt välja öelda, aga teie siin aastaid poete anonüümsuse taha - mage, mehed, paganama mage. Ma olen, muide, juba tükk aega olnud veendunud, et enamik mehi on vaid nurgataguses jutus kõvatajad, aga kui on vaja oma nime alt sõna võtta, siis on sama jalge vahel. Nõrk!
Ise lasen võimalusel singlil mõne kiirem enda ette. Nii saan ohutumalt ja ka kiiremini edasi.
Väga õige härra Pullerits. Eesti meeestel hästi ei julge ja noku ka lühike siis peab naiste seeliku varjust anonüüm kommima. Selliste jänestega resistansi ei tee. Peab poolast ja ameerikast juurde hankima või teine võimalus kui eesti vaprad naised ruttu sünnitavad uue generatsiooni kes juba noorena õigesse kooli lähevad, näiteks isake Kägu kehakultuuri atleetide akadeemiasse.
lugesin taktikaliselt küpse lõpuspurdi hingematvaid akorde südame pekseldes. Kongeniaalne. Midagi nii filigraanset ei ole varem välja mõelnud ja kahtlemata jääb see tase ületamatuks ka järeltulevate põlvkondade vältel.
Priit, mulle ei meeldi selline kommentaar!
Palun natuke lugupidamist oma anonüümse toetajaskonna vastu. Oma klientuurile niimoodi näkku ei sülitata. Või siiski?
Mis teema selle blogi blokeerimisega nüüd küll oli, kas lisaks Endomondole ja GoProle olid ka
Bloggeri juhtimisnupud liiga keerulised või on blogipidajas tekkinud tehniline huvi asjade toimemehhanismuste näppimiseks? Raske saab see tee küll olema. Ometi ju tegu perfekset inglišitt purssiva taibuga. Saladuskatte all ütlen, et vähem taibukate humanitaar mõttemalliga isenditega kokkupuutel ja tehniliste nüansside selgitamisel jäävad enamik insinööre enne 30 eluaastat kas halliks või kiilaks. Kusjuures sellise tervist traumeeriva töö eest ei anta isegi tasuta piima. Ometi on humanitaar spetsiifikaga juhid haaranud süsteemse juhtimise oma embusesse kelle saavutuste järel tulevad krimpsus ninaga koristajad.
Tasuta piima saavad ainult automaalrid, kui nemadki enam. Püksi nööpe on kõvasti pingule tõmmatud põrsite poolt.Seadused tuleb kõik ümber teha varsti jälle.
Tasuta piim on muidugi väike rahva mure. Suurem mure on mis nende klounidega teha kes koroona diagnoosist olenemata levitavad seda. Ja kogu kaader värgile vett peale sellega tõmbavad. Näidis poomine? Sunnitöö aastateks. 800 eurone trahv see mõistust persest kodu kindlasti ei too ja ei korva seda kahju mis tekkib. Muide juba võib öelda et nende klounide tekitatud kahju võib mõõta miljonites.
Mul on hoopis selline küsimus, et miks naisisendid, kes PPd Rakkes võitsid, talle Mulgis selgelt alla jäid, kuigi PP stardikoht seal oli ju lausa Siberist. Vaat kes selle ära seletab, see on kõva mees.
Kes neist naistest ikka aru saab. Naised on teemaväline värk. Oluline on , et Priit kukkus M55 klassis eelmise sõiduga võrreldes lausa 5 kohta taha poole. Sealjuures need kellele ta eelmine kord kaotas, polnud seekord kohalgi. See on muret tekitav. Napilt esikümnes. Jämedalt võttes esimeses pooles omaealistega ja ka üldarvestuses võrreldes. Aga see pole seekord üldse tähtis. oluline on, et Mulgis oli Priit esmakorselt ja seda loomulikult tänu kõrgenenud enesehinnangule hiirtesõidul Rakkes. Kohe näha, et võitja natuur. Kehvva vormi korral väga peale ei lähe aga kui natuke tema enesetunnet kõditada, siis on mees platsis. Seega korraldajad kes soovivad oma sõidu kajastust siinses blogis peavad tegema raja kus on palju kruusapõndakuid singlitega vaheldumisi, et Priidul oleks paremad võimalused teistest ette põrutada ja seejärel tropina singlitel puhata.
Naised on väga teema juba sellepärast, et kui alustav mehehakatisest karvajalg tuleb võistlema ja kalendriga naisele kaotab peaks see mõned küsimused tekitama enda jaoks. Olen siis mees või mitte ja mis edasi saama hakkab. Sõjavägi võib ju korraks poisist mehe teha, aga mis kiirelt tulnud, kiirelt ka läheb. Rattasport oma raskusastmega võib need mehele füsioloogilised omadused säilitada aga kuni surmani.
Elvas saate kõik suhkamit PP käest, seal tuleb õige kiirus välja ja pole vaja nikerdada.
See alustav mehehakatisest karvajalg peab paras naiivitar olema kui arvab, et harrastajana esimest korda võistlusele tulles suudab aastaid rattatrenni teinud naistele vastu saada. Viljandis oli parim naine 35. ajaga 1:58, mis tähendab, et üle 90% meestest kaotas talle, suur osa neist sealjuures kalendriga. Ma miskipärast arvan, et enamusel oli neist sellest üsna savi.
No ei tea kas on ,ei näidata välja lihtsalt.Kodu seinte vahele jõudes jääb isatsemist kindlasti natuke vähemaks,kui ei jää siis ennast ülehindavad jopskid lihtsalt.Niiet naised käige ikka sõitmas saab vahel pilvedest alla poole tuldud:)
Priit ei saanud sellepärast eespool startida ,et ta Rakveres ei osalenud. Rakke punktidest üksi ei piisanud. Kuid viriseda polnud midagi, ma startisin küll Priidust eespool grupis ,kuid oja äärde laskumisel oli ta mul kannul juba. Teretasin ja soovitasin heinamaalt alla lohisedes tagumik ikka rohkem taha lükata.
Kui Rakke rada on meie võrdluse absoluutne 0, kus singlid ja kruus ei anna kummalegi kindlat eelist, siis Viljandi uhamisel ei suuda mina tempos püsida.
Milles asi? Kas aastaid Priidu poolt ironiseeritud kevadlaager ja maanteeratta puuduvad km. tõesti mõjuvad. No ju siis, sest näitena hetke kõvem MTB rattur Pruus veedab enamuse treeningust maantee rattal.
Kuid ega ma kurvasta, ajan ikka oma mtb ratta selleks kodus välja et metsas lustida mitte kruusal 30km/h keskmisega trenni teha.
Kadril õigus 200-300 koha peale rallides on ikka suhtumine liiga tõsine ja vaenulik. Eks ma ikka proovin "Priitudest" ennem singleid mööda saada, kuid kui selleks jalga pole, siis pole midagi teha. Siis saab metsaradu kasutada taastumiseks.
Mõnus päev, mis sai seekord krambivabalt läbitud.
Elva on kaugel ja liiga kiire. Jätan vahele. Pärnu ja Haanja100 kindlasti plaanis.
Miks Kadri Priidust Rakkes parerm oli? Tegu Haanja 100 ja Saku100 veteraniga , kes oskab metsas sõita.
Huu
Õige rattamees ei pane kunagi üle pea, ta paneb alati kas niplisse või üle lenksu...
Täienda oma laenatud rattaleksikoni...
Jajaa, mitu korda peab niplisse panema elus, et tekiks mõte pidureid reguleerida ABS laadseks kui perset ei suuda saduka pärra kiigutada? Kui probleem on kõõlustevalus mis on kaasnenud vanusega siis on oht kael murda ja 5-aastak enne häpi endi täispansionil noorte naisterahvastega aega veeta. Loomulikult kui blogisõbrad seda rantjeelikku elu toetada raatsivad.
Lugesin ja mõtlesin, et kas on blogis uus autor - Pulleritsu asemel Pille Ruts?
Ei meeldi see, et rajal juurikad, keegi kommenteerin oskamatust singli sõidul (kuigi ise nõustub selle hinnanguga), teised ei tee piisavalt kruusal tööd jne. ...
Aga samas on nii ilus ja õiglane saata/meelitada kaasvõistlejad kõrvale mudasse või teadlikult tekitada singlil tropp?
Kasva suureks ja las mõtlemine jõuab keha füüsilisele vanusele järgi! Sellele aitab kaasa kord nädalas rattaga Ihaste parkmetsas härra Pärsimi loodud radade külastamine.
Ja kui mitut rattasõidu reeglit ma Viljandis rikkusin? Mitte ühtegi! Niisiis pole põhjust õiendada. Võibolla see kõik ongi mu taktika. Igati seaduslik ja reeglitega kooskõlas. Ükski punkt ei keela mul nt singlil tempot alla võtta ja juurikates ohtu tajuda.
Õige, keegi ei saa keelata ka kommenteerimast sinu "õnnetut" sõitu singlil!
Aga pähe sai see kommenteerija mult ikkagi!
Kas sai pähe või mitte, pole antud juhul oluline.
Indikatiivne on SINU suhtumine ja käitumine ...
Lollpea oled, viimane. Spordis loeb, kes on ees ja kes taga. Siin on selge see, et möliseja ja õiendaja sai Priidult litri ja kitli peale. Paras talle, kulub ära see õppetund. Ja olgu öeldud, et kui räägid kellegi suhtumisest, siis alusta möliseja suhtumise taunimisest, mitte ära õienda selle kallal, kes enda kaitseks välja astus.
Äraspidine debiil oled või?
seda viimast küsimust küsi endalt peegli ees. Selline räusklemine vägapalju arvamusruumi ei jäta..
Ja mida sa M siin üldse kaagutad?
Postita kommentaar
<< Esileht