Minu süütu ja tegelikult heatahtlik kommentaar Rakke rattamaratoni põhisõidu esimese pika kruusalõigu lõpus võis ligi kümnepealist punti vedavale mehele olla küll moraalselt väga külm dušš.
Kolmandast sajast startides oli tükk tegu, et viimaks oma võimete kohaselt sõitma saaks hakata. Esimesed kilomeetrid kitsal rajal ohtralt möödumisvõimalusi just ei pakkunud. Tasapisi nihkusin siiski ettepoole, ent visalt. Kuid teadsin, et kui tulevad kruusalõigud, saan täiskäigu lõpuks sisse panna. Aga ei saanud!
GoPro Black7 kaamera ütles taas üles! Ühelegi nupuvajutusele ei reageerinud. Lasin kruusateel suuremal grupil koguni eest minna, sest soovisin, et kaamera ikka töökorda saaksin. Pärast on ju kõigil huvitav vaadata. Kuid nuppudega «mängimine» ei andnud mingit tulemust. Uhiuus, vaevalt kaks kuud tagasi ostetud kaamera lihtsalt keeldus töötamast. Juba teine kord. Esimene kord oli Elva rattarallil. (
Siiski saate siin vaadata esimeste kilomeetrite sõitu!)
Jätsin kaamera siis sinnapaika ja asusin eessõitjaid püüdma. Üks mees, kellest möödusin, haakis sappa. Aga ma ei kavatsenudki talle priiküüti pakkuda. Tegin neli-viis põiget vasakule-paremale, et ta tuulest maha raputada. Võte toimis. Umbes sadakond meetrit eespool liikus rivis kümnene seltskond. Asusin neid jälitama. Sain kätte, aga ei võtnud sappa. Sest kui sain kätte, ju suudan ka mööda sõita. Mida tegingi. Pilk üle õla reetis, et keegi ei püüdnud minuga kaasa tulla.
Kuid ilmselt minu möödumine ikkagi ärritas neid ning nad asusid samuti kõvemini pedaalima. Mõne aja pärast said nad mu peaaegu kätte. Ja kui nägin, et olen neil käeulatuses, ajasin tagumiku sadulast püsti, et uuesti eest spurtida. See võiks ju olla konkurentidele demoraliseeriv?
I love this game!
Kuid grupi kaks vedajat olid ilmselt motiveeritud, et mind mitte eest lasta, ja vedasid «rongi» mulle peagi taas järele. Olgu pealegi – võtsin kõrvale, et mingu ja tehku siis ees ka tööd. Veidi tegid, aga mitte kõvasti. Liikusin neile kõrvale ja ütlesin naeratades: «Teil läks vahepeal ikka väga mugavustsooniks kätte ära!» Pidasin silmas seda, et alles siis hakkasid nad tõsisemalt pingutama, kui ma tagant tulin ja mööda läksin.
Ja mis te arvate, mis mulle vastuseks tuli? Mitte midagi. Ei ühtki sõna. Siis heitsin pilgu kõrvale ja sain aru, miks ei tulnud: mehed olid näost tulipunased, higi tilkus nina otsast, silmad prillide taga küllap grillis, kogu olemine tulipunases. Panin hoogu juurde ja tõmbasin jälle vahe sisse.
I love this game, really!
Emumäe otsa vändates võtsin rahulikumalt. Loogiliselt võttes ei ole mingit mõtet seal endal hinge paelaga kaela sõita, sest isegi kui võidad 50 või 100 meetrit, on energiakulu selleks liiga suur; pigem säästa jaksu kiireteks lõikudeks, kus need 50 ja 100 meetrit siis palju väiksema vaevaga kergelt tagasi teha.
Esimest korda raja keskosas asfaldile tulles seda teooriat tõestasingi. Võtsin hästi madala asendi, asetades käevarred leistangile, tõmbasin maantee vasakusse serva, et keegi kohe tuulde ei istuks, ning raputasingi mitu senist kaaslast maha. Vaid üks tuli sabas järele. Proovisin tema vastu korduvalt vasakule-paremale tõmbamise trikki, aga see ei aidanud. Ta reageeris hästi ja «istus» tuules ära. Kui viimaks kruusateelt taas metsa alla keerasime, ütles ta: «Sa oled kruusal väga hea!» Ja lisas, et metsa all mitte nii hea, nagu tema. Ega ma vastu vaidlema hakanud, kuna polnud mingit põhjust.
Sest kaks korda ikkagi kukkusin ka. Korra seal, kus rada keeras nõlvast alla ilmselt kõige liivasemale ja lohkudega laskumisele. Tõenäoliselt liiga suure hooga keerates läks ratas alt ja maandusin vasakule küljele. Kolm meest said kerge vaevaga minust mööda. Teine kord kukkusin järsul tõusul, kus tempo rauges, esiratas hakkas tasakaalu hoidmiseks ees vänderdama ja maandusin paremale tuharale. See andis veel õhtulgi üksjagu tunda.
Tunnistan, et korra kasutasin ka konkurendi abi. Pikal kruusasirgel, mis eelneb pikimale asfaldilõigule, möödus minust pikemat kasvu võistleja, kel pükstele kirjutatud viitna.eu. Haakisin talle sappa, sest olin eelnevalt ise pikalt ees tööd rüganud. Tema pakutud tempo rahuldas mind täielikult. Seetõttu tegin asfaldil tema tuules ka lõunapausi, kui pigistasin suhu ainsa geeli. Asfaldilõigu lõpus asetasin viitna-eu-mehele käe sõbralikult seljale ja tänasin teda hea vedamistöö eest.
Aga tuli välja, et kruusal oli minust kõvema jalaga mehigi. 5 km enne lõppu läksid kaks sellist mööda. Ent ma ei erutunud selle peale. Jätkasin oma tempoga, sest teadsin, et ees ootab üle põllu pikk-pikk lauge tõus, kus, nagu senise võistluse põhjal aru olin saanud, olen kõvem kui enamik teisi, kes minuga enam-vähem samas tempos sõidavad.
Ja ma ei eksinud. Põllutõusul sain hiljuti möödunud mehed kätte ja läksin möödagi. Veel neli meest püüdsin kinni ja jätsin selja taga pikal tõusul 2,5 km enne lõppu. Edasi sai kulgeda kindlalt ja rahulikult finiši poole. Protokolli läks 140. koht ajaga 2:36.41. Aasta tagasi olin 144. – seega selge edasiminek.
Foto 1: Priit Pullerits registreerimislaua ees. Foto autor: Art Soonets
Foto 2: Põhisõidu osalejad stardi ootel. Foto autor: Priit Pullerits
Foto 3: Mehed uudistavad Priit Pulleritsu ratast. Kas tunned, kes need on? Foto autor: Art Soonets
Foto 4: Priit Pullerits söömas enne starti banaani. Foto autor: Art Soonets
Foto 5: Priit Pullerits küsib Ain-Ivar Tupilt, miks peab rada alalõpmata puude vahel vingerdama. Foto autor: Art Soonets
Foto 6: Priit Pullerits pärast sõidu lõppu Saaremaa kohukest söömas. Kas tead, kelle mütsi ta kannab? Foto autor: Art Soonets
Foto 7: Priit Pullerits arutamas põhisõidu võitja Taavi Kannimäega (paremalt teine) võistluse üle. Foto autor: Art Soonets
Foto 8: Priit Pullerits kõrvuti põhisõidu võitja Taavi Kannimäega. Foto autor: Art Soonets
Foto 9: Priit Pullerits pärast võistluse lõppu. Foto autor: Art Soonets
42 Kommentaarid:
Joppenpuhh, vana oli m55 arvestuses 3 mees. Esimeselt sai küll kalendriga ja auhinda ei saanud aga 3 koht pole paha.
Öeldakse "silmad krillis". Grillis silmasid eesti keeles ei ole.
Ausalt kolmas või? Ei noh, see on küll siis...
Eesti meistril siis pea 27 km/h keskmist 70 km peale.
PP peab võtma Gopro koolituse, kuidas saada ekraan pimedaks ja kuidas akut enne võistlust mitte tühjaks lasta. Ja mitte kuulama müügimehi, kes ei tea mida nad müüvad.
Rakke on minu jaoks tundmatu rattamaraton. Kas Rakke maraton on Eesti üks kõige raskemaid ja keerulisemaid maastikusõite? Meistrid sõiavad Eesti maastikusõite üle 30 km/h tunnis (omaette juba ulme). Missugune rada seal siis on, et väga palju kõve mehi sõidab seal inimliku tempoga - u. 18-22 km/h tunnis. Ma tavaliselt sõidan sellise kiirusega Tartu rattamaratoni. Huvitav, kuidas blogi peremees seda talub, sest ta ju ikka loeb õigeks rattasõiuks +30 km/h.
Olin-nägin.
Kiire udjamine ja kruusalõik oli ikka üllatavalt pikk Rakke kohta. Ka mina istusin 10 mehelises pundis mille Priit kätte sai. Üllatasin et tal nii kaua aega läks ,sest startis ta suht mu selja tagant ,kuna ta oli varakult stardikoridoris valmis.
Hirmsa pasaga ja üksi ta tuli pundist mööda. Tempo oli uhke küll peab tunnistama. Ees vedasid kaks Mikitamäe kutti. Tempo oli mõnus. Pole minul võhma ega jalga et kruusal niimoodi tõmmelda.
Siis hakkas Priit grupi ees oma klassikalist "tola" tegema. Tempo muutust eriti ei tunnetanud, tõmmati vaikselt aga kindlalt vahe kinnni. Külma dušši tunnet kindlasti polnud. Siis tuli mets, kus sain tunnistajaks olla kahele Priidu kukkumisele. Millest teine päädis uhke hüüatusega "Perse!", rikkus ka mul selle tõusu põksu ületamise ära ,kuid vanduv ja otses mõttes perseli käiv Pullerits oli lõbus vaatepilt.
Tehniliste oskustega kehvasti jah. Kuid ilusti hoiatab seljataga sõitvaid kivide eest ja kus vajutada saab siis rammu küll. Kui tempo singlil aeglaseks jääb ja tasakaaluga veidi mängima peab, siis Priit kuulub ikaldujate riskigruppi. Samuti ragises tagakäikar ähvardavalt tal paar korda, et kartsin juba et seal on nüüd Priidu jaoks sõit tehtud. Sain päris pikalt Priidu taga istuda. Üle Emumäe ja edasigi.
Jätkasin oma sõitu Mikitamäe meeste pundiga pendeldades. P.s. neil meestel alati kaamerad küljes saadan lingi kui nad ülesse panevad. Nad teevad alalti kenat tööd. On kellelt õppida.
Mina sõitsin ennast igatahes tühjaks lõpuks , sest tõusu jagus. Esimese põllutõusu sain hooga lasta , kuid viimasel põllutõusul pidin hoogu piirama, sest kramp ähvardas-hoiatas tulekust ette.
Priit lõpetas minust 2min. eespool. Tubli sõit. Fair and square
Huu
..vastan ka viktoriini küsimisele. Ratast uurivad Mõttus ja Loo
Priidu sõitude puhul kehtib klassikaline väljend "silo jest, duma ne nado". Milleks on vaja rajal vongeldes tõmmelda iga natukenegi tuules istuja peale? Keskendu parem sõidule mitte india pundis ässamisele.
MargusM, mis koha said?
Palju õnne Priidule kõva sõidu puhul.
Eks Margusel ole ka õigus. Sellise rammu juures mis Priidul kasutada oleks, võiks 50 kohta eespool lõpetada
Aga Priit raputab kruusal konkurendid üksi maha, et siis juurikate peal jalgu jääda. Samas koostööd tehes jõuaks varem kohale. Eks ta ole raskesti mõisteav sõidu huvitamavaks tegemine.)
Kroonika. Uskumatu katsumuse ette võtnud Elina Nechayeva keha on nii vormis, et teeb ka profisportlastele silmad ette.
Meie ootame et härra Pullerits teeb intervjuu preili Elinaga, võib ka rammu katsuda, käesurumises näiteks.
Oi seda ootaks küll. Priit pole ammu vabariigi kaunimate naiste hinge meie jaoks lahti de krüpteerinud.
Priit võiks kohe ratta peal efektselt usutluse ära teha.
Ja oma goproga laivi teha...
PP külilepanek lausa lindi peale jäänud.
ära Priit nüüd liiga ära tõuse, enamus arvestatavaid sen4 mehi (M55) olid pika distantsi EMV arvestuse peal. Kruusa peal veiderdamine on muidugi tase, mida vaid üksikud omataolised hinnata oskavad;)
Karm käbla singlil. Napilt puust mööda. Hea, et ühtegi kändu ribide alla ei jäänud. Tundub, et käsi läks rappumisest krampi ja surus esipiduri blokki, et vältida kontakti puu tüvega.
Pulleka trump ehk siis lambi kohast külilipanek on Mikitamäe mehe Marko poolt üliosavalt liikuvale pildile talletatud! NB! Mikitamäe mees kasutab Garmini Virb kaamerat, mitte GoProd, millega peremees hädas on!
Aga jah, suurustamine M55 3. koha üle on kohatu, sest tavapärased peategelased selles klassis olid XXL-sõidul EMV kulda-karda jahtimas! Hiired läinud, kassidel pidu!
Huu-le kudos hea ülevaate eest, just nii oligi!
Kui vaadata keskmisi kiirusi siis ilma XXL sõiduta oleks PP umbes 150 kohta tagapoole lõpetanud.
Ehk siis nädatud edasiminek 144 - 140 on ainult näiline, kui eestikaid poleks olnud, oleks peremehe koht olnud üle 200, ilmne tagasiminek selgelt!
Priidu sõidu põnevaks tegemise taktika, kruusal minna vedama, et juurikatel saaks gruppi siis pidurdada.
Vana, tugev aga ikka rumal.
Kes siis Mtb s kruusal poogendab ja teisi maha proovib raputada, ega sa maantee vōistlusel pole. Metsas tuleb eest ära minna singlitel, tõusudel või kasvõi raputaval põllulõigul. Kus lihtsam oma ramm maksma panna ja tuules kükutamise effekt seal ka ei mõju, kõik peavad tööd tegema.
Rakkes selliseid kohti lademetes.
Küll siin on palju ninatarku koos!
Mina sõidan nii, nagu mina tahan. Ja ikka panen enamikule pähe, ehkki vanust üksjagu ja kuigi isegi trenni ei tee. Pulsikell, pulsitsoonid, powermeetrid,
tutikad rattad jms - mis need veel on... Mõtlemiskoht, kas pole?
Ja mina pole siin 3. koha üle suurustanud.
Mitmendaks need Mikitamäe vennad siis jäid lõpuks? Tegid mulle ära või?
Nüüd tuleb välja, et peremees ei tee isegi trenni. Ise loeb siin praktiliselt iga päev oma kilomeetreid ja keskmisi kiirusi ette. Aga jah, metsas võiks vähe rohkem harjutada küll, et mitte pidevalt kummuli käia.
Priit ära käitu nagu titt ja miks sa neid Mikitamäe omasid nüüd närima asusid? See et nad nuttes krusale ei vajunud kui sa mööda läksid? Ka su meeletu altööv videos jah jäitaja pulss tõusis sel ajal 159 lt , 160 le ja olid neil käes (võrdluseks metsas sel autoril enamus aja pulss 167 -168) Tegu Mtb gurmaanidega kes aastaid korralikult tehtud ja monteeritud videosid ülesse ladunud. Olen nende põhjal nii mõnegi raja meelde tuletanud ja üle vaadanud.
Kohad on tähtsad ja huvitab? Üks kustus ära, teine lõpetas meie vahel 1min kaugusel sinust. So?
Ka su esimene liiva kukkumine videos. Kui 14 minutit aega, siis naudi.
https://www.youtube.com/watch?v=GmAMdfc3ysw
Huu
lugesin Pulleritsu juttu. Ääretult põnev lugemine! Lõpp on muidugi paras pettumus, sest alul jääb mulje, et Pullerits heitleb sellel asjaarmastajate sõidul esikoha eest. Tekib tunne, et üsna tagant startides õnnestub tal tänu tugevale treeningule ning osavale taktikale täitsa ette otsa välja purjetada. siis järgnevad aga viperused kaameraga ja kukkumiste kaskaad. Lugejal tekib hirm, et kas tõesti langeb see ennastsalgav ja nii mehiselt võitlev jalgrattur sedakorda suisa esikümnest välja. Lugedes edasi ma siiski rahunesin. Tuginedes Pulleritsu profesionaalsetele, mahlakatele ja haaravatele kommentaaridele ja oma rehkendamisoskusele arvasin, et esiviisiku koht tuleb kindlasti ja salamisi hellitasin lootust, et miljonite lemmik pääseb, ehk isegi poodiumile. 140 koht!!! Mõjus nagu ämber külma vett vastu vahtimist. WTF!!
ja veel milline kuulsus. Ühtegi teist nn mikitamäe operaatorit ei loeta ega kommita. Siin lastakse aga auru täiega. Jah Priit eksis kui õiendas om a 140 kohaga. Oleks pidanud kohe lööma letti 3 koha. Aga ta on kas tagasihoidlik või lihtsalt ei oma oskust asja õigest perspektiivist vaadata. Ta tahtis sulanduda tavvalisse massi, selle asemel, et ülbata ühe käe sõrmedega näidatavast kohast. Priidu tasemelt oleks just viimast oodanud. 140 koht on tõesti atraktiivse loo lõpus pettumuseks. See on nagu valesti lõppev film. Oleks võinud ju koha siis üldse mainimata jätta juhul kui lõpp on mage. Lasknud igaühel ise lõpp valmis mõelda.
Õnnitlen, härra Pullerits! Lõpuks ometi on tugevad treeningud, valatud veri, higi ja pisarad saanud väärilise tasu. 3 koht omas klassis ja päeva parim Pullerits. Lihtsalt imetlusväärne ja natuke kadedustki tekitav. Õppige sitakotid!
*******Küll siin on palju ninatarku koos!
Mina sõidan nii, nagu mina tahan. Ja ikka panen enamikule pähe, ehkki vanust üksjagu ja kuigi isegi trenni ei tee. Pulsikell, pulsitsoonid, powermeetrid,
tutikad rattad jms - mis need veel on... Mõtlemiskoht, kas pole?
Ja mina pole siin 3. koha üle suurustanud.
Mitmendaks need Mikitamäe vennad siis jäid lõpuks? Tegid mulle ära või?************
Mulle mõjus pigem külma dushina see, et mees, keda meie siin blogis pidavalt imetleme ja oma lastele eeskujuks toome ja kes on ka laiemale üldsusele tuntud kui trennisõltlane ,kes ei jäta trenni ära, haigena, vigasena ja isegi mitte eriti hullu ilmaga, tunnistab, et tema tegelikult üldse trenni ei teegi? Treeningute kunn! Tartu Pulleritsu nimelise ovaali kõikvõimalike rekordite omanik, tunnistab, et tema tegelikult trenni ei teegi?. See on selline pauk, et ma pole kindel, et ma sellest enam üldse kunagi toibun. Kuradi valus litakas!
Pole hullu Priit. Varsti tuleb Elva, saate sittakottidel suud kinni panna ja kruusaraja 30km/h keskmisega läbi lennata.
Huu
Juba pühapäeval saab Viljandis uhada, seal nikerdamist tunduvalt vähem.
Kägu on ajast maas. Reffide võimuletrügimise aegadel oligi dogmaks, "Loomade farm" jt selletaolised üllitised. Olulisem nurgakivi on just sõnade tähenduse reformimine. Kõige suurem väljakutse on sõna must tähenduse muutmine valgeks. Nt sellisel juhul on "kui on must, siis näita ust" uue Siberisse emigratsiooni laine deviisiks. Paistab, et Priit demonstreerib siin blogis oma valmisolekut sellisteks muudatusteks.
https://www.youtube.com/watch?v=GmAMdfc3ysw 4.25-5.35.
Pilt nr 5.
Kas Pulleritsu Haanja100-le ei kutsutud?
Kägu on tõesti ajast maas. Vist ei jaksa enam sõrme elu pulsil hoida.
13:35 - milleks teda sinna veel kutsuda, ei ole vaja , et H100 iga nurga peal keegi rajal ees pikutaks....
Õnne peremehele juubeli puhul!!!
Vara veel.
Jaa, 55 pole küll juubel aga palju tervist ja kiiret paranemist ikkagi!
Ma usun, et kogu blogosfääri progressiivne kildkond, samuti siinsed isakesed kõik koos ühinevad üheks suureks õnnesooviks ja ühislauluks.
Nii, võhmamehed, tähelepanu, valmis olla, läks! Ta elagu, ta elaguuuu...
Postita kommentaar
<< Esileht